Wikipedia: Likhasi Lelikhulu
https://ss.wikipedia.org/wiki/Likhasi_Lelikhulu
|width="48%" style="background:#F8E0E0; border:1px solid #eeeed1; font-size:100%; -moz-border-radius-topright:0px; -moz-border-radius-bottomright:0px; padding:7px 7px 7px 7px;" valign="top"|
Wikipediahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Wikipedia
Wikipedia: Luphiko lwemSebenti wetiLwimi taVelonkhe
https://ss.wikipedia.org/wiki/Luphiko_lwemSebenti_wetiLwimi_taVelonkhe
Luphiko lweMsebenti wetiLwimi taVelonkhe (National Language Services, "NLS", IRiphabhulikhi yeNingizimu Afrika) lutfutfukisa futsi luhlelembise kuchumana ngato tonkhe tilwimi. Ngekugcina tidzingo telulwimi teMtsetfosisekelo iNLS yengamele kwehlukahlukana kwetilwimi tesive setfu futsi inemsebenti wekuhlelela tonkhe tilwimi tebantfu betfu ngekubeka esigabeni tindlela tenchubomgomo letimiselwe kutfutfukisa kusetjentiswa kwaletilwimi, futsi naleto tilwimi lebetingafunwa emlandvweni.
kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Luphiko_lwemSebenti_wetiLwimi_taVelonkhe#kúbópha
Wikipedia: Í-Afríka
https://ss.wikipedia.org/wiki/%C3%8D-Afr%C3%ADka
ÍAfríka.
Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/%C3%8D-Afr%C3%ADka#Umlandvo
Íntsabahttps://ss.wikipedia.org/wiki/%C3%8D-Afr%C3%ADka#Íntsaba
Basehttps://ss.wikipedia.org/wiki/%C3%8D-Afr%C3%ADka#Base
Bantfuhttps://ss.wikipedia.org/wiki/%C3%8D-Afr%C3%ADka#Bantfu
kusindziswahttps://ss.wikipedia.org/wiki/%C3%8D-Afr%C3%ADka#kusindziswa
Lídolôbhahttps://ss.wikipedia.org/wiki/%C3%8D-Afr%C3%ADka#Lídolôbha
Umsebêntihttps://ss.wikipedia.org/wiki/%C3%8D-Afr%C3%ADka#Umsebênti
Tilwimihttps://ss.wikipedia.org/wiki/%C3%8D-Afr%C3%ADka#Tilwimi
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/%C3%8D-Afr%C3%ADka#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/%C3%8D-Afr%C3%ADka#Kúbópha
Wikipedia: IJaphani
https://ss.wikipedia.org/wiki/IJaphani
IJaphani (síNgísi, Japan), 日本 Nippon/Nihon. Live weAshiya.
Mayelana nejaphanihttps://ss.wikipedia.org/wiki/IJaphani#Mayelana_nejaphani
Bantfuhttps://ss.wikipedia.org/wiki/IJaphani#Bantfu
Tincwadzi letikhuluma ngeJaphani (tibhalwe ngesiNgisi)https://ss.wikipedia.org/wiki/IJaphani#Tincwadzi_letikhuluma_ngeJaphani_(tibhalwe_ngesiNgisi)
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IJaphani#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IJaphani#Kúbópha
Wikipedia: Umbuso weSwatini
https://ss.wikipedia.org/wiki/Umbuso_weSwatini
|-
Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umbuso_weSwatini#Umlandvo
Kuguculwa kweligamahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umbuso_weSwatini#Kuguculwa_kweligama
Mayelana neSwatinihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umbuso_weSwatini#Mayelana_neSwatini
Lihubo lesivehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umbuso_weSwatini#Lihubo_lesive
Tifundza takaNgwanehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umbuso_weSwatini#Tifundza_takaNgwane
Emadolôbhahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umbuso_weSwatini#Emadolôbha
EmaSwatihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umbuso_weSwatini#EmaSwati
Tilwimihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umbuso_weSwatini#Tilwimi
Lilangenihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umbuso_weSwatini#Lilangeni
Kufunahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umbuso_weSwatini#Kufuna
Kubophahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umbuso_weSwatini#Kubopha
Fauna & Florahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umbuso_weSwatini#Fauna_&_Flora
Emarefarensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umbuso_weSwatini#Emarefarensi
Wikipedia: SiSwati
https://ss.wikipedia.org/wiki/SiSwati
,,,
Emave lapho Siswati sisemtsetfweni khonahttps://ss.wikipedia.org/wiki/SiSwati#Emave_lapho_Siswati_sisemtsetfweni_khona
khulunywa kwesiSwatihttps://ss.wikipedia.org/wiki/SiSwati#khulunywa_kwesiSwati
Kwakheka kwesiSwatihttps://ss.wikipedia.org/wiki/SiSwati#Kwakheka_kwesiSwati
ISOhttps://ss.wikipedia.org/wiki/SiSwati#ISO
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/SiSwati#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/SiSwati#Kúbópha
Radio leinthanethihttps://ss.wikipedia.org/wiki/SiSwati#Radio_leinthanethi
Ngcondvomshinihttps://ss.wikipedia.org/wiki/SiSwati#Ngcondvomshini
Wikipedia: Swatini lí-dolôbha
https://ss.wikipedia.org/wiki/Swatini_l%C3%AD-dol%C3%B4bha
Swatini lídolôbha. Umbuso weSwatini: lídolôbha, lídolobhanyâna.
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Swatini_l%C3%AD-dol%C3%B4bha#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Swatini_l%C3%AD-dol%C3%B4bha#Kúbópha
Wikipedia: Mswati III
https://ss.wikipedia.org/wiki/Mswati_III
Category:Wikipedia:Kú-gcina
kukhulahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Mswati_III#kukhula
Bukhosihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Mswati_III#Bukhosi
Emakhosikatihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Mswati_III#Emakhosikati
Bantfwanabenkhosihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Mswati_III#Bantfwanabenkhosi
Tinsolohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Mswati_III#Tinsolo
Ingcebo yakhehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Mswati_III#Ingcebo_yakhe
Emareferensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Mswati_III#Emareferensi
Tichumanisohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Mswati_III#Tichumaniso
Wikipedia: Nkulunkulu Mnikati wetibusiso temaSwati
https://ss.wikipedia.org/wiki/Nkulunkulu_Mnikati_wetibusiso_temaSwati
Nkulunkulu Mnikati wetibusiso temaSwati, Umbuso weSwatini íngoma laVelonke (6 íNyoni 1968): Andrease Enoke Fanyana Simelane, David Kenneth Rycroft.
siSwatihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Nkulunkulu_Mnikati_wetibusiso_temaSwati#siSwati
síNgísihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Nkulunkulu_Mnikati_wetibusiso_temaSwati#síNgísi
Wikipedia: SíNgísi
https://ss.wikipedia.org/wiki/S%C3%ADNg%C3%ADsi
Deez nuts exist in africa
IMelikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:IMelika
IRiphabhulikhi yeNingizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:IRiphabhulikhi_yeNingizimu_Afrika
Lúlwîmihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:L%C3%BAlw%C3%AEmi
Umbuso weSwatinihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Umbuso_weSwatini
Wikipedia: Ningizimu Afrika
https://ss.wikipedia.org/wiki/Ningizimu_Afrika
IRiphabhulikhi yaseNingizimu Afrika (INingizimu Afrika), live lelitfolaka entansi neningizimu kwesichingikati se Afrika.http://www.
Bantfu ngekwehlukana kwabohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ningizimu_Afrika#Bantfu_ngekwehlukana_kwabo
IRiphabhulikhihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ningizimu_Afrika#IRiphabhulikhi
Tifundza nemadolobha lamakhuluhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ningizimu_Afrika#Tifundza_nemadolobha_lamakhulu
Tilwimi letisemtsetfwenihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ningizimu_Afrika#Tilwimi_letisemtsetfweni
Ligama leRiphublikhi ngetilwimi letisemtsetfwenihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ningizimu_Afrika#Ligama_leRiphublikhi_ngetilwimi_letisemtsetfweni
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ningizimu_Afrika#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ningizimu_Afrika#Kúbópha
Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ningizimu_Afrika#Tinkomba
Wikipedia: Mozambiki
https://ss.wikipedia.org/wiki/Mozambiki
ÉMozambike, iMozambikhi, República de Moçambique (siPutúkezi), íAfríka.
NgeMozambikehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Mozambiki#NgeMozambike
Kufunahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Mozambiki#Kufuna
Kubophahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Mozambiki#Kubopha
Wikipedia: Emakhosi akaNgwane
https://ss.wikipedia.org/wiki/Emakhosi_akaNgwane
Emakhosi embuso weSwatini.
Tingonyama takaNgwanehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Emakhosi_akaNgwane#Tingonyama_takaNgwane
Emakhosi akaNgwane kadzeni (-1300)https://ss.wikipedia.org/wiki/Emakhosi_akaNgwane#Emakhosi_akaNgwane_kadzeni_(-1300)
Emakhosi akaNgwane kadzeni (1300-1780)https://ss.wikipedia.org/wiki/Emakhosi_akaNgwane#Emakhosi_akaNgwane_kadzeni_(1300-1780)
Emakhosi akaNgwane (1780-1968)https://ss.wikipedia.org/wiki/Emakhosi_akaNgwane#Emakhosi_akaNgwane_(1780-1968)
EmaKhosi akaNgwane (1968-)https://ss.wikipedia.org/wiki/Emakhosi_akaNgwane#EmaKhosi_akaNgwane_(1968-)
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Emakhosi_akaNgwane#Kúbópha
Wikipedia: LeSotho
https://ss.wikipedia.org/wiki/LeSotho
|-
Mayelana nelive LuSutfuhttps://ss.wikipedia.org/wiki/LeSotho#Mayelana_nelive_LuSutfu
Tilwimihttps://ss.wikipedia.org/wiki/LeSotho#Tilwimi
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/LeSotho#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/LeSotho#Kúbópha
Wikipedia: Richard E. Grant
https://ss.wikipedia.org/wiki/Richard_E._Grant
Richard Grant Esterhuysen (éMbábáne, Swatini, 5 íNkhwekhwéti 1957): Richard E. Grant, emaSwati, úmdláli síNgísi.
Úmfúndzihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Richard_E._Grant#Úmfúndzi
Umndenihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Richard_E._Grant#Umndeni
Kúdlála, síNgísihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Richard_E._Grant#Kúdlála,_síNgísi
Íncwadzí (síNgísi)https://ss.wikipedia.org/wiki/Richard_E._Grant#Íncwadzí_(síNgísi)
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Richard_E._Grant#Kúbópha
Wikipedia: Phesheya Dube
https://ss.wikipedia.org/wiki/Phesheya_Dube
Phesheya Dube (Umbuso weSwatini), úmbíki emaSwati.
Úmfúndzihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Phesheya_Dube#Úmfúndzi
Kúsebéntahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Phesheya_Dube#Kúsebénta
Íncwadzí (síNgísi)https://ss.wikipedia.org/wiki/Phesheya_Dube#Íncwadzí_(síNgísi)
Wikipedia: Tony Tsabedze Thulani
https://ss.wikipedia.org/wiki/Tony_Tsabedze_Thulani
Tony Tsabedze Thulani (29 íMphala 1984), emaSwati. Tony Tsabedze kúdlála football Supersport United (South African Football Association, IRiphabhulikhi yeNingizimu Afrika) kanye neSwatini letisemtsetfweni football.
Clubshttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tony_Tsabedze_Thulani#Clubs
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tony_Tsabedze_Thulani#Kúbópha
Wikipedia: Mzwandile Mamba
https://ss.wikipedia.org/wiki/Mzwandile_Mamba
Mzwandile Mamba, emaSwati, udlála football Royal Leopards (Swatini football) kanye neSwatini letisemtsetfweni football.
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Mzwandile_Mamba#Kúbópha
Wikipedia: Sihlangu Semnikati
https://ss.wikipedia.org/wiki/Sihlangu_Semnikati
Sihlangu SeMnikati, Swatini letisemtsetfweni football.
NFAShttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sihlangu_Semnikati#NFAS
Bâla tíngubohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sihlangu_Semnikati#Bâla_tíngubo
FIFAhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sihlangu_Semnikati#FIFA
Kúdlálahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sihlangu_Semnikati#Kúdlála
Footballerhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sihlangu_Semnikati#Footballer
Kukhulahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sihlangu_Semnikati#Kukhula
ÍNkhwekhwéti 2007https://ss.wikipedia.org/wiki/Sihlangu_Semnikati#ÍNkhwekhwéti_2007
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sihlangu_Semnikati#Kúbópha
Wikipedia: Thomas Mopoku Mofolo
https://ss.wikipedia.org/wiki/Thomas_Mopoku_Mofolo
Thomas Mokopu Mofolo (22 Ingongoni 1876 – 8 Inyoni 1948) bekangumbhali lomkhulu wetincwadzi tesisutfu. Ubhale tincwadzi letinyenti tesiSutfu.
Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Thomas_Mopoku_Mofolo#Umlandvo
Tincwadzi latibhalilehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Thomas_Mopoku_Mofolo#Tincwadzi_latibhalile
letinye tincwadzi lacashunwa kutohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Thomas_Mopoku_Mofolo#letinye_tincwadzi_lacashunwa_kuto
Emareferensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Thomas_Mopoku_Mofolo#Emareferensi
Wikipedia: Babe wetfu
https://ss.wikipedia.org/wiki/Babe_wetfu
Babe wetfu (latina: Pater noster), thandaza.
Pater nosterhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Babe_wetfu#Pater_noster
siSwatihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Babe_wetfu#siSwati
Kunyehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Babe_wetfu#Kunye
Kubilihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Babe_wetfu#Kubili
Kutsatfuhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Babe_wetfu#Kutsatfu
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Babe_wetfu#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Babe_wetfu#Kúbópha
Wikipedia: Yetzi' Maria
https://ss.wikipedia.org/wiki/Yetzi%27_Maria
thumb|250px|Yetzi' Maria ([[Fra Angelico, 1433-1434).]]
Yetzi' Mariahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Yetzi%27_Maria#Yetzi'_Maria
Yetzi' Maria (siSwati)https://ss.wikipedia.org/wiki/Yetzi%27_Maria#Yetzi'_Maria_(siSwati)
Ave Maria (latina)https://ss.wikipedia.org/wiki/Yetzi%27_Maria#Ave_Maria_(latina)
Kufunahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Yetzi%27_Maria#Kufuna
Kuchumanisahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Yetzi%27_Maria#Kuchumanisa
Wikipedia: Bhimbídvwane
https://ss.wikipedia.org/wiki/Bhimb%C3%ADdvwane
Bhimbídvwane (Janwari), ínyangá yekucala emnyakeni, ube emashumi lamátsâtfu nakunye emalanga.
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Bhimb%C3%ADdvwane#Kúfúna
Wikipedia: INdlóvana
https://ss.wikipedia.org/wiki/INdl%C3%B3vana
INdlóvana, ínyangá yesibili emnyakeni. kutsatfu yeKune emnyakeni ube emashumi lamabili nakusiphohlongo emalanga.
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/INdl%C3%B3vana#Kúfúna
Wikipedia: ÍNdlovu
https://ss.wikipedia.org/wiki/%C3%8DNdlovu
ÍNdlovu (iNdlovulenkhulu), ínyangá yesitsatfu emnyakeni, ube emashumi lamátsâtfu nakunye emalanga.
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/%C3%8DNdlovu#Kúfúna
Wikipedia: Mábasa
https://ss.wikipedia.org/wiki/M%C3%A1basa
Mábasa, ínyangá yesine emnyakeni, ube emashumi lamátsâtfu emalanga.
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/M%C3%A1basa#Kúfúna
Wikipedia: ÍNkhwekhwéti
https://ss.wikipedia.org/wiki/%C3%8DNkhwekhw%C3%A9ti
ÍNkhwekhwéti, ínyangá yesihlanu emnyakeni, ube emashumi lamátsâtfu nakunye emalanga.
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/%C3%8DNkhwekhw%C3%A9ti#Kúfúna
Wikipedia: ÍNhlaba
https://ss.wikipedia.org/wiki/%C3%8DNhlaba
ÍNhlaba (Juni), ínyangá yesitfupha emnyakeni, ube emashumi lamátsâtfu emalanga.
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/%C3%8DNhlaba#Kúfúna
Wikipedia: Khólwáne
https://ss.wikipedia.org/wiki/Kh%C3%B3lw%C3%A1ne
Khólwáne (Julayi), ínyangá yesikhombisa emnyakeni, ube emashumi lamátsâtfu nakunye emalanga.
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Kh%C3%B3lw%C3%A1ne#Kúfúna
Wikipedia: ÍNgci
https://ss.wikipedia.org/wiki/%C3%8DNgci
ÍNgci (Agasti), ínyangá yesiphohlongo emnyakeni, ube emashumi lamátsâtfu nakunye emalanga.
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/%C3%8DNgci#Kúfúna
Wikipedia: ÍNyoni
https://ss.wikipedia.org/wiki/%C3%8DNyoni
ÍNyoni (Septemba), ínyangá yemfica emnyakeni, ube emashumi lamátsâtfu emalanga.
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/%C3%8DNyoni#Kúfúna
Wikipedia: ÍMphala
https://ss.wikipedia.org/wiki/%C3%8DMphala
ÍMphala (Oktoba), ínyangá yelishumi emnyakeni, ube emashumi lamátsâtfu nakunye emalanga.
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/%C3%8DMphala#Kúfúna
Wikipedia: Lídvúba
https://ss.wikipedia.org/wiki/L%C3%ADdv%C3%BAba
Lídvúba (INkhosilencane, Lweti, Novemba), ínyangá yelishumi nakunye emnyakeni, ube emashumi lamátsâtfu emalanga.
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/L%C3%ADdv%C3%BAba#Kúfúna
Wikipedia: ÍNgongóni
https://ss.wikipedia.org/wiki/%C3%8DNgong%C3%B3ni
ÍNgongóni (INkhosilenkhulu), ínyangá yelishumi nakubili emnyakeni, ube emashumi lamátsâtfu nakunye emalanga.
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/%C3%8DNgong%C3%B3ni#Kúfúna
Wikipedia: Ínyangá
https://ss.wikipedia.org/wiki/%C3%8Dnyang%C3%A1
Ínyangá ube kwaemashumi lamabili nakusiphohlongo emalanga naemáshûmi lamátsâtfu nakunye emalanga. Lishumi nakubili tinyangá emnyakeni: Bhimbídvwane, iNdlóvana, íNdlovu, Mábasa, íNkhwekhwéti, íNhlaba, Khólwáne, íNgci, íNyoni, íMphala, Lídvúba, íNgongóni.
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/%C3%8Dnyang%C3%A1#Kúfúna
Wikipedia: Emalanga
https://ss.wikipedia.org/wiki/Emalanga
Wonkhe emalanga enyangeni emnyakeni.
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Emalanga#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Emalanga#Kúbópha
Wikipedia: 25 Mábasa
https://ss.wikipedia.org/wiki/25_M%C3%A1basa
25 Mábasa. Lilanga emashumi lamabili nesihlanu enyangeni yeMábasa.
Licinisohttps://ss.wikipedia.org/wiki/25_M%C3%A1basa#Liciniso
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/25_M%C3%A1basa#Kúfúna
Wikipedia: 10 íNgongóni
https://ss.wikipedia.org/wiki/10_%C3%ADNgong%C3%B3ni
10 íNgongóni. Lilanga tilishumi enyangeni yeNgongóni.
Licinisohttps://ss.wikipedia.org/wiki/10_%C3%ADNgong%C3%B3ni#Liciniso
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/10_%C3%ADNgong%C3%B3ni#Kúfúna
Wikipedia: SíFulentji
https://ss.wikipedia.org/wiki/S%C3%ADFulentji
SiFulentji, lulwimi.
bantfu labasikhulumakohttps://ss.wikipedia.org/wiki/S%C3%ADFulentji#bantfu_labasikhulumako
Kukhulumahttps://ss.wikipedia.org/wiki/S%C3%ADFulentji#Kukhuluma
ISOhttps://ss.wikipedia.org/wiki/S%C3%ADFulentji#ISO
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/S%C3%ADFulentji#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/S%C3%ADFulentji#Kúbópha
Wikipedia: 2005
https://ss.wikipedia.org/wiki/2005
Emnyakeni wanga-2005 (MMV). 1 Bhimbídvwane: uMgcibelo.
Licinisohttps://ss.wikipedia.org/wiki/2005#Liciniso
Inkhwekhwetihttps://ss.wikipedia.org/wiki/2005#Inkhwekhweti
ÍNhlabahttps://ss.wikipedia.org/wiki/2005#ÍNhlaba
Kúdlálahttps://ss.wikipedia.org/wiki/2005#Kúdlála
Kukhulahttps://ss.wikipedia.org/wiki/2005#Kukhula
TVhttps://ss.wikipedia.org/wiki/2005#TV
Bantfuhttps://ss.wikipedia.org/wiki/2005#Bantfu
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/2005#Kúfúna
Wikipedia: Embabane
https://ss.wikipedia.org/wiki/Embabane
iMbabane (/ˌʌmbɑːˈbɑːneɪ/; NgeSiswati: Embabane, IPA: [ɛ́mbɦáɓánɛ]) lidolobha lase Eswatini (lebelibitwa ngekutsi yiSwaziland), futsi ngulelinye lemadolobha lamabili (kanye neLobamba), lelisebenta njengenhlokodolobha yekwengamela.
Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Embabane#Umlandvo
Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Embabane#Tinkomba
Wikipedia: Lobamba
https://ss.wikipedia.org/wiki/Lobamba
Lobamba, Umbuso weSwatini (Lídolôbha -de facto-).
Base Lobambahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Lobamba#Base_Lobamba
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Lobamba#Kúfúna
Wikipedia: Inhlatfu
https://ss.wikipedia.org/wiki/Inhlatfu
thumb|right|300px|Inhlatfu (Python natalensis).
Simo nekutiphatsahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inhlatfu#Simo_nekutiphatsa
Indzawo letfolakala kuyohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inhlatfu#Indzawo_letfolakala_kuyo
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inhlatfu#Kúfúna
Wikipedia: Impalampala
https://ss.wikipedia.org/wiki/Impalampala
thumb|Impalampala (Tragelaphus strepsiceros)
Íncwadzíhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Impalampala#Íncwadzí
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Impalampala#Kúfúna
Wikipedia: Wikipedia siSwati
https://ss.wikipedia.org/wiki/Wikipedia_siSwati
Wikipedia siSwati. Wikipedia ubhála lúlwîmi siSwati.
Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Wikipedia_siSwati#Umlandvo
Caphelahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Wikipedia_siSwati#Caphela
kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Wikipedia_siSwati#kúbópha
Wikipedia: Livangeli laJesu Khristu Ngekulandzisa Kwa-Johane
https://ss.wikipedia.org/wiki/Livangeli_laJesu_Khristu_Ngekulandzisa_Kwa-Johane
Livangeli laJesu Khristu Ngekulandzisa Kwa-Johane
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Livangeli_laJesu_Khristu_Ngekulandzisa_Kwa-Johane#Kúfúna
Wikipedia: Nkulunkulu
https://ss.wikipedia.org/wiki/Nkulunkulu
thumb|Umdvwebo waNkulunkulu lowadvwedjwa ngu[[Michelangelo ngelikhulu leminyaka XVI.]]
Tichumanohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Nkulunkulu#Tichumano
Emarefarensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Nkulunkulu#Emarefarensi
Wikipedia: Simemetelo Semhlaba Wonkhe Mayelana Nemalungelo Ebuntfu
https://ss.wikipedia.org/wiki/Simemetelo_Semhlaba_Wonkhe_Mayelana_Nemalungelo_Ebuntfu
Simemetelo Semhlaba Wonkhe Mayelana Nemalungelo Ebuntfu: Mhla tilishumi enyangeni yeNgongoni emnyakeni wanga-1948. Palais de Chaillot, Paris, éFulánsi.
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Simemetelo_Semhlaba_Wonkhe_Mayelana_Nemalungelo_Ebuntfu#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Simemetelo_Semhlaba_Wonkhe_Mayelana_Nemalungelo_Ebuntfu#Kúbópha
Wikipedia: 22 íNgongóni
https://ss.wikipedia.org/wiki/22_%C3%ADNgong%C3%B3ni
22 íNgongóni. Lilanga emashumi lamabili nakubili enyangeni yeNgongóni.
Licinisohttps://ss.wikipedia.org/wiki/22_%C3%ADNgong%C3%B3ni#Liciniso
Atalwehttps://ss.wikipedia.org/wiki/22_%C3%ADNgong%C3%B3ni#Atalwe
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/22_%C3%ADNgong%C3%B3ni#Kúfúna
Wikipedia: Yvulu
https://ss.wikipedia.org/wiki/Yvulu
Ligama yeumuntfu, síChoza.
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Yvulu#Kúbópha
Wikipedia: Waterford Kamhlaba
https://ss.wikipedia.org/wiki/Waterford_Kamhlaba
Waterford Kamhlaba (1963), United World College of Southern Africa (síNgísi, Úmhlâba Síkólwa yeNingizimu Afrika), sikolwa lesi tfolakala eMbabane (7 Km), Swatini.
Bafúndzihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Waterford_Kamhlaba#Bafúndzi
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Waterford_Kamhlaba#Kúbópha
Wikipedia: Libandla la Jesu lelicobo
https://ss.wikipedia.org/wiki/Libandla_la_Jesu_lelicobo
Libandla lelibitwa ngekutsi yi True Jesus Church Libandla lelitimele
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Libandla_la_Jesu_lelicobo#Kúbópha
Wikipedia: Sipanishi
https://ss.wikipedia.org/wiki/Sipanishi
Sipanishi, lulwimi.
Emave lapho sipanishi silulwimi lolusemtsetfweni khonahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sipanishi#Emave_lapho_sipanishi_silulwimi_lolusemtsetfweni_khona
Bantfu labakhuluma sipanishihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sipanishi#Bantfu_labakhuluma_sipanishi
ISOhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sipanishi#ISO
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sipanishi#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sipanishi#Kúbópha
Wikipedia: IMelika
https://ss.wikipedia.org/wiki/IMelika
IMelika.
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IMelika#Kúfúna
Wikipedia: SíJalimáne
https://ss.wikipedia.org/wiki/S%C3%ADJalim%C3%A1ne
síJalimáne, lúlwîmi.
emave lapho sijalimane sisemtsetfweni khonahttps://ss.wikipedia.org/wiki/S%C3%ADJalim%C3%A1ne#emave_lapho_sijalimane_sisemtsetfweni_khona
bantfu labakhuluma sijalimanehttps://ss.wikipedia.org/wiki/S%C3%ADJalim%C3%A1ne#bantfu_labakhuluma_sijalimane
ISOhttps://ss.wikipedia.org/wiki/S%C3%ADJalim%C3%A1ne#ISO
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/S%C3%ADJalim%C3%A1ne#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/S%C3%ADJalim%C3%A1ne#Kúbópha
Wikipedia: Tikolwa taseSwatini
https://ss.wikipedia.org/wiki/Tikolwa_taseSwatini
Tikolwa taseSwatini. Emagama etíkólwa teUmbuso weSwatini.
Lídolôbhahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tikolwa_taseSwatini#Lídolôbha
Big Bendhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tikolwa_taseSwatini#Big_Bend
Embabanehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tikolwa_taseSwatini#Embabane
Manzinihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tikolwa_taseSwatini#Manzini
Mhlumehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tikolwa_taseSwatini#Mhlume
Nhlanganohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tikolwa_taseSwatini#Nhlangano
Sitekihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tikolwa_taseSwatini#Siteki
Caphelahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tikolwa_taseSwatini#Caphela
Wikipedia: Tifundza teSwatini
https://ss.wikipedia.org/wiki/Tifundza_teSwatini
Tifundza teSwatini. Swatini kwéhlukánisa kune districts: Hhohho, Lubombo, Manzini, Shiselweni.
Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tifundza_teSwatini#Umlandvo
Districtshttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tifundza_teSwatini#Districts
Hhohhohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tifundza_teSwatini#Hhohho
Lubombohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tifundza_teSwatini#Lubombo
Manzinihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tifundza_teSwatini#Manzini
Shiselwenihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tifundza_teSwatini#Shiselweni
Caphelahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tifundza_teSwatini#Caphela
Kufuna lamanye emakhasi lafana nalelihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tifundza_teSwatini#Kufuna_lamanye_emakhasi_lafana_naleli
Wikipedia: Likati
https://ss.wikipedia.org/wiki/Likati
Likati.
Íncwadzíhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Likati#Íncwadzí
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Likati#Kúfúna
Wikipedia: Inyama
https://ss.wikipedia.org/wiki/Inyama
Ínyama
Tilwane letisipha inyamahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inyama#Tilwane_letisipha_inyama
Ticubu tenyama letidliwakohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inyama#Ticubu_tenyama_letidliwako
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inyama#Kúfúna
Wikipedia: Libhubesi
https://ss.wikipedia.org/wiki/Libhubesi
Libhubesi litfolaka ngaphansi kwemalunga emakati latiwa ngekutsi ngema (Panthera leo) , Leli likati lelisemndenini wemakati latiwa ngema Felidae (cat) lamanye emabhubesis lamadvuna anesisindvo lesingu 250 kg (550 lb), manje loku kuchaza kutsi leli likati lelikhulu emhlabeni ngemuva kwe tiger. Namuhla emabhubesis atfolaka e sub-Saharan Africa nase Asia.
Íncwadzíhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Libhubesi#Íncwadzí
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Libhubesi#Kúfúna
Wikipedia: 8 íNyoni
https://ss.wikipedia.org/wiki/8_%C3%ADNyoni
8 íNyoni. Lilanga kusiphohlongo enyangeni yeNyoni.
Licinisohttps://ss.wikipedia.org/wiki/8_%C3%ADNyoni#Liciniso
Atalwehttps://ss.wikipedia.org/wiki/8_%C3%ADNyoni#Atalwe
Deathhttps://ss.wikipedia.org/wiki/8_%C3%ADNyoni#Death
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/8_%C3%ADNyoni#Kúfúna
Wikipedia: Lúlwîmi
https://ss.wikipedia.org/wiki/L%C3%BAlw%C3%AEmi
Lúlwîmi tihloko letiphatselene nelulwimi.
Kukhula kwetilwimi temhlabahttps://ss.wikipedia.org/wiki/L%C3%BAlw%C3%AEmi#Kukhula_kwetilwimi_temhlaba
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/L%C3%BAlw%C3%AEmi#Kúbópha
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/L%C3%BAlw%C3%AEmi#Kúfúna
Wikipedia: Bâla
https://ss.wikipedia.org/wiki/B%C3%A2la
Bâla.
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/B%C3%A2la#Kúfúna
Wikipedia: Úmhlâba
https://ss.wikipedia.org/wiki/%C3%9Amhl%C3%A2ba
Úmhlâba. (Uphawu: .
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/%C3%9Amhl%C3%A2ba#Kúfúna
Wikipedia: LeMhlanga
https://ss.wikipedia.org/wiki/LeMhlanga
==Ligcabho lemaSwati==
Ligcabho lemaSwatihttps://ss.wikipedia.org/wiki/LeMhlanga#Ligcabho_lemaSwati
Mahle emaSwatihttps://ss.wikipedia.org/wiki/LeMhlanga#Mahle_emaSwati
Emasiko emaSwati manyentihttps://ss.wikipedia.org/wiki/LeMhlanga#Emasiko_emaSwati_manyenti
Asesicale ngaleli lelinemdvumela etiveni letinyentihttps://ss.wikipedia.org/wiki/LeMhlanga#Asesicale_ngaleli_lelinemdvumela_etiveni_letinyenti
Wikipedia: Lukholo
https://ss.wikipedia.org/wiki/Lukholo
Lukholo lumcoka emuntfwini ngobe umuntfu naloyo ufika ezingeni lekutiva kwekutsi kufanele abe nalokuba ngu Nkulunkulu empilweni yakhe. Umuntfu ungumoya ngako impilo yakhe iphila kuye Nkulunkulu njengeluswane loluphila ngenina mayelananekuphefumula, ingani phela luhlumele kuye vele unina.
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Lukholo#Kúfúna
Wikipedia: CIDA City Campus
https://ss.wikipedia.org/wiki/CIDA_City_Campus
I CIDA City Campus (Community and Individual Development Association City Campus) yinyuvesi yaseNingizimu Afrika lekhicita ticu temabizinisi pheceleti i-Bachelor of Business Administration degree. Lenyuvesi isita bafundzi bakamatekuletjeni labaphuma emindenini lephuyile.
IRiphabhulikhi yeNingizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:IRiphabhulikhi_yeNingizimu_Afrika
Wikipedia: Siteki
https://ss.wikipedia.org/wiki/Siteki
Siteki, inhlokodolobha yeLubombo, Umbuso weSwatini.
Base Sitekihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Siteki#Base_Siteki
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Siteki#Kúfúna
Wikipedia: Manzini (lídolôbha)
https://ss.wikipedia.org/wiki/Manzini_(l%C3%ADdol%C3%B4bha)
Manzini, Umbuso weSwatini.
Base Manzinihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Manzini_(l%C3%ADdol%C3%B4bha)#Base_Manzini
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Manzini_(l%C3%ADdol%C3%B4bha)#Kúfúna
Wikipedia: Nhlangano
https://ss.wikipedia.org/wiki/Nhlangano
Nhlangano, Umbuso weSwatini.
Base Nhlanganohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Nhlangano#Base_Nhlangano
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Nhlangano#Kúfúna
Wikipedia: Hhohho
https://ss.wikipedia.org/wiki/Hhohho
Hhohho (síNgísi, Hhohhod), district yembuso weSwatini.
mayelana naHhohhohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Hhohho#mayelana_naHhohho
District Hhohhohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Hhohho#District_Hhohho
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Hhohho#Kúfúna
Wikipedia: Lubombo
https://ss.wikipedia.org/wiki/Lubombo
Lubombo (síNgísi, Lubombo), district yeUmbuso weSwatini.
mayelana neLubombohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Lubombo#mayelana_neLubombo
Tinkhundla teLubombohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Lubombo#Tinkhundla_teLubombo
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Lubombo#Kúfúna
Wikipedia: Manzini
https://ss.wikipedia.org/wiki/Manzini
thumb|District Manzini.
Base Manzinihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Manzini#Base_Manzini
Tinkhundla yeManzinihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Manzini#Tinkhundla_yeManzini
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Manzini#Kúfúna
Wikipedia: Shiselweni
https://ss.wikipedia.org/wiki/Shiselweni
Shiselweni (síNgísi, Shiselweni), district yeUmbuso weSwatini.
Base Shiselwenihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Shiselweni#Base_Shiselweni
Tinkhundla yeShiselwenihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Shiselweni#Tinkhundla_yeShiselweni
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Shiselweni#Kúfúna
Wikipedia: Sí-Nterlingua
https://ss.wikipedia.org/wiki/S%C3%AD-Nterlingua
SíNterlingua, lúlwîmi.
SíNterlinguahttps://ss.wikipedia.org/wiki/S%C3%AD-Nterlingua#SíNterlingua
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/S%C3%AD-Nterlingua#Kúbópha
Wikipedia: Sí-Speranto
https://ss.wikipedia.org/wiki/S%C3%AD-Speranto
Sí-Speranto, lulwimi.
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/S%C3%AD-Speranto#Kúbópha
Wikipedia: SíNovial
https://ss.wikipedia.org/wiki/S%C3%ADNovial
thumb|300px|.
ISOhttps://ss.wikipedia.org/wiki/S%C3%ADNovial#ISO
Tíncwâdzihttps://ss.wikipedia.org/wiki/S%C3%ADNovial#Tíncwâdzi
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/S%C3%ADNovial#Kúbópha
Wikipedia: Almazán
https://ss.wikipedia.org/wiki/Almaz%C3%A1n
Almazán (ligama siArabi, siyinqaba), lídolôbha/umphakatsi yeiSpaniya.
Almazán (lídolôbha)https://ss.wikipedia.org/wiki/Almaz%C3%A1n#Almazán_(lídolôbha)
Municipio de Almazánhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Almaz%C3%A1n#Municipio_de_Almazán
Emadolôbhahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Almaz%C3%A1n#Emadolôbha
Wikipedia: IWestoniya
https://ss.wikipedia.org/wiki/IWestoniya
IWestoniya (Eesti Vabariik, síNgísi Estonia). Live weYurophu.
Mayelana neWestoniahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IWestoniya#Mayelana_neWestonia
Tifundza teWestoniahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IWestoniya#Tifundza_teWestonia
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IWestoniya#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IWestoniya#Kúbópha
Wikipedia: INdiya
https://ss.wikipedia.org/wiki/INdiya
INdiya. SiHindi Bhārat (Bhārata Gaṇarājya) -Devanagari: भारत (भारत गणराज्य)-, síNgísi: India (Republic of India).
IRiphabhulikhihttps://ss.wikipedia.org/wiki/INdiya#IRiphabhulikhi
Tifundzahttps://ss.wikipedia.org/wiki/INdiya#Tifundza
Emadolobhahttps://ss.wikipedia.org/wiki/INdiya#Emadolobha
Bantfuhttps://ss.wikipedia.org/wiki/INdiya#Bantfu
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/INdiya#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/INdiya#Kúbópha
Wikipedia: Gege
https://ss.wikipedia.org/wiki/Gege
Gege, inkhundla yeDistrict ShiselweniAtalwe yeTinkhundla: The National Physical Development Plan, NPDP (síNgísi)., Umbuso weSwatini.
Imiphakatsihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Gege#Imiphakatsi
ÉMozambikehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Gege#ÉMozambike
Caphelahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Gege#Caphela
Wikipedia: Emhlahlweni
https://ss.wikipedia.org/wiki/Emhlahlweni
Emhlahlweni, umphakatsi yeInkhundla GegeInombolo yeImiphakatsi: Shiselweni (síNgísi). (District Shiselweni, Umbuso weSwatini).
Caphelahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Emhlahlweni#Caphela
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Emhlahlweni#Kúfúna
Wikipedia: Hosea
https://ss.wikipedia.org/wiki/Hosea
Hosea, inkhundla yeDistrict ShiselweniAtalwe yeTinkhundla: The National Physical Development Plan, NPDP (síNgísi)., Umbuso weSwatini.
Imiphakatsihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Hosea#Imiphakatsi
Caphelahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Hosea#Caphela
Wikipedia: Maseyisini
https://ss.wikipedia.org/wiki/Maseyisini
Maseyisini, inkhundla yeDistrict ShiselweniAtalwe yeTinkhundla: The National Physical Development Plan, NPDP (síNgísi)., Umbuso weSwatini.
Imiphakatsihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Maseyisini#Imiphakatsi
Caphelahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Maseyisini#Caphela
Wikipedia: Matsanjeni
https://ss.wikipedia.org/wiki/Matsanjeni
Matsanjeni, inkhundla yeDistrict ShiselweniAtalwe yeTinkhundla: The National Physical Development Plan, NPDP (síNgísi)., Umbuso weSwatini.
Imiphakatsihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Matsanjeni#Imiphakatsi
Caphelahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Matsanjeni#Caphela
Wikipedia: Mtsambama
https://ss.wikipedia.org/wiki/Mtsambama
Mtsambama, inkhundla yeDistrict ShiselweniAtalwe yeTinkhundla: The National Physical Development Plan, NPDP (síNgísi)., Umbuso weSwatini.
Imiphakatsihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Mtsambama#Imiphakatsi
Caphelahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Mtsambama#Caphela
Wikipedia: Sigwe
https://ss.wikipedia.org/wiki/Sigwe
Sigwe, inkhundla yeDistrict ShiselweniAtalwe yeTinkhundla: The National Physical Development Plan, NPDP (síNgísi)., Umbuso weSwatini.
Imiphakatsihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sigwe#Imiphakatsi
Caphelahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sigwe#Caphela
Wikipedia: Breinigerberg
https://ss.wikipedia.org/wiki/Breinigerberg
Breinigerberg. Metsana yeJeremane.
Tíncwadzíhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Breinigerberg#Tíncwadzí
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Breinigerberg#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Breinigerberg#Kúbópha
Wikipedia: Íncwadzí
https://ss.wikipedia.org/wiki/%C3%8Dncwadz%C3%AD
Íncwadzí. Incwadzi ngumculu wemaphepha lonemcondvo munye lohlanganisiwe kute kwedluliswe umyaleto lotsite.
Inhlosohttps://ss.wikipedia.org/wiki/%C3%8Dncwadz%C3%AD#Inhloso
Tinhlobo tetíncwâdzihttps://ss.wikipedia.org/wiki/%C3%8Dncwadz%C3%AD#Tinhlobo_tetíncwâdzi
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/%C3%8Dncwadz%C3%AD#Kúfúna
Wikipedia: Ekukhanyeni
https://ss.wikipedia.org/wiki/Ekukhanyeni
Ekukhanyeni, inkhundla yeDistrict ManziniAtalwe yeTinkhundla: The National Physical Development Plan, NPDP (síNgísi)., Umbuso weSwatini.
Imiphakatsihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ekukhanyeni#Imiphakatsi
Caphelahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ekukhanyeni#Caphela
Wikipedia: Hlambanyatsi
https://ss.wikipedia.org/wiki/Hlambanyatsi
Hlambanyatsi, inkhundla yeDistrict ManziniAtalwe yeTinkhundla: The National Physical Development Plan, NPDP (síNgísi)., Umbuso weSwatini.
Imiphakatsihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Hlambanyatsi#Imiphakatsi
Caphelahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Hlambanyatsi#Caphela
Wikipedia: Uetersen
https://ss.wikipedia.org/wiki/Uetersen
|-
Tíncwadzíhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Uetersen#Tíncwadzí
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Uetersen#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Uetersen#Kúbópha
Wikipedia: Umndeni
https://ss.wikipedia.org/wiki/Umndeni
Umndeni (síNgísi, family).
Tihlobohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umndeni#Tihlobo
Gogohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umndeni#Gogo
Mkhuluhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umndeni#Mkhulu
Babehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umndeni#Babe
Makehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umndeni#Make
Umnakahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umndeni#Umnaka
Dzadzehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umndeni#Dzadze
Síhlahla Semndenihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umndeni#Síhlahla_Semndeni
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umndeni#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umndeni#Kúbópha
Wikipedia: Nguni
https://ss.wikipedia.org/wiki/Nguni
Nguni ube kune bandeni yetilwîmi bahhuluma iNingizimu Afrika:
Mngunihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Nguni#Mnguni
Tíncwâdzihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Nguni#Tíncwâdzi
Wikipedia: Inhlonipho
https://ss.wikipedia.org/wiki/Inhlonipho
Inhlonipho yindlela yekutiphatsa lehluka ngesive ngesive.
Indlela lokhuluma ngayohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inhlonipho#Indlela_lokhuluma_ngayo
Kutiphatsahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inhlonipho#Kutiphatsa
Kwehlukana kwenhlonipho etivenihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inhlonipho#Kwehlukana_kwenhlonipho_etiveni
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inhlonipho#Kúfúna
Wikipedia: Mhlabuhlangene
https://ss.wikipedia.org/wiki/Mhlabuhlangene
Mhlabuhlangene (síNgísi, United Nations, UN) ngumhlangano lomkhulu emaveni emhlaba lapho kukhulunywa khona tindzaba tekutfutfukisa umhlaba.
Tilwimihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Mhlabuhlangene#Tilwimi
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Mhlabuhlangene#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Mhlabuhlangene#Kúbópha
Wikipedia: Ngwenyama
https://ss.wikipedia.org/wiki/Ngwenyama
INgwenyama yinkhosi lebusako. Ingonyama libhubesi nenkhosi nayo ngemandla ilinganiswa nelibhubesi.
Emakhosi akaNgwanehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ngwenyama#Emakhosi_akaNgwane
Tíncwâdzihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ngwenyama#Tíncwâdzi
Wikipedia: Emave emhlaba
https://ss.wikipedia.org/wiki/Emave_emhlaba
Emave emhlaba ngesiswati.
Í-Afríka / I-Afrikhahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Emave_emhlaba#Í-Afríka_/_I-Afrikha
I-Ashiya / I-Asiyahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Emave_emhlaba#I-Ashiya_/_I-Asiya
IYurophuhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Emave_emhlaba#IYurophu
IMelikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Emave_emhlaba#IMelika
INyakatfo Melikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Emave_emhlaba#INyakatfo_Melika
IMelika leseNingizimuhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Emave_emhlaba#IMelika_leseNingizimu
I-Ositreliya Netihlenge Tayohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Emave_emhlaba#I-Ositreliya_Netihlenge_Tayo
Lamanye Emavehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Emave_emhlaba#Lamanye_Emave
Wikipedia: Emalangeni
https://ss.wikipedia.org/wiki/Emalangeni
EmaLangeni tibongo letidzabuka nobe letihlobene nebakaDlamini lokusibongo sebukhosi beSwatini. Kutsiwa ngemalangeni ngobe sikhumba sabo siyakhanya kwelilanga.
Tibongo letitalwa ngemalangenihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Emalangeni#Tibongo_letitalwa_ngemalangeni
Shabalalahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Emalangeni#Shabalala
Mahlalelahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Emalangeni#Mahlalela
Wikipedia: SíZulu
https://ss.wikipedia.org/wiki/S%C3%ADZulu
,,,,
Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/S%C3%ADZulu#Umlandvo
Imisindvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/S%C3%ADZulu#Imisindvo
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/S%C3%ADZulu#Kúbópha
Wikipedia: I-Afugani
https://ss.wikipedia.org/wiki/I-Afugani
I-Afugani (siNgisi, Afghanistan, SíPersi: افغانستان), live leliseNingizimu Ashiya.
Livehttps://ss.wikipedia.org/wiki/I-Afugani#Live
Hulumendehttps://ss.wikipedia.org/wiki/I-Afugani#Hulumende
Bantfuhttps://ss.wikipedia.org/wiki/I-Afugani#Bantfu
Tilwimihttps://ss.wikipedia.org/wiki/I-Afugani#Tilwimi
Umnotfohttps://ss.wikipedia.org/wiki/I-Afugani#Umnotfo
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/I-Afugani#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/I-Afugani#Kúbópha
Wikipedia: IBholiviya
https://ss.wikipedia.org/wiki/IBholiviya
IBholiviya, live leliseNingizimu Melika.
Livehttps://ss.wikipedia.org/wiki/IBholiviya#Live
Hulumendehttps://ss.wikipedia.org/wiki/IBholiviya#Hulumende
Bantfuhttps://ss.wikipedia.org/wiki/IBholiviya#Bantfu
Umnotfohttps://ss.wikipedia.org/wiki/IBholiviya#Umnotfo
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IBholiviya#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IBholiviya#Kúbópha
Wikipedia: Emasiko nemihambo
https://ss.wikipedia.org/wiki/Emasiko_nemihambo
Emasiko nemihambo.
Lisikohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Emasiko_nemihambo#Lisiko
Umhambohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Emasiko_nemihambo#Umhambo
Wikipedia: Isayensi
https://ss.wikipedia.org/wiki/Isayensi
Isayensi kufundvwa kwendlela tintfo letenteka ngayo kanye nekutfola tizatfu. Isayensi ifaka ekhatsi letifundvo letilandzelako:
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Isayensi#Kúfúna
Wikipedia: Ikhemisi
https://ss.wikipedia.org/wiki/Ikhemisi
Ikhemisi (siNgisi, chemistry) yisayensi lekhuluma ndetingcetu letisisekelo semphilo, ema-athomu, kanye nalamanye emakhemikhali lalusito emphilweni.
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ikhemisi#Kúfúna
Wikipedia: I-Alibheniya
https://ss.wikipedia.org/wiki/I-Alibheniya
I-Alibheniya (síNgísi: Albania, sq: Shqiperisë), iYurophu.
Livehttps://ss.wikipedia.org/wiki/I-Alibheniya#Live
Hulumendehttps://ss.wikipedia.org/wiki/I-Alibheniya#Hulumende
Bantfuhttps://ss.wikipedia.org/wiki/I-Alibheniya#Bantfu
Umnotfohttps://ss.wikipedia.org/wiki/I-Alibheniya#Umnotfo
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/I-Alibheniya#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/I-Alibheniya#Kúbópha
Wikipedia: Ibhayoloji
https://ss.wikipedia.org/wiki/Ibhayoloji
Ibhayoloji (siNgisi: biology) sifundvo semphilo, kubukwa tonkhe tintfo letiphilako tihlahlelwe kudzimate kufikwe emmongweni wemphilo yato. Kubukwa kutsi kute tiphila tidlani kanjani, titivikela ngani kanjani.
Kute intfohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ibhayoloji#Kute_intfo
Luphenyohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ibhayoloji#Luphenyo
Kwehlukaniswahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ibhayoloji#Kwehlukaniswa
Kwehlukaniswamsukahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ibhayoloji#Kwehlukaniswamsuka
Umtungeletohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ibhayoloji#Umtungeleto
Umlandvo weBhayolojihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ibhayoloji#Umlandvo_weBhayoloji
https://ss.wikipedia.org/wiki/Ibhayoloji#
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ibhayoloji#Kúfúna
Wikipedia: Kuhlelwa kwelulwimi
https://ss.wikipedia.org/wiki/Kuhlelwa_kwelulwimi
kuhlelwa kwelulwimi.
Lúlwîmihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:L%C3%BAlw%C3%AEmi
Wikipedia: IPheru
https://ss.wikipedia.org/wiki/IPheru
IPheru, live leliseNingizimu Melika.
Livehttps://ss.wikipedia.org/wiki/IPheru#Live
Hulumendehttps://ss.wikipedia.org/wiki/IPheru#Hulumende
Bantfuhttps://ss.wikipedia.org/wiki/IPheru#Bantfu
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IPheru#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IPheru#Kúbópha
Wikipedia: Buciko
https://ss.wikipedia.org/wiki/Buciko
Buciko (siNgisi: arts). Buciko siphiwo sekwenta info letsite.
Buciko bekudvweba (visual arts)https://ss.wikipedia.org/wiki/Buciko#Buciko_bekudvweba_(visual_arts)
Buciko bekubata/kubumba/nekweluka (sculpture)https://ss.wikipedia.org/wiki/Buciko#Buciko_bekubata/kubumba/nekweluka_(sculpture)
Buciko lobubhalwako (literature)https://ss.wikipedia.org/wiki/Buciko#Buciko_lobubhalwako_(literature)
Buciko lobetfulwako (perfoming arts)https://ss.wikipedia.org/wiki/Buciko#Buciko_lobetfulwako_(perfoming_arts)
Buciko bekuvunula (fashion)https://ss.wikipedia.org/wiki/Buciko#Buciko_bekuvunula_(fashion)
Wikipedia: Bunkondlo
https://ss.wikipedia.org/wiki/Bunkondlo
Bunkondlo (ngesíNgísi: poetry). Lobu buciko bekuhlanganisa emagama kute loko lokushoko kuvakale ngendlela lemnandzi ibe ifundzisa.
Tinkondlo temdzabuhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Bunkondlo#Tinkondlo_temdzabu
Tibongohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Bunkondlo#Tibongo
Tinanatelohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Bunkondlo#Tinanatelo
Emahubo / Umgubhohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Bunkondlo#Emahubo_/_Umgubho
Wikipedia: Tinyoni
https://ss.wikipedia.org/wiki/Tinyoni
Tinyoni (síNgísi, birds), Likilasi: Classis Aves Linnaeus, 1758.
Kwehlukaniswamsukahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tinyoni#Kwehlukaniswamsuka
Luhlobohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tinyoni#Luhlobo
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tinyoni#Kúfúna
Wikipedia: Libito
https://ss.wikipedia.org/wiki/Libito
Libito (síNgísi: noun) ligama lelichaza intfo letsite. Sib: litje (stone) imotela (a car)
Tigaba (tibaya) temabitohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Libito#Tigaba_(tibaya)_temabito
Lokucashelwakohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Libito#Lokucashelwako
Wikipedia: Indlovukazi
https://ss.wikipedia.org/wiki/Indlovukazi
iLadybrand lidolobha lelincane lelisesifundzeni sase Free State eNingizimu Afrika, kantsi lelingemakhilomitha lalishumi nesiphohlongo kusuka eMaseru, inhlokodolobha yase Lesotho. Ladybrand ngulenye yemadolobha lasihlanu lakha Masipala Wendzawo wase Mantsopa.
Ningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Ningizimu_Afrika
Tindzawohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Tindzawo
Wikipedia: Mananga College
https://ss.wikipedia.org/wiki/Mananga_College
Mananga College, Mhlume. Síkólwa yeSwatini.
Caphelahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Mananga_College#Caphela
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Mananga_College#Kúbópha
Wikipedia: Ludvonga I
https://ss.wikipedia.org/wiki/Ludvonga_I
Ludvonga I, bekaYingwenyama yakaNgwane kusuka emnyakeni wa 1685 kuze kube ngumnyaka wa 1715. Ungulenye yemakhosi eMaswati akadzeni kakhulu.
Ngwenyamas Umbuso weSwatinihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Ngwenyamas_Umbuso_weSwatini
Wikipedia: Lubumba
https://ss.wikipedia.org/wiki/Lubumba
Lubumba (síNgísi, clay).
Kuchazahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Lubumba#Kuchaza
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Lubumba#Kúfúna
Wikipedia: Ludziwo
https://ss.wikipedia.org/wiki/Ludziwo
Ludziwo, lubunjwa ngelubumba lube sitja lesivalekile.
Umsebenti weludziwohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ludziwo#Umsebenti_weludziwo
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ludziwo#Kúfúna
Wikipedia: Dlamini III
https://ss.wikipedia.org/wiki/Dlamini_III
Dlamini III, ingonyama takaNgwane 1672-1744.
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Dlamini_III#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Dlamini_III#Kúbópha
Wikipedia: Mhlongamvula
https://ss.wikipedia.org/wiki/Mhlongamvula
UMhlongamvula. Íntsaba letfolakala ewakkerstroom (Mpumalanga, iNingizimu Afrika).
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Mhlongamvula#Kúfúna
Wikipedia: ÉButjwána
https://ss.wikipedia.org/wiki/%C3%89Butjw%C3%A1na
ÉButjwána, iButswana. SiNgisi: Botswana (Bechuanaland).
Mayelana neButswanahttps://ss.wikipedia.org/wiki/%C3%89Butjw%C3%A1na#Mayelana_neButswana
Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/%C3%89Butjw%C3%A1na#Umlandvo
Tifundza nemadolobhahttps://ss.wikipedia.org/wiki/%C3%89Butjw%C3%A1na#Tifundza_nemadolobha
Tifundzahttps://ss.wikipedia.org/wiki/%C3%89Butjw%C3%A1na#Tifundza
Emadolobhahttps://ss.wikipedia.org/wiki/%C3%89Butjw%C3%A1na#Emadolobha
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/%C3%89Butjw%C3%A1na#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/%C3%89Butjw%C3%A1na#Kúbópha
Wikipedia: Sobhuza II
https://ss.wikipedia.org/wiki/Sobhuza_II
== Ingonyama Sobhuza Wesibili ==
Ingonyama Sobhuza Wesibilihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sobhuza_II#Ingonyama_Sobhuza_Wesibili
Kufunahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sobhuza_II#Kufuna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sobhuza_II#Kúbópha
Wikipedia: Mpumalanga
https://ss.wikipedia.org/wiki/Mpumalanga
Mpumalanga, sifundza saseNingizimu Afrikha. Lesifundza besiyincenye yentilasifali ngembi kwa-1994
Sifundza seMpumalangahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Mpumalanga#Sifundza_seMpumalanga
Bomasipalahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Mpumalanga#Bomasipala
Gert Nsibande District Municipalityhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Mpumalanga#Gert_Nsibande_District_Municipality
Ehlanzeni District Municipalityhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Mpumalanga#Ehlanzeni_District_Municipality
Nkangala District Municipalityhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Mpumalanga#Nkangala_District_Municipality
Emadolobhahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Mpumalanga#Emadolobha
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Mpumalanga#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Mpumalanga#Kúbópha
Wikipedia: Ngilandi
https://ss.wikipedia.org/wiki/Ngilandi
INgilandi. Live weYurophu.
Livehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ngilandi#Live
Hulumendehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ngilandi#Hulumende
Bantfuhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ngilandi#Bantfu
Kucaphunahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ngilandi#Kucaphuna
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ngilandi#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ngilandi#Kúbópha
Wikipedia: Nkosi Sikelel' iAfrika
https://ss.wikipedia.org/wiki/Nkosi_Sikelel%27_iAfrika
Leli lihubo lesive leNingizimu Afrika.
Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Nkosi_Sikelel%27_iAfrika#Umlandvo
Nkosi sikelel'i-Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Nkosi_Sikelel%27_iAfrika#Nkosi_sikelel'i-Afrika
Tichumanisohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Nkosi_Sikelel%27_iAfrika#Tichumaniso
Wikipedia: Sikoshilandi
https://ss.wikipedia.org/wiki/Sikoshilandi
Sikoshilandi. Live weYurophu.
Livehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sikoshilandi#Live
Hulumendehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sikoshilandi#Hulumende
Bantfuhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sikoshilandi#Bantfu
Kucaphunahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sikoshilandi#Kucaphuna
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sikoshilandi#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sikoshilandi#Kúbópha
Wikipedia: Indlovukazi Elizabeth II
https://ss.wikipedia.org/wiki/Indlovukazi_Elizabeth_II
Elizabeth II, indlovukazi yemaNgisi.
Kukhulahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Indlovukazi_Elizabeth_II#Kukhula
Kuganahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Indlovukazi_Elizabeth_II#Kugana
Bukhosihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Indlovukazi_Elizabeth_II#Bukhosi
Lwati lolunzulu nga-Elizabethhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Indlovukazi_Elizabeth_II#Lwati_lolunzulu_nga-Elizabeth
Wikipedia: IZimbabwe
https://ss.wikipedia.org/wiki/IZimbabwe
IZimbabwe. SiNgisi: Zimbabwe.
Livehttps://ss.wikipedia.org/wiki/IZimbabwe#Live
Hulumendehttps://ss.wikipedia.org/wiki/IZimbabwe#Hulumende
Bantfuhttps://ss.wikipedia.org/wiki/IZimbabwe#Bantfu
Wikipedia: Bukhristu
https://ss.wikipedia.org/wiki/Bukhristu
== Jesu Khristu ==
Jesu Khristuhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Bukhristu#Jesu_Khristu
Butsatfu lobungcwelehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Bukhristu#Butsatfu_lobungcwele
Libhayibhelihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Bukhristu#Libhayibheli
Wikipedia: Timila
https://ss.wikipedia.org/wiki/Timila
thumb|Likhabishi.
Kuchazahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Timila#Kuchaza
Tibaya tetimilahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Timila#Tibaya_tetimila
Simo sesimilahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Timila#Simo_sesimila
Wikipedia: Pitoli
https://ss.wikipedia.org/wiki/Pitoli
IPitoli (Pretoria), inhlokodolobha yeiNingizimu Afrika.
Lidolobhahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Pitoli#Lidolobha
Wikipedia: Umlumbi
https://ss.wikipedia.org/wiki/Umlumbi
== imvelaphi ==
imvelaphihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umlumbi#imvelaphi
Imitfombo yelwatihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umlumbi#Imitfombo_yelwati
Wikipedia: Sipeyini
https://ss.wikipedia.org/wiki/Sipeyini
== Live ==
Livehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sipeyini#Live
hulumendehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sipeyini#hulumende
Bantfuhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sipeyini#Bantfu
indlela yekuphilahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sipeyini#indlela_yekuphila
Wikipedia: IGibhithe
https://ss.wikipedia.org/wiki/IGibhithe
== Live ==
Livehttps://ss.wikipedia.org/wiki/IGibhithe#Live
hulumendehttps://ss.wikipedia.org/wiki/IGibhithe#hulumende
bantfuhttps://ss.wikipedia.org/wiki/IGibhithe#bantfu
umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/IGibhithe#umlandvo
kucaphunahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IGibhithe#kucaphuna
Wikipedia: Kuritiba
https://ss.wikipedia.org/wiki/Kuritiba
Kuritiba (Curitiba). Lídolôbha yleseNingizimu iBhurazili.
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Kuritiba#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Kuritiba#Kúbópha
Wikipedia: Eastern Cape
https://ss.wikipedia.org/wiki/Eastern_Cape
]] (83%), (9.6%), (3.
siFundza seEastern Capehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Eastern_Cape#siFundza_seEastern_Cape
boMasipalahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Eastern_Cape#boMasipala
emaDolobhahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Eastern_Cape#emaDolobha
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Eastern_Cape#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Eastern_Cape#Kúbópha
Wikipedia: Fuleyistata
https://ss.wikipedia.org/wiki/Fuleyistata
}}
Sifundza seFuleyistatahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Fuleyistata#Sifundza_seFuleyistata
boMasipalahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Fuleyistata#boMasipala
emaDolobhahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Fuleyistata#emaDolobha
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Fuleyistata#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Fuleyistata#Kúbópha
Wikipedia: Northern Cape
https://ss.wikipedia.org/wiki/Northern_Cape
]] (70%), (20%), (6.5%)
siFundza seNorthern Capehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Northern_Cape#siFundza_seNorthern_Cape
boMasipalahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Northern_Cape#boMasipala
emaDolobhahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Northern_Cape#emaDolobha
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Northern_Cape#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Northern_Cape#Kúbópha
Wikipedia: Gauteng
https://ss.wikipedia.org/wiki/Gauteng
Gauteng, sifundza yeiNingizimu Afrika.
siFundza seGautenghttps://ss.wikipedia.org/wiki/Gauteng#siFundza_seGauteng
boMasipalahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Gauteng#boMasipala
emaDolobhahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Gauteng#emaDolobha
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Gauteng#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Gauteng#Kúbópha
emaReferensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Gauteng#emaReferensi
Wikipedia: KaZulu
https://ss.wikipedia.org/wiki/KaZulu
KaZulu, sifundza yeiNingizimu Afrika.
siFundza saKaZuluhttps://ss.wikipedia.org/wiki/KaZulu#siFundza_saKaZulu
umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/KaZulu#umlandvo
boMasipalahttps://ss.wikipedia.org/wiki/KaZulu#boMasipala
emaDolobhahttps://ss.wikipedia.org/wiki/KaZulu#emaDolobha
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/KaZulu#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/KaZulu#Kúbópha
Wikipedia: Limpopo
https://ss.wikipedia.org/wiki/Limpopo
| inhlokodolobha = Polokwane
siFundza seLimpopohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Limpopo#siFundza_seLimpopo
boMasipalahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Limpopo#boMasipala
emaDolobhahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Limpopo#emaDolobha
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Limpopo#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Limpopo#Kúbópha
Wikipedia: North West
https://ss.wikipedia.org/wiki/North_West
North West, sifundza yeiNingizimu Afrika.
siFundza seNorth Westhttps://ss.wikipedia.org/wiki/North_West#siFundza_seNorth_West
boMasipalahttps://ss.wikipedia.org/wiki/North_West#boMasipala
emaDolobhahttps://ss.wikipedia.org/wiki/North_West#emaDolobha
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/North_West#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/North_West#Kúbópha
Wikipedia: Western Cape
https://ss.wikipedia.org/wiki/Western_Cape
]] (55.3%), (23.
siFundza seWestern Capehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Western_Cape#siFundza_seWestern_Cape
boMasipalahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Western_Cape#boMasipala
emaDolobhahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Western_Cape#emaDolobha
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Western_Cape#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Western_Cape#Kúbópha
Wikipedia: Temalangeni Dlamini
https://ss.wikipedia.org/wiki/Temalangeni_Dlamini
thumb|right|250px|Umjeka [[Umbuso weSwatini|yeSwatini.]]
Emarikodihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Temalangeni_Dlamini#Emarikodi
Emareferensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Temalangeni_Dlamini#Emareferensi
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Temalangeni_Dlamini#Kúbópha
Wikipedia: Bukhosi
https://ss.wikipedia.org/wiki/Bukhosi
Bukhosi yindlela yekubusa lapho khona inhloko yembuso ingakhetfwa khona, kepha ibekwa ngemitsetfo yalowo mbuso nobe sigodzi futsi leyo nhloko ibusa idzimate ikhotsame nobe yehle esikhundleni (ikakhulukati enshonalanga).
Emandla ebukhosihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Bukhosi#Emandla_ebukhosi
Kutsatfwa kwesikhundla sebukhosihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Bukhosi#Kutsatfwa_kwesikhundla_sebukhosi
Wikipedia: Tinanatelo
https://ss.wikipedia.org/wiki/Tinanatelo
Mdlovu
Tiyinihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tinanatelo#Tiyini
Kubaluleka kwetinanatelohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tinanatelo#Kubaluleka_kwetinanatelo
Sibonelo setinanatelohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tinanatelo#Sibonelo_setinanatelo
Kucaphunahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tinanatelo#Kucaphuna
Wikipedia: Taga
https://ss.wikipedia.org/wiki/Taga
Taga.
Siyini Sagahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Taga#Siyini_Saga
Wikipedia: Umlandvo weNingizimu Afrikha
https://ss.wikipedia.org/wiki/Umlandvo_weNingizimu_Afrikha
Umlandvo weNingizimu Afrikha.
Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umlandvo_weNingizimu_Afrikha#Umlandvo
Wikipedia: Sicalo
https://ss.wikipedia.org/wiki/Sicalo
Sicalo lilunga lekucala laliphi naliphi li bito lesiSwati.
Lúlwîmihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:L%C3%BAlw%C3%AEmi
Wikipedia: Lubhalojikelele
https://ss.wikipedia.org/wiki/Lubhalojikelele
Lubhalojikelele, lena yindlela yekubhala leyatiwa kuto tonkhe tilwimi lesita kwekutsi umuntfu akwati kufundza nekuphimisa imisindvo yanoma nguluphi lulwimi.
Lubhalojikelele lwesiSwatihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Lubhalojikelele#Lubhalojikelele_lwesiSwati
Wikipedia: Libandla lemaWeseli
https://ss.wikipedia.org/wiki/Libandla_lemaWeseli
== Libandla lemaWeseli ==
Libandla lemaWeselihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Libandla_lemaWeseli#Libandla_lemaWeseli
Wikipedia: Ingcokelela yetaga
https://ss.wikipedia.org/wiki/Ingcokelela_yetaga
*Letiphatselene nemphilo yasekhaya
Wikipedia: LiBhayibheli
https://ss.wikipedia.org/wiki/LiBhayibheli
LiBhayibheli, liyitsatsa njengencwadzi lendze lokumatima kuyicondza ngaletinye tikhatsi.
Etymologyhttps://ss.wikipedia.org/wiki/LiBhayibheli#Etymology
Jewish canonhttps://ss.wikipedia.org/wiki/LiBhayibheli#Jewish_canon
Torahhttps://ss.wikipedia.org/wiki/LiBhayibheli#Torah
Nevi'imhttps://ss.wikipedia.org/wiki/LiBhayibheli#Nevi'im
Ketuvimhttps://ss.wikipedia.org/wiki/LiBhayibheli#Ketuvim
Hebrew Bible translations and editionshttps://ss.wikipedia.org/wiki/LiBhayibheli#Hebrew_Bible_translations_and_editions
The Oral Torahhttps://ss.wikipedia.org/wiki/LiBhayibheli#The_Oral_Torah
i-Torahhttps://ss.wikipedia.org/wiki/LiBhayibheli#i-Torah
Christian canons of the Biblehttps://ss.wikipedia.org/wiki/LiBhayibheli#Christian_canons_of_the_Bible
Old Testamenthttps://ss.wikipedia.org/wiki/LiBhayibheli#Old_Testament
Apocryphal or deuterocanonical bookshttps://ss.wikipedia.org/wiki/LiBhayibheli#Apocryphal_or_deuterocanonical_books
New Testamenthttps://ss.wikipedia.org/wiki/LiBhayibheli#New_Testament
Original languagehttps://ss.wikipedia.org/wiki/LiBhayibheli#Original_language
Historic editionshttps://ss.wikipedia.org/wiki/LiBhayibheli#Historic_editions
Christian theologyhttps://ss.wikipedia.org/wiki/LiBhayibheli#Christian_theology
Canonizationhttps://ss.wikipedia.org/wiki/LiBhayibheli#Canonization
Hebrew Biblehttps://ss.wikipedia.org/wiki/LiBhayibheli#Hebrew_Bible
Old and New Testamentshttps://ss.wikipedia.org/wiki/LiBhayibheli#Old_and_New_Testaments
Qumran Biblehttps://ss.wikipedia.org/wiki/LiBhayibheli#Qumran_Bible
Ethiopian Orthodox canonhttps://ss.wikipedia.org/wiki/LiBhayibheli#Ethiopian_Orthodox_canon
Marcionite Biblehttps://ss.wikipedia.org/wiki/LiBhayibheli#Marcionite_Bible
Bible versions and translationshttps://ss.wikipedia.org/wiki/LiBhayibheli#Bible_versions_and_translations
Biblical criticismhttps://ss.wikipedia.org/wiki/LiBhayibheli#Biblical_criticism
Higher criticismhttps://ss.wikipedia.org/wiki/LiBhayibheli#Higher_criticism
Documentary hypothesishttps://ss.wikipedia.org/wiki/LiBhayibheli#Documentary_hypothesis
Modern developmentshttps://ss.wikipedia.org/wiki/LiBhayibheli#Modern_developments
Archaeological and historical researchhttps://ss.wikipedia.org/wiki/LiBhayibheli#Archaeological_and_historical_research
See alsohttps://ss.wikipedia.org/wiki/LiBhayibheli#See_also
Biblical scholarship and analysishttps://ss.wikipedia.org/wiki/LiBhayibheli#Biblical_scholarship_and_analysis
Perspectives on the Biblehttps://ss.wikipedia.org/wiki/LiBhayibheli#Perspectives_on_the_Bible
Interpretationhttps://ss.wikipedia.org/wiki/LiBhayibheli#Interpretation
History and the Biblehttps://ss.wikipedia.org/wiki/LiBhayibheli#History_and_the_Bible
Biblical topicshttps://ss.wikipedia.org/wiki/LiBhayibheli#Biblical_topics
Caphelahttps://ss.wikipedia.org/wiki/LiBhayibheli#Caphela
Wikipedia: Fakazi baJehova
https://ss.wikipedia.org/wiki/Fakazi_baJehova
Fakazi baJehova
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Fakazi_baJehova#Kúbópha
Wikipedia: Umsuka
https://ss.wikipedia.org/wiki/Umsuka
Umsuka nguleyo ncenye yelibito lengagucuki emushweni. Umsuka uwutfola nawususa sicalo kanye nesijobelelo kulo libito.
Lúlwîmihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:L%C3%BAlw%C3%AEmi
Wikipedia: Tibongo temakhosi
https://ss.wikipedia.org/wiki/Tibongo_temakhosi
== Tibongo TemaKhosi ==
Tibongo TemaKhosihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tibongo_temakhosi#Tibongo_TemaKhosi
Tibongo Temakhosi akaNgwanehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tibongo_temakhosi#Tibongo_Temakhosi_akaNgwane
Wikipedia: Tibongo temachawe
https://ss.wikipedia.org/wiki/Tibongo_temachawe
== tibongo temachawe ==
tibongo temachawehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tibongo_temachawe#tibongo_temachawe
Tibongo Temachawe akaNgwanehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tibongo_temachawe#Tibongo_Temachawe_akaNgwane
Wikipedia: Nelson Mandela
https://ss.wikipedia.org/wiki/Nelson_Mandela
Nelson Mandela watalelwa endzaweni yaseMvezo ekoloni lesibitwa ngempumalanga koloni nyalo mhla tilishumi nesiphohlongo enyangeni yaJulayi nga 1918 atalwa nguMphakanyiswa Mandela lobekayinkhosi ebaTsenjini amtala kuNosekeni wakaMpemvu lobekangummfati wesitsatfu wakhe.Libito letsiwa lona ekutalweni kwakhe nguRholihlahla nobe "Dvonsalihlahla" ngesiswati lokusho umuntfu lonelichweba.
Kukhulahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Nelson_Mandela#Kukhula
Kucala kwepolotikihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Nelson_Mandela#Kucala_kwepolotiki
UMkhonto weSizwehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Nelson_Mandela#UMkhonto_weSizwe
Kufahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Nelson_Mandela#Kufa
Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Nelson_Mandela#Tinkomba
Wikipedia: Lithuwani
https://ss.wikipedia.org/wiki/Lithuwani
Lithuwani (Lietuvos Respublika). Live weYurophu.
Mayelana Lithuwanihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Lithuwani#Mayelana_Lithuwani
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Lithuwani#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Lithuwani#Kúbópha
Wikipedia: Tibhidvo
https://ss.wikipedia.org/wiki/Tibhidvo
== Tibhidvo ==
Tibhidvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tibhidvo#Tibhidvo
Wikipedia: Tinhlobo tetinkondlo
https://ss.wikipedia.org/wiki/Tinhlobo_tetinkondlo
Tinkondlo temdzabu
Tinhlobo tetinkondlohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tinhlobo_tetinkondlo#Tinhlobo_tetinkondlo
Wikipedia: Tibongo
https://ss.wikipedia.org/wiki/Tibongo
== Tibongo ==
Tibongohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tibongo#Tibongo
Wikipedia: Letiphatselene nemphilo yasekhaya
https://ss.wikipedia.org/wiki/Letiphatselene_nemphilo_yasekhaya
*Indlu lengenangcongwane ivame kunetsa
Wikipedia: Letingekukhutsala
https://ss.wikipedia.org/wiki/Letingekukhutsala
*Nguleyo ndvodza iyokudla umgwaja wesigila sayo
Wikipedia: Letinika Litsemba
https://ss.wikipedia.org/wiki/Letinika_Litsemba
* Alimbiwa ligodzi umuntfu angakafi
Wikipedia: Tenhlakanipho
https://ss.wikipedia.org/wiki/Tenhlakanipho
*Akukho cili latikhotsa emhlane
Wikipedia: Letingesimilo
https://ss.wikipedia.org/wiki/Letingesimilo
*Imfene ayilulahli lukhobo lwayo
Wikipedia: Inkondlosililo
https://ss.wikipedia.org/wiki/Inkondlosililo
==Iyini inkondlosililo==
Iyini inkondlosililohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inkondlosililo#Iyini_inkondlosililo
umoya wenkondlosililohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inkondlosililo#umoya_wenkondlosililo
Kwetsekelahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inkondlosililo#Kwetsekela
Wikipedia: Inkondlo lelandzisako
https://ss.wikipedia.org/wiki/Inkondlo_lelandzisako
==Iyini isonethi==
Iyini isonethihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inkondlo_lelandzisako#Iyini_isonethi
Kwetsekelahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inkondlo_lelandzisako#Kwetsekela
Wikipedia: Ndlovukati Labotsibeni Gwamile Mdluli
https://ss.wikipedia.org/wiki/Ndlovukati_Labotsibeni_Gwamile_Mdluli
Labotsibeni Mdluli, lobekaphindze atiwe ngekutsi Indlovukati Gwamile (c. 1859 – December 15, 1925) bekayindlovukati yaseveni lakaNgwane eSwatini.
Kungena ebukhosinihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ndlovukati_Labotsibeni_Gwamile_Mdluli#Kungena_ebukhosini
Similo sakhehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ndlovukati_Labotsibeni_Gwamile_Mdluli#Similo_sakhe
Kufunahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ndlovukati_Labotsibeni_Gwamile_Mdluli#Kufuna
Wikipedia: Pigazzano
https://ss.wikipedia.org/wiki/Pigazzano
|-
IYurophuhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:IYurophu
Wikipedia: Islam ye Umbuso weSwatini
https://ss.wikipedia.org/wiki/Islam_ye_Umbuso_weSwatini
Islam ye Umbuso weSwatini. Lukholo we ti a Umbuso weSwatini.
Lukholohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Lukholo
Umbuso weSwatinihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Umbuso_weSwatini
Wikipedia: Sambane
https://ss.wikipedia.org/wiki/Sambane
Sambane.
Simohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sambane#Simo
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sambane#Kúfúna
Wikipedia: Garrett Rhodes
https://ss.wikipedia.org/wiki/Garrett_Rhodes
Garrett David Rhodes ubuya eMelika. Utawla nga 8 July 1985.
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Garrett_Rhodes#Kúbópha
Wikipedia: Vilnius
https://ss.wikipedia.org/wiki/Vilnius
Vilnius . Lídolôbha yleseNingizimu Lithuwani.
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Vilnius#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Vilnius#Kúbópha
Wikipedia: IYurophu
https://ss.wikipedia.org/wiki/IYurophu
IYurophu
IYurophuhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:IYurophu
Úm-hlâbahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:%C3%9Am-hl%C3%A2ba
Wikipedia: Shekhi
https://ss.wikipedia.org/wiki/Shekhi
iRiphablikhi yeShekhi. (Česká republika).
Mayelana Shekhihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Shekhi#Mayelana_Shekhi
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Shekhi#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Shekhi#Kúbópha
Wikipedia: Allah
https://ss.wikipedia.org/wiki/Allah
Allah libito laNkulunkulu lelisetshentiswa bantfu benkolo yesi-Islami.
Kufunahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Allah#Kufuna
Wikipedia: Tekubala
https://ss.wikipedia.org/wiki/Tekubala
Tekubala mkhakha wesayensi lobukane netekubala.
Kufunahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tekubala#Kufuna
Wikipedia: Calculus
https://ss.wikipedia.org/wiki/Calculus
I-Calculus mkhakha we tekubala losowutfutfuke kakhulu kuyo yonke leminyaka.
Kufunahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Calculus#Kufuna
Wikipedia: Temhlaba
https://ss.wikipedia.org/wiki/Temhlaba
Temhlaba (siNgisi, geography).
Kufunahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Temhlaba#Kufuna
Wikipedia: Fernando Alonso
https://ss.wikipedia.org/wiki/Fernando_Alonso
Fernando Alonso (atalwe Sipeyini, 29 Khólwáne 1981), kubili F1 World Champions (2005-2006).
Teamhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Fernando_Alonso#Team
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Fernando_Alonso#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Fernando_Alonso#Kúbópha
Wikipedia: Coronel Fabriciano
https://ss.wikipedia.org/wiki/Coronel_Fabriciano
Koronel Fabriciano (Coronel Fabriciano). Lídolôbha yleseNingizimu iBhurazili.
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Coronel_Fabriciano#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Coronel_Fabriciano#Kúbópha
Wikipedia: Timóteo
https://ss.wikipedia.org/wiki/Tim%C3%B3teo
Timóteo. Lídolôbha yleseNingizimu iBhurazili.
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tim%C3%B3teo#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tim%C3%B3teo#Kúbópha
Wikipedia: Ipatinga
https://ss.wikipedia.org/wiki/Ipatinga
Ipatinga. Lídolôbha yleseNingizimu iBhurazili.
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ipatinga#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ipatinga#Kúbópha
Wikipedia: Wikipedia
https://ss.wikipedia.org/wiki/Wikipedia
Wikipedia, i-encyclopedia yamahhala lengahlelwa ngunome ngubani. Ucála: 2001
Livehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Wikipedia#Live
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Wikipedia#Kúfúna
Wikipedia: IViyethina
https://ss.wikipedia.org/wiki/IViyethina
IViyethina - IRiphabhulikhi yeNingizimu Ashiya. Imincele iShayina, iKhambodiya, iLawoso.
Livehttps://ss.wikipedia.org/wiki/IViyethina#Live
Wikipedia: ILathiviya
https://ss.wikipedia.org/wiki/ILathiviya
iLathiviya (Latvijas Republika). Live weYurophu.
Mayelana Lathiviyahttps://ss.wikipedia.org/wiki/ILathiviya#Mayelana_Lathiviya
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/ILathiviya#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/ILathiviya#Kúbópha
Wikipedia: IFini
https://ss.wikipedia.org/wiki/IFini
iFini (Suomen tasavalta). Live weYurophu.
Mayelana Finihttps://ss.wikipedia.org/wiki/IFini#Mayelana_Fini
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IFini#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IFini#Kúbópha
Wikipedia: ISwideni
https://ss.wikipedia.org/wiki/ISwideni
iSwideni (Konungariket Sverige). Live weYurophu.
Mayelana Swidenihttps://ss.wikipedia.org/wiki/ISwideni#Mayelana_Swideni
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/ISwideni#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/ISwideni#Kúbópha
Wikipedia: INoweyi
https://ss.wikipedia.org/wiki/INoweyi
|-
Mayelana Noweyihttps://ss.wikipedia.org/wiki/INoweyi#Mayelana_Noweyi
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/INoweyi#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/INoweyi#Kúbópha
Referenceshttps://ss.wikipedia.org/wiki/INoweyi#References
Wikipedia: IDenimakhi
https://ss.wikipedia.org/wiki/IDenimakhi
iDenimakhi (Danmark). Live weYurophu.
Mayelana Denimakhihttps://ss.wikipedia.org/wiki/IDenimakhi#Mayelana_Denimakhi
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IDenimakhi#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IDenimakhi#Kúbópha
Wikipedia: Echweni
https://ss.wikipedia.org/wiki/Echweni
Echweni (Ísland). Live weYurophu.
Mayelana Echwenihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Echweni#Mayelana_Echweni
https://ss.wikipedia.org/wiki/Echweni#
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Echweni#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Echweni#Kúbópha
Wikipedia: INtaliyane
https://ss.wikipedia.org/wiki/INtaliyane
iNtaliyane (Italia, Repubblica italiana). Live weYurophu.
Mayelana Ntaliyanehttps://ss.wikipedia.org/wiki/INtaliyane#Mayelana_Ntaliyane
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/INtaliyane#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/INtaliyane#Kúbópha
Wikipedia: IYandola
https://ss.wikipedia.org/wiki/IYandola
iYandola (Principat d'Andorra). Live weYurophu.
Mayelana Yandolahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IYandola#Mayelana_Yandola
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IYandola#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IYandola#Kúbópha
Wikipedia: IYosithiya
https://ss.wikipedia.org/wiki/IYosithiya
iYosithiya (Republik Österreich). Live weYurophu.
Mayelana Yosithiyahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IYosithiya#Mayelana_Yosithiya
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IYosithiya#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IYosithiya#Kúbópha
Wikipedia: IBhelalasi
https://ss.wikipedia.org/wiki/IBhelalasi
iBhelalasi (Рэспубліка Беларусь). Live weYurophu.
Mayelana Bhelalasihttps://ss.wikipedia.org/wiki/IBhelalasi#Mayelana_Bhelalasi
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IBhelalasi#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IBhelalasi#Kúbópha
Wikipedia: IBhelijiyamu
https://ss.wikipedia.org/wiki/IBhelijiyamu
iBhelijiyamu (Koninkrijk België, Royaume de Belgique, Königreich Belgien). Live weYurophu.
Mayelana Bhelijiyamuhttps://ss.wikipedia.org/wiki/IBhelijiyamu#Mayelana_Bhelijiyamu
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IBhelijiyamu#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IBhelijiyamu#Kúbópha
Wikipedia: IBhosinya ne Hezegovi
https://ss.wikipedia.org/wiki/IBhosinya_ne_Hezegovi
iBhosinya ne Hezegovi (Bosna i Hercegovina / Босна и Херцеговина). Live weYurophu.
Mayelana Bhosinya ne Hezegovihttps://ss.wikipedia.org/wiki/IBhosinya_ne_Hezegovi#Mayelana_Bhosinya_ne_Hezegovi
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IBhosinya_ne_Hezegovi#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IBhosinya_ne_Hezegovi#Kúbópha
Wikipedia: IBhulgariya
https://ss.wikipedia.org/wiki/IBhulgariya
iBhulgariya (България / Република България). Live weYurophu.
Mayelana Bhulgariyahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IBhulgariya#Mayelana_Bhulgariya
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IBhulgariya#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IBhulgariya#Kúbópha
Wikipedia: IKhuroshiya
https://ss.wikipedia.org/wiki/IKhuroshiya
iKhuroshiya (Republika Hrvatska). Live weYurophu.
Mayelana Khuroshiyahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IKhuroshiya#Mayelana_Khuroshiya
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IKhuroshiya#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IKhuroshiya#Kúbópha
Wikipedia: IFulansi
https://ss.wikipedia.org/wiki/IFulansi
iFulansi (République française). Live weYurophu.
Mayelana Fulansihttps://ss.wikipedia.org/wiki/IFulansi#Mayelana_Fulansi
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IFulansi#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IFulansi#Kúbópha
Wikipedia: IJalimane
https://ss.wikipedia.org/wiki/IJalimane
iJalimane (Bundesrepublik Deutschland). Live weYurophu.
Mayelana Jalimanehttps://ss.wikipedia.org/wiki/IJalimane#Mayelana_Jalimane
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IJalimane#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IJalimane#Kúbópha
Wikipedia: IGrikhi
https://ss.wikipedia.org/wiki/IGrikhi
iGrikhi (Ελλάδα). Live weYurophu.
Mayelana Grikhihttps://ss.wikipedia.org/wiki/IGrikhi#Mayelana_Grikhi
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IGrikhi#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IGrikhi#Kúbópha
Wikipedia: IHangareyi
https://ss.wikipedia.org/wiki/IHangareyi
iHangareyi (Magyar Köztársaság). Live weYurophu.
Mayelana Hangareyihttps://ss.wikipedia.org/wiki/IHangareyi#Mayelana_Hangareyi
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IHangareyi#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IHangareyi#Kúbópha
Wikipedia: IYalendi
https://ss.wikipedia.org/wiki/IYalendi
iYalendi (Éire). Live weYurophu.
Mayelana Yalendihttps://ss.wikipedia.org/wiki/IYalendi#Mayelana_Yalendi
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IYalendi#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IYalendi#Kúbópha
Wikipedia: ILeshestani
https://ss.wikipedia.org/wiki/ILeshestani
iLeshestani (Fürstentum Liechtenstein). Live weYurophu.
Mayelana Leshestanihttps://ss.wikipedia.org/wiki/ILeshestani#Mayelana_Leshestani
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/ILeshestani#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/ILeshestani#Kúbópha
Wikipedia: Lusembogu
https://ss.wikipedia.org/wiki/Lusembogu
Lusembogu (Groussherzogtum Lëtzebuerg, Großherzogtum Luxemburg, Großherzogtum Luxemburg). Live weYurophu.
Mayelana Lusemboguhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Lusembogu#Mayelana_Lusembogu
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Lusembogu#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Lusembogu#Kúbópha
Wikipedia: I-Alijeriya
https://ss.wikipedia.org/wiki/I-Alijeriya
i-Alijeriya (الجزائر) Live we-Afríka.
Mayelana Alijeriyahttps://ss.wikipedia.org/wiki/I-Alijeriya#Mayelana_Alijeriya
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/I-Alijeriya#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/I-Alijeriya#Kúbópha
Wikipedia: Angola
https://ss.wikipedia.org/wiki/Angola
i-Angola (Repubilika ya Ngola, República de Angola) Live weAfríka.
Mayelana Angolahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Angola#Mayelana_Angola
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Angola#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Angola#Kúbópha
Wikipedia: IMakhedoniya leseNyakatfo
https://ss.wikipedia.org/wiki/IMakhedoniya_leseNyakatfo
iMakhedoniya leseNyakatfo (Северна Македонија, Severna Makedonija). Live weYurophu.
Mayelana Makhedoniya leseNyakatfohttps://ss.wikipedia.org/wiki/IMakhedoniya_leseNyakatfo#Mayelana_Makhedoniya_leseNyakatfo
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IMakhedoniya_leseNyakatfo#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IMakhedoniya_leseNyakatfo#Kúbópha
Wikipedia: IMalitha
https://ss.wikipedia.org/wiki/IMalitha
iMalitha (Repubblika ta' Malta). Live weYurophu.
Mayelana Malithahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IMalitha#Mayelana_Malitha
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IMalitha#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IMalitha#Kúbópha
Wikipedia: IMolidiva
https://ss.wikipedia.org/wiki/IMolidiva
iMolidiva (Republica Moldova). Live weYurophu.
Mayelana Molidivahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IMolidiva#Mayelana_Molidiva
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IMolidiva#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IMolidiva#Kúbópha
Wikipedia: IBhenini
https://ss.wikipedia.org/wiki/IBhenini
iBhenini (République du Bénin, Orílẹ̀-èdè Olómìnira ilẹ̀ Benin). Live weAfríka.
Mayelana Bheninihttps://ss.wikipedia.org/wiki/IBhenini#Mayelana_Bhenini
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IBhenini#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IBhenini#Kúbópha
Wikipedia: IBhukhina-Faso
https://ss.wikipedia.org/wiki/IBhukhina-Faso
iBhukhina-Faso. Live weAfríka.
Mayelana bovúhttps://ss.wikipedia.org/wiki/IBhukhina-Faso#Mayelana_bovú
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IBhukhina-Faso#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IBhukhina-Faso#Kúbópha
Wikipedia: IMonakho
https://ss.wikipedia.org/wiki/IMonakho
iMonakho (fr: Principauté de Monaco, mon: Principatu de Múnegu, it: Principato di Monaco, oc: Principat de Mónegue). Live leliseYurophu.
Mayelana neMonakhohttps://ss.wikipedia.org/wiki/IMonakho#Mayelana_neMonakho
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IMonakho#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IMonakho#Kúbópha
Wikipedia: IDashi
https://ss.wikipedia.org/wiki/IDashi
iDashi (nl: Nederland). Live weYurophu.
Mayelana Dashihttps://ss.wikipedia.org/wiki/IDashi#Mayelana_Dashi
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IDashi#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IDashi#Kúbópha
Wikipedia: IBurundi
https://ss.wikipedia.org/wiki/IBurundi
iBurundi (Republika y'u Burundi, République du Burundi). Live weAfríka.
Mayelana Burundihttps://ss.wikipedia.org/wiki/IBurundi#Mayelana_Burundi
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IBurundi#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IBurundi#Kúbópha
Wikipedia: IKhameruni
https://ss.wikipedia.org/wiki/IKhameruni
iKhameruni (République du Cameroun). Live weAfríka.
Mayelana Khamerunihttps://ss.wikipedia.org/wiki/IKhameruni#Mayelana_Khameruni
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IKhameruni#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IKhameruni#Kúbópha
Wikipedia: Sihlenge Lesiluhlata
https://ss.wikipedia.org/wiki/Sihlenge_Lesiluhlata
Sihlenge Lesiluhlata (Cabo Verde). Live weAfríka.
Mayelana Sihlenge Lesiluhlatahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sihlenge_Lesiluhlata#Mayelana_Sihlenge_Lesiluhlata
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sihlenge_Lesiluhlata#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sihlenge_Lesiluhlata#Kúbópha
Wikipedia: IPholandi
https://ss.wikipedia.org/wiki/IPholandi
iPholandi (Rzeczpospolita Polska). Live weYurophu.
Mayelana Pholandihttps://ss.wikipedia.org/wiki/IPholandi#Mayelana_Pholandi
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IPholandi#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IPholandi#Kúbópha
Wikipedia: Umkhatsi we-Afrikha
https://ss.wikipedia.org/wiki/Umkhatsi_we-Afrikha
Umkhatsi we-Afrikha (Ködörösêse tî Bêafrîka, République centrafricaine). Live weAfríka.
Mayelana Umkhatsi we-Afrikhahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umkhatsi_we-Afrikha#Mayelana_Umkhatsi_we-Afrikha
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umkhatsi_we-Afrikha#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umkhatsi_we-Afrikha#Kúbópha
Wikipedia: IShedi
https://ss.wikipedia.org/wiki/IShedi
iShedi (ar: شاد Tshād, fr: Tchad). Live weAfríka.
Mayelana Umkhatsi we-Shedihttps://ss.wikipedia.org/wiki/IShedi#Mayelana_Umkhatsi_we-Shedi
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IShedi#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IShedi#Kúbópha
Wikipedia: IPhuthukezi
https://ss.wikipedia.org/wiki/IPhuthukezi
iPhuthukezi (República Portuguesa). Live weYurophu.
Mayelana Phuthukezihttps://ss.wikipedia.org/wiki/IPhuthukezi#Mayelana_Phuthukezi
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IPhuthukezi#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IPhuthukezi#Kúbópha
Wikipedia: IKhomoro
https://ss.wikipedia.org/wiki/IKhomoro
iKhomoro (Arabic: جزر القُمُر, Juzur al-Qumur). Live weAfríka.
Mayelana Khomorohttps://ss.wikipedia.org/wiki/IKhomoro#Mayelana_Khomoro
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IKhomoro#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IKhomoro#Kúbópha
Wikipedia: IKhongo
https://ss.wikipedia.org/wiki/IKhongo
iKhongo (République démocratique du Congo). Live weAfríka.
Mayelana Khongohttps://ss.wikipedia.org/wiki/IKhongo#Mayelana_Khongo
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IKhongo#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IKhongo#Kúbópha
Wikipedia: IRomaniya
https://ss.wikipedia.org/wiki/IRomaniya
iRomaniya (România). Live weYurophu.
Mayelana Romaniyahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IRomaniya#Mayelana_Romaniya
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IRomaniya#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IRomaniya#Kúbópha
Wikipedia: Tibuse weKhongo
https://ss.wikipedia.org/wiki/Tibuse_weKhongo
Tibuse weKhongo (fr: République du Congo, Kituba: Repubilika ya Kongo, Lingala: Republiki ya Kongó). Live weAfríka.
Mayelana Tibuse weKhongohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tibuse_weKhongo#Mayelana_Tibuse_weKhongo
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tibuse_weKhongo#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tibuse_weKhongo#Kúbópha
Wikipedia: IJibhuthi
https://ss.wikipedia.org/wiki/IJibhuthi
iJibhuthi (ar: جيبوتي, Jumhūriyyat Jībūtī). Live weAfríka.
Mayelana Jibhuthihttps://ss.wikipedia.org/wiki/IJibhuthi#Mayelana_Jibhuthi
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IJibhuthi#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IJibhuthi#Kúbópha
Wikipedia: IRashiya
https://ss.wikipedia.org/wiki/IRashiya
iRashiya (Россия). Live weYurophu.
Mayelana Rashiyahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IRashiya#Mayelana_Rashiya
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IRashiya#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IRashiya#Kúbópha
Wikipedia: IRitheya
https://ss.wikipedia.org/wiki/IRitheya
iRitheya (Ge'ez: ኤርትራ, ʾErtrā; ar: إرتريا, Iritrīyā). Live weAfríka.
Mayelana Ritheyahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IRitheya#Mayelana_Ritheya
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IRitheya#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IRitheya#Kúbópha
Wikipedia: ISebhiya
https://ss.wikipedia.org/wiki/ISebhiya
iSebhiya (Република Србија). Live weYurophu.
Mayelana Sebhiyahttps://ss.wikipedia.org/wiki/ISebhiya#Mayelana_Sebhiya
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/ISebhiya#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/ISebhiya#Kúbópha
Wikipedia: ITopiya
https://ss.wikipedia.org/wiki/ITopiya
iTopiya (Ge'ez: ኢትዮጵያ, ʾĪtyōṗṗyā; ). Live le Afríka.
Mayelana neTopiyahttps://ss.wikipedia.org/wiki/ITopiya#Mayelana_neTopiya
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/ITopiya#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/ITopiya#Kúbópha
Wikipedia: IGabhoni
https://ss.wikipedia.org/wiki/IGabhoni
iGabhoni (République Gabonaise). Live weAfríka.
Mayelana Gabhonihttps://ss.wikipedia.org/wiki/IGabhoni#Mayelana_Gabhoni
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IGabhoni#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IGabhoni#Kúbópha
Wikipedia: IMonthenekho
https://ss.wikipedia.org/wiki/IMonthenekho
thumb|250px|right
Mayelana Monthenekhohttps://ss.wikipedia.org/wiki/IMonthenekho#Mayelana_Monthenekho
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IMonthenekho#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IMonthenekho#Kúbópha
Wikipedia: IGambiya
https://ss.wikipedia.org/wiki/IGambiya
iGambiya. Live weAfríka.
Mayelana Gambiyahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IGambiya#Mayelana_Gambiya
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IGambiya#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IGambiya#Kúbópha
Wikipedia: IGana
https://ss.wikipedia.org/wiki/IGana
iGana (Republic of Ghana). Live weAfríka.
Mayelana Ganahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IGana#Mayelana_Gana
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IGana#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IGana#Kúbópha
Wikipedia: IGiniya
https://ss.wikipedia.org/wiki/IGiniya
iGiniya (République de Guinée). Live weAfríka.
Mayelana Giniyaahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IGiniya#Mayelana_Giniyaa
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IGiniya#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IGiniya#Kúbópha
Wikipedia: Silovakhi
https://ss.wikipedia.org/wiki/Silovakhi
Silovakhi (Slovenská republika). Live weYurophu.
Mayelana Silovakhihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Silovakhi#Mayelana_Silovakhi
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Silovakhi#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Silovakhi#Kúbópha
Wikipedia: IGiniya-Bhasawu
https://ss.wikipedia.org/wiki/IGiniya-Bhasawu
iGiniya-Bhasawu (República da Guiné-Bissau). Live weAfríka.
Mayelana Giniya-Bhasawuhttps://ss.wikipedia.org/wiki/IGiniya-Bhasawu#Mayelana_Giniya-Bhasawu
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IGiniya-Bhasawu#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IGiniya-Bhasawu#Kúbópha
Wikipedia: Lugu Lwempondvondlovu
https://ss.wikipedia.org/wiki/Lugu_Lwempondvondlovu
Lugu Lwempondvondlovu (République de Côte d'Ivoire). Live weAfríka.
Mayelana Lugu Lwempondvondlovuhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Lugu_Lwempondvondlovu#Mayelana_Lugu_Lwempondvondlovu
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Lugu_Lwempondvondlovu#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Lugu_Lwempondvondlovu#Kúbópha
Wikipedia: IKheniya
https://ss.wikipedia.org/wiki/IKheniya
iKheniya (Jamhuri ya Kenya). Live weAfríka.
Mayelana Kheniyahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IKheniya#Mayelana_Kheniya
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IKheniya#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IKheniya#Kúbópha
Wikipedia: Siloveni
https://ss.wikipedia.org/wiki/Siloveni
Siloveni (Republika Slovenija). Live weYurophu.
Mayelana Silovenihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Siloveni#Mayelana_Siloveni
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Siloveni#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Siloveni#Kúbópha
Wikipedia: ILibheriya
https://ss.wikipedia.org/wiki/ILibheriya
iLibheriya (Republic of Liberia). Live weAfríka.
Mayelana Libheriyahttps://ss.wikipedia.org/wiki/ILibheriya#Mayelana_Libheriya
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/ILibheriya#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/ILibheriya#Kúbópha
Wikipedia: ILibhiya
https://ss.wikipedia.org/wiki/ILibhiya
iLibhiya (ليبيا, Lībiyā). Live weAfríka.
Mayelana Libheriyahttps://ss.wikipedia.org/wiki/ILibhiya#Mayelana_Libheriya
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/ILibhiya#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/ILibhiya#Kúbópha
Wikipedia: IMadagasikha
https://ss.wikipedia.org/wiki/IMadagasikha
iMadagasikha (Repoblikan'i Madagasikara, République de Madagascar). Live weAfríka.
Mayelana Libheriyahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IMadagasikha#Mayelana_Libheriya
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IMadagasikha#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IMadagasikha#Kúbópha
Wikipedia: IMalawi
https://ss.wikipedia.org/wiki/IMalawi
iMalawi (Republic of Malaŵi, Chalo cha Malawi, Dziko la Malaŵi). Live weAfríka.
Mayelana Malawihttps://ss.wikipedia.org/wiki/IMalawi#Mayelana_Malawi
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IMalawi#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IMalawi#Kúbópha
Wikipedia: IMali
https://ss.wikipedia.org/wiki/IMali
iMali (République du Mali, Mali ka Fasojamana). Live lelivalelekile weAfríka.
Mayelana Malihttps://ss.wikipedia.org/wiki/IMali#Mayelana_Mali
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IMali#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IMali#Kúbópha
Wikipedia: IMolithaniya
https://ss.wikipedia.org/wiki/IMolithaniya
iMolithaniya (موريتانيا, Mūrītāniyā; Gànnaar; Mauritanie). Live weAfríka.
Mayelana Molithaniyahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IMolithaniya#Mayelana_Molithaniya
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IMolithaniya#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IMolithaniya#Kúbópha
Wikipedia: IMorishiyasi
https://ss.wikipedia.org/wiki/IMorishiyasi
iMorishiyasi (Republik Moris, République de Maurice). Live weAfríka.
Mayelana Morishiyasihttps://ss.wikipedia.org/wiki/IMorishiyasi#Mayelana_Morishiyasi
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IMorishiyasi#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IMorishiyasi#Kúbópha
Wikipedia: ISwizalendi
https://ss.wikipedia.org/wiki/ISwizalendi
iSwizalendi (de: die Schweiz, fr: Suisse, it: Svizzera, rm: Svizra). Live laseYurophu.
Mayelana ne Swizalendihttps://ss.wikipedia.org/wiki/ISwizalendi#Mayelana_ne_Swizalendi
Kufunahttps://ss.wikipedia.org/wiki/ISwizalendi#Kufuna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/ISwizalendi#Kúbópha
Wikipedia: IMorokho
https://ss.wikipedia.org/wiki/IMorokho
iMorokho (ar: المغرب, al-Maġrib; Berber: Amerruk / Murakuc; fr: Maroc). Live weAfríka.
Mayelana Morokhohttps://ss.wikipedia.org/wiki/IMorokho#Mayelana_Morokho
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IMorokho#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IMorokho#Kúbópha
Wikipedia: INamibiya
https://ss.wikipedia.org/wiki/INamibiya
iNamibiya (en:Republic of Namibia; af: Republiek van Namibië; ger: Republik Namibia). Live weAfríka.
Mayelana Namibiyahttps://ss.wikipedia.org/wiki/INamibiya#Mayelana_Namibiya
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/INamibiya#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/INamibiya#Kúbópha
Wikipedia: INayijari
https://ss.wikipedia.org/wiki/INayijari
iNayijari (fr:République du Niger; Hausa: Jamhuriyar Nijar; en: Republic of Niger). Live weAfríka.
Mayelana Nayijarihttps://ss.wikipedia.org/wiki/INayijari#Mayelana_Nayijari
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/INayijari#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/INayijari#Kúbópha
Wikipedia: INayijeriya
https://ss.wikipedia.org/wiki/INayijeriya
iNayijeriya (Igbo; Naíjíríà; Fula: Niiseriya; Yoruba: Nàìjíríà; Hausa: Nijeriya). Live weAfríka.
Mayelana Nayijeriyahttps://ss.wikipedia.org/wiki/INayijeriya#Mayelana_Nayijeriya
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/INayijeriya#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/INayijeriya#Kúbópha
Wikipedia: IRuwanda
https://ss.wikipedia.org/wiki/IRuwanda
iRuwanda (Repubulika y'u Rwanda). Live weAfríka.
Mayelana Ruwandahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IRuwanda#Mayelana_Ruwanda
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IRuwanda#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IRuwanda#Kúbópha
Wikipedia: IThome ne Phrinsiphe
https://ss.wikipedia.org/wiki/IThome_ne_Phrinsiphe
iThome ne Phrinsiphe (São Tomé e Príncipe). Live weAfríka.
Mayelana Thome ne Phrinsiphehttps://ss.wikipedia.org/wiki/IThome_ne_Phrinsiphe#Mayelana_Thome_ne_Phrinsiphe
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IThome_ne_Phrinsiphe#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IThome_ne_Phrinsiphe#Kúbópha
Wikipedia: ISeyishelesi
https://ss.wikipedia.org/wiki/ISeyishelesi
iSeyishelesi (Repiblik Sesel, République des Seychelles). Live weAfríka.
Mayelana Seyishelesihttps://ss.wikipedia.org/wiki/ISeyishelesi#Mayelana_Seyishelesi
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/ISeyishelesi#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/ISeyishelesi#Kúbópha
Wikipedia: ISiriya-Liyoni
https://ss.wikipedia.org/wiki/ISiriya-Liyoni
iSiriya-Liyoni (Republic of Sierra Leone). Live weAfríka.
Mayelana Siriya-Liyonihttps://ss.wikipedia.org/wiki/ISiriya-Liyoni#Mayelana_Siriya-Liyoni
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/ISiriya-Liyoni#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/ISiriya-Liyoni#Kúbópha
Wikipedia: Emjikelweni
https://ss.wikipedia.org/wiki/Emjikelweni
Emjikelweni, umphakatsi yeInkhundla GegeInombolo yeImiphakatsi: Shiselweni (síNgísi). (District Shiselweni, Umbuso weSwatini).
Caphelahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Emjikelweni#Caphela
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Emjikelweni#Kúfúna
Wikipedia: IYukhureni
https://ss.wikipedia.org/wiki/IYukhureni
iYukhureni (uk: Україна). Live weYurophu.
Mayelana Yukhurenihttps://ss.wikipedia.org/wiki/IYukhureni#Mayelana_Yukhureni
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IYukhureni#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IYukhureni#Kúbópha
Wikipedia: ISomaliya
https://ss.wikipedia.org/wiki/ISomaliya
iSomaliya (Soomaaliya, الصومال aṣ-Ṣūmāl). Live weAfríka.
Mayelana Somaliyahttps://ss.wikipedia.org/wiki/ISomaliya#Mayelana_Somaliya
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/ISomaliya#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/ISomaliya#Kúbópha
Wikipedia: ISudani
https://ss.wikipedia.org/wiki/ISudani
iSudani (جمهورية السودان Jumhūrīyat al Sūdān). Live weAfríka.
Mayelana Sudanihttps://ss.wikipedia.org/wiki/ISudani#Mayelana_Sudani
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/ISudani#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/ISudani#Kúbópha
Wikipedia: IThanzaniya
https://ss.wikipedia.org/wiki/IThanzaniya
iThanzaniya (Jamhuri ya Muungano wa Tanzania/United Republic of Tanzania). Live weAfríka.
Mayelana Thanzaniyahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IThanzaniya#Mayelana_Thanzaniya
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IThanzaniya#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IThanzaniya#Kúbópha
Wikipedia: Inkhundla Kubuta
https://ss.wikipedia.org/wiki/Inkhundla_Kubuta
Kubuta, inkhundla yeDistrict ShiselweniAtalwe yeTinkhundla: The National Physical Development Plan, NPDP (síNgísi)., Umbuso weSwatini.
Mayelana Kubutahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inkhundla_Kubuta#Mayelana_Kubuta
Imiphakatsihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inkhundla_Kubuta#Imiphakatsi
Caphelahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inkhundla_Kubuta#Caphela
Wikipedia: United Kingdom
https://ss.wikipedia.org/wiki/United_Kingdom
United Kingdom (United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland). Live weYurophu.
Mayelana United Kingdomhttps://ss.wikipedia.org/wiki/United_Kingdom#Mayelana_United_Kingdom
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/United_Kingdom#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/United_Kingdom#Kúbópha
Wikipedia: IThogo
https://ss.wikipedia.org/wiki/IThogo
iThogo (République Togolaise). Live weAfríka.
Mayelana Thogohttps://ss.wikipedia.org/wiki/IThogo#Mayelana_Thogo
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IThogo#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IThogo#Kúbópha
Wikipedia: IThunisiya
https://ss.wikipedia.org/wiki/IThunisiya
iThunisiya (ar: تونس, Tūnis). Live weAfríka.
Mayelana Thunisiyahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IThunisiya#Mayelana_Thunisiya
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IThunisiya#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IThunisiya#Kúbópha
Wikipedia: Uganda
https://ss.wikipedia.org/wiki/Uganda
iBuganda (kiswahili: Jamhuri ya Uganda). Live weAfríka.
Mayelana Bugandahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Uganda#Mayelana_Buganda
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Uganda#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Uganda#Kúbópha
Wikipedia: IZambiya
https://ss.wikipedia.org/wiki/IZambiya
iZambiya (Republic of Zambia). Live weAfríka.
Mayelana Zambiyahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IZambiya#Mayelana_Zambiya
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IZambiya#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IZambiya#Kúbópha
Wikipedia: I-Arimeniya
https://ss.wikipedia.org/wiki/I-Arimeniya
iArimeniya (ar: Հայաստան). Live weAshiya.
Mayelana Arimeniyahttps://ss.wikipedia.org/wiki/I-Arimeniya#Mayelana_Arimeniya
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/I-Arimeniya#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/I-Arimeniya#Kúbópha
Wikipedia: IZebajani
https://ss.wikipedia.org/wiki/IZebajani
iZebajani (az: Azərbaycan). Live weAshiya.
Mayelana Zebajanihttps://ss.wikipedia.org/wiki/IZebajani#Mayelana_Zebajani
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IZebajani#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IZebajani#Kúbópha
Wikipedia: IBhaharayi
https://ss.wikipedia.org/wiki/IBhaharayi
iBhaharayi (ar: مملكة البحرين Mamlakat al-Baḥrayn). Live weAshiya.
Mayelana Bhaharayihttps://ss.wikipedia.org/wiki/IBhaharayi#Mayelana_Bhaharayi
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IBhaharayi#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IBhaharayi#Kúbópha
Wikipedia: IVathikhi
https://ss.wikipedia.org/wiki/IVathikhi
iVathikhi (it: Stato della Città del Vaticano). Live weYurophu.
Mayelana Vathikhihttps://ss.wikipedia.org/wiki/IVathikhi#Mayelana_Vathikhi
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IVathikhi#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IVathikhi#Kúbópha
Wikipedia: Tilwane
https://ss.wikipedia.org/wiki/Tilwane
TILWANE
Wikipedia: IBhangladeshi
https://ss.wikipedia.org/wiki/IBhangladeshi
iBhangladeshi (Bengali: বাংলাদেশ). Live weAshiya.
Mayelana Bhangladeshihttps://ss.wikipedia.org/wiki/IBhangladeshi#Mayelana_Bhangladeshi
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IBhangladeshi#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IBhangladeshi#Kúbópha
Wikipedia: IBhuthani
https://ss.wikipedia.org/wiki/IBhuthani
iBhuthani (Dzongkha: འབྲུག་ཡུལ་ drug yul). Live weAshiya.
Mayelana Bhuthanihttps://ss.wikipedia.org/wiki/IBhuthani#Mayelana_Bhuthani
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IBhuthani#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IBhuthani#Kúbópha
Wikipedia: IBhruneyi
https://ss.wikipedia.org/wiki/IBhruneyi
iBhruneyi (Jawi: بروني دارالسلام Negara Brunei Darussalam). Live weAshiya.
Mayelana Bhruneyihttps://ss.wikipedia.org/wiki/IBhruneyi#Mayelana_Bhruneyi
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IBhruneyi#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IBhruneyi#Kúbópha
Wikipedia: IKhambodiya
https://ss.wikipedia.org/wiki/IKhambodiya
iKhambodiya (Khmer: ព្រះរាជាណាចក្រកម្ពុជា Preăh Réachéa Nachâk Kâmpŭchéa). Live weAshiya.
Mayelana Khambodiyahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IKhambodiya#Mayelana_Khambodiya
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IKhambodiya#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IKhambodiya#Kúbópha
Wikipedia: Tibongo temajaha
https://ss.wikipedia.org/wiki/Tibongo_temajaha
==Tibongo Temajaha==
Tibongo Temajahahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tibongo_temajaha#Tibongo_Temajaha
Wikipedia: IShayina
https://ss.wikipedia.org/wiki/IShayina
iShayina (中华人民共和国 Zhōnghuá Rénmín Gònghéguó). Live weAshiya.
Mayelana Khambodiyahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IShayina#Mayelana_Khambodiya
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IShayina#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IShayina#Kúbópha
Wikipedia: ISayiphro
https://ss.wikipedia.org/wiki/ISayiphro
iSayiphro (gr: Κύπρος, Kýpros; tr: Kıbrıs). Live weAshiya.
Mayelana Sayiphrohttps://ss.wikipedia.org/wiki/ISayiphro#Mayelana_Sayiphro
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/ISayiphro#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/ISayiphro#Kúbópha
Wikipedia: IJojiya
https://ss.wikipedia.org/wiki/IJojiya
iJojiya (Georgian: საქართველო; sak’art’velo). Live weAshiya.
Mayelana Jojiyahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IJojiya#Mayelana_Jojiya
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IJojiya#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IJojiya#Kúbópha
Wikipedia: INdonesiya
https://ss.wikipedia.org/wiki/INdonesiya
iNdonesiya (id: Republik Indonesia). Live weAshiya.
Mayelana Ndonesiyahttps://ss.wikipedia.org/wiki/INdonesiya#Mayelana_Ndonesiya
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/INdonesiya#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/INdonesiya#Kúbópha
Wikipedia: I-Irani
https://ss.wikipedia.org/wiki/I-Irani
i-Irani (Fārsi: ایران). Live weAshiya.
Mayelana Iranihttps://ss.wikipedia.org/wiki/I-Irani#Mayelana_Irani
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/I-Irani#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/I-Irani#Kúbópha
Wikipedia: I-Irakhi
https://ss.wikipedia.org/wiki/I-Irakhi
i-Irakhi (ar: العراق, Al-Irāq). Live weAshiya.
Mayelana Irakhihttps://ss.wikipedia.org/wiki/I-Irakhi#Mayelana_Irakhi
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/I-Irakhi#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/I-Irakhi#Kúbópha
Wikipedia: Ka-Israyeli
https://ss.wikipedia.org/wiki/Ka-Israyeli
Ka-Israyeli (he: יִשְׂרָאֵל, ar: إِسْرَائِيلُ). Live weAshiya.
Mayelana Israyelihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ka-Israyeli#Mayelana_Israyeli
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ka-Israyeli#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ka-Israyeli#Kúbópha
Wikipedia: IPhalestina
https://ss.wikipedia.org/wiki/IPhalestina
[(bovú).]
Mayelana Phalestinahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IPhalestina#Mayelana_Phalestina
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IPhalestina#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IPhalestina#Kúbópha
Wikipedia: IJoridane
https://ss.wikipedia.org/wiki/IJoridane
iJoridane (ar: لمملكة الأردنّيّة الهاشميّة, Al-Mamlakah al-Urdunniyyah al-Hāšimiyyah). Live weAshiya.
Mayelana Joridanehttps://ss.wikipedia.org/wiki/IJoridane#Mayelana_Joridane
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IJoridane#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IJoridane#Kúbópha
Wikipedia: IKhazakhi
https://ss.wikipedia.org/wiki/IKhazakhi
iKhazakhi (ka: Қазақстан, Qazaqstan; قازاقستان, qɑzɑqstɑ́n). Live weAshiya.
Mayelana Khazakhihttps://ss.wikipedia.org/wiki/IKhazakhi#Mayelana_Khazakhi
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IKhazakhi#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IKhazakhi#Kúbópha
Wikipedia: IKhoriya leseNyakatfo
https://ss.wikipedia.org/wiki/IKhoriya_leseNyakatfo
iKhoriya leseNyakatfo (ko: 조선민주주의인민공화국, Chosŏn Minjujuŭi Inmin Konghwaguk). Live weAshiya.
Mayelana Khoriya leseNyakatfohttps://ss.wikipedia.org/wiki/IKhoriya_leseNyakatfo#Mayelana_Khoriya_leseNyakatfo
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IKhoriya_leseNyakatfo#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IKhoriya_leseNyakatfo#Kúbópha
Wikipedia: IKhoriya leseNingizimu
https://ss.wikipedia.org/wiki/IKhoriya_leseNingizimu
iKhoriya leseNingizimu (ko: 대한민국, Daehanmin(-)guk). Live weAshiya.
Mayelana Khoriya leseNingizimuhttps://ss.wikipedia.org/wiki/IKhoriya_leseNingizimu#Mayelana_Khoriya_leseNingizimu
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IKhoriya_leseNingizimu#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IKhoriya_leseNingizimu#Kúbópha
Wikipedia: IKhuwathi
https://ss.wikipedia.org/wiki/IKhuwathi
iKhuwathi (ar: دولة الكويت, Dawlat al-Kuwayt). Live weAshiya.
Mayelana Khuwathihttps://ss.wikipedia.org/wiki/IKhuwathi#Mayelana_Khuwathi
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IKhuwathi#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IKhuwathi#Kúbópha
Wikipedia: IKhirigi
https://ss.wikipedia.org/wiki/IKhirigi
iKhirigi (kyr: Кыргызстан, qɯrʁɯzstɑ́n; rus: Кыргызстан, kɨrɡɨsˈtan) . Live weAshiya.
Mayelana Khirigihttps://ss.wikipedia.org/wiki/IKhirigi#Mayelana_Khirigi
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IKhirigi#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IKhirigi#Kúbópha
Wikipedia: ILawoso
https://ss.wikipedia.org/wiki/ILawoso
iLawoso (la: ສາທາລະນະລັດປະຊາທິປະໄຕ ປະຊາຊົນລາວ, Saathiaranarath Prachhathipatay Prachhachhou Lao, Lao People's Democratic Republic). Live weAshiya.
Mayelana Lawosohttps://ss.wikipedia.org/wiki/ILawoso#Mayelana_Lawoso
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/ILawoso#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/ILawoso#Kúbópha
Wikipedia: ILibhanoni
https://ss.wikipedia.org/wiki/ILibhanoni
iLibhanoni (ar: لُبْنَان, Lubnān) . Live weAshiya.
Mayelana Libhanonihttps://ss.wikipedia.org/wiki/ILibhanoni#Mayelana_Libhanoni
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/ILibhanoni#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/ILibhanoni#Kúbópha
Wikipedia: IMaleshiya
https://ss.wikipedia.org/wiki/IMaleshiya
iMaleshiya. Live weAshiya.
Mayelana Maleshiyahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IMaleshiya#Mayelana_Maleshiya
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IMaleshiya#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IMaleshiya#Kúbópha
Wikipedia: Tihlenge teMaldiva
https://ss.wikipedia.org/wiki/Tihlenge_teMaldiva
Tihlenge teMaldiva (Dhivehi: ދިވެހިރާއްޖެ, Dhivehi Raa'je) . Live weAshiya.
Mayelana Tihlenge teMaldivahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tihlenge_teMaldiva#Mayelana_Tihlenge_teMaldiva
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tihlenge_teMaldiva#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tihlenge_teMaldiva#Kúbópha
Wikipedia: IMongoliya
https://ss.wikipedia.org/wiki/IMongoliya
iMongoliya. Live weAshiya.
Mayelana Mongoliyahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IMongoliya#Mayelana_Mongoliya
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IMongoliya#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IMongoliya#Kúbópha
Wikipedia: IMayanima
https://ss.wikipedia.org/wiki/IMayanima
iMayanima. Live weAshiya.
Mayelana Mayanimahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IMayanima#Mayelana_Mayanima
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IMayanima#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IMayanima#Kúbópha
Wikipedia: INephali
https://ss.wikipedia.org/wiki/INephali
iNephali (Nepali: नेपाल, neˈpal). Live weAshiya.
Mayelana Nephalihttps://ss.wikipedia.org/wiki/INephali#Mayelana_Nephali
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/INephali#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/INephali#Kúbópha
Wikipedia: IMani
https://ss.wikipedia.org/wiki/IMani
iMani (ar: عمان, Umān). Live weAshiya.
Mayelana Manihttps://ss.wikipedia.org/wiki/IMani#Mayelana_Mani
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IMani#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IMani#Kúbópha
Wikipedia: IPhakhistani
https://ss.wikipedia.org/wiki/IPhakhistani
iPhakhistani (Urdu: پاکِستان, paːkɪˈst̪aːn). Live weAshiya.
Mayelana Phakhistanihttps://ss.wikipedia.org/wiki/IPhakhistani#Mayelana_Phakhistani
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IPhakhistani#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IPhakhistani#Kúbópha
Wikipedia: Ozasko
https://ss.wikipedia.org/wiki/Ozasko
Ozasko (Osasco). Lídolôbha yleseNingizimu iBhurazili.
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ozasko#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ozasko#Kúbópha
Wikipedia: Ngudzeni
https://ss.wikipedia.org/wiki/Ngudzeni
Ngudzeni, inkhundla yeDistrict ShiselweniAtalwe yeTinkhundla: The National Physical Development Plan, NPDP (síNgísi)., Umbuso weSwatini.
Imiphakatsihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ngudzeni#Imiphakatsi
Caphelahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ngudzeni#Caphela
Wikipedia: Nkwene
https://ss.wikipedia.org/wiki/Nkwene
Nkwene, inkhundla yeDistrict ShiselweniAtalwe yeTinkhundla: The National Physical Development Plan, NPDP (síNgísi)., Umbuso weSwatini.
Imiphakatsihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Nkwene#Imiphakatsi
Caphelahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Nkwene#Caphela
Wikipedia: Somntongo
https://ss.wikipedia.org/wiki/Somntongo
Somntongo, inkhundla yeDistrict ShiselweniAtalwe yeTinkhundla: The National Physical Development Plan, NPDP (síNgísi)., Umbuso weSwatini.
Imiphakatsihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Somntongo#Imiphakatsi
Caphelahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Somntongo#Caphela
Wikipedia: Shiselweni I
https://ss.wikipedia.org/wiki/Shiselweni_I
Shiselweni I, inkhundla yeDistrict ShiselweniAtalwe yeTinkhundla: The National Physical Development Plan, NPDP (síNgísi)., Umbuso weSwatini.
Imiphakatsihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Shiselweni_I#Imiphakatsi
Caphelahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Shiselweni_I#Caphela
Wikipedia: Lamgabhi
https://ss.wikipedia.org/wiki/Lamgabhi
Lamgabhi, inkhundla yeDistrict ManziniAtalwe yeTinkhundla: The National Physical Development Plan, NPDP (síNgísi)., Umbuso weSwatini.
Imiphakatsihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Lamgabhi#Imiphakatsi
Parliamentarianshttps://ss.wikipedia.org/wiki/Lamgabhi#Parliamentarians
Caphelahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Lamgabhi#Caphela
Wikipedia: Zombodze
https://ss.wikipedia.org/wiki/Zombodze
Zombodze, inkhundla yeDistrict ShiselweniAtalwe yeTinkhundla: The National Physical Development Plan, NPDP (síNgísi)., Umbuso weSwatini.
Imiphakatsihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Zombodze#Imiphakatsi
Caphelahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Zombodze#Caphela
Wikipedia: IFiliphayi
https://ss.wikipedia.org/wiki/IFiliphayi
iFiliphayi (Filipino: Republika ng Pilipinas). Live weAshiya.
Mayelana Filiphayihttps://ss.wikipedia.org/wiki/IFiliphayi#Mayelana_Filiphayi
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IFiliphayi#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IFiliphayi#Kúbópha
Wikipedia: IKhathari
https://ss.wikipedia.org/wiki/IKhathari
iKhathari (ar: قطر). Live weAshiya.
Mayelana Khathariihttps://ss.wikipedia.org/wiki/IKhathari#Mayelana_Khatharii
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IKhathari#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IKhathari#Kúbópha
Wikipedia: I-Arabhiya
https://ss.wikipedia.org/wiki/I-Arabhiya
i-Arabhiya (ar: المملكة العربية السعودية). Live weAshiya.
Mayelana Arabhiyahttps://ss.wikipedia.org/wiki/I-Arabhiya#Mayelana_Arabhiya
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/I-Arabhiya#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/I-Arabhiya#Kúbópha
Wikipedia: ISingapholo
https://ss.wikipedia.org/wiki/ISingapholo
iSingapholo (Republic of Singapore). Live weAshiya.
Mayelana Singapholohttps://ss.wikipedia.org/wiki/ISingapholo#Mayelana_Singapholo
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/ISingapholo#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/ISingapholo#Kúbópha
Wikipedia: Siri Lanka
https://ss.wikipedia.org/wiki/Siri_Lanka
Siri Lanka (Sinhala: ශ්රී ලංකා; Tamil: இலங்கை). Live weAshiya.
Mayelana Siri Lankahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Siri_Lanka#Mayelana_Siri_Lanka
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Siri_Lanka#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Siri_Lanka#Kúbópha
Wikipedia: ISiriya
https://ss.wikipedia.org/wiki/ISiriya
iSiriya (ar: سورية; sūriyya). Live weAshiya.
Mayelana Siriyahttps://ss.wikipedia.org/wiki/ISiriya#Mayelana_Siriya
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/ISiriya#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/ISiriya#Kúbópha
Wikipedia: IThayiwani
https://ss.wikipedia.org/wiki/IThayiwani
iThayiwani (Mandarin: 中華民國; Republic of China). Live weAshiya.
Mayelana Thayiwanihttps://ss.wikipedia.org/wiki/IThayiwani#Mayelana_Thayiwani
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IThayiwani#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IThayiwani#Kúbópha
Wikipedia: IThajiki
https://ss.wikipedia.org/wiki/IThajiki
iThajiki (Tajik: Тоҷикистон). Live weAshiya.
Mayelana Thajikihttps://ss.wikipedia.org/wiki/IThajiki#Mayelana_Thajiki
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IThajiki#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IThajiki#Kúbópha
Wikipedia: 2009
https://ss.wikipedia.org/wiki/2009
Emnyakeni wanga-2009 (MMIX).
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/2009#Kúfúna
Wikipedia: IThayilandi
https://ss.wikipedia.org/wiki/IThayilandi
iThayilandi (Thai: ราชอาณาจักรไทย; Ratcha Anachak Thai). Live weAshiya.
Mayelana Thayilandihttps://ss.wikipedia.org/wiki/IThayilandi#Mayelana_Thayilandi
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IThayilandi#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IThayilandi#Kúbópha
Wikipedia: IThekhi
https://ss.wikipedia.org/wiki/IThekhi
iThekhi (Turkish:Türkiye). Live weAshiya.
Mayelana Thekhihttps://ss.wikipedia.org/wiki/IThekhi#Mayelana_Thekhi
Galleryhttps://ss.wikipedia.org/wiki/IThekhi#Gallery
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IThekhi#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IThekhi#Kúbópha
Wikipedia: IThumekhi
https://ss.wikipedia.org/wiki/IThumekhi
iThumekhi (Turkmen:Türkmenistan). Live weAshiya.
Mayelana Thumekhihttps://ss.wikipedia.org/wiki/IThumekhi#Mayelana_Thumekhi
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IThumekhi#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IThumekhi#Kúbópha
Wikipedia: Bunye bema-Arabhu
https://ss.wikipedia.org/wiki/Bunye_bema-Arabhu
Bunye bema-Arabhu (ar: دولة الإمارات العربية المتحدة). Live weAshiya.
Mayelana Bunye bema-Arabhuhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Bunye_bema-Arabhu#Mayelana_Bunye_bema-Arabhu
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Bunye_bema-Arabhu#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Bunye_bema-Arabhu#Kúbópha
Wikipedia: IZubekhi
https://ss.wikipedia.org/wiki/IZubekhi
iZubekhi (Uzbek:Ўзбекистон Республикаси). Live weAshiya.
Mayelana Zubekhihttps://ss.wikipedia.org/wiki/IZubekhi#Mayelana_Zubekhi
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IZubekhi#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IZubekhi#Kúbópha
Wikipedia: IYemeni
https://ss.wikipedia.org/wiki/IYemeni
iYemeni (ar: اليَمَن; al-Yaman). Live weAshiya.
Mayelana Yemenihttps://ss.wikipedia.org/wiki/IYemeni#Mayelana_Yemeni
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IYemeni#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IYemeni#Kúbópha
Wikipedia: IBhabudi ne Anithikhu
https://ss.wikipedia.org/wiki/IBhabudi_ne_Anithikhu
iBhabudi ne Anithikhu (en:Antigua and Barbuda). Live weMelika.
Mayelana Bhabudi ne Anithikhuhttps://ss.wikipedia.org/wiki/IBhabudi_ne_Anithikhu#Mayelana_Bhabudi_ne_Anithikhu
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IBhabudi_ne_Anithikhu#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IBhabudi_ne_Anithikhu#Kúbópha
Wikipedia: IBhahamasi
https://ss.wikipedia.org/wiki/IBhahamasi
iBhahamasi (en:The Bahamas). Live weMelika.
Mayelana Bhahamasihttps://ss.wikipedia.org/wiki/IBhahamasi#Mayelana_Bhahamasi
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IBhahamasi#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IBhahamasi#Kúbópha
Wikipedia: IBhadosi
https://ss.wikipedia.org/wiki/IBhadosi
iBhadosi (en:Barbados). Live weMelika.
Mayelana Bhadosihttps://ss.wikipedia.org/wiki/IBhadosi#Mayelana_Bhadosi
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IBhadosi#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IBhadosi#Kúbópha
Wikipedia: IBhelizi
https://ss.wikipedia.org/wiki/IBhelizi
iBhelizi (sp:Belize). Live weMelika.
Mayelana Bhelizihttps://ss.wikipedia.org/wiki/IBhelizi#Mayelana_Bhelizi
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IBhelizi#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IBhelizi#Kúbópha
Wikipedia: IBhemuda
https://ss.wikipedia.org/wiki/IBhemuda
iBhemuda (en:Bermuda). Live weMelika.
Mayelana Bhemudahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IBhemuda#Mayelana_Bhemuda
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IBhemuda#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IBhemuda#Kúbópha
Wikipedia: Monzón
https://ss.wikipedia.org/wiki/Monz%C3%B3n
Monzón, umphakatsi yeProvincia de Huesca (síSpanish, tinkhundla Huesca), Comunidad Autónoma de Aragón (síSpanish, tifundza Aragón), iSpaniya.
ISpaniyahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:ISpaniya
Wikipedia: Concepción
https://ss.wikipedia.org/wiki/Concepci%C3%B3n
Concepción Lídolôbha yÉShilene.
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Concepci%C3%B3n#Kúfúna
Wikipedia: IKhanada
https://ss.wikipedia.org/wiki/IKhanada
iKhanada (en: & fr: Canada). Live weMelika.
Mayelana Khanadahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IKhanada#Mayelana_Khanada
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IKhanada#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IKhanada#Kúbópha
Wikipedia: IKhosta-Likha
https://ss.wikipedia.org/wiki/IKhosta-Likha
iKhosta-Likha (sp: Costa Rica). Live weMelika.
Mayelana Khanadahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IKhosta-Likha#Mayelana_Khanada
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IKhosta-Likha#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IKhosta-Likha#Kúbópha
Wikipedia: IKhuyubha
https://ss.wikipedia.org/wiki/IKhuyubha
iKhuyubha (sp: Cuba). Live weMelika.
Mayelana Khuyubhahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IKhuyubha#Mayelana_Khuyubha
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IKhuyubha#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IKhuyubha#Kúbópha
Wikipedia: 1 Bhimbídvwane
https://ss.wikipedia.org/wiki/1_Bhimb%C3%ADdvwane
1 Bhimbídvwane. Lilanga 1 enyangeni yebhimbídvwane.
Atalwehttps://ss.wikipedia.org/wiki/1_Bhimb%C3%ADdvwane#Atalwe
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/1_Bhimb%C3%ADdvwane#Kúfúna
Wikipedia: 2 Bhimbídvwane
https://ss.wikipedia.org/wiki/2_Bhimb%C3%ADdvwane
2 Bhimbídvwane. Lilanga 2 enyangeni yeBhimbídvwane.
Atalwehttps://ss.wikipedia.org/wiki/2_Bhimb%C3%ADdvwane#Atalwe
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/2_Bhimb%C3%ADdvwane#Kúfúna
Wikipedia: 3 Bhimbídvwane
https://ss.wikipedia.org/wiki/3_Bhimb%C3%ADdvwane
3 Bhimbídvwane. Lilanga 3 enyangeni yeBhimbídvwane.
Atalwehttps://ss.wikipedia.org/wiki/3_Bhimb%C3%ADdvwane#Atalwe
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/3_Bhimb%C3%ADdvwane#Kúfúna
Wikipedia: 4 Bhimbídvwane
https://ss.wikipedia.org/wiki/4_Bhimb%C3%ADdvwane
4 Bhimbídvwane. Lilanga 4 enyangeni yeBhimbídvwane.
Atalwehttps://ss.wikipedia.org/wiki/4_Bhimb%C3%ADdvwane#Atalwe
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/4_Bhimb%C3%ADdvwane#Kúfúna
Wikipedia: 5 Bhimbídvwane
https://ss.wikipedia.org/wiki/5_Bhimb%C3%ADdvwane
5 Bhimbídvwane. Lilanga 5 enyangeni yeBhimbídvwane.
Atalwehttps://ss.wikipedia.org/wiki/5_Bhimb%C3%ADdvwane#Atalwe
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/5_Bhimb%C3%ADdvwane#Kúfúna
Wikipedia: 6 Bhimbídvwane
https://ss.wikipedia.org/wiki/6_Bhimb%C3%ADdvwane
6 Bhimbídvwane. Lilanga 6 enyangeni yeBhimbídvwane.
Atalwehttps://ss.wikipedia.org/wiki/6_Bhimb%C3%ADdvwane#Atalwe
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/6_Bhimb%C3%ADdvwane#Kúfúna
Wikipedia: 15 Bhimbídvwane
https://ss.wikipedia.org/wiki/15_Bhimb%C3%ADdvwane
15 Bhimbídvwane. Lilanga 15 enyangeni yeBhimbídvwane.
Atalwehttps://ss.wikipedia.org/wiki/15_Bhimb%C3%ADdvwane#Atalwe
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/15_Bhimb%C3%ADdvwane#Kúfúna
Wikipedia: 16 Khólwáne
https://ss.wikipedia.org/wiki/16_Kh%C3%B3lw%C3%A1ne
16 Khólwáne. Lilanga 16 enyangeni yeKhólwáne.
Atalwehttps://ss.wikipedia.org/wiki/16_Kh%C3%B3lw%C3%A1ne#Atalwe
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/16_Kh%C3%B3lw%C3%A1ne#Kúfúna
Wikipedia: 29 Khólwáne
https://ss.wikipedia.org/wiki/29_Kh%C3%B3lw%C3%A1ne
29 Khólwáne. Lilanga 29 enyangeni yeKhólwáne.
Atalwehttps://ss.wikipedia.org/wiki/29_Kh%C3%B3lw%C3%A1ne#Atalwe
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/29_Kh%C3%B3lw%C3%A1ne#Kúfúna
Wikipedia: 10 íMphala
https://ss.wikipedia.org/wiki/10_%C3%ADMphala
10 íMphala. Lilanga 10 enyangeni yeíMphala.
Atalwehttps://ss.wikipedia.org/wiki/10_%C3%ADMphala#Atalwe
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/10_%C3%ADMphala#Kúfúna
Wikipedia: 21 Mábasa
https://ss.wikipedia.org/wiki/21_M%C3%A1basa
21 Mábasa. Lilanga 21 enyangeni yeMábasa.
Atalwehttps://ss.wikipedia.org/wiki/21_M%C3%A1basa#Atalwe
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/21_M%C3%A1basa#Kúfúna
Wikipedia: 12 iNdlóvana
https://ss.wikipedia.org/wiki/12_iNdl%C3%B3vana
12 iNdlóvana. Lilanga 12 enyangeni yeiNdlóvana.
Atalwehttps://ss.wikipedia.org/wiki/12_iNdl%C3%B3vana#Atalwe
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/12_iNdl%C3%B3vana#Kúfúna
Wikipedia: 29 iNdlóvana
https://ss.wikipedia.org/wiki/29_iNdl%C3%B3vana
29 iNdlóvana. Lilanga 29 enyangeni yeiNdlóvana.
Atalwehttps://ss.wikipedia.org/wiki/29_iNdl%C3%B3vana#Atalwe
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/29_iNdl%C3%B3vana#Kúfúna
Wikipedia: 1 iNdlóvana
https://ss.wikipedia.org/wiki/1_iNdl%C3%B3vana
1 iNdlóvana. Lilanga 1 enyangeni yeiNdlóvana.
Atalwehttps://ss.wikipedia.org/wiki/1_iNdl%C3%B3vana#Atalwe
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/1_iNdl%C3%B3vana#Kúfúna
Wikipedia: 14 íNgongóni
https://ss.wikipedia.org/wiki/14_%C3%ADNgong%C3%B3ni
14 íNgongóni. Lilanga 14 enyangeni yeíNgongóni.
Licinisohttps://ss.wikipedia.org/wiki/14_%C3%ADNgong%C3%B3ni#Liciniso
Atalwehttps://ss.wikipedia.org/wiki/14_%C3%ADNgong%C3%B3ni#Atalwe
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/14_%C3%ADNgong%C3%B3ni#Kúfúna
Wikipedia: IDomonokha
https://ss.wikipedia.org/wiki/IDomonokha
iDomonokha (en: Dominica, carib: Waitikubuli). Live weMelika.
Mayelana Domonokhahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IDomonokha#Mayelana_Domonokha
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IDomonokha#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IDomonokha#Kúbópha
Wikipedia: ISalivado
https://ss.wikipedia.org/wiki/ISalivado
iSalivado (sp: El Salvador). Live weMelika.
Mayelana Salivadohttps://ss.wikipedia.org/wiki/ISalivado#Mayelana_Salivado
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/ISalivado#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/ISalivado#Kúbópha
Wikipedia: IGelenada
https://ss.wikipedia.org/wiki/IGelenada
iGelenada (en: Grenada). Live weMelika.
Mayelana Gelenadahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IGelenada#Mayelana_Gelenada
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IGelenada#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IGelenada#Kúbópha
Wikipedia: IGwathamala
https://ss.wikipedia.org/wiki/IGwathamala
iGwathamala (sp: Guatemala). Live weMelika.
Mayelana Gwathamalahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IGwathamala#Mayelana_Gwathamala
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IGwathamala#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IGwathamala#Kúbópha
Wikipedia: IHayithi
https://ss.wikipedia.org/wiki/IHayithi
iHayithi (fr: Haiti; Haitian Creole: Ayiti). Live weMelika.
Mayelana Hayithihttps://ss.wikipedia.org/wiki/IHayithi#Mayelana_Hayithi
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IHayithi#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IHayithi#Kúbópha
Wikipedia: IHondulasi
https://ss.wikipedia.org/wiki/IHondulasi
iHondulasi (sp: Honduras). Live weMelika.
Mayelana Hondulasihttps://ss.wikipedia.org/wiki/IHondulasi#Mayelana_Hondulasi
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IHondulasi#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IHondulasi#Kúbópha
Wikipedia: IJamayikha
https://ss.wikipedia.org/wiki/IJamayikha
iJamayikha (en: Jamaica). Live weMelika.
Mayelana Jamayikhahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IJamayikha#Mayelana_Jamayikha
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IJamayikha#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IJamayikha#Kúbópha
Wikipedia: IMekisikho
https://ss.wikipedia.org/wiki/IMekisikho
iMekisikho (nauatl Mexihco). Live weMelika.
Mayelana Mekisikhohttps://ss.wikipedia.org/wiki/IMekisikho#Mayelana_Mekisikho
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IMekisikho#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IMekisikho#Kúbópha
Wikipedia: INikhalaga
https://ss.wikipedia.org/wiki/INikhalaga
iNikhalaga (sp: Nicaragua). Live weMelika.
Mayelana Nikhalagahttps://ss.wikipedia.org/wiki/INikhalaga#Mayelana_Nikhalaga
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/INikhalaga#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/INikhalaga#Kúbópha
Wikipedia: IPhanama
https://ss.wikipedia.org/wiki/IPhanama
iPhanama (sp: Panama). Live weMelika.
Mayelana Phanamahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IPhanama#Mayelana_Phanama
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IPhanama#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IPhanama#Kúbópha
Wikipedia: IKhisinevi
https://ss.wikipedia.org/wiki/IKhisinevi
iKhisinevi (en: Saint Kitts and Nevis). Live weMelika.
Mayelana Khisinevihttps://ss.wikipedia.org/wiki/IKhisinevi#Mayelana_Khisinevi
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IKhisinevi#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IKhisinevi#Kúbópha
Wikipedia: ISenti-Lushiya
https://ss.wikipedia.org/wiki/ISenti-Lushiya
iSenti-Lushiya (en: Saint Lucia). Live weMelika.
Mayelana Senti-Lushiyahttps://ss.wikipedia.org/wiki/ISenti-Lushiya#Mayelana_Senti-Lushiya
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/ISenti-Lushiya#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/ISenti-Lushiya#Kúbópha
Wikipedia: IThinidedi neThobhago
https://ss.wikipedia.org/wiki/IThinidedi_neThobhago
iThinidedi neThobhago (en: Trinidad and Tobago). Live weMelika.
Mayelana Thinidedi neThobhagohttps://ss.wikipedia.org/wiki/IThinidedi_neThobhago#Mayelana_Thinidedi_neThobhago
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IThinidedi_neThobhago#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IThinidedi_neThobhago#Kúbópha
Wikipedia: Tibuse weDomonokha
https://ss.wikipedia.org/wiki/Tibuse_weDomonokha
Tibuse weDomonokha (sp: República Dominicana). Live weMelika.
Mayelana Tibuse weDomonokhahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tibuse_weDomonokha#Mayelana_Tibuse_weDomonokha
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tibuse_weDomonokha#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tibuse_weDomonokha#Kúbópha
Wikipedia: Paltoga
https://ss.wikipedia.org/wiki/Paltoga
Paltoga, lídolôbha yÉRashiene.
Rashiyahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Rashiya
Wikipedia: IShile
https://ss.wikipedia.org/wiki/IShile
|-
Livehttps://ss.wikipedia.org/wiki/IShile#Live
Wikipedia: Moscow
https://ss.wikipedia.org/wiki/Moscow
Moscow, lídolôbha yÉRashiene.
Rashiyahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Rashiya
Stubshttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Stubs
Wikipedia: Malgrat de Mar
https://ss.wikipedia.org/wiki/Malgrat_de_Mar
Malgrat de Mar (sipanishi), umphakatsi yeBarcelona (inkhundla), Sipeyini.
ISpaniyahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:ISpaniya
Wikipedia: IMelika (live)
https://ss.wikipedia.org/wiki/IMelika_(live)
iMelika (siNgisi United States of America). Live weMelika.
Mayelana Melikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IMelika_(live)#Mayelana_Melika
Kwakadzenihttps://ss.wikipedia.org/wiki/IMelika_(live)#Kwakadzeni
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IMelika_(live)#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IMelika_(live)#Kúbópha
Wikipedia: Chemult
https://ss.wikipedia.org/wiki/Chemult
Chemult, lídolôbha yÉMelika.
Melikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Melika
Wikipedia: Moshchena
https://ss.wikipedia.org/wiki/Moshchena
Moshchena, lídolôbha yYukhurene.
Yukhurenihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Yukhureni
Wikipedia: Ho Chi Minh City
https://ss.wikipedia.org/wiki/Ho_Chi_Minh_City
, IViyethina IRiphabhulikhi yeNingizimu Ashiya.
IViyethinahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:IViyethina
Wikipedia: Tfwala
https://ss.wikipedia.org/wiki/Tfwala
Sibongo sakaTfwala ngesinye sezibongo ezidume kakhulu eSwazini njalo umlando wabo ubanzi, badlala indima enkulu ngeskhathi kubunjwa umbuso kaSobhuza wokuqala. Ingwenyama ebusa manje eSwazini uMakhosetive(Mswati 3), izalwa ngumaThwala uNtombifuthi.
uMlando wakwaThwalahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tfwala#uMlando_wakwaThwala
Wikipedia: Umntfwanenkhosi
https://ss.wikipedia.org/wiki/Umntfwanenkhosi
UmntfwaneNkhosi
Wikipedia: Sí-Ido
https://ss.wikipedia.org/wiki/S%C3%AD-Ido
Sí-Ido, lulwimi.
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/S%C3%AD-Ido#Kúbópha
Wikipedia: Ray Phiri
https://ss.wikipedia.org/wiki/Ray_Phiri
Raymond Chikapa Phiri (watalwa mhlaka 23 iNdlovu|23 iNdlovulenkhulu 1947) ngumculi we afrofusion kanye nembaqanga lowatalelwa eMpumalanga. Watalwa ngubabe loweta ngemsebenti avela eMalawi lobekatiwa ngekutsi ngu "Just Now" Phiri.
Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ray_Phiri#Tinkomba
Wikipedia: Ashin Wirathu
https://ss.wikipedia.org/wiki/Ashin_Wirathu
Ashin Wirathu ngu Monk aphindze abe ngumholi wenkolo yama Bhudha kantsi ushumayela ngekuhlukana phakatsi kwenkolo yemaIslam (kakhulukati kwinkolo yekungahlangani neba Bengali) ,emacembu emaIslam elive lelatiwa nge Burma kumbe iMayanima ambita nga Bin Laden ngobe kukholelwa kutsi nguye lowasusa lelutfutfuva lelatiwa ngekutsi i anti-Bengali Movement ngetintfo bekatikhuluma , nanobe atsi ishumayela kutfula .
Ekutalweni kwakhehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ashin_Wirathu#Ekutalweni_kwakhe
Lamanye emakhasihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ashin_Wirathu#Lamanye_emakhasi
emareferensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ashin_Wirathu#emareferensi
Tichumaniso tangaphandlehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ashin_Wirathu#Tichumaniso_tangaphandle
Wikipedia: Gito Baloi
https://ss.wikipedia.org/wiki/Gito_Baloi
Gito Baloi (30 Inyoni 1964 – 4 Mabasa 2004) bekangumculi wesintfu, lowatalelwa e-Mozambique. Wacala ngekwatiwa ngekutibandzakanya kanye nelicembu le-Tananas lebelicuketse emalunga lamatsatfu, uphindze akhombe bunyoninco nakacula adlala sigingci kuma albums akhe lafana nabo-Ekhaya (2005), Na Ku Randza (1997), Herbs & Roots (2003) kanye nalena lekhishwe ngemuva kwekushona kwakhe letsi Beyond (2008).
Kufa kwakhehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Gito_Baloi#Kufa_kwakhe
Phindza futsi ubonehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Gito_Baloi#Phindza_futsi_ubone
Referenceshttps://ss.wikipedia.org/wiki/Gito_Baloi#References
Wikipedia: Tananas
https://ss.wikipedia.org/wiki/Tananas
iTananas , licembu lase Ningizimu Afrika lelasulungwa ngo 1987 . ekucaleni kwalo belina Gito Baloi lowatalwa loculako aphindze adlale siginci se bass .
IRiphabhulikhi yeNingizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:IRiphabhulikhi_yeNingizimu_Afrika
Wikipedia: Stimela Semalahle
https://ss.wikipedia.org/wiki/Stimela_Semalahle
Stimela Semalahle
Sakhiwohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Stimela_Semalahle#Sakhiwo
letinye tetitimelahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Stimela_Semalahle#letinye_tetitimela
kusebentahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Stimela_Semalahle#kusebenta
Phindza futsi ubonehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Stimela_Semalahle#Phindza_futsi_ubone
emaRefencehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Stimela_Semalahle#emaRefence
Wikipedia: Moses Taiwa Molekekwa
https://ss.wikipedia.org/wiki/Moses_Taiwa_Molekekwa
==Moses Taiwa Molelekwa==
Moses Taiwa Molelekwahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Moses_Taiwa_Molekekwa#Moses_Taiwa_Molelekwa
Kusebenta emculwenihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Moses_Taiwa_Molekekwa#Kusebenta_emculweni
Kudlala emaveni angaphandlehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Moses_Taiwa_Molekekwa#Kudlala_emaveni_angaphandle
Umlandvo ngemculohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Moses_Taiwa_Molekekwa#Umlandvo_ngemculo
Emacwewehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Moses_Taiwa_Molekekwa#Emacwewe
Phindze ubonehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Moses_Taiwa_Molekekwa#Phindze_ubone
Referenceshttps://ss.wikipedia.org/wiki/Moses_Taiwa_Molekekwa#References
External linkshttps://ss.wikipedia.org/wiki/Moses_Taiwa_Molekekwa#External_links
Wikipedia: John Robert Dunn
https://ss.wikipedia.org/wiki/John_Robert_Dunn
John Robert Dunn (1834–1895) watalwa Ningizimu Afrika aphinze asakhamuti, mtingeli, kanye na sopolitiki wandzabuko yase Scotland. watalwa e Port Elizabeth kumbe e Port Natal ngeminyaka yangabo 1834, wakhulela e Natali/ngase Durban.
Kusebentahttps://ss.wikipedia.org/wiki/John_Robert_Dunn#Kusebenta
Kuhamba Kweminyakahttps://ss.wikipedia.org/wiki/John_Robert_Dunn#Kuhamba_Kweminyaka
Kufahttps://ss.wikipedia.org/wiki/John_Robert_Dunn#Kufa
Phindze ubonehttps://ss.wikipedia.org/wiki/John_Robert_Dunn#Phindze_ubone
emaReferensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/John_Robert_Dunn#emaReferensi
tichumanisohttps://ss.wikipedia.org/wiki/John_Robert_Dunn#tichumaniso
Wikipedia: Danny Jordaan
https://ss.wikipedia.org/wiki/Danny_Jordaan
Daniel Alexander "Danny" Jordaan (Watalwa 3 Lweti 1951) ngumongameli we libhola letinyawo lase Ningizimu Afrika (SAFA) kantsi futsi ngembi kwekutsi abe ngumongameli, bekafundzisa ezingelileliphakeme aphendze alwa nencindzetelo yelubadlululo. Jordaan bekangulomunye lowaholela live lase Ningizimu Afrika empumelelweni ye 2010 FIFA World Cup.
Iminyaka yekucala kusebentahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Danny_Jordaan#Iminyaka_yekucala_kusebenta
Imfundvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Danny_Jordaan#Imfundvo
ema Awardshttps://ss.wikipedia.org/wiki/Danny_Jordaan#ema_Awards
Emareferensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Danny_Jordaan#Emareferensi
Wikipedia: Noxolo Nogwaza
https://ss.wikipedia.org/wiki/Noxolo_Nogwaza
Noxolo Nogwaza (1987 – 24 April 2011) watatelwa e Ningizimu Afrika , atsandzana ngebulili lobufanako aphindze alwela emalungelo ebantfu labatsandzana ngabo bulili lobufanako. Nogwaza bekahlala endzaweni yase Ekurhuleni aselikomidini lelimele wona emalungelo ebantfu labatsandzana ngebulili lobufanako.
emaReferensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Noxolo_Nogwaza#emaReferensi
Wikipedia: Steve Kekana
https://ss.wikipedia.org/wiki/Steve_Kekana
Steve Kekana (watalwa ngo 1958 e Zebediela, eLimpopo) ngumculi wase Ningizimu Afrika aphindze abe ngumbhali wetingoma. Kekana walahlekelwa kubona emehlweni aneminyaka lesihlanu nje kuphela, ngulapho khona ke wangeniswa esikolweni sebantfu labangaboni emehlweni ePietersburg.
emacwecwe akhehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Steve_Kekana#emacwecwe_akhe
emareferensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Steve_Kekana#emareferensi
External linkshttps://ss.wikipedia.org/wiki/Steve_Kekana#External_links
Wikipedia: Mbandzeni
https://ss.wikipedia.org/wiki/Mbandzeni
Mbandzeni ( lophindze atiwe nga Dlamini IV, emaNgisi bekamati nga Umbandine, Umbandeen ) (1855–1889) BekayiNkosi yesive sase Swaziland kusukela ngemnyaka wa 1875 kuya ku 1889.
External linkshttps://ss.wikipedia.org/wiki/Mbandzeni#External_links
Referenceshttps://ss.wikipedia.org/wiki/Mbandzeni#References
Wikipedia: Jonas Savimbi
https://ss.wikipedia.org/wiki/Jonas_Savimbi
Jonas Malheiro Savimbi (Ingci 3, 1934 – Indlovana 22, 2002) bekangusopolitiki wase Angola aphindze abe ngumholi wetempi. wacala waphindze wabangumholi welicembu le UNITA, leli bekulicembu lelacala timpi temagerila lebetilwisana nencindzetelo yemaputukezi, i UNITA beyihlanganyela ngato letimpi ilekelelana kanye nelicembu lembangave wase Angola lelatiwa nge MPLA leti ke timpi letatsatsa iminyaka kodvwa tabese tiyacinisela taba ngemandla ngemnyaka wango, 1974 kuya ku 75, kwatsi emva kwempumelelo yekutfola inkululeko yalo lelive lase Angola ngemnyaka wango 1975 kwaba ngulapho ke impi emkhatsini we MPLA kanye ne Unita http://www.
Emareferensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Jonas_Savimbi#Emareferensi
Wikipedia: Hermann Rorschach
https://ss.wikipedia.org/wiki/Hermann_Rorschach
Hermann Rorschach (8 Lweti 1884 – 1 Mabasa 1922) bekangudokotela wengcondvo wase Switzerland edholobheni lase Freudian , bekaphindze angungcondvongcondvo ngetifo letibukene netemicabango yebantfu, ngekufundza kwakhe wenta sivivinyo lesatiwa nge projective test kumbe i Rorschach inkblot test. lesivivinyo besisekutfola umcabango ngekutfola timpendvulo tekutiphatsa kwebantfu,kantsi futsi lesifundvo satiwa nge "Psychological projection project" ku leyonhlobo yekutsintseka kwengcondvo nangendlela leyamukela iphindze itsatse ngayo tintfo.
Emareferensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Hermann_Rorschach#Emareferensi
Wikipedia: Robert Trunz
https://ss.wikipedia.org/wiki/Robert_Trunz
Robert Trunz (mhlaka 3 Mabasa 1954) watalwa e Swizalendi, Trunz ungumhleli aphindze abe ngumcondzisi kanye nemhlanganisi wemisindvo yemculo lehlukahlukene. Uphindze abe ngusomabhizinisi kantsi uncedze baculi labanyeti e Ningizimu Afrika kutsi baphumelele emculweni wabo.
Iminyaka yekucala Kwakhehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Robert_Trunz#Iminyaka_yekucala_Kwakhe
Kusungulwa kwenkapani yakhehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Robert_Trunz#Kusungulwa_kwenkapani_yakhe
Emareferensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Robert_Trunz#Emareferensi
Ema external linkshttps://ss.wikipedia.org/wiki/Robert_Trunz#Ema_external_links
Wikipedia: Imbuluzi
https://ss.wikipedia.org/wiki/Imbuluzi
Umfula iMbuluzi ngulomunye wemifula lemikhulu yakaNgwane. Lomfula lo unemitfombo lemibili.
Umbuso weSwatinihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Umbuso_weSwatini
É-Mozambikehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:%C3%89-Mozambike
Wikipedia: I HIV/AIDS eSwatini
https://ss.wikipedia.org/wiki/I_HIV/AIDS_eSwatini
I-HIV/AIDS Eswatini yacala kubikwa nga-1986 kepha kusukela lapho seyifinyelele ezingeni lelibhubhisako. Kusukela ngemnyaka wa 2016, i-Eswatini beyinelinani lesisetulu kakhulu le-HIV kubantfu labadzala labaneminyaka lengu-15 kuya ku-49 emhlabeni wonkhe (27.
Kutfolakala kwe-HIV/AIDShttps://ss.wikipedia.org/wiki/I_HIV/AIDS_eSwatini#Kutfolakala_kwe-HIV/AIDS
Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/I_HIV/AIDS_eSwatini#Umlandvo
Umlandvo wemasikohttps://ss.wikipedia.org/wiki/I_HIV/AIDS_eSwatini#Umlandvo_wemasiko
Imphendvulo yavelonkhehttps://ss.wikipedia.org/wiki/I_HIV/AIDS_eSwatini#Imphendvulo_yavelonkhe
Umehluko lohlobene ne-HIV/AIDShttps://ss.wikipedia.org/wiki/I_HIV/AIDS_eSwatini#Umehluko_lohlobene_ne-HIV/AIDS
Bantfu basemaphandleni nalabasemadolobhenihttps://ss.wikipedia.org/wiki/I_HIV/AIDS_eSwatini#Bantfu_basemaphandleni_nalabasemadolobheni
Bantfu labaphuyile ngekwetemnotfo nalabo labanjingile ngekwetemnotfohttps://ss.wikipedia.org/wiki/I_HIV/AIDS_eSwatini#Bantfu_labaphuyile_ngekwetemnotfo_nalabo_labanjingile_ngekwetemnotfo
Emadvodza laneminyaka lengu-15 kuya ku-39 budzalahttps://ss.wikipedia.org/wiki/I_HIV/AIDS_eSwatini#Emadvodza_laneminyaka_lengu-15_kuya_ku-39_budzala
Bantfu labakhishwe inyumbazane, labanganakwa, kanye nalabasengotinihttps://ss.wikipedia.org/wiki/I_HIV/AIDS_eSwatini#Bantfu_labakhishwe_inyumbazane,_labanganakwa,_kanye_nalabasengotini
Besifazane labatsengisa ngemtimba (FSW)https://ss.wikipedia.org/wiki/I_HIV/AIDS_eSwatini#Besifazane_labatsengisa_ngemtimba_(FSW)
Emadvodza lalala nemadvodza (MSM)https://ss.wikipedia.org/wiki/I_HIV/AIDS_eSwatini#Emadvodza_lalala_nemadvodza_(MSM)
Bantfwana labaphila ne-HIV kanye nebantfwana labatintsandzane nalabasengotini (OVC)https://ss.wikipedia.org/wiki/I_HIV/AIDS_eSwatini#Bantfwana_labaphila_ne-HIV_kanye_nebantfwana_labatintsandzane_nalabasengotini_(OVC)
Labanye bantfu labane-HIV/AIDShttps://ss.wikipedia.org/wiki/I_HIV/AIDS_eSwatini#Labanye_bantfu_labane-HIV/AIDS
Tisebenti tetemphilohttps://ss.wikipedia.org/wiki/I_HIV/AIDS_eSwatini#Tisebenti_tetemphilo
Kungalondvolotwa kwekudla kanye ne-HIV/AIDShttps://ss.wikipedia.org/wiki/I_HIV/AIDS_eSwatini#Kungalondvolotwa_kwekudla_kanye_ne-HIV/AIDS
I-HIV kanye ne-TB (TB) ngekuhlanganyelahttps://ss.wikipedia.org/wiki/I_HIV/AIDS_eSwatini#I-HIV_kanye_ne-TB_(TB)_ngekuhlanganyela
Buka futsihttps://ss.wikipedia.org/wiki/I_HIV/AIDS_eSwatini#Buka_futsi
Imibhalo lebhalwe phansihttps://ss.wikipedia.org/wiki/I_HIV/AIDS_eSwatini#Imibhalo_lebhalwe_phansi
Ema-link langaphandlehttps://ss.wikipedia.org/wiki/I_HIV/AIDS_eSwatini#Ema-link_langaphandle
Wikipedia: Linda Sikhakhane
https://ss.wikipedia.org/wiki/Linda_Sikhakhane
Linda Sikhakhane ngumdlali we-saxophone aphindze abe ngumcambi wetingoma teluhlobo lwe Jazz. Utalelwe eMlazi eNingizimu Afrika elokishini lase Durban.
Referenceshttps://ss.wikipedia.org/wiki/Linda_Sikhakhane#References
Wikipedia: Ludvonga II
https://ss.wikipedia.org/wiki/Ludvonga_II
Ludvonga wesibili ( Ludvonga II, uphindze atiwe ngekutsi nguMacaleni ) , bekunguMntfwana lobekatawutsatsa bukhosi emuva kwekukhotsama kwaMswati. Utalwa yiNkhosi Mswati wesibili kanye neNkhosikati laMgangeni Khumalo.
Umbuso weSwatinihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Umbuso_weSwatini
Wikipedia: Ngwane V
https://ss.wikipedia.org/wiki/Ngwane_V
Ngwane V ( watiwa ngekutsi ngu Mahlokohla ) bekayiNgwenyama yelive lakaNgwane. Ngwane watalwa yiNkhosi Mbandzeni nekhosikati Labotsibeni Mdluli.
Umbuso weSwatinihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Umbuso_weSwatini
Wikipedia: Umlandvo wemaSwati
https://ss.wikipedia.org/wiki/Umlandvo_wemaSwati
== Umlandvo wemaSwati ==
Umlandvo wemaSwatihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umlandvo_wemaSwati#Umlandvo_wemaSwati
Makhandzambilihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umlandvo_wemaSwati#Makhandzambili
Bemdzabuhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umlandvo_wemaSwati#Bemdzabu
Emafikamuvahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umlandvo_wemaSwati#Emafikamuva
Wikipedia: Tintsaba teLubombo
https://ss.wikipedia.org/wiki/Tintsaba_teLubombo
Tinsaba teLubombo lulungelunge lwetintsaba lolusuka eHluhluwe esifundzeni saKaZulu luze luyewufika esifundzeni seLimpopo, lokungemakhilomitha langemakhulu lasiphohlongo.
Wikipedia: Mpandze ka Senzangakhona
https://ss.wikipedia.org/wiki/Mpandze_ka_Senzangakhona
Mpandze (1798–1872), uMsimude owavela ngesiluba phakathi kwamaNgisi namaQadasi, leti bekutinanatelo takhe, kantsi Mpandze bekayinkosi yesive sema Zulu kusukela ngemnyaka wa 1840 kuya ku 1872, loku kwamenta waba yenkosi leyabusa sikhatsi lesidze emlandvweni wemakhosi aka Zulu. bekamnakabo Shaka kanye na Dingane ngabo make, kantsi futsi utsatsa kubo bukhosi.
Umlandvo wakhehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Mpandze_ka_Senzangakhona#Umlandvo_wakhe
Referenceshttps://ss.wikipedia.org/wiki/Mpandze_ka_Senzangakhona#References
Wikipedia: Sandra Prinsloo
https://ss.wikipedia.org/wiki/Sandra_Prinsloo
Sandra Prinsloo, (watalwa 15 mabasa 1947) uphindze atiwe ngekutsi ngu Sandra Prinzlow, ungumlingisi wemafilimu eNingizimu Afrika lowatiwa pheceleti nga Kate Thomson efilimini langa 1980 I The Gods Must Be Crazy.
Kufundzahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sandra_Prinsloo#Kufundza
Emafilimu lawentilehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sandra_Prinsloo#Emafilimu_lawentile
emaReferensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sandra_Prinsloo#emaReferensi
Letinye tichumanisohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sandra_Prinsloo#Letinye_tichumaniso
Wikipedia: Nathi Mthethwa
https://ss.wikipedia.org/wiki/Nathi_Mthethwa
Emmanuel Nkosinathi (Nathi) Mthethwa (watalwa 23 Bhimbidvwane 1967 KwaZulu-Natal) ngu sopolitiki wase Ningizimu Afrika lovela endzaweni ya Kwa Mbonambi, KwaZulu-Natal uphindze abe lilunga le ANC. Bekangusosiswebhu wavelonke embutfweni we ANC.
emareferensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Nathi_Mthethwa#emareferensi
Wikipedia: Emathuna ase Avalon
https://ss.wikipedia.org/wiki/Emathuna_ase_Avalon
Emangcwaba ase Avalon ngulamanye lamakhulukati eveni lase Ningizimu Afrika. avulwa ngo 1972, ngesikhatsi sencindzetelo yelibandlululo lweapartheid, kantsi avulelwa kutsi atoba ebantfu labamnyama nje kuphela.
Lisiko Lwekungcwabahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Emathuna_ase_Avalon#Lisiko_Lwekungcwaba
Bantfu labadvumile kulamalibahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Emathuna_ase_Avalon#Bantfu_labadvumile_kulamaliba
Referenceshttps://ss.wikipedia.org/wiki/Emathuna_ase_Avalon#References
Wikipedia: Marek Grechuta
https://ss.wikipedia.org/wiki/Marek_Grechuta
Marek Michał Grechuta (10 ÍNgongóni 1945 - 09 ÍMphala 2006) - Bekangumculi waseveni lasePoland weluhlobo lwemculo weClassic.
IPholandihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:IPholandi
Stubshttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Stubs
Wikipedia: Solomon Mahlangu
https://ss.wikipedia.org/wiki/Solomon_Mahlangu
Solomon Kalushi Mahlangu (10 Kholwane 1956 – 6 Mabasa 1979) bekangu mfana lobekazbalazela emalungelo eluntfu e South Africa bekaphindze alilunga le ANC Umkhonto weSizwe (MK). Mahlangu wabandzakanya netembangave walwa nencindzetelo eNingizimu Afrika waboshwa wabese ugwetjwa sigwebo sentsambo ngo 1979 ngemuva kwekutfweswa emacala ebuphekula kanye nekubulala.
Ekukhuleni kwakhehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Solomon_Mahlangu#Ekukhuleni_kwakhe
Kupolitikihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Solomon_Mahlangu#Kupolitiki
Emareferensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Solomon_Mahlangu#Emareferensi
Wikipedia: Umkhonto weSizwe
https://ss.wikipedia.org/wiki/Umkhonto_weSizwe
Umkhonto we Sizwe lophindze watiwe ngekutsi i "MK" bekuliphiko letempi te African National Congress (ANC), kantsi lomunye wesunguli balo ngu Nelson Mandela ngemuva kwesehlakalo sekubulawa kwebantfu e Sharpeville. lenye intfo leyenta kwasungulwa leliphiko bekungukutsi I ANC beyingasakhoni kuchubeka netinkulumiswano tekucedza libandlululo kanye nekuyinyova ngekuthula ngaphandle kweludlame.
Emareferensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umkhonto_weSizwe#Emareferensi
Wikipedia: IJohannesburg
https://ss.wikipedia.org/wiki/IJohannesburg
iJohannesburg lephindze yatiwe ngekutsi iJozi, iJoburg, eJoni, eGoli kumbe eJoeys, lebhalwa pheceleti njenge JHB, lidholobhakati lase Ningizimu Afrika. iJohannesburg iphindze ibe inhloko dholobha yesifundza se Gauteng, kantsi inotse kutengca tonke tifundza tase Ningizimu Afrika kanye nemadholobhakati asentasi nelivekati lase Afrika.
Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IJohannesburg#Tinkomba
Wikipedia: UNITA
https://ss.wikipedia.org/wiki/UNITA
I (UNITA) (Portuguese: União Nacional para a Independência Total de Angola) Licembu letepolitiki lesibili ngebukhulu . Lelicembu lasungulwa ngemnyaka wa 1966 lapho laba yimbumba kanye nelicembu lelinye letembangave i MPLA lahlanganyela nekulwa nencindzetelo yemaputugezi kwaze kwatfolakala inkululeko ngo 1975.
Emareferensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/UNITA#Emareferensi
Wikipedia: Simple box
https://ss.wikipedia.org/wiki/Simple_box
#A simple infobox that cab be used for basically anything.
Wikipedia:Kú-gcinahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Wikipedia:K%C3%BA-gcina
Wikipedia: Inkantolo yeMtsetfo sisekelo
https://ss.wikipedia.org/wiki/Inkantolo_yeMtsetfo_sisekelo
Category:Wikipedia:Kú-gcina
Kucala kwalenkantolohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inkantolo_yeMtsetfo_sisekelo#Kucala_kwalenkantolo
Emareferensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inkantolo_yeMtsetfo_sisekelo#Emareferensi
Wikipedia: Indlu yeSatyagraha
https://ss.wikipedia.org/wiki/Indlu_yeSatyagraha
Category:Wikipedia:Kú-gcina
Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Indlu_yeSatyagraha#Umlandvo
Tichumanisohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Indlu_yeSatyagraha#Tichumaniso
Wikipedia: Eduardo Mondlane
https://ss.wikipedia.org/wiki/Eduardo_Mondlane
Eduardo Chivambo Mondlane (Inhlaba 20, 1920 - Indlovana 3, 1969) bekangumongameli wekucala welicembu letembangave le Mozambican Liberation Front (FRELIMO) kusukela ngemnyaka wa 1962, ekusungulweni kwayo i FRELIMO e Tanzania, kwate kwafika lapho abulawa khona ngemnyaka wa 1969. Bekaneticu te anthropology kodvwa bekafundzisa temlandvo kanye nenhlalakahle e Syracuse University.
Ebuncaneni bakhehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Eduardo_Mondlane#Ebuncaneni_bakhe
Tepolitikihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Eduardo_Mondlane#Tepolitiki
Kufa kwakhehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Eduardo_Mondlane#Kufa_kwakhe
Tikhumbutohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Eduardo_Mondlane#Tikhumbuto
iNyuvesi ye Eduardo Mondlanehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Eduardo_Mondlane#iNyuvesi_ye_Eduardo_Mondlane
Leminye imisebenti ngayehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Eduardo_Mondlane#Leminye_imisebenti_ngaye
Tichumanisohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Eduardo_Mondlane#Tichumaniso
Wikipedia: FRELIMO
https://ss.wikipedia.org/wiki/FRELIMO
i"Mozambican Liberation Front" kumbe "Frente de Libertação de Moçambique" (FRELIMO)licembu letembusave laseveni lase Mozambiki.Mongameli walo wekucala ngu Eduardo Mondlane.
Tichumanisohttps://ss.wikipedia.org/wiki/FRELIMO#Tichumaniso
Wikipedia: Cahora Bassa
https://ss.wikipedia.org/wiki/Cahora_Bassa
The Cahora Bassa lake—in the Portuguese colonial era (until 1974) known as Cabora Bassa, from
Historyhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Cahora_Bassa#History
Portuguese periodhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Cahora_Bassa#Portuguese_period
Tichumanisohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Cahora_Bassa#Tichumaniso
Wikipedia: Radio Studio 54 Network
https://ss.wikipedia.org/wiki/Radio_Studio_54_Network
Umsakato wemoya lowatiwa pheceleti nge Radio Studio 54 Network, kumbe i Studio 54 Network, ungumsakato wemoya lotfolakala eveni lase Taliyane kantsi ungumsakato lotfolakala endzaweni yase Locri, esifundzeni sase Calabria. Kusakata Kwalesiteshi kutfolakala etifundzeni letiyimfica etindzaweni letisihlanu takhona eTaliyane esigodzini sase Messina.
Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Radio_Studio_54_Network#Umlandvo
Tinhlelo temsakatohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Radio_Studio_54_Network#Tinhlelo_temsakato
Kusaka ngaphandlehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Radio_Studio_54_Network#Kusaka_ngaphandle
Tingilosi te Studio 54https://ss.wikipedia.org/wiki/Radio_Studio_54_Network#Tingilosi_te_Studio_54
Tichumanisohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Radio_Studio_54_Network#Tichumaniso
External linkshttps://ss.wikipedia.org/wiki/Radio_Studio_54_Network#External_links
Wikipedia: Alfred Bitini Xuma
https://ss.wikipedia.org/wiki/Alfred_Bitini_Xuma
Alfred Bitini Xuma OLG, watiwa nga AB Xuma Watalwa Mhlaka 27 MbiMbhidvwane 1893 endzaweni yase Transkai wasishiya emhlabeni mhlaka 27 Kumbhindvwane 1962 bekangumholi we African National Cogress(ANC) Kusukela nga 1940 kuya ku 1949. Bekalilunga Le African American eyatholwa Alpha Phi Alpha fraternity.
Impilo ya AB Xumahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Alfred_Bitini_Xuma#Impilo_ya_AB_Xuma
Wikipedia: Ronald Reagan
https://ss.wikipedia.org/wiki/Ronald_Reagan
Ronald Wilson Reagan (1911-2004) fue 40th Mengameli o IMelika (live) (1981-1989).
IMelika (live)https://ss.wikipedia.org/wiki/Category:IMelika_(live)
Wikipedia: Mahatma Gandhi
https://ss.wikipedia.org/wiki/Mahatma_Gandhi
Category:Wikipedia:Kú-gcina
Umsukahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Mahatma_Gandhi#Umsuka
Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Mahatma_Gandhi#Tinkomba
Wikipedia: Mbombela
https://ss.wikipedia.org/wiki/Mbombela
Imbombela inhlokodolobha yasesifundzeni sase Mpumalanga. Lena yindzawo letfolakala ehlanzeni nesifundza sase Mpumalanga.
imitfombo yelwatihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Mbombela#imitfombo_yelwati
Wikipedia: Inkhomo
https://ss.wikipedia.org/wiki/Inkhomo
INKHOMO
umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inkhomo#umlandvo
Kubaluleka kwenkhomo emasikweni nemihambohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inkhomo#Kubaluleka_kwenkhomo_emasikweni_nemihambo
Inkhomo nemnotfohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inkhomo#Inkhomo_nemnotfo
Wikipedia: Mzilikazi
https://ss.wikipedia.org/wiki/Mzilikazi
Mzilikazi Khumalo watalwa ngeminyaka yangabo 1790 wafa mhlaka 9 Ingci 1868 bekayinkosi yemandebele lebekusive lesiphindze satiwe ngabo Mthwakazi. Sibongo sa Mzilikazi bekungu Khumalo atalwa esiveni saka Ndwandwe endzaweni yase Mkhuze leseyatiwa namuhla nge KwaZulu Natal, kantsi babe wakhe bekungu Mashobane.
Emareferensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Mzilikazi#Emareferensi
Wikipedia: Ligciwane lesifo se-Ebola
https://ss.wikipedia.org/wiki/Ligciwane_lesifo_se-Ebola
| ICD9 =
Imitfombolwatihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ligciwane_lesifo_se-Ebola#Imitfombolwati
Kuchumana kwangaphandlehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ligciwane_lesifo_se-Ebola#Kuchumana_kwangaphandle
Wikipedia: Trojany
https://ss.wikipedia.org/wiki/Trojany
Trojany, lídolôbha yÉPholandi.
IPholandihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:IPholandi
Wikipedia: Sí-Lydnevi
https://ss.wikipedia.org/wiki/S%C3%AD-Lydnevi
Sí-Lydnevi, lulwimi.SZTEMON, Libor (2002).
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/S%C3%AD-Lydnevi#Kúbópha
Wikipedia: LiRandi
https://ss.wikipedia.org/wiki/LiRandi
liRandi yimali yembuso we Ningizimu Afrika kantsi iphindze isentjetiswe nangemave abomakhelwane be Ningizimu Afrika. http://www.
Emarefensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/LiRandi#Emarefensi
Wikipedia: Stary Dwór
https://ss.wikipedia.org/wiki/Stary_Dw%C3%B3r
Stary Dwór, lídolôbha yÉPholandi.
IPholandihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:IPholandi
Wikipedia: Issei Sagawa
https://ss.wikipedia.org/wiki/Issei_Sagawa
Issei Sagawa ( watalwa 26 Mabasa 1949) ngumuntfu waseveni lase Japani lokwatsi ngemnyaka wa 1981 wabulala wabuye wadla umfundzi lomsikati waseveni lase Nederlands lobekafundza kanye naye e France. Ligama lalomfundzi lowabulawa ngu Sagawa bekungu Renée Hartevelt.
Emarefarensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Issei_Sagawa#Emarefarensi
Wikipedia: Collins Chabane
https://ss.wikipedia.org/wiki/Collins_Chabane
Collins Chabane (15 Mabasa 1960 – 15 Indlovu 2015) bekalilunga lephalamende abuye abengungcongcoshe wetenhlalakahle Ningizimu Afrika. Chabane watalwa eLimpopo waphindze wacala timfundvo takhe khona kulesifundza.
Tichumanisohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Collins_Chabane#Tichumaniso
Wikipedia: Arara
https://ss.wikipedia.org/wiki/Arara
Arara. Lídolôbha yleseNingizimu iBhurazili.
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Arara#Kúbópha
Wikipedia: Sikhanyiso Dlamini
https://ss.wikipedia.org/wiki/Sikhanyiso_Dlamini
Inkhosatane Sikhanyiso Dlamini yaseSwatini (yatalwa Mabasa 1, 1987) ingumntfwana wekucala weNkosi Mswati III waseveni lase Swatini. Ulitibulo kubantfwana labangemashumi lamatsatfu (30), Kantsi make wakhe naye uyinkosikati yekucala ya Mswati III kutindlovukati letilishumi (10) Inkhosikati LaMbikiza (Sibonelo Mngometulu).
Kukhula kanye nemfundvo yakhehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sikhanyiso_Dlamini#Kukhula_kanye_nemfundvo_yakhe
Referenceshttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sikhanyiso_Dlamini#References
Wikipedia: Soshangane
https://ss.wikipedia.org/wiki/Soshangane
Soshangane kaZikode (wekutalwa eminyakeni yabo 1790 -1858) bekangumsunguli wesive semaShangane aphindze abe yinkosi yekucala ebukhosini beGazankulu, longebukhulu bawo ngaleso sikhatsi bewucala eMozambiki utsatse tindzawo taseMpumalanga kanye netifundza teLimpopo eNingizimu Afrika. Soshangane ubuse lendzawo yeGazankulu kusukela ngo-1825 kwaze kwaba sekufeni kwakhe nga-1858.
Ebuncaneni bakhehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Soshangane#Ebuncaneni_bakhe
Indzabuko kanye nelusendvo lwaSoshangane'shttps://ss.wikipedia.org/wiki/Soshangane#Indzabuko_kanye_nelusendvo_lwaSoshangane's
Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Soshangane#Tinkomba
Wikipedia: Shaka
https://ss.wikipedia.org/wiki/Shaka
Shaka kaSenzangakhona (watalwa ngo 1787 – 22 Mabasa 1828), lophindze atiwe ngekutsi ngu Shaka Zulu, bekayingwenyama yesive semaZulu waphindze wadlala indzima lebalulekile ekwakheni sive sawo emaZulu.
Nakatsatsa Umbuso ku Senzangakhonahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Shaka#Nakatsatsa_Umbuso_ku_Senzangakhona
Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Shaka#Tinkomba
Wikipedia: Rio de Janeiro
https://ss.wikipedia.org/wiki/Rio_de_Janeiro
Rio de Janeiro. Lídolôbha yleseNingizimu iBhurazili.
IBhurazilihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:IBhurazili
Stubshttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Stubs
Wikipedia: Ntumbesa
https://ss.wikipedia.org/wiki/Ntumbesa
Mashaya dumisa mphankomo mphatsi wenduku mshayi welithonga maqedze lingabuyseli ntumbeza nyokana eluhlazana umabonabulawe phosakubusa kwlaka zulu zalukazana ezihamba ziphikisana esinye sith ngyophuza ngenhla esinye sith ngezansi somuhle
Wikipedia: Edyta Górniak
https://ss.wikipedia.org/wiki/Edyta_G%C3%B3rniak
Edyta Anna Górniak (7387 p.n.
Bosatiwakohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Bosatiwako
Stubshttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Stubs
Wikipedia: Ifiva ye-Zika
https://ss.wikipedia.org/wiki/Ifiva_ye-Zika
|ICD10 = , code change from 21 December 2015
Emareferensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ifiva_ye-Zika#Emareferensi
Wikipedia: Umtfundzangati
https://ss.wikipedia.org/wiki/Umtfundzangati
| synonyms = Umtfundzangati, ifiva yesneyili, i-katayama fiva
Emareferensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umtfundzangati#Emareferensi
Wikipedia: Emarabi
https://ss.wikipedia.org/wiki/Emarabi
| ID9 =
Imbangela nekutfolakala kwalesifohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Emarabi#Imbangela_nekutfolakala_kwalesifo
Kusivikela nekusilaphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Emarabi#Kusivikela_nekusilapha
Umjovohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Emarabi#Umjovo
Kuphephahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Emarabi#Kuphepha
i-Ephidemiyolojihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Emarabi#i-Ephidemiyoloji
Emareferensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Emarabi#Emareferensi
Wikipedia: I-Onchocerciasis
https://ss.wikipedia.org/wiki/I-Onchocerciasis
| DiseasesDB = 9218
Emareferensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/I-Onchocerciasis#Emareferensi
Wikipedia: Bulephelo
https://ss.wikipedia.org/wiki/Bulephelo
| DiseasesDB = 8478
Emareferensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Bulephelo#Emareferensi
Wikipedia: Sifo se-Leishmaniasis
https://ss.wikipedia.org/wiki/Sifo_se-Leishmaniasis
leishmaniosis or http://www.collinsdictionary.com/dictionary/english/leishmaniasis
Emareferensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sifo_se-Leishmaniasis#Emareferensi
Wikipedia: Itestateroni
https://ss.wikipedia.org/wiki/Itestateroni
Itestasteroni ngulenye yetitsako temtimba leyenta imisebenti leminyenti njengekulekelela ekukhuleni kanye nekuniketa umfutfo. Emadvodzeni itfolaka emasendzeni, kantsi ebafatini itfolakala ngemtsamo lomcane.
Kuvukelwa kwemivahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Itestateroni#Kuvukelwa_kwemiva
Emarefarensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Itestateroni#Emarefarensi
Wikipedia: Umbhobho wekunatsa
https://ss.wikipedia.org/wiki/Umbhobho_wekunatsa
Umbhobho wekunatsa usentjetiswa uma ufuna kunatsa emanti kumbe tinatfo. Umbhobho wekunatsa utfolakala ngayo yonke imibala kantsi uba yipulasitiki.
Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umbhobho_wekunatsa#Umlandvo
Emareferensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umbhobho_wekunatsa#Emareferensi
Wikipedia: Šiprage
https://ss.wikipedia.org/wiki/%C5%A0iprage
Šiprage (Шипраге) lídolôbha yeBhosinya ne Hezegovi, iYurophu.http://www.
Kwesimo selituluhttps://ss.wikipedia.org/wiki/%C5%A0iprage#Kwesimo_selitulu
Referencehttps://ss.wikipedia.org/wiki/%C5%A0iprage#Reference
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/%C5%A0iprage#Kúfúna
Wikipedia: Lutsandvo
https://ss.wikipedia.org/wiki/Lutsandvo
Lutsandvo miva lehlukahlukene lengachaza kutsandza umuntfu, kutsandza intfo, kutsandza kudla kumbe kutsandza silwane. Kuphindze kuchaze kuba nemivo letsite etintfweni letinjengetemidlalo kanye naletifana netemculo netemidvwebo.
Imitfombohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Lutsandvo#Imitfombo
Wikipedia: Sifo Semzinyane
https://ss.wikipedia.org/wiki/Sifo_Semzinyane
| ICD9 =
Emareferensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sifo_Semzinyane#Emareferensi
Wikipedia: Tilondza esitfweni samake sangasese
https://ss.wikipedia.org/wiki/Tilondza_esitfweni_samake_sangasese
Tilondza esitfweni samake sangasese FGM, letiphindze tatiwe ngekutsi kusikeka esitfweni sangasese kanye nekucwiywa kwesitfo samake sangasese, kuchazwa Inhlangano Yetemphilo Velonkhe (WHO) "njengekuhlindvwa lokufaka ekhatsi kukhishwa kwencenye noma konkhe lokulimele kulesitfo sangasese noma lokulimala kulesitfo samake sangasese kwentela tizatfu tekulapha.""Classification of female genital mutilation", World Health Organization, 2013 (hereafter WHO 2013).
Emareferensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tilondza_esitfweni_samake_sangasese#Emareferensi
Wikipedia: Kubeleka
https://ss.wikipedia.org/wiki/Kubeleka
Kubeleka, lekubuye kwatiwe ngekutsi umhelo noma kukhululeka nabewutitfwele, kungalesikhatsi kuphela kukhulelwa ubeleka umntfwana munye noma ngetulu aphuma esibeletfweni samake. Ngemnyaka wa-2015 bekubeleke bantfu labalinganiselwa kutigidzi leti-135 mhlabawonkhe.
Emareferensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Kubeleka#Emareferensi
Wikipedia: Kuhlela umndeni
https://ss.wikipedia.org/wiki/Kuhlela_umndeni
Kuhlela umndeni, lekubuye kwatiwe ngekutsi kuhlela kanye nekuvikela kukhulelwa, leti tindlela noma ngemathulusi lasetjentiselwa kuvikela kukhulelwa. Kuhlela, kwenta kutfolakale, kanye nekusebentisa tinsita tekulawula kubeleka kubitwa ngekutsi kuhlela umndeni.
Emareferensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Kuhlela_umndeni#Emareferensi
Wikipedia: Kukhipha sisu
https://ss.wikipedia.org/wiki/Kukhipha_sisu
| ICD10 =
Emareferensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Kukhipha_sisu#Emareferensi
Wikipedia: Kukhulelwa
https://ss.wikipedia.org/wiki/Kukhulelwa
| ICD9 =
Emareferensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Kukhulelwa#Emareferensi
Wikipedia: SíChoza
https://ss.wikipedia.org/wiki/S%C3%ADChoza
SiChoza silulwimi lwaseNingizimu Afrika. Siyafana nesiSwati nesiZulu nesiNdebele kakhulu.
IRiphabhulikhi yeNingizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:IRiphabhulikhi_yeNingizimu_Afrika
Lúlwîmihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:L%C3%BAlw%C3%AEmi
Í-Afríkahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:%C3%8D-Afr%C3%ADka
Wikipedia: Dättlikon
https://ss.wikipedia.org/wiki/D%C3%A4ttlikon
|-
Kufunahttps://ss.wikipedia.org/wiki/D%C3%A4ttlikon#Kufuna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/D%C3%A4ttlikon#Kúbópha
Wikipedia: Tibongo tenkhosi Mahlokohla/Bhunu
https://ss.wikipedia.org/wiki/Tibongo_tenkhosi_Mahlokohla/Bhunu
Mahlokohla lomnyama, ngulondzatja ngentsamo
Wikipedia: Mpumalanga koloni
https://ss.wikipedia.org/wiki/Mpumalanga_koloni
Mpumalanga Koloni I provinsi letfolakala eNingizimu NeAfrika. Itfolokala ekoloni.
IRiphabhulikhi yeNingizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:IRiphabhulikhi_yeNingizimu_Afrika
Wikipedia: TINKHONDLO
https://ss.wikipedia.org/wiki/TINKHONDLO
TINKONDLO
Wikipedia: Siciwi i-Blyde River Canyon
https://ss.wikipedia.org/wiki/Siciwi_i-Blyde_River_Canyon
|area=|established=November 1965|visitation_num=|visitation_year=|governing_body=Mpumalanga Tourism and Parks Agency (MTPA)|url=http://www.mtpa.
Tigodzi tase Bourke's Luck https://ss.wikipedia.org/wiki/Siciwi_i-Blyde_River_Canyon#Tigodzi_tase_Bourke's_Luck
Emalonto Lamatsaftuhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Siciwi_i-Blyde_River_Canyon#_Emalonto_Lamatsaftu
I-God's Windowhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Siciwi_i-Blyde_River_Canyon#I-God's_Window
I-Faunahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Siciwi_i-Blyde_River_Canyon#I-Fauna
Tihlahlahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Siciwi_i-Blyde_River_Canyon#Tihlahla
Indzawo letayelekilehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Siciwi_i-Blyde_River_Canyon#Indzawo_letayelekile
Referenceshttps://ss.wikipedia.org/wiki/Siciwi_i-Blyde_River_Canyon#References
External linkshttps://ss.wikipedia.org/wiki/Siciwi_i-Blyde_River_Canyon#External_links
Wikipedia: Komati River
https://ss.wikipedia.org/wiki/Komati_River
Umfula e-Komati watiwa ngekutsi Incomati,lona ngumfula lose INingizimu Afrika, Swaziland kanye nase Mozambique. Budze balomfula bungu 480 wemakhilomitha, kanye nesimunyo semanti lesinganga 50,000 wetikwele temakhilomitha.
Umhlabahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Komati_River#Umhlaba
Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Komati_River#Umlandvo
Umgwacohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Komati_River#Umgwaco
Buka futsihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Komati_River#Buka_futsi
Luphenyohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Komati_River#Luphenyo
Buka Futsihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Komati_River#Buka_Futsi
External linkshttps://ss.wikipedia.org/wiki/Komati_River#External_links
Referenceshttps://ss.wikipedia.org/wiki/Komati_River#References
Wikipedia: Umfula wase Maputo
https://ss.wikipedia.org/wiki/Umfula_wase_Maputo
Umfula wae-Maputo (e-Portuguese Rio) watiwa ngekutsi i-Great Usuthu River, umfula we-Lusutfu noma umfula we Suthu lose South Africa, Swaziland, kanye ne Mozambique. Lligama le-Suthu lisukela ebantfwini be-Bosotho lebebahlala eceleni kwalomfula, kepha bahlaselwa phindze basuswa maSwati.
Kugeletahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umfula_wase_Maputo#Kugeleta
Imifula Leyakhakohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umfula_wase_Maputo#Imifula_Leyakhako
Emadamu kulomfulahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umfula_wase_Maputo#Emadamu_kulomfula
Buka Futsihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umfula_wase_Maputo#Buka_Futsi
Ema-referensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umfula_wase_Maputo#Ema-referensi
Leminye imininingwanehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umfula_wase_Maputo#Leminye_imininingwane
Wikipedia: Umgwenya (e-Limpopo)
https://ss.wikipedia.org/wiki/Umgwenya_(e-Limpopo)
Umgwenya (Afrikaans) ngumfula loseSouth Africa. Emva kwekuhlangana kwalomfula neMarico River, yomibili lemifula yakha i- Limpopo River.
Luhambo lwemfulahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umgwenya_(e-Limpopo)#Luhambo_lwemfula
Kugeleta nekuhlanga kwemifulahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umgwenya_(e-Limpopo)#Kugeleta_nekuhlanga_kwemifula
Kungcoliseka kwalomfulahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umgwenya_(e-Limpopo)#Kungcoliseka_kwalomfula
Emadamuhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umgwenya_(e-Limpopo)#Emadamu
Buka futsihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umgwenya_(e-Limpopo)#Buka_futsi
Luphenyohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umgwenya_(e-Limpopo)#Luphenyo
Leminye imininingwanehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umgwenya_(e-Limpopo)#Leminye_imininingwane
Wikipedia: Ligede lase Mozambique kanye ne-Ningizimu Afrika
https://ss.wikipedia.org/wiki/Ligede_lase_Mozambique_kanye_ne-Ningizimu_Afrika
Leligede emkhatsini kwe Mozambique kanye ne South Africa lihlukaniswe kabili, libe lembuso wase Swatini. Lelelinye luhlangotsi lungase Nshonalanga ngemakhilomitha langu 410 (255) ngebudze, leligijima ngase nshonalanga kanye nase ningizimu emkhatsini kwetintsaba tase Lebombo kusukela e- Zimbabwe kuya eswatini.
Umhlabahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ligede_lase_Mozambique_kanye_ne-Ningizimu_Afrika#Umhlaba
Kwewelahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ligede_lase_Mozambique_kanye_ne-Ningizimu_Afrika#Kwewela
Tintsatselohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ligede_lase_Mozambique_kanye_ne-Ningizimu_Afrika#Tintsatselo
Wikipedia: Sam Nhlengethwa
https://ss.wikipedia.org/wiki/Sam_Nhlengethwa
Jabulani Sam Nhlengethwa (9 Bhimbhidvwane 1955) ungumdvwebi wase Ningizimu Afrika wetitfombe kanye nemibukiso. Nhlengetfwa wacala kukhomba likhono lekudvweba asesemncane.
Umsebentihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sam_Nhlengethwa#Umsebenti
Emareferensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sam_Nhlengethwa#Emareferensi
Wikipedia: Kubulawa kwebantfu eBoipatong
https://ss.wikipedia.org/wiki/Kubulawa_kwebantfu_eBoipatong
Kubulawa Kwebantfu eBoipatong kwenteka mhlaka 7 June 1992 emphakatsini wase Boibatong, eNingizimu Afrika. Loku kwaba kubulawa kwebantfu ngesihluku ngemalunga eNkatha Freedom Party.
Imbangelahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Kubulawa_kwebantfu_eBoipatong#Imbangela
Sehlakalohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Kubulawa_kwebantfu_eBoipatong#Sehlakalo
Luphenyohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Kubulawa_kwebantfu_eBoipatong#Luphenyo
Emarefarensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Kubulawa_kwebantfu_eBoipatong#Emarefarensi
Wikipedia: Kubulawa Kwase Bisho
https://ss.wikipedia.org/wiki/Kubulawa_Kwase_Bisho
Kubulawa Kwase Bisho Kwenta mhlaka 7 Septermber 1992 eBhiso, Lena bekuyindzawo lebeyatiwa ngekutsi i Ciskei ngesikhatsi selibandlululo. Bantfu belicembu lwa Khongolose i ANC labangu 28 babulawa ngumbuso wemaBhunu ngekufuna kubayincenye ye Ningizimu Afrika.
Imbangelahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Kubulawa_Kwase_Bisho#Imbangela
Referenceshttps://ss.wikipedia.org/wiki/Kubulawa_Kwase_Bisho#References
Wikipedia: Doda
https://ss.wikipedia.org/wiki/Doda
Dorota Aqualiteja Rabczewska (owatalwa ngo-15 kuFebhuwari 1984), watiwa njengaDoda, ungumlobi-wengoma wasePoland, umlingisi, umkhiqiti, nobuntu bethelevishini. Umnqobi wemiklomelo emibili yeMTV Europe Music Award, uphakathi kwabaculi abaphumelele kakhulu basePoland ngokuya ngenani lemiklomelo ewinile.
Bosatiwakohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Bosatiwako
Wikipedia: Bonnie Mbuli
https://ss.wikipedia.org/wiki/Bonnie_Mbuli
Bonnie Mbuli (3 Indlovulenkulu 1979) ngumdlali wemafilimu kanye nembukisi wetimpahla. Uphindze abe yintsatseli ehlelweni we SABC 3 lelatiwa ngekutsi i, Afternoon Express 3.
Ebuncaneni bakhehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Bonnie_Mbuli#Ebuncaneni_bakhe
Tinkhombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Bonnie_Mbuli#Tinkhomba
Wikipedia: Umtsetfo Sisekelo wase Ningizimu Afrika
https://ss.wikipedia.org/wiki/Umtsetfo_Sisekelo_wase_Ningizimu_Afrika
Umtsetfo sisekelo we Ningizimu Afrika ngumtsetfo lolawula live lase Ningizimu Afrika. Unikela sisekelo etinkundleni tekulawulwa kwemitsetfo yaseveni lase Ningizimu Afrika.
Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umtsetfo_Sisekelo_wase_Ningizimu_Afrika#Umlandvo
Referenceshttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umtsetfo_Sisekelo_wase_Ningizimu_Afrika#References
Wikipedia: Umgababa
https://ss.wikipedia.org/wiki/Umgababa
Umgababa lugu lelwandle lelitfolakala endzaweni yase Thekwini KwaZulu Natal eNingizimu Afrika. Liligama lelitsi Umgababa litsatselwa egameni lelitsi umkababa lokuchaza kutsi umfati wababe.
Tekuvakashahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umgababa#Tekuvakasha
Referenceshttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umgababa#References
Wikipedia: Cyril Ramaphosa
https://ss.wikipedia.org/wiki/Cyril_Ramaphosa
Matamela Cyril Ramaphosa (born 17 Lweti 1952) ngumongameli wesihlanu welive lase Ningizimu Afrika. Ramaphosa ulandzela ngemuva kwa mongameli Jacob Zuma.
Ebuncaneni kanye nemfundvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Cyril_Ramaphosa#Ebuncaneni_kanye_nemfundvo
Referenceshttps://ss.wikipedia.org/wiki/Cyril_Ramaphosa#References
Wikipedia: Kukhanyisa sikhumba
https://ss.wikipedia.org/wiki/Kukhanyisa_sikhumba
Kukhanyisa sikhumba ngumkhuba wekusebentisa timonyu, emakhatsakhatsa, kumbe letinye tindlela tekwenta sikhumba sibe mhlophe. Imitsi yekukhanyisa sikhumba isebenta ngekwehlisa linani melanin yesikhumba.
Umsebentihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Kukhanyisa_sikhumba#Umsebenti
Discovery and designhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Kukhanyisa_sikhumba#Discovery_and_design
Referenceshttps://ss.wikipedia.org/wiki/Kukhanyisa_sikhumba#References
Wikipedia: Sikhumulo Setindiza sase Maseru
https://ss.wikipedia.org/wiki/Sikhumulo_Setindiza_sase_Maseru
Sikhumulo Setindiza sase Maseru lesiphindze satiwe nge Nkosi Moshoeshe I. lesikhumulo sitfolakala e Maseru kantsi setsiwe ngenkosi Moshoeshoe I yaseLesotho lebeyibuso ngeminyaka yango -1850.
Tinsitancantihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sikhumulo_Setindiza_sase_Maseru#Tinsitancanti
Kuphapha kwetindizahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sikhumulo_Setindiza_sase_Maseru#Kuphapha_kwetindiza
Emareferensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sikhumulo_Setindiza_sase_Maseru#Emareferensi
Wikipedia: Letta Mbulu
https://ss.wikipedia.org/wiki/Letta_Mbulu
|birth_place=eGoli,eNingizimu Afrika|death_date=|death_place=[iTaliya|eItaliya]|genre=i-Afropop,|occupation=umculi|label=Manteca, Strut, RCA, Mercury, Kapp, Collectable, Suave Music, Warner Bros., Reprise, PolyGram, Drg, Stern's Africa, Kaz, Sonodisc}}
Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Letta_Mbulu#Umlandvo
iDiskografihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Letta_Mbulu#iDiskografi
Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Letta_Mbulu#Tinkomba
Wikipedia: Theresa May
https://ss.wikipedia.org/wiki/Theresa_May
Theresa May (watalwa 1 Impala 1956) nguNdvunankulu wase-United Kingdom neMholi we-Conservative Party kusukela ngo-2016. Uphindze waba ngoNobhala wase Brithani kusukela ngo-2010 kuya ku-2016.
Kungena Kute Politikihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Theresa_May#Kungena_Kute_Politiki
Emareferensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Theresa_May#Emareferensi
Wikipedia: Tilwimi tase Ningizimu Afrika
https://ss.wikipedia.org/wiki/Tilwimi_tase_Ningizimu_Afrika
Tilishumi nanye tilwimi taseNingizimu Afrika, kantsi ticuketse: siBhunu, siNgisi, siNdebele, siSwati, siSuthu saseNyakatfo, siSuthu, siTsonga, siTswana, siVenda, siXhosa nesiZulu. Linyenti lebantfu baseNingizimu Afrika likhuluma lulwimi lelingetulu kwelilodvwa.
Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tilwimi_tase_Ningizimu_Afrika#Tinkomba
Wikipedia: Sibusiso Mashiloane
https://ss.wikipedia.org/wiki/Sibusiso_Mashiloane
Sibusiso Mash Mashiloane ngumculi weluhlobo lwe Jazz wase Ningizimu Afrika. Watalwa endzaweni yase Betali, esifundzeni sase Mpumalanga e Ningizimu Afrika.
Umlandvo wakhehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sibusiso_Mashiloane#Umlandvo_wakhe
iDiskografihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sibusiso_Mashiloane#iDiskografi
Emarefarensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sibusiso_Mashiloane#Emarefarensi
Wikipedia: Langalibalele
https://ss.wikipedia.org/wiki/Langalibalele
Langalibalele (siHlubi: Ilanga liyashisa kakhulu), lobekatiwa ngekutsi nguMtsetfwa (c1814 - 1889), bekayinkosi yemaHlubi, sive seBantfu esifundzeni saKwaZulu-Natali, eNingizimu Afrika.
Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Langalibalele#Tinkomba
Wikipedia: Daniel Tshanda
https://ss.wikipedia.org/wiki/Daniel_Tshanda
Daniel Ndivhiseni Tshanda, lodvume ngaDan Tshanda, (28 Bhimbidvwane 1964-5 Bhimbidvwane 2019) bekangumculi waseNingizimu Afrika lobekatiwa ngemculo weDisco. Umculo wakhe bewudvume kakhulu ngeminyaka yangabo 1980, kantsi letinye tingoma takhe telidvumo tifaka phakatsi bo "Pikoko" nabo " Eli Eli Lamasabatha" kanye nabo " Anginamali Yekuya Eskolweni".
Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Daniel_Tshanda#Tinkomba
Wikipedia: Sitolo saka OK
https://ss.wikipedia.org/wiki/Sitolo_saka_OK
Sitolo saka Ok ngulesinye setitolo letindzala taseNingizimu Afrika lesasungulwa balingani bo Michael Miller kanye na Sam Cohen ngemnyaka wa 1927. Letitolo taka OK solo tikhona nalamuhla kantsi sitolo sekucala sakhiwa lapha endzaweni yase Johannesburg emkhatsini wetitaladi i Eloff kanye ne President.
Emarefarensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sitolo_saka_OK#Emarefarensi
Wikipedia: Ntfombi Tfwala
https://ss.wikipedia.org/wiki/Ntfombi_Tfwala
Ntfombi (born Ntfombi Tfwala; 27 December 1949) has been Queen Mother of Eswantini since 1986. She was also regent of Eswatini from 1983 to 1986.
Imphilo yasebuntfwaneni kanye nemshadohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ntfombi_Tfwala#Imphilo_yasebuntfwaneni_kanye_nemshado
Kubusa kweNdlovukazi Dzeliwehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ntfombi_Tfwala#Kubusa_kweNdlovukazi_Dzeliwe
Indlovukazihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ntfombi_Tfwala#Indlovukazi
Imibhalo lebhalwe phansihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ntfombi_Tfwala#Imibhalo_lebhalwe_phansi
Wikipedia: Dzeliwe Shongwe
https://ss.wikipedia.org/wiki/Dzeliwe_Shongwe
Dzeliwe Shongwe (watalwa 1927 - 2003) bekayindlovukati yelive lembuso weSwatini.Nakushona inkosi Sobhuza wesibili ngemnyaka wa 1982, https://www.
Emarefarensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Dzeliwe_Shongwe#Emarefarensi
Wikipedia: Lomawa Ndwandwe
https://ss.wikipedia.org/wiki/Lomawa_Ndwandwe
laNgolotsheni (Lomawa) Ndwandwe (wafa 1938) bekayindlovukati yelive lembuso weSwatini. Lomawa bekayinkosikati yenkosi Mahlokohla (Ngwane V), kantsi bekangu make wenkosi Sobhuza wesibili (Nkhotfotjeni).
Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Lomawa_Ndwandwe#Tinkomba
Wikipedia: Tibati Nkambule
https://ss.wikipedia.org/wiki/Tibati_Nkambule
Tibati Madvolomafisha Nkambule bekayindlovukati yelive lembuso weSwatini kusukela ngemnyaka wa 1889 kuya ku 1894 kulandzela kufa kwenkosi Mbandzeni. Tibati bekatiwa njengendlovukati legcine emasiko esive semaSwati kantsi wabamba bukhosi ngetikhatsi tetingucuko eSwatini kanye nasevenikati le Afrika lapho khona imitsetfo yangesheya kwelwandle kanye nemfundvo beyibanesandla lesikhulu kutepolitiki yangaleso sikhatsi endzaweni yakaNgwane.
Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tibati_Nkambule#Tinkomba
Wikipedia: LaYaka Ndwandwe
https://ss.wikipedia.org/wiki/LaYaka_Ndwandwe
Layaka Ndwandwe bekayindlovukati yelive lembuso waseSwatini ngemnyaka wa 1780. Wabamba tintsambo tebuholi bembuso wakaNgwane ngemuva kwekutsi kufe Ngwane wesitsatfu.
Emarefarensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/LaYaka_Ndwandwe#Emarefarensi
Wikipedia: Msogwaba
https://ss.wikipedia.org/wiki/Msogwaba
Msogwaba lodolobha lelitfolakala endzaweni yasehlanzeni esifundzeni saseMpumalanga.https://census2011.
Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Msogwaba#Umlandvo
Emarefarensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Msogwaba#Emarefarensi
Wikipedia: Seneleleni Ndwandwe
https://ss.wikipedia.org/wiki/Seneleleni_Ndwandwe
Seneleleni Ndwandwe lophindze atiwe nga Seneleni Nxumalo (wafa ngo 1980) bekayindlovukati yembuso welive laseSwatini aphindze angulomunye webomake benkosi Sobhuza II. Kantsi sesi wakhe bekungu Zihlathi Ndwandwe.
Emarefarensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Seneleleni_Ndwandwe#Emarefarensi
Wikipedia: Wiseman Meyiwa
https://ss.wikipedia.org/wiki/Wiseman_Meyiwa
Wiseman Meyiwa (watalwa 27 Ingongoni 1999) ngumdlali welibhola letinyawo lesekatsetse umhlala phansi.https://www.
Emarefarensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Wiseman_Meyiwa#Emarefarensi
Wikipedia: Bukhomanisi
https://ss.wikipedia.org/wiki/Bukhomanisi
Bukhomanisi lihlelo lepolitiki lesimo senhlangano yemphakatsi lapho imphahla kanye netidzingancanti tilawulwa
Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Bukhomanisi#Umlandvo
Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Bukhomanisi#Tinkomba
Wikipedia: Glayton Modise
https://ss.wikipedia.org/wiki/Glayton_Modise
Glayton Modise bekangumholi welibandla le International Pentecostal Holiness Church (IPHC). Lelibandla linemalunga labalelwa etigidzini letintsatfu lokulenta lelinye lemasontfo lamakhulukati eNingizimu Afrika kanye nasevenikati leAfrika.
Ebuncaneni bakhehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Glayton_Modise#Ebuncaneni_bakhe
Buholi belibandlahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Glayton_Modise#Buholi_belibandla
Emarefarensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Glayton_Modise#Emarefarensi
Wikipedia: Nduduzo Makhathini
https://ss.wikipedia.org/wiki/Nduduzo_Makhathini
Nduduzo Makhathini (Watalwa 24 Ingci 1982) ngumculi waseNingizimu Afrika weluhlobo lwemculo we Jazz. Makhathini uwine emacwecwe lamanyenti emculweni weJazz kantsi usebente nebaculi labanyenti labatiwako labafaka phakatsi bo Zim Ngqawana, Feya Feku, McCoy Mrubata.
iDisckografihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Nduduzo_Makhathini#iDisckografi
Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Nduduzo_Makhathini#Tinkomba
Wikipedia: Jesu
https://ss.wikipedia.org/wiki/Jesu
Jesu lophindze atiwe ngekutsi ngu Jesu Khrestu bekangumfundisi aphindze abe ngumshumayeli wesive semaJuda. Jesu watiwa kakhulu esiveni senkolo yebuKhrestu, emakholwa lamaningi akholelwa etifundzisweni takhe, okubaluleke kakhulu ukuthi kufanele uthande isitha sakho.
Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Jesu#Umlandvo
Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Jesu#Tinkomba
Wikipedia: INyuvesi yase Ningizimu Afrika (UNISA)
https://ss.wikipedia.org/wiki/INyuvesi_yase_Ningizimu_Afrika_(UNISA)
iNyuvesi yase Ningizimu Afrika lephindze yatiwe ngeUNISA iyinyuvesi yaseNingizimu Afrika leyenta timfundvo tayo etinkundleni te inthanethi.http://www.
Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/INyuvesi_yase_Ningizimu_Afrika_(UNISA)#Umlandvo
Luhla lwebantfu labafundze e Unisa labatiwakohttps://ss.wikipedia.org/wiki/INyuvesi_yase_Ningizimu_Afrika_(UNISA)#Luhla_lwebantfu_labafundze_e_Unisa_labatiwako
Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/INyuvesi_yase_Ningizimu_Afrika_(UNISA)#Tinkomba
Wikipedia: Dorothy Masuka
https://ss.wikipedia.org/wiki/Dorothy_Masuka
Dorothy Masuka (3 Inyoni 1935 - 23 Indlovana 2019 ) bekangumculi waseNingizimu Afrika lowatalelwa eZimbabwehttps://www.timeslive.
Iminyaka yekucalahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Dorothy_Masuka#Iminyaka_yekucala
Luhla lwetingomahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Dorothy_Masuka#Luhla_lwetingoma
Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Dorothy_Masuka#Tinkomba
Wikipedia: Patrice Lumumba
https://ss.wikipedia.org/wiki/Patrice_Lumumba
Patrice Émery Lumumba bekungusopolitiki kanye namongameli welive lase Congo. Lumumba waba ngumongameli wekucala wentsandvo yelinyenti ngemnyaka wa 1960.
Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Patrice_Lumumba#Tinkomba
Wikipedia: Sarah Baartman
https://ss.wikipedia.org/wiki/Sarah_Baartman
Sara Baartman (watalwa ngabo-1770 – 29 Ingongoni 1815) bekangumake wesive semaKhoikhoi lowatsatfwa eveni lase-Afrika wamikiswa eNgilandi kutsi ayowentiwa umbukiso ngenca yendlela bekakheke ngayo.https://www.
Impilohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sarah_Baartman#Impilo
Kufa nekungcwatjwa kwakhehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sarah_Baartman#Kufa_nekungcwatjwa_kwakhe
Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sarah_Baartman#Tinkomba
Wikipedia: Jolly Mazimhaka
https://ss.wikipedia.org/wiki/Jolly_Mazimhaka
Jolly Rwanyonga Mazimhaka yingcwele kutemfundvo lebukene nekuphucula lizinga letemfundvo eveni laseRuwanda. Kantsi ushade na Patrick Mazimhaka (* 1948; † 2018) banemadvodzakati lamatsatfu.
Imfundvo kanye nemlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Jolly_Mazimhaka#Imfundvo_kanye_nemlandvo
Umsebentihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Jolly_Mazimhaka#Umsebenti
Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Jolly_Mazimhaka#Tinkomba
Wikipedia: Lulwimi lwesiChewa
https://ss.wikipedia.org/wiki/Lulwimi_lwesiChewa
siChewa , lesiphindze satiwe ngekutsi iNyanja, lulwimi lwebantfu lelikhulunywa emaveni lafana nabo Malawi, Tanzania kanye nase Zambia. Kantsi eMalawi leli ngulelinye lwetilwimi letisetjentiswa ngalokusemtseftweni.
Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Lulwimi_lwesiChewa#Tinkomba
Wikipedia: Govan Mbeki
https://ss.wikipedia.org/wiki/Govan_Mbeki
Govan Mbeki watalwa ngo 1910 ngoKholwane 01, bekangusopoliti waseNingizimu Afrika.
IRiphabhulikhi yeNingizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:IRiphabhulikhi_yeNingizimu_Afrika
Sopolitikihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Sopolitiki
Wikipedia: Titolo taka Foschini
https://ss.wikipedia.org/wiki/Titolo_taka_Foschini
iFoschini inkapani yaseNingizimu Afrika letsengisa ngetimpahla tekugcoka.
Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Titolo_taka_Foschini#Tinkomba
Wikipedia: Magagula
https://ss.wikipedia.org/wiki/Magagula
Magagula sibongo sebantfu labatfolaka eveni laseSwatini kanye nase Ningizimu Afrika,
IRiphabhulikhi yeNingizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:IRiphabhulikhi_yeNingizimu_Afrika
Umbuso weSwatinihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Umbuso_weSwatini
Wikipedia: Ambrose Mandvulo Dlamini
https://ss.wikipedia.org/wiki/Ambrose_Mandvulo_Dlamini
Ambrose Mandvulo Dlamini5 ÍNdlovu 1968 - 2020 Umbuso weSwatini
Ndvunankhulu Umbuso weSwatinihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ambrose_Mandvulo_Dlamini#Ndvunankhulu_Umbuso_weSwatini
Wikipedia: Urdu ulimi
https://ss.wikipedia.org/wiki/Urdu_ulimi
Isi-Urdu igama lenye yezilimi ezikhulunywa eNingizimu Asia. Lulwimi lwesizwe sasePakistan.
Urdu ulimihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Urdu_ulimi
Wikipedia: Monte Águila
https://ss.wikipedia.org/wiki/Monte_%C3%81guila
Monte Águila, lídolôbha yeShile.
IShilehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:IShile
Wikipedia: Lihawu Secondary School
https://ss.wikipedia.org/wiki/Lihawu_Secondary_School
Lihawu sikolo semabanga laphakeme lesitfolakala endzaweni yaseMbombela kaMsogwaba. Indzawo yaseLihawu icanjwe ngaso lesikolo, kantsi sicala ebangeni lesitfupha kuyofika ebangeni lelishumi.
Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Lihawu_Secondary_School#Umlandvo
Wikipedia: IKholombiya
https://ss.wikipedia.org/wiki/IKholombiya
|-
Livehttps://ss.wikipedia.org/wiki/IKholombiya#Live
Wikipedia: Bogotá
https://ss.wikipedia.org/wiki/Bogot%C3%A1
Bogotá. Lídolôbha yleseNingizimu iKholombiya.
IKholombiyahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:IKholombiya
Stubshttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Stubs
Wikipedia: Keith Zenda
https://ss.wikipedia.org/wiki/Keith_Zenda
Keith Zenda (1985) ungudvwebi waseveni laseZimbabwe.https://www.
iMinyaka yebuncanehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Keith_Zenda#iMinyaka_yebuncane
Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Keith_Zenda#Tinkomba
Wikipedia: Steve Biko
https://ss.wikipedia.org/wiki/Steve_Biko
Stephen Bantu Biko (18 Disemba 1946 - 12 Septhemba 1977) bekasishoshovu saseNingizimu Afrika lebesilwa nelibandlululo. Bekaphindze abe lihambambili emkhankasweni wokulwa nelubandlululo lelwatiwa ngeBlack Consciousness Movement ngabo-1960 kuya ku-1970.
Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Steve_Biko#Tinkomba
Wikipedia: Emma Sandile
https://ss.wikipedia.org/wiki/Emma_Sandile
Emma Sandile (1842-1892), lobekatiwa ngekutsi nguPrincess Emma, bekayindvodzakati yenkosi yaseNgqika lebeyatiwa ngaMgolombane Sandile. Wafundziswa emaBritane eCape Colony, kwatsi ngemuva kwaloko waba ngumnikazi wemhlaba, kantsi bekawekucala wesifazane eNingizimu Afrika kutsi abe nemhlaba lobhaliswe ngaphansi kweligama lakhe.
Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Emma_Sandile#Tinkomba
Wikipedia: Teboho MacDonald Mashinini
https://ss.wikipedia.org/wiki/Teboho_MacDonald_Mashinini
Teboho "Tsietsi" MacDonald Mashinini (watalwa ngo-27 Januwari 1957 - 1990) eCentral Western Jabavu, eSoweto, eNingizimu Afrika, washona ehlobo, ngo-1990 eConakry, eGuinea), wangcwatshwa emagcwabeni ase Avalon, bekangumholi wabafundzi lobekalihambambili tibhelu taseSoweto tango 1976.https://www.
Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Teboho_MacDonald_Mashinini#Tinkomba
Wikipedia: Albertina Sisulu
https://ss.wikipedia.org/wiki/Albertina_Sisulu
Nontsikelelo Albertina "Ma" Sisulu (21 Oktobha 1918 - 2 Juni 2011) bekangulomunye wabantfu lebafaka sandla ekulweni nencindzetelo, kantsi bekayinkosikati yaWalter Sisulu. eNingizimu Afrika udale inkokheli ezibonakalise ukukhalipha nokuzimisela okubalaseleyo ekujonganeni nenkohlakalo yentshutshiso.
Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Albertina_Sisulu#Tinkomba
Wikipedia: Frene Ginwala
https://ss.wikipedia.org/wiki/Frene_Ginwala
Frene Noshir Ginwala (watalwa nga-Ephreli 25, 1932) ngumlobi kanye nasopolitiki waseNingizimu Afrika lobekanguSomlomo weliPhalamende wavelonke laseNingizimu Afrika kusukela nga-1994 kuya ku-2004. Frene Ginwala from South African History Online.
Tindondo tekuhlonishwahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Frene_Ginwala#Tindondo_tekuhlonishwa
Inkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Frene_Ginwala#Inkomba
Wikipedia: Tembeka Ngcukaitobi
https://ss.wikipedia.org/wiki/Tembeka_Ngcukaitobi
Adv Tembeka Ngcukaitobi (25 Disemba 1979) ngummeli waseNingizimu Afrika, abuye abe sikhulumi semphakatsi, kantsi uphindze abe ngumbhali kanye nesishoshovu setepolitiki. Ngcukaitobi lilungu leKomishini Yetemtsetfo waseNingizimu Afrika (i-SALRC).
Umsebenti webuMmelihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tembeka_Ngcukaitobi#Umsebenti_webuMmeli
Kubhalahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tembeka_Ngcukaitobi#Kubhala
Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tembeka_Ngcukaitobi#Tinkomba
Wikipedia: Tuberculosis
https://ss.wikipedia.org/wiki/Tuberculosis
|prevention=Screening those at high risk, treatment of those infected, vaccination with bacillus Calmette-Guérin (BCG)|treatment=Antibiotics|medication=|frequency=25% of people (latent TB)|deaths=1.6 million (2017)}}
Wikipedia: Samora Mashele
https://ss.wikipedia.org/wiki/Samora_Mashele
Samora Moses Mashele (29 Septhemba 1933 - 19 Okthoba 1986) bekangusopolitiki abuye abe nguMongameli wekucala welive laseMozambiki. Mashele washona anguMongameli ngo-1986 ngesikatsi indiza yakhe iwa iphahlateka endzaweni yaseMbuzini edvute kwemngcele waseMozambiki nase
Ebuncaneni kanye nemfundvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Samora_Mashele#Ebuncaneni_kanye_nemfundvo
Kungena kutepolitikihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Samora_Mashele#Kungena_kutepolitiki
Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Samora_Mashele#Tinkomba
Wikipedia: Sigodlo Saseludzidzini
https://ss.wikipedia.org/wiki/Sigodlo_Saseludzidzini
Sigodlo sasebukhosini seseLudzidzini likhaya lebukhosi base-eSwatini, leliholwa iNgwenyama Mswati III (lowatalwa nga-1968) kanye neNdlovukati make Ntfombi Tfwala (lowatalwa: nga-1950a). Kantsi futsi leli lidolobhana lelatiwa nangemkhosi wekudansa wemhlanga.
Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sigodlo_Saseludzidzini#Tinkomba
Wikipedia: Umjovo i-BCG
https://ss.wikipedia.org/wiki/Umjovo_i-BCG
|vaccine_type=live
Emareferensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umjovo_i-BCG#Emareferensi
Wikipedia: Simungwamungwane
https://ss.wikipedia.org/wiki/Simungwamungwane
Simungwamungwane, lesibuye satiwe njenge-morbilli, irubeola, nesimungwamungwane lesibovu, sifo lesisulelanako lesinemtselela lomkhulu lesibangelwa ligciwane lesimungwamungwane.Caserta, MT, ed.
Emareferensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Simungwamungwane#Emareferensi
Wikipedia: Umjovo wesimungwamungwane
https://ss.wikipedia.org/wiki/Umjovo_wesimungwamungwane
Umjovo wesimungwamungwane ngumjovo losebenta kahle kakhulu ekuvikeleni simungwamungwane."Measles vaccines: WHO position paper" (PDF).
Emareferensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umjovo_wesimungwamungwane#Emareferensi
Wikipedia: Pertussis
https://ss.wikipedia.org/wiki/Pertussis
IPertussis, leyibuye yatiwe ngekutsi kukhwehlela kubhadle sikhwehlela noma kukhwehlela emalanga lali-100, sifo lesinemagciwane latsatselana ngalokundlulele.Carbonetti NH (June 2007).
Emareferensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Pertussis#Emareferensi
Wikipedia: Umjovo wePertussis
https://ss.wikipedia.org/wiki/Umjovo_wePertussis
Umjovo wePertussis ngumjovo lovikela kukhwehlela kubhadle sikhwehlela."Pertussis vaccines: WHO position paper - September 2015" (PDF).
Emareferensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umjovo_wePertussis#Emareferensi
Wikipedia: Ihepatitis A
https://ss.wikipedia.org/wiki/Ihepatitis_A
Ihepatitis A (lebeyatiwa ngehepatitis lesulelanako) sifo lesibucayi lesitsatselanako sesibindzi lesibangelwa ligciwane lehepatitis A (i-HAV).Ryan KJ, Ray CG (editors) (2004).
Emareferensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ihepatitis_A#Emareferensi
Wikipedia: Umjovo wehepatitis A
https://ss.wikipedia.org/wiki/Umjovo_wehepatitis_A
Umjovo wehepatitis A ngumjovo lovikela ihepatitis A."WHO position paper on hepatitis A vaccines – June 2012" (PDF).
Emareferensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umjovo_wehepatitis_A#Emareferensi
Wikipedia: Ihepatitis B
https://ss.wikipedia.org/wiki/Ihepatitis_B
}}
Emareferensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ihepatitis_B#Emareferensi
Wikipedia: Umjovo weHepatitis B
https://ss.wikipedia.org/wiki/Umjovo_weHepatitis_B
Umjovo weHepatitis B ngumjovo lovikela ihepatitis B."Hepatitis B vaccines WHO position paper" (PDF).
Emareferensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umjovo_weHepatitis_B#Emareferensi
Wikipedia: Imenenjayethisi
https://ss.wikipedia.org/wiki/Imenenjayethisi
Imenenjayethisi kuvuvuka lokubalulekile kwemitsambo legigeletele ingcondvo nemgogodla, lekwatiwa ngalokuphelele njengemenenjesi.Sáez-Llorens X, McCracken GH (June 2003).
Emareferensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Imenenjayethisi#Emareferensi
Wikipedia: Umjovo i-Meningococcal
https://ss.wikipedia.org/wiki/Umjovo_i-Meningococcal
Umjovo i-Meningococcal kushiwo noma ngukuphi kusuleleka ngetifo lokusetjentiselwa kuvikela sifo i-Neisseria meningitidis."Meningococcal vaccines: WHO position paper" (PDF).
Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umjovo_i-Meningococcal#Tinkomba
Wikipedia: Edirne
https://ss.wikipedia.org/wiki/Edirne
Edirne. lídolôbha yleseNingizumu IThekhi.
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Edirne#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Edirne#Kúbópha
Wikipedia: Sifuba semoya
https://ss.wikipedia.org/wiki/Sifuba_semoya
|diagnosis=CXR, culture, tuberculin skin test|causes=Mycobacterium tuberculosis|image=Tuberculosis-x-ray-1.jpg|duration=|onset=|symptoms=Chronic cough, fever, cough with bloody mucus, weight loss|synonyms=Phthisis, phthisis pulmonalis, consumption|field=Infectious disease, pulmonology|caption=Chest X-ray of a person with advanced tuberculosis: Infection in both lungs is marked by white arrow-heads, and the formation of a cavity is marked by black arrows.
Emareferensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sifuba_semoya#Emareferensi
Wikipedia: Nandi kaBhebhe
https://ss.wikipedia.org/wiki/Nandi_kaBhebhe
Nandi kaBhebhe (c. 1760 – Impala 10, 1827) bekangumake wenkosi Shaka Zulu kantsi futsi bekayindvodzakati yandvunankulu Bhebhe kantsi uvela loinkosi eyedlule yesizwe saseLangeni kanye nenina waShaka lowacala sive semaZulu.
Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Nandi_kaBhebhe#Umlandvo
Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Nandi_kaBhebhe#Tinkomba
Wikipedia: Senzangakhona kaJama
https://ss.wikipedia.org/wiki/Senzangakhona_kaJama
Senzangakhona Jama (c. 1762 - 1816) bayeyindvuna yemindeni yemaZulu, kantsi lomunye wemakhosikati akhe bekungu Nandi Bhebhe lobekangunina wa Shaka.
Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Senzangakhona_kaJama#Tinkomba
Wikipedia: Godongwane
https://ss.wikipedia.org/wiki/Godongwane
Dingiswayo Godongwane (1795 – 1840) bekayindvuna yesive sebakaMtsetfwa, lewatsatsa Shaka asemncane wamfundzisa ngetempi kanye nebuholi, Shaka Zulu. Kantsi babe wa Dingiswayo bekayinkosi yabakaMtsetfwa, Jobe wakaKayi.
Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Godongwane#Tinkomba
Wikipedia: Shirley Caesar
https://ss.wikipedia.org/wiki/Shirley_Caesar
Shirley Ann Caesar-Williams (watalwa ngeMphala 13, 1938 eDurham, eNorth Carolina, eMelika), lodvume ngaShirley Caesar, ngumculi we-Gospel yaseMelika, kantsi ucule iminyaka lengetulu kwemashumi lasitfupha. Umculi lotfole imiklomelo leminingi,https://indyweek.
Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Shirley_Caesar#Tinkomba
Wikipedia: IReconstruction and Development Programme
https://ss.wikipedia.org/wiki/IReconstruction_and_Development_Programme
iReconstruction and Development Programme (RDP) iPholisi yase Ningizimu Afrika leyabekwa iPhathi yeAfrican National Congress (ANC) leyayibuswa ngu Nelson Mandela nga 1994 emvwa kwe tinyanga tekudzingidza nekubonisana emkhatsini kwayo iANC, nalamanye emabanga njenge Congress of South African Trade Unions neSouth African Communist Part phindze "iMass organisations in the wider in the wider civil society". The Reconstruction and Development Programme Preface, Nelson Mandela, 1994
Imphumelelo yeRDP emphakatsinihttps://ss.wikipedia.org/wiki/IReconstruction_and_Development_Programme#Imphumelelo_yeRDP_emphakatsini
Bona lokunyehttps://ss.wikipedia.org/wiki/IReconstruction_and_Development_Programme#Bona_lokunye
Emaphuzuhttps://ss.wikipedia.org/wiki/IReconstruction_and_Development_Programme#Emaphuzu
Wikipedia: Bamako
https://ss.wikipedia.org/wiki/Bamako
Bamako - Inhlokodolobha iMali. Linani leBantfu: 1.
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Bamako#Kúfúna
Wikipedia: Harare
https://ss.wikipedia.org/wiki/Harare
|population_footnotes=|area_code=242|postal_code=|postal_code_type=|population_demonym=Hararean|population_urban=1,619,000|population_density_sq_mi=4330|population_density_km2=2540|area_total_sq_mi=|area_magnitude=|settlement_type=Capital city and Province|flag_size=|motto=
IZimbabhwehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:IZimbabhwe
Wikipedia: Dodoma
https://ss.wikipedia.org/wiki/Dodoma
Dodoma - Inhlokodolobha IThanzaniya. Linani leBantfu: 410.
Emarefarensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Dodoma#Emarefarensi
Wikipedia: Kassim Majaliwa
https://ss.wikipedia.org/wiki/Kassim_Majaliwa
Kassim Majaliwa (kutalwa 1960) - Mengameli iThanzaniya.
Emefarensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Kassim_Majaliwa#Emefarensi
Wikipedia: .tz
https://ss.wikipedia.org/wiki/.tz
.tz - Likhodi Le-inthanethi iThanzaniya.
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/.tz#Kúfúna
Wikipedia: Mungu ibariki Afrika
https://ss.wikipedia.org/wiki/Mungu_ibariki_Afrika
Mungu ibariki Afrika - iThanzaniya lihubi lesive (1961): Enoch Sontonga/Joseph Parry.
siSwahilihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Mungu_ibariki_Afrika#siSwahili
síNgísihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Mungu_ibariki_Afrika#síNgísi
Emarefarensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Mungu_ibariki_Afrika#Emarefarensi
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Mungu_ibariki_Afrika#Kúfúna
Wikipedia: Bilady, Bilady, Bilady
https://ss.wikipedia.org/wiki/Bilady,_Bilady,_Bilady
Bilady, Bilady, Bilady (si-Arabhu: بلادي بلادي بلادي, siSwati: live lami, live lami, live lami) - iGibhithe ihubi lesive (1979): Muhammad Yunis al-Qadi, Sayed Darwish.
si-Arabhuhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Bilady,_Bilady,_Bilady#si-Arabhu
Latinhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Bilady,_Bilady,_Bilady#Latin
síNgísihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Bilady,_Bilady,_Bilady#síNgísi
Emarefarensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Bilady,_Bilady,_Bilady#Emarefarensi
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Bilady,_Bilady,_Bilady#Kúfúna
Wikipedia: Cairo
https://ss.wikipedia.org/wiki/Cairo
Cairo (si-Arabhu: القاهرة) - Inhlokodolobha iGibhithe. Linani leBantfu: 9.
Emarefarensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Cairo#Emarefarensi
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Cairo#Kúfúna
Wikipedia: Dvokodvweni
https://ss.wikipedia.org/wiki/Dvokodvweni
Dvokodvweni - Inkhundla yeLubombo, eSwatini. Linani leBantfu: 28.
Emarefarensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Dvokodvweni#Emarefarensi
Wikipedia: Hlane
https://ss.wikipedia.org/wiki/Hlane
Hlane - Inkhundla yeLubombo, eSwatini. Linani leBantfu: 7.
Emarefarensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Hlane#Emarefarensi
Wikipedia: Bắc Ninh
https://ss.wikipedia.org/wiki/B%E1%BA%AFc_Ninh
Bắc Ninh - Tehlukahlukano ye iViyethina.
Livehttps://ss.wikipedia.org/wiki/B%E1%BA%AFc_Ninh#Live
Emarefarensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/B%E1%BA%AFc_Ninh#Emarefarensi
Commonshttps://ss.wikipedia.org/wiki/B%E1%BA%AFc_Ninh#Commons
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/B%E1%BA%AFc_Ninh#Kúfúna
Wikipedia: .ss
https://ss.wikipedia.org/wiki/.ss
|
Izizinda ezisezingeni lesibilihttps://ss.wikipedia.org/wiki/.ss#Izizinda_ezisezingeni_lesibili
Izinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/.ss#Izinkomba
Izixhumanisi zangaphandlehttps://ss.wikipedia.org/wiki/.ss#Izixhumanisi_zangaphandle
Wikipedia: Sifo seKhorona yango-2019
https://ss.wikipedia.org/wiki/Sifo_seKhorona_yango-2019
| ICD9 =
Timpawuhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sifo_seKhorona_yango-2019#Timpawu
Kusakatekahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sifo_seKhorona_yango-2019#Kusakateka
Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sifo_seKhorona_yango-2019#Tinkomba
Wikipedia: Kufa kwa George Floyd
https://ss.wikipedia.org/wiki/Kufa_kwa_George_Floyd
George Floyd (1974) wabulawa ngembaphoyisa ase Amelika ngetinsolo tekutfolakala asebentisa imali mbumbulu. Lesehlakalo satfwebulwa ngefoni kantsi sasusa tibhelu eveni laseMelika nawo wonke umhlaba ngengcindzetelo yebantfu labamnyama.
Wikipedia: Kiefer Sutherland
https://ss.wikipedia.org/wiki/Kiefer_Sutherland
Kiefer Sutherland ungumdlali wemafilimu was Canada kodvwa watalwa Engilandi. https://ew.
Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Kiefer_Sutherland#Tinkomba
Wikipedia: Thishela
https://ss.wikipedia.org/wiki/Thishela
Tishela ngumuntfu lofundzisa timfundvo ikakhulukati esikolweni. Bothishela badlala indzima lemcoka emphakatsini ngoba bafundzisa banftwana kusukela emabangeni laphansi emfundvo kuya emabangeni laphakeme.
Wikipedia: Michael S. Smith
https://ss.wikipedia.org/wiki/Michael_S._Smith
UMichael Sean Smith (owazalwa ngo-1964) ungumklami wangaphakathi waseMelika ozinze eLos Angeles. USmith waqokwa nguMongameli uBarack Obama eKomitini Lokulondolozwa kweWhite House kusuka ngo-2008 kuya ku-2016 futhi ubhekele ukuguqulwa kweHhovisi le-Oval ngo-2010.
Ubuntwanahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Michael_S._Smith#Ubuntwana
Umsebenzihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Michael_S._Smith#Umsebenzi
Ukuguqulwa kwe-White Househttps://ss.wikipedia.org/wiki/Michael_S._Smith#Ukuguqulwa_kwe-White_House
Impilo yomuntu siquhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Michael_S._Smith#Impilo_yomuntu_siqu
Wikipedia: Sifonyo Sebuso
https://ss.wikipedia.org/wiki/Sifonyo_Sebuso
Sifonyo sebuso sisetjentiswa bantfu kuvala timpumulo nemlomo kute kutsi ungahogeli umoya lonetifo kanye nekungaphefemuleli labanye imimoya lengaba netifo. Tifonyo tentiwa ngetintfo letehluke kufaka phakatsi tindvwangu kanye nemaplastiki.
Kusetjentiswa kwesifonyohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sifonyo_Sebuso#Kusetjentiswa_kwesifonyo
Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sifonyo_Sebuso#Tinkomba
Wikipedia: Jacob "Mpharanyana" Radebe
https://ss.wikipedia.org/wiki/Jacob_%22Mpharanyana%22_Radebe
UJacob "Mpharanyana" Radebe (16 Ephreli 1948 - 21 Agasti 1979) bekangumculi waseNingizimu Afrika longumculi nembhali wetingoma. Umculo wakhe uvame kuhlukaniswa nge-jazz, i-fusion, iDisco, iSoul kanye ne-mbaqanga.
Iminyaka yebuncanehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Jacob_%22Mpharanyana%22_Radebe#Iminyaka_yebuncane
iDiskografihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Jacob_%22Mpharanyana%22_Radebe#iDiskografi
Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Jacob_%22Mpharanyana%22_Radebe#Tinkomba
Wikipedia: Jimmie Johnson
https://ss.wikipedia.org/wiki/Jimmie_Johnson
Jimmie Kenneth Johnson (atalwe Imelika, 17 September 1975), kubili NASCAR Champions (2006, 2007, 2008, 2009, 2010, 2013, 2016).
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Jimmie_Johnson#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Jimmie_Johnson#Kúbópha
Wikipedia: Nyongane
https://ss.wikipedia.org/wiki/Nyongane
iNyongane lilokishi lelitfolakala kuMasipala wesifunda sasehlanzeni eMbombela eMpumalanga eNingizimu Afrika. https://www.
Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Nyongane#Umlandvo
Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Nyongane#Tinkomba
Wikipedia: Harvey Weinstein
https://ss.wikipedia.org/wiki/Harvey_Weinstein
Harvey Weinstein (/ ˈwaɪnstiːn /; utalwe ngeNdlovulenkhulu 19, 1952) ungumkhiqiti wemafilimu aseMelika futsi waba nelicala lokwephula umtsetfo ngokwelicansi. Yena nemfowabo Bob Weinstein basungula inkampani yemafilimu iMiramax, leyayikhiqita amafilimu latimele laphumelele lokubalwa kuwo iSex, Lies, and Videotape (1989), The Crying Game (1992), Pulp Fiction (1994), Heavenly Creatures (1994), Flirting with Disaster (1996), Shakespeare in Love (1998).
Emacala ekudlwengulahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Harvey_Weinstein#Emacala_ekudlwengula
Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Harvey_Weinstein#Tinkomba
Wikipedia: Evelyn Mase
https://ss.wikipedia.org/wiki/Evelyn_Mase
Evelyn Ntoko Mase (18 Meyi 1922 - 30 Ephreli 2004), kamuva lobese atiwa nga-Evelyn Rakeepile, bekangumhlengikati waseNingizimu Afrika aphindze abe ngunkosikati wekucala wesishoshovu lesasilwa nelubandlululo Nelson Mandela. Washada naMandela kusukela ngo-1944 kuya ku-1958.
Imvelaphi yakhehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Evelyn_Mase#Imvelaphi_yakhe
Tinkinga emshadwenihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Evelyn_Mase#Tinkinga_emshadweni
Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Evelyn_Mase#Tinkomba
Wikipedia: SíPersi
https://ss.wikipedia.org/wiki/S%C3%ADPersi
[Language Location Map.svg|frameless|right]
Lúlwîmihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:L%C3%BAlw%C3%AEmi
Wikipedia: Tibongo tenkhosi Somhlolo/Sobhuza II
https://ss.wikipedia.org/wiki/Tibongo_tenkhosi_Somhlolo/Sobhuza_II
Nguye bhuza wezindaba nguMahlokohla. Ngidingidi madlala kwezimnyama izihlangu.
Wikipedia: Kuhlaselwa kweMatola
https://ss.wikipedia.org/wiki/Kuhlaselwa_kweMatola
Kuhlaselwa kweMatola kwenteka ngo 30 Bhimbidvwane 1981 lapho khona emabutfo embuso wemasoja elubandlululo ahlasela inkambu yekuticecesha kweMatola, eMozambiki.https://www.
Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Kuhlaselwa_kweMatola#Tinkomba
Wikipedia: Matola
https://ss.wikipedia.org/wiki/Matola
iMatola lidolobha lelitfolakala eMozambiki. Latiwa ngekuhlaselwa kweMatola lapho kwahlaselwa imkambu yembutfo weMkhonto weSizwe lebewuceceshwa kulendzawo ngesikhatsi selibandlululo.
Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Matola#Tinkomba
Wikipedia: Radoje Domanović
https://ss.wikipedia.org/wiki/Radoje_Domanovi%C4%87
Radoje Domanović (Indlovana 16, 1873 – Ingci 17, 1908) bekangumbhali, intsatseli, phindze anguthishela waseSebhiya, bekandvumele tinganekwane takhe limfisha.
Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Radoje_Domanovi%C4%87#Umlandvo
Imibhalohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Radoje_Domanovi%C4%87#Imibhalo
Emarefarensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Radoje_Domanovi%C4%87#Emarefarensi
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Radoje_Domanovi%C4%87#Kúbópha
Wikipedia: Nairobi
https://ss.wikipedia.org/wiki/Nairobi
Nairobi - Inhlokodolobha IKheniya. Linani leBantfu: 4.
Emarefarensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Nairobi#Emarefarensi
Wikipedia: Lusaka
https://ss.wikipedia.org/wiki/Lusaka
Lusaka - Inhlokodolobha IZambiya. Bubanti belive: 418 km2.
Emarefarensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Lusaka#Emarefarensi
Wikipedia: Lomahasha
https://ss.wikipedia.org/wiki/Lomahasha
Lomahasha - Inkhundla yeLubombo, eSwatini. Linani leBantfu: 22.
Emarefarensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Lomahasha#Emarefarensi
Wikipedia: Lugongolweni
https://ss.wikipedia.org/wiki/Lugongolweni
Lugongolweni - Inkhundla yeLubombo, eSwatini. Linani leBantfu: 15.
Emarefarensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Lugongolweni#Emarefarensi
Wikipedia: Mpholonjeni
https://ss.wikipedia.org/wiki/Mpholonjeni
Mpholonjeni - Inkhundla yeLubombo, eSwatini. Linani leBantfu: 20.
Emarefarensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Mpholonjeni#Emarefarensi
Wikipedia: Nkilongo
https://ss.wikipedia.org/wiki/Nkilongo
Nkilongo - Inkhundla yeLubombo, eSwatini. Linani leBantfu: 15.
Emarefarensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Nkilongo#Emarefarensi
Wikipedia: Hhukwini
https://ss.wikipedia.org/wiki/Hhukwini
Hhukwini - Inkhundla yeHhohho, eSwatini. Linani leBantfu: 9.
Emarefarensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Hhukwini#Emarefarensi
Wikipedia: Robert Mugabe
https://ss.wikipedia.org/wiki/Robert_Mugabe
Robert Gabriel Mugabe (/ mʊˈɡɑːbi /; IsiShona: [muɡaɓe]; 21 kuFebhuwari 1924 - 6 Septhemba 2019) bekangusopolitiki aphindze abe ngu Mongameli waseZimbabwe kusukela ngo-1980 kuya ku-2017. Mugabe bekangumholi welicembu letembangave i Zimbabwe National African Union Patriotic Front ( ZANU-PF) lebeyilicembu lelibusako kusukela ngesikhatsi sukutfola inkululeko eveni lase Brithani.
Kukhula kwakhehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Robert_Mugabe#Kukhula_kwakhe
Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Robert_Mugabe#Tinkomba
Emakhathegorihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Robert_Mugabe#Emakhathegori
Wikipedia: Michael Jackson
https://ss.wikipedia.org/wiki/Michael_Jackson
Michael Joseph Jackson (watalwa ngo 29 ÍNgci 1958 eGary, eIndiana, eMelika – 25 ÍNhlaba 2009 eLos Angeles, eCalifornia, eMelika), lodvume ngaMichael Jackson, bekangumculi we-Pop yaseMelika. Watiwa nge-"The King of Pop".
Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Michael_Jackson#Tinkomba
Wikipedia: 29 íNgci
https://ss.wikipedia.org/wiki/29_%C3%ADNgci
29 íNgci. Lilanga 29 enyangeni yeNgci.
Atalwehttps://ss.wikipedia.org/wiki/29_%C3%ADNgci#Atalwe
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/29_%C3%ADNgci#Kúfúna
Wikipedia: IBhurazili
https://ss.wikipedia.org/wiki/IBhurazili
|-
Livehttps://ss.wikipedia.org/wiki/IBhurazili#Live
Wikipedia: David Woodard
https://ss.wikipedia.org/wiki/David_Woodard
thumb|right|250px|Woodard nga 2020
Imfundvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/David_Woodard#Imfundvo
Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/David_Woodard#Tinkomba
Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/David_Woodard#Kúfúna
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/David_Woodard#Kúbópha
Wikipedia: Sigananda kaZokufa
https://ss.wikipedia.org/wiki/Sigananda_kaZokufa
Sigananda kaZokufa Shezi (c. 1815–1906) wemakhosi esiveni sembuso wakaZulu kantsi aphindze angumeluleki wemakhosi akaZulu.
Lichaza lalidlalahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sigananda_kaZokufa#Lichaza_lalidlala
Intsela yango 1906https://ss.wikipedia.org/wiki/Sigananda_kaZokufa#Intsela_yango_1906
Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sigananda_kaZokufa#Tinkomba
Wikipedia: Mzwandile Masina
https://ss.wikipedia.org/wiki/Mzwandile_Masina
Mzwandile Masina (watalwa 2 Inyoni 1974) ngusopolitiki waseNingizimu Afrika kantsi uphindze abelilunga laKhongolose kanyeMeya yasedolobheni lase Johannesburg.https://www.
Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Mzwandile_Masina#Tinkomba
Wikipedia: African National Congress
https://ss.wikipedia.org/wiki/African_National_Congress
I-African National Congress (ANC) licembu lepolitiki lelisekela intsandvo yelinyenti eNingizimu Afrika. Lelicembu ingulenye yetinhlangano tenkhululeko letatiwa ngekuphikisana nelubandlululo, ibuse lelive kusukela nga-1994, ngesikhatsi lukhetfo lwekucala ngemuva kwelubandlululwa lubeka Nelson Mandela kutsi abe nguMengameli wase Ningizimu Afrika.
Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/African_National_Congress#Umlandvo
Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/African_National_Congress#Tinkomba
Wikipedia: UNDP South Africa
https://ss.wikipedia.org/wiki/UNDP_South_Africa
Lihlelo Lekutfutfukiswa KweNhlangano Yezizwe (i-UNDP) eNingizimu Afrika ingelinye lamahhovisi ayi-177 amanethiwekhi omhlaba e-UNDP atholakala enhlokodolobha yezwe, iPitoli. Umbono wayo uwukunikeza amandla izimpilo zabantu nokusiza izizwe kuthi zibe namandla futhi zikwazi kumelana nezimo.
Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/UNDP_South_Africa#Umlandvo
Tinhlelo Telihhovisi Lelivehttps://ss.wikipedia.org/wiki/UNDP_South_Africa#Tinhlelo_Telihhovisi_Lelive
Kukhula lokubandzakanyakohttps://ss.wikipedia.org/wiki/UNDP_South_Africa#Kukhula_lokubandzakanyako
Kulethwa kwezidingo kanye nokubusa ngentando yeningihttps://ss.wikipedia.org/wiki/UNDP_South_Africa#Kulethwa_kwezidingo_kanye_nokubusa_ngentando_yeningi
Kuguquka kwesimo sezulu kanye nokutshala umnotho waseNingizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/UNDP_South_Africa#Kuguquka_kwesimo_sezulu_kanye_nokutshala_umnotho_waseNingizimu_Afrika
Tinkhombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/UNDP_South_Africa#Tinkhomba
Wikipedia: Interlingue
https://ss.wikipedia.org/wiki/Interlingue
Interlingue, lulwimi.
ISOhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Interlingue#ISO
Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Interlingue#Kúbópha
Wikipedia: Umkhosi weMhlanga
https://ss.wikipedia.org/wiki/Umkhosi_weMhlanga
LISIKO LEMHLANGA
Wikipedia: Given Mkhari
https://ss.wikipedia.org/wiki/Given_Mkhari
Given Mkhari ngusomabhizinisi waseNingizimu Afrika kanye nesikhulu setekuchumana nekusakata.https://www.
Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Given_Mkhari#Umlandvo
Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Given_Mkhari#Tinkomba
Wikipedia: Luhla Lwemakhasi Ladzinga kuhumushwa
https://ss.wikipedia.org/wiki/Luhla_Lwemakhasi_Ladzinga_kuhumushwa
Lelikhasi lentelwe kuhlanganisa ndzawonye lweluhla lwemakhasi ladzinga kuhunyushwa. Uma unelikhasi longatsandza kulenta ngalokutako, sicela ulibhale lapha kuze litsatfwe.
Wikipedia: Mkabayi kaJama
https://ss.wikipedia.org/wiki/Mkabayi_kaJama
Mkabayi kaJama ( c 1750- 1843) bekayinkosatane yebukhosi bakaZulu. Ngekwemlandvo lococwako Mkabayi watalwa aliwele, kantsi ngekwelisiko nemtsetfo wakaZulu bekumele kubulawe linye lalamawela kute kugwenywe emabhadi nelilaka lwemadloti, kodvwa inkosi yakaZulu Jama yenta lokuphambene nelisiko ngukubasindzisa bobabili, Mkabayi nadzadzewabo Mama.
Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Mkabayi_kaJama#Tinkomba
Wikipedia: Mangaliso Ngema
https://ss.wikipedia.org/wiki/Mangaliso_Ngema
Mangaliso Ngema ngumlingisi waseNingizimu Afrika lowatiwa ngemidlalo yebomabonakudze lefana nabo Generations kanye nabo Vehicle 19. Ngema watalelwa e Orlando West, eSoweto.
Luhla Lwemafilimuhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Mangaliso_Ngema#Luhla_Lwemafilimu
Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Mangaliso_Ngema#Tinkomba
Wikipedia: Soweto
https://ss.wikipedia.org/wiki/Soweto
iSoweto lilokishi lelitfolakala eNingizimu Afrika esifundzeni saseGauteng. Ligama layo lisifinyeto lwesiNgisi lwemalokishi aseNingizimu Ntshonalanga lwelumele kutsi (South Western Townships).
Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Soweto#Umlandvo
Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Soweto#Tinkomba
Wikipedia: Intsaba yaseRushmore
https://ss.wikipedia.org/wiki/Intsaba_yaseRushmore
iRushmore yintsaba letfolakala eMelika leyasungulwa ngenhloso yekuheha bavakashi. Lentsaba iyindzawo legcwele kusive semaLakota Sioux, kanye naletinye tivetaseMelika, kantsi ngekufika kwebelungu lendzawo yatsatfwa ngenkani yagujwa ngekwemfanekiso wabomongameli belive laseMelika.
Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Intsaba_yaseRushmore#Tinkomba
Wikipedia: Sol Phenduka
https://ss.wikipedia.org/wiki/Sol_Phenduka
Solomzi Thandubuntu Phenduka (18 February 1987) lowatiwa ngela-Sol Phenduka ngumsakati waseNingizimu Afrika, DJ wemculo, abuye abe ngumsakati.
Impilo nemsebentihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sol_Phenduka#Impilo_nemsebenti
Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sol_Phenduka#Tinkomba
Wikipedia: Vosloorus
https://ss.wikipedia.org/wiki/Vosloorus
iVosloorus lilokishi lelikhulu laseNingizimu Afrika lelitfolakala eningizimu yeBoksburg ngasempumalanga yeKatlehong Ekurhuleni. Lelilokishi lingemakhilomitha langu-30 kufika eJozi, Gauteng.
Bantfu labatiwakohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Vosloorus#Bantfu_labatiwako
Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Vosloorus#Tinkomba
Wikipedia: Boksburg
https://ss.wikipedia.org/wiki/Boksburg
iBoksburg lidolobha leliseMpumalanga Randi esifundzeni saseGauteng eNingizimu Afrika. Ligolide latfolwa e-Boksburg ngo-1887.
Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Boksburg#Tinkomba
Wikipedia: Maishe Maponya
https://ss.wikipedia.org/wiki/Maishe_Maponya
Maishe Maphonya (1951-2021) bekasishoshovi semzabalazo saseNingizimu Afrika, aphindze abe ngumlobi wemidlalo kanye nemcondzisi wemafilimu. Maponya bekatsandza kubhala tinkondlo, kantsi watalelwa e - Alexandra Township Kodvwa umndeni wakubo wakhishwa ngenkani eAlexandra wafakwa e Diepkloof, eSoweto ngo - 1961.
Umlandvo kanye neMisebenti yakhehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Maishe_Maponya#Umlandvo_kanye_neMisebenti_yakhe
Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Maishe_Maponya#Tinkomba
Wikipedia: Jessie Duarte
https://ss.wikipedia.org/wiki/Jessie_Duarte
Yasmin "Jessie" Duarte (utwala ngaYasmeen Dangor; 19 Septhemba 1953 - 17 Julayi 2022) bekangusopolitiki waseNingizimu Afrika kantsi futsi bekalibamba lanobhala-jikelele we-(African National Congress) ANC. Duarte bekasishoshovu lebesilwa nembuso welibandlululo, wasebenta emahhovisi lahlukahlukene ku ANC njengemsiti wemongameli Nelson Mandela, waphindze wasebenta njengelilungu leKhabhinethi yesifundzate (MEC) eGauteng, waba linxusa laseMozambique kanye nemkhulumeli we-ANC, ngaphambi kokutsatsa sikhundla sakhe njengePhini laNobhala-Jikelele we-ANC ngo-2012,https://www.
Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Jessie_Duarte#Tinkomba
Wikipedia: 13 íNgongóni
https://ss.wikipedia.org/wiki/13_%C3%ADNgong%C3%B3ni
13 íNgongóni. Lilanga 13 enyangeni yeíNgongóni.
Wikipedia: 12 íNgongóni
https://ss.wikipedia.org/wiki/12_%C3%ADNgong%C3%B3ni
12 íNgongóni. Lilanga 12 enyangeni yeíNgongóni.
Wikipedia: 7 Bhimbídvwane
https://ss.wikipedia.org/wiki/7_Bhimb%C3%ADdvwane
7 Bhimbídvwane. Lilanga 7 enyangeni yeBhimbídvwane.
Wikipedia: 8 Bhimbídvwane
https://ss.wikipedia.org/wiki/8_Bhimb%C3%ADdvwane
8 Bhimbídvwane. Lilanga 8 enyangeni yeBhimbídvwane.
Wikipedia: 9 Bhimbídvwane
https://ss.wikipedia.org/wiki/9_Bhimb%C3%ADdvwane
9 Bhimbídvwane. Lilanga 9 enyangeni yeBhimbídvwane.
Wikipedia: 10 Bhimbídvwane
https://ss.wikipedia.org/wiki/10_Bhimb%C3%ADdvwane
10 Bhimbídvwane. Lilanga 10 enyangeni yeBhimbídvwane.
Candidates for speedy deletionhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Candidates_for_speedy_deletion
Wikipedia: 11 Bhimbídvwane
https://ss.wikipedia.org/wiki/11_Bhimb%C3%ADdvwane
11 Bhimbídvwane. Lilanga 11 enyangeni yeBhimbídvwane.
Wikipedia: 12 Bhimbídvwane
https://ss.wikipedia.org/wiki/12_Bhimb%C3%ADdvwane
12 Bhimbídvwane. Lilanga 12 enyangeni yeBhimbídvwane.
Wikipedia: 13 Bhimbídvwane
https://ss.wikipedia.org/wiki/13_Bhimb%C3%ADdvwane
13 Bhimbídvwane. Lilanga 13 enyangeni yeBhimbídvwane.
Wikipedia: 14 Bhimbídvwane
https://ss.wikipedia.org/wiki/14_Bhimb%C3%ADdvwane
14 Bhimbídvwane. Lilanga 14 enyangeni yeBhimbídvwane.
Bhimbídvwanehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Bhimb%C3%ADdvwane
Wikipedia: Kubulawa kwa Tshegofatso Pule
https://ss.wikipedia.org/wiki/Kubulawa_kwa_Tshegofatso_Pule
Tshegofatso Pule bekangumfati wase Ningizimu Afrika loneminyaka lengu-28 budzala lowatfolwa agwazwe futsi alengiswe esihlahleni eDurban Deep, eRoodepoort , eJohannesburg ngenyanga yeNhlaba nga-2020. Ngesikhatsi ashona abetinyanga letisiphohlongo akhulelwe, futsi ngekuhamba kwesikhatsi emaphoyisa atfola kutsi sitsandzani sakhe, Nothuthuko Shoba nguye lowacasha umbulali.
Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Kubulawa_kwa_Tshegofatso_Pule#Tinkomba
Wikipedia: Emma Gillett
https://ss.wikipedia.org/wiki/Emma_Gillett
Emma Millinda Gillett (1852 -1927) bekangummeli waseMelika futsi angumlweli wemalungelo ebantfu labasikati lowadlala indzima lebalulekile ekutfutfukiseni tifundvo temtsetfo kubomake. Ngemuva kwekwencatjelwa kutsi angayi etikolweni temtsetfo tendzawo ngenca yebulili bakhe, wamukelwa yiHoward University, iyunivesithi yebantfu labamnyama.
Umlandvo wasekucalenihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Emma_Gillett#Umlandvo_wasekucaleni
Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Emma_Gillett#Tinkomba
Wikipedia: Kaizer Chiefs F.C.
https://ss.wikipedia.org/wiki/Kaizer_Chiefs_F.C.
I-Kaizer Chiefs Football Club (lephindze yatiwe ngekutsi yi-Chiefs) licembu lelibhola letinyawo lase Ningizimu Afrika leseNaturena,laseJohannesburg, ledlala e-Premier Soccer League. Lelicembu liphindze latiwe ngeligama lemaKhosi, lokusho kutsi "tindvuna" ngesiZulu, kanye ne Phefeni Glamour Boys.
Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Kaizer_Chiefs_F.C.#Tinkomba
Wikipedia: 11 íNgongóni
https://ss.wikipedia.org/wiki/11_%C3%ADNgong%C3%B3ni
11 íNgongóni. Lilanga 11 enyangeni yeíNgongóni.
Wikipedia: 1 íNgongóni
https://ss.wikipedia.org/wiki/1_%C3%ADNgong%C3%B3ni
1 íNgongóni. Lilanga 1 enyangeni yeíNgongóni.
Wikipedia: 2 íNgongóni
https://ss.wikipedia.org/wiki/2_%C3%ADNgong%C3%B3ni
2 íNgongóni. Lilanga 2 enyangeni yeíNgongóni.
Wikipedia: 3 íNgongóni
https://ss.wikipedia.org/wiki/3_%C3%ADNgong%C3%B3ni
3 íNgongóni. Lilanga 3 enyangeni yeíNgongóni.
Wikipedia: 4 íNgongóni
https://ss.wikipedia.org/wiki/4_%C3%ADNgong%C3%B3ni
4 íNgongóni. Lilanga 4 enyangeni yeíNgongóni.
Wikipedia: Richard Maponya
https://ss.wikipedia.org/wiki/Richard_Maponya
Richard John Pelwana Maponya (24 Disemba 1920) bekangumtsengisi wase Ningizimu Afrika futsi angumkhiciti wetakhiwo lowatiwa kakhulu ngekwakha emabhizinisi nangetulu kwekucindzetelwa kwelubandlululo kanye nekutimisela kwakhe kubona lidolobha lase Soweto litfutfuka ngekwetemnotfo.
Kufahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Richard_Maponya#Kufa
Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Richard_Maponya#Tinkomba
Wikipedia: Winnie Madikizela-Mandela
https://ss.wikipedia.org/wiki/Winnie_Madikizela-Mandela
Winnie Madikizela-Mandela (lowatalwa nga Nomzamo Winifred Zanyiwe Madikizela; 26 Inyoni 1936 2 Ingci 2018), watiwa nangekutsi ngu Winnie Mandela, bekangumshisekeli welibandlululo wase Ningizimu Afrika futsi angumuntfu wepolitiki, futsi angumfati wesibili waNelson Mandela.Winnie Mandela.
Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Winnie_Madikizela-Mandela#Tinkomba
Wikipedia: Zizi Kodwa
https://ss.wikipedia.org/wiki/Zizi_Kodwa
Zizi Kodwa (ngo 19 Januwari 1970) ungusopolitiki wase Ningizimu Afrika lobekalilunga lePhalamende (MP) le African National Congress.https://www.
Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Zizi_Kodwa#Tinkomba
Wikipedia: William Ruto
https://ss.wikipedia.org/wiki/William_Ruto
William Samoei Arap Ruto (watalwa mhlaka 21 Disemba 1966) ungusopolitiki wase Kenya lokhetsiwe kutsi abe ngumengameli wase Kenya. Usebente njengelisekela lamengameli waseKenya kusukela nga-2013.
Imphilo yasebuntfwaneni kanye nemfundvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/William_Ruto#Imphilo_yasebuntfwaneni_kanye_nemfundvo
Kungenela tembusavehttps://ss.wikipedia.org/wiki/William_Ruto#Kungenela_tembusave
Libambela lamengamelihttps://ss.wikipedia.org/wiki/William_Ruto#Libambela_lamengameli
LiSekela laMengamelihttps://ss.wikipedia.org/wiki/William_Ruto#LiSekela_laMengameli
Imphilo yakhehttps://ss.wikipedia.org/wiki/William_Ruto#Imphilo_yakhe
Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/William_Ruto#Tinkomba
Wikipedia: George Wajackoyah
https://ss.wikipedia.org/wiki/George_Wajackoyah
Imphilo yakhe yasebuntfwanenihttps://ss.wikipedia.org/wiki/George_Wajackoyah#Imphilo_yakhe_yasebuntfwaneni
Imfundvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/George_Wajackoyah#Imfundvo
Tepolitikihttps://ss.wikipedia.org/wiki/George_Wajackoyah#Tepolitiki
Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/George_Wajackoyah#Tinkomba
Wikipedia: Vytjie Mentor
https://ss.wikipedia.org/wiki/Vytjie_Mentor
Mabel Patronella Mentor (19 October 1963 - 23 August 2022), lowatiwa ngekutsi ngu Vytjie Mentor, bekangusopolitiki wase Ningizimu Afrika lobekalilunga leSigungu saVelonkhe kusukela nga-2002 kuya ku-2014. Bekangusihlalo se -African National Congress (ANC) kusukela nga-2004 kuya ku-2008.
Imphilo yasebuntfwaneni kanye nemfundvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Vytjie_Mentor#Imphilo_yasebuntfwaneni_kanye_nemfundvo
Umsebenti wephalamendehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Vytjie_Mentor#Umsebenti_wephalamende
Tinsolo tekuboshwa nguhulumendehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Vytjie_Mentor#Tinsolo_tekuboshwa_nguhulumende
Umsebenti wakhe wekugcinahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Vytjie_Mentor#Umsebenti_wakhe_wekugcina
Kufahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Vytjie_Mentor#Kufa
Tincwadzihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Vytjie_Mentor#Tincwadzi
Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Vytjie_Mentor#Tinkomba
Wikipedia: Grand P
https://ss.wikipedia.org/wiki/Grand_P
Moussa Sandiana Kaba (1990) lowatiwa ngekutsi ngu Grand P ngumculi waseGuinea, kanye nemlingisi waseGuinea. Kantsi Grand P unesifo se-progeria lesimenta kutsi angakhuli.
Bantfuhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Bantfu
Bosatiwakohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Bosatiwako
Wikipedia: Kupheka
https://ss.wikipedia.org/wiki/Kupheka
= Kupheka =
Kuphekahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Kupheka#Kupheka
Kupheka Ngetingeleti.https://ss.wikipedia.org/wiki/Kupheka#Kupheka_Ngetingeleti.
Kudludlisa (simmering)https://ss.wikipedia.org/wiki/Kupheka#Kudludlisa_(simmering)
Kufutfutisa (poaching)https://ss.wikipedia.org/wiki/Kupheka#Kufutfutisa_(poaching)
Kupheka Ngemafutsahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Kupheka#Kupheka_Ngemafutsa
Kupheka Ngekufutsetelahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Kupheka#Kupheka_Ngekufutsetela
Kubhaka (baking)https://ss.wikipedia.org/wiki/Kupheka#Kubhaka_(baking)
Kugayinga (dry roasting)https://ss.wikipedia.org/wiki/Kupheka#Kugayinga_(dry_roasting)
Kosa (roasting)https://ss.wikipedia.org/wiki/Kupheka#Kosa_(roasting)
Wikipedia: Enos John Mabuza
https://ss.wikipedia.org/wiki/Enos_John_Mabuza
Enos John Nganani Mabuza (6 June 1939 - 13 December 1997) watalwa emayini yeligolide yase Sheba eBarberton, eNingizimu Afrika mhlaka 6 June 1939. Waya esikolweni waze wefika kulibanga lesiphohlongo.
Umsebenti wakhehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Enos_John_Mabuza#Umsebenti_wakhe
Ema-Inyandza Movemenenthttps://ss.wikipedia.org/wiki/Enos_John_Mabuza#Ema-Inyandza_Movemenent
Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Enos_John_Mabuza#Tinkomba
Tincwadzi letibalulekilehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Enos_John_Mabuza#Tincwadzi_letibalulekile
Wikipedia: Murder of Babita Deokaran
https://ss.wikipedia.org/wiki/Murder_of_Babita_Deokaran
Babita Deokaran wabulawa nga-08:00 SAST mhlaka 23 Ingci 2021 ngesikhatsi abuyela ekhaya ngemuva kwekushiya indvodzakati yakhe esikolweni. Imoto yakhe yadvonsa eceleni kwemoto yakhe futsi yadubula kanyenti ngemuva kwekuma kwakhe embikwenkhundla yakhe eJohannesburg South, esiFundzeni saseGauteng, eNingizimu Afrika lokwamenta wafa.
Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Murder_of_Babita_Deokaran#Umlandvo
Kusakatwa kwemaphephandzabahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Murder_of_Babita_Deokaran#Kusakatwa_kwemaphephandzaba
Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Murder_of_Babita_Deokaran#Tinkomba
Wikipedia: Incwala
https://ss.wikipedia.org/wiki/Incwala
== Incwala ==
Incwalahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Incwala#Incwala
Wikipedia: Fambile
https://ss.wikipedia.org/wiki/Fambile
Fambile ingosi yezindaba ezimele yaseBrazil eyakhiwe ngo-2022, ngaphezu kweBrazil, isiza sinamagatsha e-Afrika, e-United States naseMexico.
Ireferensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Fambile#Ireferensi
Wikipedia: Paul Ngobeni
https://ss.wikipedia.org/wiki/Paul_Ngobeni
Umsebenti wetemtsetfohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Paul_Ngobeni#Umsebenti_wetemtsetfo
Tinsolo tekungasebenti kahle kanye nekukhishwa kwemtsetfo e-UShttps://ss.wikipedia.org/wiki/Paul_Ngobeni#Tinsolo_tekungasebenti_kahle_kanye_nekukhishwa_kwemtsetfo_e-US
Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Paul_Ngobeni#Tinkomba
Wikipedia: Kweku Hanson
https://ss.wikipedia.org/wiki/Kweku_Hanson
Kweku Joseph Hanson (watalwa ngo 21 Juni 1961, e-Accra, eGhana) waphotfula nge-AB eBowdoin College, Brunswick, ME ngemnyaka wa 1985 kanye ne-Doctor of Jurisprudence (Juris Doctor, noma JD, cishe kulingana ne-LLB) degree e-University of Connecticut School of Law ngemnyaka wa 1988. Ngekuhamba kwesikhatsi wabekwa eceleni njengemmeli kanye nemmeli wetekufika ngenca yetikhalo letinyenti letiphatselene nekutiphatsa lokungekho emtsetfweni, kungakhoni kwenta umsebenti, kungasebentisi kahle imali yemakhasimende, kanye nekubekwa licala lekuhlukunyetwa ngekwelicansi, titfombe tebantfwana letingcolile kanye nekungetsembeki kwebofakazi.
Imetamo yekushushiswa kwelicembu ngenca yekucindzeteleka lokubangelwe kubuyiselwa kwemathayihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Kweku_Hanson#Imetamo_yekushushiswa_kwelicembu_ngenca_yekucindzeteleka_lokubangelwe_kubuyiselwa_kwemathayi
Inkantolo yeLubandlululo eNingizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Kweku_Hanson#Inkantolo_yeLubandlululo_eNingizimu_Afrika
Kuhlukunyetwa ngekwelicansi, kuboshwa, kanye nekulahlwa licalahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Kweku_Hanson#Kuhlukunyetwa_ngekwelicansi,_kuboshwa,_kanye_nekulahlwa_licala
Imibhalo lebhalwe phansihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Kweku_Hanson#Imibhalo_lebhalwe_phansi
Wikipedia: Hamilton College
https://ss.wikipedia.org/wiki/Hamilton_College
I-Hamilton College iyikolishi lelitimele yebuciko lase-Clinton, e-Oneida County, eNew York. Yasungulwa njenge-Hamilton-Oneida Academy ngemnyaka wa-1793, yabhaliswa njenge-Hamiilton College ngemnyaka wa-1812 ngekuhlonipha Alexander Hamilton, ngemuva kwesiphakamiso lesaletfwa ngemuva kwekufa kwakhe ngemnyaka wa 1804.
Wikipedia: Clinton, Oneida County, New York
https://ss.wikipedia.org/wiki/Clinton,_Oneida_County,_New_York
Clinton (noma Ka-dah-wis-dag, "insimi lemhlophe" ngelulwimi lwesiSeneca) yindzawo lese Oneida County, New York, United States. Linani lebantfu belingu 1,942 nga-2010.
Pages with citations lacking titleshttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_citations_lacking_titles
Wikipedia: Lydenburg
https://ss.wikipedia.org/wiki/Lydenburg
Lydenburg, lewatiwa ngekutsi yi-Mashishing, lidolobha lengaphansi kwamasipala we Thaba Chweu, eMpumalanga highveld, eNingizimu Afrika. Itfolakala emfuleni i-Sterkspruit/Dorps River emfuleni we-Lepelle esicongweni se-Long Tom Pass.
Wikipedia: EmaPedi
https://ss.wikipedia.org/wiki/EmaPedi
EmaPedi /pɛdi/ noma emaBapedi /bæˈpɛdi/ (laphindze atiwe ngekutsi ngemaNorthern Sotho noma eMasotho ase Leboa kanye nemaMarota noma emaBamaroteng) ngemacembu esive aseNingizimu Afrika lakhuluma siPedi noma siSepedi, lulwimi lolusemkhatsini welicembu letilwimi taseSotho-Tswana. SiSotho saseNyakatfo ligama lelisetjentiselwa kuchaza lulwimi lolusemtsetfweni lweNingizimu Afrika lolungu-11.
Timphi tase Sekhukhunehttps://ss.wikipedia.org/wiki/EmaPedi#Timphi_tase_Sekhukhune
Wikipedia: Rustenburg
https://ss.wikipedia.org/wiki/Rustenburg
iRustenburg (/ˈrʌstənbɜːrɡ/; Afrikaans pronunciation: , Afrikaans and Dutch: City of Rest) lidolobha lelisekugcineni kwetintsaba tase Magaliesberg. Rustenburg lidolobha lelinebantfu labanyenti esifundzeni sase North West, eNingizimu Afrika (549,575 ngemnyaka wa 2011 na 626,522 ekubalweni kwebantfu nga-2016).
Wikipedia: Sekhukhune II
https://ss.wikipedia.org/wiki/Sekhukhune_II
Sekhukhune II bekayinkhosi lenkhulu yaseBapedi aphindze abengumtukulu wa Sekhukhune I. Wabusa ngesikhatsi seMpi Yesibili yema-Anglo-Boer.
Buka futsihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sekhukhune_II#Buka_futsi
Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sekhukhune_II#Tinkomba
Wikipedia: Umlandvo waseSwatini
https://ss.wikipedia.org/wiki/Umlandvo_waseSwatini
Tintfo takadzeni letikhombisa imisebenti yebantfu kusukela ekucaleni kweNkatsi yeLitje titfolwe eMbusweni wase-Eswatini. Takhamuti tekucala letatiwako talesigodzi bekungemtingeli kanye nekuhlanganisa emaKhoisan.
Wikipedia: Encyclopedia
https://ss.wikipedia.org/wiki/Encyclopedia
I-encyclopedia (NgeSingisi saseMelika), noma i-encyclopedy (NgeSingisi saseBrithani) yincwadzi yekuhlola nobe incwadzi leniketa tifushaniso telwati lolwetayelekile nobe lolukhetsekile kumkhakha lotsite nobe sifundvo. Ema-encyclopedias ahlukaniswe ngetihloko nobe tintfo letihlelwe ngekulandzelana kweligama lesihloko nobe tigaba tetihloko, nobe tihlanganiswe kakhulu futsi tifunwa ngekutfola lokungahleliwe.
Wikipedia: IBrithani
https://ss.wikipedia.org/wiki/IBrithani
* I-United Kingdom, live lelitimele lase-Europe lelifaka ekhatsi siqhingi sase-Great Britain, incenye lesenyakatfo-mpumalanga yesichingi sase-Ireland kanye netichingi letinyenti letincane
Wikipedia: Misuzulu Zulu
https://ss.wikipedia.org/wiki/Misuzulu_Zulu
Misuzulu Sinqobile kaZwelithini (watalwa mhlaka 23 Inyoni 1974) uyiNkhosi lebusako yesive semaZulu. Ngesikhatsi Misuzulu angumntfwana wesitsatfu lomdzala weNkhosi Goodwill Zwelithini kaBhekuzulu, uyindvodzana yekucala yeMfati Lomkhulu weNkhosi Good Will Zwelitheni, iNdlovukazi Mantfombi Dlamini.
Kutfola Sihlalo seMbusohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Misuzulu_Zulu#Kutfola_Sihlalo_seMbuso
Wikipedia: Mantfombi Dlamini
https://ss.wikipedia.org/wiki/Mantfombi_Dlamini
Mantfombi Shiyiwe Dlamini Zulu (February 15, 1953 - April 29, 2021) bekayindlovukazi yesive semaZulu kusukela nga-1977 kuya ku-2021 njengemfati lomkhulu weNkhosi Goodwill Zwelithini. Wakhonta njengendlovukazi kusukela ngaMashi 2021 kuya ku-Ephreli 2021.
Imphilo yasebuntfwaneni nemndenihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Mantfombi_Dlamini#Imphilo_yasebuntfwaneni_nemndeni
Indlovukazi lengumfatihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Mantfombi_Dlamini#Indlovukazi_lengumfati
Wikipedia: The Press Walla
https://ss.wikipedia.org/wiki/The_Press_Walla
The Press Walla iyingosi yezindaba kanye nomagazini we-e owasungulwa ngo-2021.https://www.
External linkshttps://ss.wikipedia.org/wiki/The_Press_Walla#External_links
Wikipedia: Zanele Sifuba
https://ss.wikipedia.org/wiki/Zanele_Sifuba
Ntombizanele Beauty Sifuba ungusopolitiki wase Ningizimu Afrika futsi unguthishela lowaba sikhulumi se Free State Provincial Legislature kusukela ngaMeyi 2019. Wakhetfwa kutsi abe lilunga lesishayamtsetfo ngenyanga lefanako.
Imfundvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Zanele_Sifuba#Imfundvo
Umsebenti wakhehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Zanele_Sifuba#Umsebenti_wakhe
Umsebenti wekufundzisahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Zanele_Sifuba#Umsebenti_wekufundzisa
Umsebenti wetembusavehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Zanele_Sifuba#Umsebenti_wetembusave
Wikipedia: Augustin Bizimungu
https://ss.wikipedia.org/wiki/Augustin_Bizimungu
Augustin Bizimungu (watalwa mhlaka 28 Ingci 1952) bekangumholi we Rwandan Armed Forces (FAR). Ngenyanga yeNdlovu emnyakeni wa 1994, ekucaleni kwe-Rwanda genocide, wakhetfwa njengenhloko yebasebenti bemabutfo waphindze wakhushulelwa esigabeni sekuba yindvuna lenkhulu.
Umlandvo Wekuphilahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Augustin_Bizimungu#Umlandvo_Wekuphila
Imibhalo lebhalwe phansihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Augustin_Bizimungu#Imibhalo_lebhalwe_phansi
Wikipedia: Sepp Blatter
https://ss.wikipedia.org/wiki/Sepp_Blatter
Imphilo yakhe yasebuntfwanenihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sepp_Blatter#Imphilo_yakhe_yasebuntfwaneni
Imphilo yakhehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sepp_Blatter#Imphilo_yakhe
Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sepp_Blatter#Tinkomba
Wikipedia: John Gummer
https://ss.wikipedia.org/wiki/John_Gummer
John Selwyn Gummer, (watalwa mhlaka 26 Novemba 1939) ungusopolitiki wase British Conservative Party, lobekake waba liLunga lePhalamende (MP) lase Suffolk Coastal futsi nyalo ulilunga leNdlu yeLord. Bekangusihlalo we Conservative Party kusukela nga-1983 kuya ku-1985 futsi bekabambe tikhundla letehlukahlukene kuhulumende kufaka ekhatsi Mabhalane weMbuso weMvelo kusukela nga-1993 kuya ku-1997.
Kuhulumendehttps://ss.wikipedia.org/wiki/John_Gummer#Kuhulumende
Wikipedia: Volleyball
https://ss.wikipedia.org/wiki/Volleyball
Volleyball wumdlalo weqembu lapho amaqembu amabili abadlali abayisithupha ehlukaniswa ngenethi. Iqembu ngalinye lizama ukuthola amaphuzu ngokubeka phansi ibhola enkundleni yelinye iqembu ngaphansi kwemithetho ehleliwe.
Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Volleyball#Tinkomba
Wikipedia: Molefi Oliphant
https://ss.wikipedia.org/wiki/Molefi_Oliphant
Molefi Nathanael Oliphant (March 6, 1952) ungumphatsi welibhola letinyawo wase Ningizimu Afrika. Molefi bekanetikhundla letehlukahlukene etinhlelweni telibhola letinyawo, kufaka ekhatsi i-National Olympic Committe yaseNingizimu Afrika, i-Council of Southern African Football Association (COSAFA) kanye ne-International Federation of Football Associations (FIFA).
Tindvondvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Molefi_Oliphant#Tindvondvo
Imibhalo lebhalwe phansihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Molefi_Oliphant#Imibhalo_lebhalwe_phansi
Wikipedia: Janusz Waluś
https://ss.wikipedia.org/wiki/Janusz_Walu%C5%9B
Janusz Jakub Waluś (/ˈjɑːnəs ˈwɒləs/, Polish: ; watalwa mhlaka 14 Januwari 1953) ungumbulali wase Goral ePoland. Bekangumhlali wasePoland kanye naseNingizimu Afrika kusukela nga-1986 kwate kwaphela buve bakhe baseNingizimu Afrika nga-2017.
Imphilo yakhe yasebuntfwanenihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Janusz_Walu%C5%9B#Imphilo_yakhe_yasebuntfwaneni
Kubulawa kwaChris Hanihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Janusz_Walu%C5%9B#Kubulawa_kwaChris_Hani
Kugwetjwa kanye nekulalelwa kwelicalahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Janusz_Walu%C5%9B#Kugwetjwa_kanye_nekulalelwa_kwelicala
Emva kwesehlakalohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Janusz_Walu%C5%9B#Emva_kwesehlakalo
Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Janusz_Walu%C5%9B#Tinkomba
Wikipedia: Chris Hani
https://ss.wikipedia.org/wiki/Chris_Hani
Chris Hani (28 June 1942 10 April 1993), bekangumholi welicembu lemaKhomanisi laseNingizimu Afrika futsi angumphatsi webasebenti be-Mkhonto we Sizwe, licembu lelihlomile le-African National Congress (ANC). Bekalwa nahulumende welubandlululo, kantsi loku kwabangela kutsi abulawe nguJanusz Waluś, lobekangumchamuki wasePoland futsi angumsekeli we Conservative opposition mhlaka 10 Apreli 1993, ngesikhatsi seludlame lolwalungaphambi kwekugucukela kwentsandvo yelinyenti.
Buholihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Chris_Hani#Buholi
Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Chris_Hani#Tinkomba
Wikipedia: Licembu lesive (iNingizimu Afrika)
https://ss.wikipedia.org/wiki/Licembu_lesive_(iNingizimu_Afrika)
I-National Party (Afrikaans: Nasionale Party, NP), lephindze yatiwe ngekutsi yi-Nationalist Party, bekulicembu lepolitiki eNingizimu Afrika lelasungulwa nga-1914 laphindze lahlakateka nga-1997. Lelicembu bekulicembu lebantfu base-Afrikaner lebelikhutsata intsandvo yema-Afrikaners eNingizimu Afrika.
Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Licembu_lesive_(iNingizimu_Afrika)#Tinkomba
Wikipedia: Ghanim Al-Muftah
https://ss.wikipedia.org/wiki/Ghanim_Al-Muftah
Ghānim Muḥammad al-Muftāḥ ngumuntfu wase-Qatari lowenta i-YouTube abuye angumnikeli kubantfu labakhubatekile. Al-Muftah unesifo se-caudal regression syndrome.
Indzebe yeMhlaba yanga-2022https://ss.wikipedia.org/wiki/Ghanim_Al-Muftah#Indzebe_yeMhlaba_yanga-2022
Imiklomelohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ghanim_Al-Muftah#Imiklomelo
Imibhalo lebhalwe phansihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ghanim_Al-Muftah#Imibhalo_lebhalwe_phansi
Wikipedia: Janet Jackson
https://ss.wikipedia.org/wiki/Janet_Jackson
Janet Damita Jo Jackson (watalwa mhlaka 16 Inkhwenkhweti 1966) ngumculi waseMelika, umbhali wetingoma, umlingisi, kanye nemdansi. Watiwa ngemarekhodi akhe, lahlolisisa imiphakatsi kanye nalawo lahlukumeta bulili, kanye nemibukiso yesiteji.
Emarikotihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Janet_Jackson#Emarikoti
Emafilimuhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Janet_Jackson#Emafilimu
Wikipedia: Jessica Alves
https://ss.wikipedia.org/wiki/Jessica_Alves
Jessica Alves (watalwa mhlaka 30 Kholwane 1983) ngumdlali wethelevishini waseBrazil-British lowatiwa ngekuhlindvwa emahlandla lamanyenti kwentela kushintja kubukeka kwakhe. Ngaphambi kwekushintja kwakhe, abevame kubitwa ngekutsi ngu-Ken doll.
Umlandvo Wekuphilahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Jessica_Alves#Umlandvo_Wekuphila
Emafilimuhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Jessica_Alves#Emafilimu
Wikipedia: Umtfombo
https://ss.wikipedia.org/wiki/Umtfombo
Umtfombo, losuselwa egameni lesiLatin lelitsi "fons" (genitive "fontis"), lokusho umtfombo. Umtfombo ngumtfombo wekuhlobisa losetjentiswa ekwendluliseni emanti.
Imvulahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Imvula
Mantihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Manti
Umtfombohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Umtfombo
Wikipedia: Imphi Yelive Yekucala
https://ss.wikipedia.org/wiki/Imphi_Yelive_Yekucala
Imphi yeMhlaba Yekucala nobe Imphi yeLive Yekucala, levame kufushaniswa ngekutsi yi-WWI nobe i-WW1, futsi labanye babhali labakhuluma siNgisi bayibita ngekutsi yi-"Great War" nobe "War to End All Wars", bekungemphi yemhlaba wonkhe leyachubeka kusukela nga-1914 kuya ku-1918, futsi itsatfwa njengalenye yetimphi letibulalako emlandvweni. Imphi beyifaka ekhatsi incenye lenkhulu yase Europe, i Russian Empire, i United States, kanye ne Ottoman Empire, kanye nekulwa lokwenteka kulo lonkhe lase Europe, eMiddle East, e-Afrika, ePacific, kanye nasetincenyeni tase Asia.
Impi yemhlabahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Impi_yemhlaba
Tembangavehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Tembangave
Wikipedia: EMashara
https://ss.wikipedia.org/wiki/EMashara
eMashara, lidolobha lelitfolakala esifundzeni saseMpumalanga lelishitje ligama latiwa ngekutsi i Ntokozweni, lilidolobha litfolakala eNingizimu Afrika kantsi imifula Elands River incamula phakatsi kwalelidolobha. Lelidolobha lacanjwa ligama laMachado kuhlonipha njiniyela wemputugezi Joachim Machado.
Emangcwaba ase-baKonihttps://ss.wikipedia.org/wiki/EMashara#Emangcwaba_ase-baKoni
Wikipedia: Bakoni
https://ss.wikipedia.org/wiki/Bakoni
Bakoni (lokusho kutsi 'live lebantfu basenyakatfo') bekungumphakatsi we-agro-pastoral lobewutfolakala enyakatfo-nshonalanga kanye naseningizimu yesigodzi sase Mpumalanga, eNingizimu Afrika. Indzawo lebaluleke kakhulu kulendzawo tindzawo letinetindvonga tematje, letitfolakala ngetindlela letehlukahlukene.
Tindzawohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Bakoni#Tindzawo
Wikipedia: E-Waterval Boven
https://ss.wikipedia.org/wiki/E-Waterval_Boven
iBhova (leyatiwa ngekutsi yi Waterval Boven) lidolobha lelincane lelisemnceleni we-Escarpment emnceleni wemfula i-Elands ngetulu kwe-Elands Falls lengemamitha langu-75 emgceni wesitimela losuka ePitoli uye eMaputo eMpumalanga, eNingizimu Afrika. Ngako-ke leligama, lelisho kutsi "ngetulu kwetimpophoma".
Mpumalangahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Mpumalanga
Ningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Ningizimu_Afrika
Wikipedia: Sichingi saseRobben
https://ss.wikipedia.org/wiki/Sichingi_saseRobben
iRobben Iyilendi sichingi lesise Table Bay, 6.9 km (4.
Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sichingi_saseRobben#Tinkomba
Wikipedia: EMakhanda,
https://ss.wikipedia.org/wiki/EMakhanda,
iMakhanda, lephindze yatiwe ngekutsi yiGrahamstown, lidolobha lelinebantfu labangaba ngu-140 000 esifundzeni sase Eastern Cape eNingizimu Afrika. Itfolakala emakhilomitheni la-110 (70 mi) enyakatfo-mpumalanga yePort Elizabeth kanye nemakhilomitha la-130 (80 mi) eningizimu-nshonalanga ye-East London.
Lidholobahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Lidholoba
Ningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Ningizimu_Afrika
Wikipedia: I-Rhodes University
https://ss.wikipedia.org/wiki/I-Rhodes_University
I-Rhodes University inyuvesi yemphakatsi yekucwaninga lese Makhanda (eGrahamstown) eSifundzeni sase Eastern Cape eNingizimu Afrika. Ungulenye yemanyuvesi lamane kulesifundza.
Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/I-Rhodes_University#Umlandvo
Kuhlelwa kanye nekuphatsahttps://ss.wikipedia.org/wiki/I-Rhodes_University#Kuhlelwa_kanye_nekuphatsa
Wikipedia: Eyam
https://ss.wikipedia.org/wiki/Eyam
I-Eyam ( /ˈiːm/) yindzawo yaseNgilandi lese Derbyshire Dales lese Peak District National Park. Kukhona bufakazi bekuhlala kwebantfu baseRoma labebagubha umthofu kulendzawo.
Kubusahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Eyam#Kubusa
Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Eyam#Umlandvo
Kubhebhetseka kwesifo lesibulalanako nga-1665https://ss.wikipedia.org/wiki/Eyam#Kubhebhetseka_kwesifo_lesibulalanako_nga-1665
NgeLisontfo Lesifohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Eyam#NgeLisontfo_Lesifo
Tindzawo letijabulisakohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Eyam#Tindzawo_letijabulisako
Imidvwebo yemasikohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Eyam#Imidvwebo_yemasiko
Wikipedia: I-Boeing 747
https://ss.wikipedia.org/wiki/I-Boeing_747
I-Boeing 747 yindiza lenkhulu, lenemtimba lomudze, leyakhiwa yi-Boeig Commercial Airplanes eMelika emkhatsini wa-1968 na-2022.
Tindizahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Tindiza
Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Umlandvo
Wikipedia: Cicely Tyson
https://ss.wikipedia.org/wiki/Cicely_Tyson
Articles with hCardshttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Articles_with_hCards
Bosatiwakohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Bosatiwako
IMelika (live)https://ss.wikipedia.org/wiki/Category:IMelika_(live)
Wikipedia: Maya Angelou
https://ss.wikipedia.org/wiki/Maya_Angelou
Maya Angelou (/ˈændʒəloʊ/ (lalela) AN-jə-loh; watalwa njenga Marguerite Annie Johnson; mhlaka April 4, 1928 , May 28, 2014) bekangumbhali wetincwadzi temlandvo waseMelika, imbongi ledvumile, kanye nemlweli wemalungelo ebantfu. Ushicilele imilandvo yemphilo yakhe lesikhombisa, tincwadzi letintsatfu tetindzaba, tincwadzi letinyenti tetinkondlo, futsi uhlonishwa ngeluhlu lwemidlalo, emabhayisikobho, kanye netinhlelo tethelevishini letitsatsa iminyaka lengetulu kwalengu-50.
Bosatiwakohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Bosatiwako
Imelikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Imelika
Wikipedia: Poe
https://ss.wikipedia.org/wiki/Poe
Edgar Allan Poe, aliyezaliwa au (né) Edgar Poe, alikua mwandish na mshairi wa kimarekani wa karne ya 19, ambaye alijulikana sana, hasa kwa mandhari yake ya giza.
Wikipedia: Sipho 'Brickz' Ndlovu
https://ss.wikipedia.org/wiki/Sipho_%27Brickz%27_Ndlovu
Sipho Ndlovu (February 1981) , lowatiwa kakhulu ngekutsi nguBrickz ngumculi wase Ningizimu Afrika lowatiwa ngekuhlabela umculo waseKwaito. Ndlovu watalelwa e-Zola, eSoweto, kantsi watfolwa ngu-Dj Cleo, kulapho watfola ludvumo eNingizimu Afrika kanye nakuletinye tincenye tase-Afrika ngetingoma letifana na- "Sweety My Baby" kanye na- "Tjovitjo".
Kudlwengulahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sipho_%27Brickz%27_Ndlovu#Kudlwengula
Imibhalo lebhalwe phansihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sipho_%27Brickz%27_Ndlovu#Imibhalo_lebhalwe_phansi
Wikipedia: Umlingisi Kabila Mulengela
https://ss.wikipedia.org/wiki/Umlingisi_Kabila_Mulengela
Aimée Kabila Mulengela (24 July 1976 - 16 January 2008) bekayindvodzakati ya Laurent-Désiré Kabila, umengameli we Democratic Republic of the Congo (DRC).
Kuphilahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umlingisi_Kabila_Mulengela#Kuphila
Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umlingisi_Kabila_Mulengela#Tinkomba
Wikipedia: I-Big Nuz
https://ss.wikipedia.org/wiki/I-Big_Nuz
iBig Nuz bekulicembu lebaculi labatsatfu bemculo we-Kwaito eNingizimu Afrika labavela eThekwini, KwaZulu-Natal, lelasungulwa nga-2002. Lelicembu lakhiwa ngemalunga lamatsatfu latiwa ngemagama abo esiteji Mampintsha, R Mashesha, kanye neDanger.
Bosatiwakohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Bosatiwako
Umculihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Umculi
Umculohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Umculo
Wikipedia: Kuqhuma kwe-tanker eBoksburg
https://ss.wikipedia.org/wiki/Kuqhuma_kwe-tanker_eBoksburg
Ngemhlaka 24 Disemba 2022,iloli letfwala iliquefied petroleum gas (LPG) yaqhuma ngaphansi kwebhuloho lesitimela eBoksburg, e-Ekurhuleni Metropolitan Municipality eGauteng, eNingizimu Afrika. Bantfu labasiphohlongo bafa ngekushesha, kantsi labangu-40 balimala kakhulu.
Bantfu labafilehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Kuqhuma_kwe-tanker_eBoksburg#Bantfu_labafile
Luphenyohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Kuqhuma_kwe-tanker_eBoksburg#Luphenyo
Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Kuqhuma_kwe-tanker_eBoksburg#Tinkomba
Wikipedia: Lidolobha lase-Ekurhuleni Masipala
https://ss.wikipedia.org/wiki/Lidolobha_lase-Ekurhuleni_Masipala
Lidolobha lase-Ekurhuleni lidolobha lelikhulu lelakha hulumende wasendzaweni yase-East Rand esifundzeni sase-Gauteng. Lomasipala uyindzawo lenkhulu lesemaphetselweni emphumalanga yeJozi.
Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Lidolobha_lase-Ekurhuleni_Masipala#Umlandvo
Wikipedia: DJ Tira
https://ss.wikipedia.org/wiki/DJ_Tira
Mthokozisi Khathi (24 Ingci 1976), lowatiwa ngeligama lakhe lelisesiteji lelitsi DJ Tira, ngu-DJ wase Ningizimu Afrika, umkhiciti wemarekhodi kanye nemculi waseKwaito. Wasita ekutfutfukiseni luhlobo lwemculo we-Gqom.
Imphilo yakhe yasebuntfwanenihttps://ss.wikipedia.org/wiki/DJ_Tira#Imphilo_yakhe_yasebuntfwaneni
Umsebenti wakhehttps://ss.wikipedia.org/wiki/DJ_Tira#Umsebenti_wakhe
Imphilo yakhehttps://ss.wikipedia.org/wiki/DJ_Tira#Imphilo_yakhe
Wikipedia: Kususwa
https://ss.wikipedia.org/wiki/Kususwa
Oscar Sibonginkosi Mdlongwa ( 29 Novemba 1967) ngumculi wase Ningizimu Afrika, DJ, umkhiciti welirekhodi kanye nemabhizinisi. Njengobe sekuphele iminyaka lengetulu kwalengu-26, Oskido sewutfole sikhundla lesisetulu emculweni wase Ningizimu Afrika, ikakhulukati emasikweni ebantfu labasha.
Imphilo nemsebentihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Kususwa#Imphilo_nemsebenti
1967-1990: Kusebuntfwanenihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Kususwa#1967-1990:_Kusebuntfwaneni
1991-2006: Kucala kwemsebentihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Kususwa#1991-2006:_Kucala_kwemsebenti
Emabhizinisihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Kususwa#Emabhizinisi
Wikipedia: Oskido
https://ss.wikipedia.org/wiki/Oskido
Oscar Sibonginkosi Mdlongwa ( 29 Novemba 1967) lodvume nga Oskido ngumculi wase Ningizimu Afrika, DJ, umkhiciti welirekhodi kanye nemabhizinisi. Njengobe sekuphele iminyaka lengetulu kwalengu-26, Oskido sewutfole sikhundla lesisetulu emculweni wase Ningizimu Afrika, ikakhulukati emasikweni ebantfu labasha.
Imphilo nemsebentihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Oskido#Imphilo_nemsebenti
1967-1990: Kusebuntfwanenihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Oskido#1967-1990:_Kusebuntfwaneni
1991-2006: Kucala kwemsebentihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Oskido#1991-2006:_Kucala_kwemsebenti
Emabhizinisihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Oskido#Emabhizinisi
Wikipedia: IMafikizolo
https://ss.wikipedia.org/wiki/IMafikizolo
iMafikizolo yi-duo yemculo we-Afro-pop yase Ningizimu Afrika leyasungulwa nga-1996, leyakhiwa ngumculi Theo Kgosinkwe kanye nemculi loholako Nhlanhla Nciza. Laba lababili batfola ludvumo ngemuva kwekukhulula tingoma tabo letitsi "Ndihamba Nawe kuphela", "Kwela Kwela", "Sibongile", "Udakwa Njalo".
Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/IMafikizolo#Umlandvo
1997-2002: Mafikizolo, Music Revolution and Sibongilehttps://ss.wikipedia.org/wiki/IMafikizolo#1997-2002:_Mafikizolo,_Music_Revolution_and_Sibongile
Wikipedia: I-Orlando Pirates F.C.
https://ss.wikipedia.org/wiki/I-Orlando_Pirates_F.C.
I-Orlando Pirates Football Club (lephindze yatiwe ngekutsi yi "The Buccaneers") licembu lelibhola letinyawo lase Ningizimu Afrika. Lelicembu lidlala imidlalo yalo yasekhaya e-Orlando Stadium eSoweto.
Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/I-Orlando_Pirates_F.C.#Umlandvo
Wikipedia: Jama kaNdaba
https://ss.wikipedia.org/wiki/Jama_kaNdaba
Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Jama_kaNdaba#Umlandvo
Umshadohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Jama_kaNdaba#Umshado
Indvodzakati yakhe Mkabayihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Jama_kaNdaba#Indvodzakati_yakhe_Mkabayi
Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Jama_kaNdaba#Tinkomba
Wikipedia: Madosini
https://ss.wikipedia.org/wiki/Madosini
Latozi "Madosini" Mpahleni (25 Disemba 1943 ̊ 23 Disemba 2022) bekangumculi wase Ningizimu Afrika, lowatiwa ngekudlala tinsimbi temasiko esiXhosa letifana ne-uhadi ne-mhrubhe, kanye ne-sitolotolo.web |title=Archive copy |url=https://ewn.
Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Madosini#Tinkomba
Wikipedia: Luhla lwemakhosi emaZulu
https://ss.wikipedia.org/wiki/Luhla_lwemakhosi_emaZulu
Lesihloko sibala emakhosi emaZulu, kufaka ekhatsi tikhulu kanye nemakhosi emndeni wasebukhosini bemaZulu kusukela emlandvweni wawo wekucala lowatiwako kuze kube ngulamuhla.
Indzawo yangaphambi kweZuluhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Luhla_lwemakhosi_emaZulu#Indzawo_yangaphambi_kweZulu
Tikhulu temaZulu (c. 1700X1818)https://ss.wikipedia.org/wiki/Luhla_lwemakhosi_emaZulu#Tikhulu_temaZulu_(c._1700X1818)
Emakhosi emaZulu (c. 1818 -present)https://ss.wikipedia.org/wiki/Luhla_lwemakhosi_emaZulu#Emakhosi_emaZulu_(c._1818_-present)
Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Luhla_lwemakhosi_emaZulu#Tinkomba
Wikipedia: Margaret Singana
https://ss.wikipedia.org/wiki/Margaret_Singana
Margaret Singana (1938- 22 Apreli 2000), bekumculi wase Ningizimu Afrika lowatalwa atiwa ngenga Margaret M'cingana, bekangumculi wase Ningizimu Afrika. Watiwa kakhulu ngengoma yakhe yesiXhosa, "Hamba Bhekile".
Ebuntfwanenihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Margaret_Singana#Ebuntfwaneni
Temculohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Margaret_Singana#Temculo
Imphilo yakhehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Margaret_Singana#Imphilo_yakhe
Imibhalo lebhalwe phansihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Margaret_Singana#Imibhalo_lebhalwe_phansi
Wikipedia: Busiswa Gqulu
https://ss.wikipedia.org/wiki/Busiswa_Gqulu
Busiswa Gqulu ( 8 Novemba 1988), lowatiwa ngekutsi ngu Busiswa noma Busi, ngumculi, umbhali wetingoma kanye nembongi wase Ningizimu Afrika. Wazalelwa eMthatha, e-Eastern Cape, eNingizimu Afrika, watfola kwatiwa emphakatsini ngekubhala kwakhe ingoma ya-DJ Zinhle, "My Name Is", ngemuva kwekutfolwa ngu-CEO we-Kalawa Jazmee Oskido.
Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Busiswa_Gqulu#Tinkomba
Wikipedia: Tshekedi Khama II
https://ss.wikipedia.org/wiki/Tshekedi_Khama_II
Tshekedi Stanford Khama ( 9 Inhlaba 1958) ungusopolitiki wase Botswana. Nyalo ulilunga lePhalamende laseSerowe West, lelimele i-Botswana Patriotic Front.
Umlandvo Wekuphilahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tshekedi_Khama_II#Umlandvo_Wekuphila
Umsebenti wetembusavehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tshekedi_Khama_II#Umsebenti_wetembusave
Imibhalo lebhalwe phansihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tshekedi_Khama_II#Imibhalo_lebhalwe_phansi
Wikipedia: Ian Khama
https://ss.wikipedia.org/wiki/Ian_Khama
Seretse Khama Ian Khama ( 27 Indlovana 1953) ungusopolitiki waseBotswana futsi bekangumphatsi wemphi futsi bekangumengameli wesine weRiphabhulikhi yaseBotswana kusukela mhlaka 1 Apreli 2008 kuya kumhlaka 1 Imphala 2018."True to tradition, Khama is born to rule Botswana", Sapa-AFP (Pretoria News), 1 April 2008.
Imphilo yakhe yasebuntfwanenihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ian_Khama#Imphilo_yakhe_yasebuntfwaneni
Imfundvo kanye nemsebenti wetemphihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ian_Khama#Imfundvo_kanye_nemsebenti_wetemphi
Umsebenti wetembusavehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ian_Khama#Umsebenti_wetembusave
Umengamelihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ian_Khama#Umengameli
Sikhatsi sesikhashana, 2008-2009https://ss.wikipedia.org/wiki/Ian_Khama#Sikhatsi_sesikhashana,_2008-2009
Lukhetfo lwanga-2009https://ss.wikipedia.org/wiki/Ian_Khama#Lukhetfo_lwanga-2009
Sigaba sekucala, 2009-2014https://ss.wikipedia.org/wiki/Ian_Khama#Sigaba_sekucala,_2009-2014
Lukhetfo lwanga-2014https://ss.wikipedia.org/wiki/Ian_Khama#Lukhetfo_lwanga-2014
Sigaba sesibili, 20142018https://ss.wikipedia.org/wiki/Ian_Khama#Sigaba_sesibili,_20142018
Imibono yetembusavehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ian_Khama#Imibono_yetembusave
Kutsatsa umhlalaphansihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ian_Khama#Kutsatsa_umhlalaphansi
Kuhlonishwa kanye nemiklomelohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ian_Khama#Kuhlonishwa_kanye_nemiklomelo
Imibhalo lebhalwe phansihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ian_Khama#Imibhalo_lebhalwe_phansi
Ema-link langaphandlehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ian_Khama#Ema-link_langaphandle
Wikipedia: Julie Yip-Williams
https://ss.wikipedia.org/wiki/Julie_Yip-Williams
Julie Yip-Williams (January 6, 1976), bekangummeli waseMelika futsi aphindze angumbhali, watalwa njenga Diep Ly Thanh eVietnam.
Imphilo yasebuntfwaneni kanye nemfundvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Julie_Yip-Williams#Imphilo_yasebuntfwaneni_kanye_nemfundvo
Umsebenti wakhehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Julie_Yip-Williams#Umsebenti_wakhe
Imphilo yakhehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Julie_Yip-Williams#Imphilo_yakhe
Imitfombohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Julie_Yip-Williams#Imitfombo
Ema-link langaphandlehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Julie_Yip-Williams#Ema-link_langaphandle
Wikipedia: Babhaki (bakery)
https://ss.wikipedia.org/wiki/Babhaki_(bakery)
I-Bakers Limited, leyatiwa ngekutsi yi-Bakers, yinkampani yase Ningizimu Afrika lekhicita tinhlobonhlobo temabhisikhi lanongotelako.
Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Babhaki_(bakery)#Umlandvo
Imikhicitohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Babhaki_(bakery)#Imikhicito
Imibhalo lebhalwe phansihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Babhaki_(bakery)#Imibhalo_lebhalwe_phansi
Ema-link langaphandlehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Babhaki_(bakery)#Ema-link_langaphandle
Wikipedia: Rita Payés
https://ss.wikipedia.org/wiki/Rita_Pay%C3%A9s
Rita Payés (watalwa 26 September 1999) ngumculi we-jazz waseSpain. Payés watalelwa emndenini webaculi namake wakhe Elizabeth Roma losekavele angumculi we-Jazz kanye nemculi we-classic.
Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Rita_Pay%C3%A9s#Tinkomba
Wikipedia: Elifasi Msomi
https://ss.wikipedia.org/wiki/Elifasi_Msomi
Buka futsihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Elifasi_Msomi#Buka_futsi
Imibhalo lebhalwe phansihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Elifasi_Msomi#Imibhalo_lebhalwe_phansi
Wikipedia: Tinhloso Tekucwaninga
https://ss.wikipedia.org/wiki/Tinhloso_Tekucwaninga
Tinhloso tekucwaninga tichaza imigomo yelucwaningo lwakho futsi tinikete ingcikitsi yekutsi kungani uchuba. Kantsi tisita ekufundzeni kwakho futsi kukunikete umbiko wetindlela nemigomo yemsebenti wakho.
Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tinhloso_Tekucwaninga#Tinkomba
Wikipedia: William Anderson Soga
https://ss.wikipedia.org/wiki/William_Anderson_Soga
William Anderson Soga (1858-15 July 1916) waba ngumuntfu wekucala wase-Afrika wekutfola ticu tebudokotela ku MBCM ngemnyaka wa-1883. Kantsi leticu watiphotfula eMelika watsi nakacedza wasebenta eNingizimu Afrika, waphindze waba ngumuntfu wase-Afrika wekucala lowatfola i-doctorate MD.
Imphilo yasebuntfwaneni nemndeni[edit]https://ss.wikipedia.org/wiki/William_Anderson_Soga#Imphilo_yasebuntfwaneni_nemndeni[edit]
Imfundvo[edit]https://ss.wikipedia.org/wiki/William_Anderson_Soga#Imfundvo[edit]
Umshado kanye nebantfwanahttps://ss.wikipedia.org/wiki/William_Anderson_Soga#Umshado_kanye_nebantfwana
Ema-link langaphandle[edit]https://ss.wikipedia.org/wiki/William_Anderson_Soga#Ema-link_langaphandle[edit]
Imibhalo lebhalwe phansihttps://ss.wikipedia.org/wiki/William_Anderson_Soga#Imibhalo_lebhalwe_phansi
Wikipedia: Thapelo Amad
https://ss.wikipedia.org/wiki/Thapelo_Amad
Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Thapelo_Amad#Umlandvo
Umsebenti wetembusavehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Thapelo_Amad#Umsebenti_wetembusave
Indvuna yaseGolihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Thapelo_Amad#Indvuna_yaseGoli
Imibhalo lebhalwe phansihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Thapelo_Amad#Imibhalo_lebhalwe_phansi
Wikipedia: Emmanuel Ngobese
https://ss.wikipedia.org/wiki/Emmanuel_Ngobese
Emmanuel Asanda "Skara" Ngobese (3 June 1980 - 11 May 2010) bekangumdlali welibhola letinyawo wase Ningizimu Afrika lowagcina kudlala emkhatsini we Kaizer Chiefs FC e-Premier Soccer League. Watalwa eKatlehong, eGauteng kwatsi washona eGoli.
Umsebenti wakhehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Emmanuel_Ngobese#Umsebenti_wakhe
Kufahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Emmanuel_Ngobese#Kufa
Imvelaphi yebantfu labatiwakohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Emmanuel_Ngobese#Imvelaphi_yebantfu_labatiwako
Imibhalo lebhalwe phansihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Emmanuel_Ngobese#Imibhalo_lebhalwe_phansi
Wikipedia: I-Harambe
https://ss.wikipedia.org/wiki/I-Harambe
Harambe (May 27, 1999 , May 28, 2016) bekuyigorilla yase-western lowland lebeyihlala e-Cincinnati Zoo kusukela nga-2014 kuya ku-2016, phambilini e-Gladys Porter Zoo iminyaka lengu-15. NgaMeyi 28, 2016, umfana loneminyaka lemitsatfu budzala wagibela endzaweni yema-gorilla eCincinnati Zoo and Botanical Garden lapho abanjwa khona futsi wadonswa ngu-Harambe.
Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/I-Harambe#Tinkomba
Ema-link langaphandlehttps://ss.wikipedia.org/wiki/I-Harambe#Ema-link_langaphandle
Wikipedia: Harambe
https://ss.wikipedia.org/wiki/Harambe
Harambe (May 27, 1999 , May 28, 2016) bekuyigorilla yase-western lowland lebeyihlala e-Cincinnati Zoo kusukela nga-2014 kuya ku-2016, phambilini e-Gladys Porter Zoo iminyaka lengu-15. NgaMeyi 28, 2016, umfana loneminyaka lemitsatfu budzala wagibela endzaweni yema-gorilla eCincinnati Zoo and Botanical Garden lapho abanjwa khona futsi wadonswa ngu-Harambe.
Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Harambe#Tinkomba
Ema-link langaphandlehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Harambe#Ema-link_langaphandle
Wikipedia: Imfucumfucu lemhlophe
https://ss.wikipedia.org/wiki/Imfucumfucu_lemhlophe
Imfucumfucu yebantfu labamhlophe yinkhulumo yekwedzelela ngekwebuhlanga kanye nekuhlukunyetwa kwelicembu lelisetjentiswa esiNgisini saseMelika kuchaza bantfu labamhlophe labaphuyile, ikakhulukati etindzaweni tasemakhaya eningizimu yeMelika. Leligama lisho sigaba setenhlalo emkhatsini webantfu labamhlophe futsi ikakhulukati lizinga lemphilo leliphansi.
Pages with citations lacking titleshttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_citations_lacking_titles
Pages with reference errorshttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_reference_errors
Wikipedia: Benjamin Silinda
https://ss.wikipedia.org/wiki/Benjamin_Silinda
Benjamin Jack Silinda (5 Inkhwenkhweti 1925 9 Indlovulenkhulu 2015) bekangusomabhizinisi aphindze angumsunguli we Nazarene Revival, leyaba ngulenye yemasontfo lamakhulu aseNingizimu Afrika. Wangena esikolweni sase Lydenburg wase ucala ibhizinisi yetitolo ngemnyaka wa 1955 etindzaweni tase Bushbuckridge nase Acornhoek.
Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Benjamin_Silinda#Tinkomba
Wikipedia: Thabo Bester
https://ss.wikipedia.org/wiki/Thabo_Bester
Thabo Bester (13 Inhlaba 1986) usigebengu lesafohla ejele laseMangaung Correctional Centre eNingizimu Afrika ngemuva kwekwenta shengatsi ufile nga-2022.Thabo Bester: South Africa's 'Facebook rapist' deported from Tanzania (yahoo.
Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Thabo_Bester#Umlandvo
Buvehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Thabo_Bester#Buve
Kubaleka ejelehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Thabo_Bester#Kubaleka_ejele
Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Thabo_Bester#Tinkomba
Wikipedia: Seo
https://ss.wikipedia.org/wiki/Seo
== Search engine optimization ==
Search engine optimizationhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Seo#Search_engine_optimization
Abakɔsɛmhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Seo#Abakɔsɛm
Abusuabɔ a ɛda wɔne Google ntamhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Seo#Abusuabɔ_a_ɛda_wɔne_Google_ntam
Akwan a wɔfa so yɛhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Seo#Akwan_a_wɔfa_so_yɛ
Nhwehwɛmu a wobenyahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Seo#Nhwehwɛmu_a_wobenya
Nneɛma a wɔwea a wobesiw anohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Seo#Nneɛma_a_wɔwea_a_wobesiw_ano
Nnipa a wogye din a ɛrenya nkɔanimhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Seo#Nnipa_a_wogye_din_a_ɛrenya_nkɔanim
White hat versus tuntum kyɛw akwan horowhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Seo#White_hat_versus_tuntum_kyɛw_akwan_horow
Sɛ́ aguadi ho nhyehyɛehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Seo#Sɛ́_aguadi_ho_nhyehyɛe
Amanaman ntam gua ahorowhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Seo#Amanaman_ntam_gua_ahorow
Mmara kwan so nhwɛso ahorowhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Seo#Mmara_kwan_so_nhwɛso_ahorow
Wikipedia: Sikhumulo Setindiza sakuMatsapha
https://ss.wikipedia.org/wiki/Sikhumulo_Setindiza_sakuMatsapha
Nanobe sikhumulo setindiza lesisha sakaManzini, i-King Mswati III International Airport, savulwa ngenyanga yeNdlovu 2014, i-Airlink yakhetsa kuchubeka nekundizela iye kuMastapha. Nomakunjalo, i-Eswatini Civil Aviation Authority (ESWACAA) yafuna kutsi lenkapani yetindiza ivale tindiza letiya kuMatsapha mhlaka 29 Inyoni 2014 bese iyashintja iya e-King Mswati III Airport ngelilanga lelilandzelako.
Wikipedia: Tekuvakasha Eswatini
https://ss.wikipedia.org/wiki/Tekuvakasha_Eswatini
Luhlangotsi lwekuvasha Eswatini ibhizinisi lephumelelako. Tivakashi letinyenti letivakasha Eswatini tichamuka eNingizimu Afrika tihamba ngemgwaco.
Sikhatsi selubandlululohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tekuvakasha_Eswatini#Sikhatsi_selubandlululo
Nasekuphele Lubandlululohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tekuvakasha_Eswatini#Nasekuphele_Lubandlululo
Emave lakuchamuka khona tivashihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tekuvakasha_Eswatini#Emave_lakuchamuka_khona_tivashi
Wikipedia: Umhlanga (umkhosi)
https://ss.wikipedia.org/wiki/Umhlanga_(umkhosi)
Umkhosi wemhlanga ngumkhosi wemaswatihttps://en.m.
Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umhlanga_(umkhosi)#Umlandvo
ENingizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umhlanga_(umkhosi)#ENingizimu_Afrika
Eswatinihttps://www.google.com/amp/s/www.bbc.com/news/world-africa-43821512.amphttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umhlanga_(umkhosi)#Eswatinihttps://www.google.com/amp/s/www.bbc.com/news/world-africa-43821512.amp
Imphikiswano Yebungcunuhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umhlanga_(umkhosi)#Imphikiswano_Yebungcunu
Emalungiselelohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umhlanga_(umkhosi)#Emalungiselelo
Tingucuko talamuhlahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umhlanga_(umkhosi)#Tingucuko_talamuhla
Imibhalo lebhalwe phansihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umhlanga_(umkhosi)#Imibhalo_lebhalwe_phansi
Ema-link langaphandlehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umhlanga_(umkhosi)#Ema-link_langaphandle
Wikipedia: Emasiko asEswatini
https://ss.wikipedia.org/wiki/Emasiko_asEswatini
Kuhlobana kwemaSwatihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Emasiko_asEswatini#Kuhlobana_kwemaSwati
Tangomahttps://en.m.wikipedia.org/wiki/Traditional_healers_of_Southern_Africahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Emasiko_asEswatini#Tangomahttps://en.m.wikipedia.org/wiki/Traditional_healers_of_Southern_Africa
Incwalahttps://en.m.wikipedia.org/wiki/Incwalahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Emasiko_asEswatini#Incwalahttps://en.m.wikipedia.org/wiki/Incwala
Umhlangahttps://ss.m.wikipedia.org/wiki/Umhlanga_(umkhosi)https://ss.wikipedia.org/wiki/Emasiko_asEswatini#Umhlangahttps://ss.m.wikipedia.org/wiki/Umhlanga_(umkhosi)
Imisebenti yetandlahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Emasiko_asEswatini#Imisebenti_yetandla
Lokunye longakubukahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Emasiko_asEswatini#Lokunye_longakubuka
Tikhombohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Emasiko_asEswatini#Tikhombo
Wikipedia: Inyuvesi yase-Eswatini
https://ss.wikipedia.org/wiki/Inyuvesi_yase-Eswatini
I-Nyuvesi yase- Eswatini (noma i-UNESWA; lebeyatiwa ngekutsi yi-Nyuvesi yase Swaziland, noma i-UNISWA) inyuvesi yesive yase-Eswatini.
Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inyuvesi_yase-Eswatini#Umlandvo
Kubusa nekuphatsahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inyuvesi_yase-Eswatini#Kubusa_nekuphatsa
Ema-campushttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inyuvesi_yase-Eswatini#Ema-campus
Temfundvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inyuvesi_yase-Eswatini#Temfundvo
Sikhungo Setekulimahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inyuvesi_yase-Eswatini#Sikhungo_Setekulima
Sikhungo seTentsengiselwanohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inyuvesi_yase-Eswatini#Sikhungo_seTentsengiselwano
Sikhungo seSayensi neBatsengihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inyuvesi_yase-Eswatini#Sikhungo_seSayensi_neBatsengi
Sikhungo Semfundvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inyuvesi_yase-Eswatini#Sikhungo_Semfundvo
Sikhungo Sesayensi neTemphilohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inyuvesi_yase-Eswatini#Sikhungo_Sesayensi_neTemphilo
Sikhungo of Humanitieshttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inyuvesi_yase-Eswatini#Sikhungo_of_Humanities
Sikhungo Sesayensi neSebunjinyelahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inyuvesi_yase-Eswatini#Sikhungo_Sesayensi_neSebunjinyela
Sikhungo Sesayensi neteNhlalakahlehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inyuvesi_yase-Eswatini#Sikhungo_Sesayensi_neteNhlalakahle
Litiko Letemfundvo Yakhashanehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inyuvesi_yase-Eswatini#Litiko_Letemfundvo_Yakhashane
Litiko Letemfundvo Lechubekakohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inyuvesi_yase-Eswatini#Litiko_Letemfundvo_Lechubekako
Wikipedia: Kudla kwase-Eswatini
https://ss.wikipedia.org/wiki/Kudla_kwase-Eswatini
Kudla kwelisikohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Kudla_kwase-Eswatini#Kudla_kwelisiko
Wikipedia: Tilwane tesiganga tase-Eswatini
https://ss.wikipedia.org/wiki/Tilwane_tesiganga_tase-Eswatini
Tilwane tesiganga tase-Eswatini takhiwa titjalo netilwane. Lelive linetinhlobo letingu-107 tetilwane letincelisako kanye netinhlobo letingu-507 tetinyoni.
Tilwanehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tilwane_tesiganga_tase-Eswatini#Tilwane
Tilwane letincelisakohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tilwane_tesiganga_tase-Eswatini#Tilwane_letincelisako
Tinyonihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tilwane_tesiganga_tase-Eswatini#Tinyoni
Tilwanyanahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tilwane_tesiganga_tase-Eswatini#Tilwanyana
Titjalohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tilwane_tesiganga_tase-Eswatini#Titjalo
Wikipedia: Inkholo yase-Eswatini
https://ss.wikipedia.org/wiki/Inkholo_yase-Eswatini
BuKhristuhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inkholo_yase-Eswatini#BuKhristu
Inkholo yemaSwatihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inkholo_yase-Eswatini#Inkholo_yemaSwati
Incwalahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inkholo_yase-Eswatini#Incwala
Letinye tinkholohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inkholo_yase-Eswatini#Letinye_tinkholo
Wikipedia: Inyuvesi yaseSwatini
https://ss.wikipedia.org/wiki/Inyuvesi_yaseSwatini
Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inyuvesi_yaseSwatini#Umlandvo
Kubusa nekuphatsahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inyuvesi_yaseSwatini#Kubusa_nekuphatsa
Ema-campushttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inyuvesi_yaseSwatini#Ema-campus
Temfundvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inyuvesi_yaseSwatini#Temfundvo
Sikhungo Setekulimahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inyuvesi_yaseSwatini#Sikhungo_Setekulima
Sikhungo seTentsengiselwanohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inyuvesi_yaseSwatini#Sikhungo_seTentsengiselwano
Sikhungo seSayensi neBatsengihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inyuvesi_yaseSwatini#Sikhungo_seSayensi_neBatsengi
Sikhungo Semfundvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inyuvesi_yaseSwatini#Sikhungo_Semfundvo
Sikhungo Sesayensi neTemphilohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inyuvesi_yaseSwatini#Sikhungo_Sesayensi_neTemphilo
Sikhungo of Humanitieshttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inyuvesi_yaseSwatini#Sikhungo_of_Humanities
Sikhungo Sesayensi neSebunjinyelahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inyuvesi_yaseSwatini#Sikhungo_Sesayensi_neSebunjinyela
Sikhungo Sesayensi neteNhlalakahlehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inyuvesi_yaseSwatini#Sikhungo_Sesayensi_neteNhlalakahle
Litiko Letemfundvo Yakhashanehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inyuvesi_yaseSwatini#Litiko_Letemfundvo_Yakhashane
Litiko Letemfundvo Lechubekakohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inyuvesi_yaseSwatini#Litiko_Letemfundvo_Lechubekako
Bafundzi labatiwakohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inyuvesi_yaseSwatini#Bafundzi_labatiwako
Wikipedia: I-Eswatini Airlink
https://ss.wikipedia.org/wiki/I-Eswatini_Airlink
I-Eswatini Airlink bekuyinkampani yetindiza yesifundza lebeyisendzaweni yakuMatsapha, eSwatini, futsi beyiyinkampani lebeyihambisa umjeka walelive.
Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/I-Eswatini_Airlink#Umlandvo
Tindzawo Lebeyitfunyelwa kutohttps://ss.wikipedia.org/wiki/I-Eswatini_Airlink#Tindzawo_Lebeyitfunyelwa_kuto
Tindizahttps://ss.wikipedia.org/wiki/I-Eswatini_Airlink#Tindiza
Tikhombohttps://ss.wikipedia.org/wiki/I-Eswatini_Airlink#Tikhombo
Ema-link langaphandlehttps://ss.wikipedia.org/wiki/I-Eswatini_Airlink#Ema-link_langaphandle
Wikipedia: Marabastad, ePitoli
https://ss.wikipedia.org/wiki/Marabastad,_ePitoli
iMarabastad yindzawo yetemabhizinisi lesedvute nenkhaba yelidolobha lasePitoli, eNingizimu Afrika. Indzawo yekucala yaseMaraba, leseningizimu yeMarabastad, isungulwa futsi yabuswa yiNdvuna yaseNdebele Maraba.
Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Marabastad,_ePitoli#Tinkomba
Wikipedia: Inkholo yaseSwatini
https://ss.wikipedia.org/wiki/Inkholo_yaseSwatini
BuKhristuhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inkholo_yaseSwatini#BuKhristu
Inkholo yemaSwatihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inkholo_yaseSwatini#Inkholo_yemaSwati
Incwalahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inkholo_yaseSwatini#Incwala
Letinye tinkholohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inkholo_yaseSwatini#Letinye_tinkholo
Wikipedia: Emasiko aseSwatini
https://ss.wikipedia.org/wiki/Emasiko_aseSwatini
Umsuka wemaSwatihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Emasiko_aseSwatini#Umsuka_wemaSwati
Tangomahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Emasiko_aseSwatini#Tangoma
Incwalahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Emasiko_aseSwatini#Incwala
Umhlangahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Emasiko_aseSwatini#Umhlanga
Buciko kanye nemisebenti yetandlahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Emasiko_aseSwatini#Buciko_kanye_nemisebenti_yetandla
Buka futsihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Emasiko_aseSwatini#Buka_futsi
Imibhalo lebhalwe phansihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Emasiko_aseSwatini#Imibhalo_lebhalwe_phansi
Wikipedia: Tilwane tesiganga taseSwatini
https://ss.wikipedia.org/wiki/Tilwane_tesiganga_taseSwatini
Tilwane tesiganga taseSwatini takhiwa titjalo netilwane. Lelive linetinhlobo letingu-107 tetilwane letincelisako kanye netinhlobo letingu-507 tetinyoni.
Tilwanehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tilwane_tesiganga_taseSwatini#Tilwane
Tilwane letincelisakohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tilwane_tesiganga_taseSwatini#Tilwane_letincelisako
Tinyonihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tilwane_tesiganga_taseSwatini#Tinyoni
Tilwanyanahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tilwane_tesiganga_taseSwatini#Tilwanyana
Titjalohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tilwane_tesiganga_taseSwatini#Titjalo
Imibhalo lebhalwe phansihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tilwane_tesiganga_taseSwatini#Imibhalo_lebhalwe_phansi
Wikipedia: Kudla kwaseSwatini
https://ss.wikipedia.org/wiki/Kudla_kwaseSwatini
Kudla kwelisikohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Kudla_kwaseSwatini#Kudla_kwelisiko
Buka futsihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Kudla_kwaseSwatini#Buka_futsi
Imibhalo lebhalwe phansihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Kudla_kwaseSwatini#Imibhalo_lebhalwe_phansi
Wikipedia: Umjeka WaseSwatini
https://ss.wikipedia.org/wiki/Umjeka_WaseSwatini
Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umjeka_WaseSwatini#Umlandvo
Tinchazelohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umjeka_WaseSwatini#Tinchazelo
Leminye imijekahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umjeka_WaseSwatini#Leminye_imijeka
Tikhombohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umjeka_WaseSwatini#Tikhombo
Wikipedia: Imfundvo yaseSwatini
https://ss.wikipedia.org/wiki/Imfundvo_yaseSwatini
Imfundvo eSwatini ifaka ekhatsi imfundvo yangaphambi kwesikolwa, yesikolwa semabanga laphansi, yesikolwa semabanga laphakeme kanye nalasetulu, imfundvo leyetayelekile kanye nekuceceshwa (i-GET), kanye nemanyuvesi kanye nemakolishi asezingeni lelisetulu.
Kusuka ebuntfwaneni kuya esikolweni lesiphakemehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Imfundvo_yaseSwatini#Kusuka_ebuntfwaneni_kuya_esikolweni_lesiphakeme
Imfundvo lephakemehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Imfundvo_yaseSwatini#Imfundvo_lephakeme
Imitapo yetincwadzihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Imfundvo_yaseSwatini#Imitapo_yetincwadzi
Buka futsihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Imfundvo_yaseSwatini#Buka_futsi
Imibhalo lebhalwe phansihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Imfundvo_yaseSwatini#Imibhalo_lebhalwe_phansi
Ema-link langaphandlehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Imfundvo_yaseSwatini#Ema-link_langaphandle
Wikipedia: EmaSwati
https://ss.wikipedia.org/wiki/EmaSwati
IRSwazi people
Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/EmaSwati#Umlandvo
Emasikohttps://ss.wikipedia.org/wiki/EmaSwati#Emasiko
Inkholohttps://ss.wikipedia.org/wiki/EmaSwati#Inkholo
Buka futsihttps://ss.wikipedia.org/wiki/EmaSwati#Buka_futsi
Imibhalo lebhalwe phansihttps://ss.wikipedia.org/wiki/EmaSwati#Imibhalo_lebhalwe_phansi
Wikipedia: Tepolitiki taseSwatini
https://ss.wikipedia.org/wiki/Tepolitiki_taseSwatini
Umbuso Wemakhosihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tepolitiki_taseSwatini#Umbuso_Wemakhosi
Kulandzelana kwebantfu labadvunahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tepolitiki_taseSwatini#Kulandzelana_kwebantfu_labadvuna
Kutsatsa sitsembuhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tepolitiki_taseSwatini#Kutsatsa_sitsembu
Indlela Yekuphilahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tepolitiki_taseSwatini#Indlela_Yekuphila
Ligatja leliphetsehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tepolitiki_taseSwatini#Ligatja_leliphetse
Emacembu epolitiki kanye nekuhlanganyelahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tepolitiki_taseSwatini#Emacembu_epolitiki_kanye_nekuhlanganyela
Tikhombohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tepolitiki_taseSwatini#Tikhombo
Ema-link langaphandlehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tepolitiki_taseSwatini#Ema-link_langaphandle
Wikipedia: Mamelodi Sundowns Football Club
https://ss.wikipedia.org/wiki/Mamelodi_Sundowns_Football_Club
I-Mamelodi Sundowns Football Club (leyatiwa ngekutsi yi-Sundown) ilicembu lelibhola letinyawo laseNingizimu Afrika eMameloodi, ePitoli esifundzeni saseGauteng lelidlala ku-Premier Soccer League. Lelicembu lasungulwa ngemnyaka wa 1970, lidlala imidlalo yasekhaya e-Loftus Versfeld Stadium.
Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Mamelodi_Sundowns_Football_Club#Tinkomba
Wikipedia: Emafilimu Lamakhulu Letiyingoti
https://ss.wikipedia.org/wiki/Emafilimu_Lamakhulu_Letiyingoti
I-Horror luhlobo lwebhayisikobho lolufuna kwenta bantfu besaba nobe batfukutsele ngenca yetinhloso tekutijabulisa.https://sportsbrief.
Emafilimuhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Emafilimu
Wikipedia: IDangerous Darkies
https://ss.wikipedia.org/wiki/IDangerous_Darkies
I-Dangerous Darkies leliphindze latiwe ngeDarkies bekulicembu lelibhola letinyawo lase Mbombela.https://mpumalanganews.
Kubekwa Kwemidlalohttps://ss.wikipedia.org/wiki/IDangerous_Darkies#Kubekwa_Kwemidlalo
Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IDangerous_Darkies#Tinkomba
Wikipedia: Hendrik van der Bijl
https://ss.wikipedia.org/wiki/Hendrik_van_der_Bijl
Category:Articles with hCards
Imphilo yasebuntfwaneni kanye nemfundvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Hendrik_van_der_Bijl#Imphilo_yasebuntfwaneni_kanye_nemfundvo
Umsebenti wakhe eNingizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Hendrik_van_der_Bijl#Umsebenti_wakhe_eNingizimu_Afrika
Kuhlonishwa kanye nemiklomelohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Hendrik_van_der_Bijl#Kuhlonishwa_kanye_nemiklomelo
Imphilo yakhehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Hendrik_van_der_Bijl#Imphilo_yakhe
Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Hendrik_van_der_Bijl#Tinkomba
Wikipedia: Siteshi Sekuphehla Emandla e-Hendrina
https://ss.wikipedia.org/wiki/Siteshi_Sekuphehla_Emandla_e-Hendrina
I-Hendrina Power Station Siteshi semandla agezi i-Hendrina eMpumalanga, eNingizimu Afrika, singulesinye setiteshi temandla agezi letindzala tagezi eNingizimu Afrika.https://www.
Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Siteshi_Sekuphehla_Emandla_e-Hendrina#Umlandvo
Kuphehla emandlahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Siteshi_Sekuphehla_Emandla_e-Hendrina#Kuphehla_emandla
Buka futsihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Siteshi_Sekuphehla_Emandla_e-Hendrina#Buka_futsi
Imibhalo lebhalwe phansihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Siteshi_Sekuphehla_Emandla_e-Hendrina#Imibhalo_lebhalwe_phansi
Wikipedia: Julian Assange
https://ss.wikipedia.org/wiki/Julian_Assange
Julian Paul Assange (/əˈsɑːnʒ/ ə-SAHNZH; né Hawkins; watalwa mhlaka 3 Kholwane 1971) ngumbhali kanye nemhleli weWikileaks wase-Australia. Ngemnyaka wa-2006, wasungula iwebsite yetemaphephandzaba lengasebenteli inzuzo i-WikiLeaks, leyashicilela imiculu lebeyivulekile lebeyinemtselela etindzabeni tepolitiki.
Pages with citations lacking titleshttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_citations_lacking_titles
Wikipedia: Zwide kaLanga
https://ss.wikipedia.org/wiki/Zwide_kaLanga
Kuphila kutepolitikihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Zwide_kaLanga#Kuphila_kutepolitiki
Imisebenti yetemphihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Zwide_kaLanga#Imisebenti_yetemphi
Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Zwide_kaLanga#Tinkomba
Wikipedia: Matshobana KaMangete
https://ss.wikipedia.org/wiki/Matshobana_KaMangete
Mashobane KaMangethe bekangudokotela longumtsakatsi wase Ningizimu Afrika futsi angumelusi wetinkhomo.
Ema-link langaphandlehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Matshobana_KaMangete#Ema-link_langaphandle
Wikipedia: William Cornwallis Harris
https://ss.wikipedia.org/wiki/William_Cornwallis_Harris
William Cornwallis Harris ( 2 Apreli 1807 - 9 Imphala 1848) abengunjiniyela wetemphi waseNgilandi, umculi kanye nemtingeli.
Imphilo nemsebentihttps://ss.wikipedia.org/wiki/William_Cornwallis_Harris#Imphilo_nemsebenti
Imphilo yakhe yasebuntfwanenihttps://ss.wikipedia.org/wiki/William_Cornwallis_Harris#Imphilo_yakhe_yasebuntfwaneni
INingizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/William_Cornwallis_Harris#INingizimu_Afrika
Wikipedia: Dingiswayo
https://ss.wikipedia.org/wiki/Dingiswayo
1817|spouse=|father=Jobe kaKhayi|mother=Mabamba kaDonda|issue=Somveli, Seyama, Mngoye, Sonkonde, Ngungumbana, Mthakathi, Mgcobo, Khuzwayo, Shuqu, Manqe}}
Umlandvo weluhlangahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Dingiswayo#Umlandvo_weluhlanga
Imphilo yakhe yasebuntfwanenihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Dingiswayo#Imphilo_yakhe_yasebuntfwaneni
Kufa neKwatiwahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Dingiswayo#Kufa_neKwatiwa
Imibhalo lebhalwe phansihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Dingiswayo#Imibhalo_lebhalwe_phansi
Emaphuzuhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Dingiswayo#Emaphuzu
Wikipedia: Bhambatha
https://ss.wikipedia.org/wiki/Bhambatha
Bhambatha kaMancinza (c. 1865), lophindze atiwe ngekutsi ngaBhambatha, bekangumholi wesive semaZondi esifundzeni saseNatal futsi angumntfwana waMancina.
Iminyaka yekucalahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Bhambatha#Iminyaka_yekucala
Lokuvukelahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Bhambatha#Lokuvukela
Imibhalo lebhalwe phansihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Bhambatha#Imibhalo_lebhalwe_phansi
Wikipedia: Indlela ye-Sompisi
https://ss.wikipedia.org/wiki/Indlela_ye-Sompisi
Ndlela kaSompisi (wafa nga 1840) bekangumholi lomkhulu weMakhosi akaZulu Shaka kanye neDingane. Watiwa kakhulu njemholi lowasebenta kahle ngaphansi kwaShaka.
Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Umlandvo
Wikipedia: Cetshwayo
https://ss.wikipedia.org/wiki/Cetshwayo
1826|birth_place=Eshowe, Zulu Kingdom|death_date=8 February |death_place=Eshowe, Zulu Kingdom|title=King of the Zulu Kingdom|titletext=|predecessor=Mpande|successor=Dinuzulu|spouse=|issue=Dinuzulu|regnal name=Jininindi Omnyama|father=Mpande|mother=Ngqumbazi|royal house=House of Zulu}}
Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Umlandvo
Wikipedia: Weeping (ingoma)
https://ss.wikipedia.org/wiki/Weeping_(ingoma)
i"Weeping" yingoma yekubhikisha lemelene nelubandlululo leyabhalwa nguDan Heymann ngeminyaka yangabo-1980, kantsi yatiwa kakhulu ngelicembu laseNingizimu Afrika i-Bright Blue.Graeme Codrington, "Weeping, by Josh Groban, errr, actually Bright Blue" Tomorrow Today, January 1, 2007 Lengoma beyiyimphendvulo lecondzile ku-1985 State of Emergency leyamenyetelwa nguMengameli P.
Labanye baculi bayohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Weeping_(ingoma)#Labanye_baculi_bayo
Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Weeping_(ingoma)#Tinkomba
Wikipedia: Bantfu baseZulu
https://ss.wikipedia.org/wiki/Bantfu_baseZulu
emaZulu sive semaNguni lesivela eNingizimu ye-Afrika. Bantfu bemaZulu ngibo labanyenti eNingizimu Afrika, labangu-1012 wetigidzi, labahlala kakhulu esifundzeni saseKwaZulu-Natal.
Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Bantfu_baseZulu#Umlandvo
Umsukahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Bantfu_baseZulu#Umsuka
Wikipedia: Sive SemaZulu
https://ss.wikipedia.org/wiki/Sive_SemaZulu
emaZulu sive semaNguni lesivela eNingizimu ye-Afrika. Bantfu bemaZulu ngibo labanyenti eNingizimu Afrika, labangu-1012 wetigidzi, labahlala kakhulu esifundzeni saseKwaZulu-Natal.
Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sive_SemaZulu#Umlandvo
Umsukahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sive_SemaZulu#Umsuka
Kuyangena eNatalhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sive_SemaZulu#Kuyangena_eNatal
Wikipedia: EmaZulu
https://ss.wikipedia.org/wiki/EmaZulu
emaZulu sive semaNguni lesivela eNingizimu ye-Afrika. Bantfu bemaZulu ngibo labanyenti eNingizimu Afrika, labangu-1012 wetigidzi, labahlala kakhulu esifundzeni saseKwaZulu-Natal.
Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/EmaZulu#Umlandvo
Umsukahttps://ss.wikipedia.org/wiki/EmaZulu#Umsuka
Kuyangena eNatalhttps://ss.wikipedia.org/wiki/EmaZulu#Kuyangena_eNatal
Wikipedia: Zibhebhu kaMaphitha
https://ss.wikipedia.org/wiki/Zibhebhu_kaMaphitha
Zibhebhu kaMaphitha (1841 - 1904) bekangumholi wemaZulu. Ngemuva kwekuncotjwa kweMbuso wemaZulu ngemaNgisi, wetama kwakha umbuso wakhe lotimele.
Kuphilahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Zibhebhu_kaMaphitha#Kuphila
Imibhalo lebhalwe phansihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Zibhebhu_kaMaphitha#Imibhalo_lebhalwe_phansi
Wikipedia: Sekhukhuni
https://ss.wikipedia.org/wiki/Sekhukhuni
Sekhukhuni I (1814 ː 13 August 1882) bekayinkosi yesive sebaBapedi kusukela mhlaka 21 Inyoni 1861 kwate kwaba kubulawa kwakhe nguMaturu II. Njengemholi lomkhulu wesive sebaPedi wahlangabetana netinsayeya tepolitiki letivela kumaBhunu, eNingizimu Afrika (Dutch: Zuid-Afrikaansche Republiek), uMbuso waseBrithani, kanye nelushintjo lolukhulu lwetenhlalo lolubangelwe titfunywa telivangeli temaKhristu.
Timphi tase Sekhukhunehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sekhukhuni#Timphi_tase_Sekhukhune
Imphi Yekucala YaseSekhukhunehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sekhukhuni#Imphi_Yekucala_YaseSekhukhune
Wikipedia: Kufa, Kukhumbula Kanye Nekucedza Bantfu
https://ss.wikipedia.org/wiki/Kufa,_Kukhumbula_Kanye_Nekucedza_Bantfu
Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Kufa,_Kukhumbula_Kanye_Nekucedza_Bantfu#Umlandvo
iPlotihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Kufa,_Kukhumbula_Kanye_Nekucedza_Bantfu#iPloti
Badlalihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Kufa,_Kukhumbula_Kanye_Nekucedza_Bantfu#Badlali
Ema-creditshttps://ss.wikipedia.org/wiki/Kufa,_Kukhumbula_Kanye_Nekucedza_Bantfu#Ema-credits
Imiklomelohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Kufa,_Kukhumbula_Kanye_Nekucedza_Bantfu#Imiklomelo
Imibhalo lebhalwe phansihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Kufa,_Kukhumbula_Kanye_Nekucedza_Bantfu#Imibhalo_lebhalwe_phansi
Ema-link langaphandlehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Kufa,_Kukhumbula_Kanye_Nekucedza_Bantfu#Ema-link_langaphandle
Wikipedia: Mueda, Sikhumbuto sekufa kwase Mueda
https://ss.wikipedia.org/wiki/Mueda,_Sikhumbuto_sekufa_kwase_Mueda
Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Mueda,_Sikhumbuto_sekufa_kwase_Mueda#Umlandvo
iPlotihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Mueda,_Sikhumbuto_sekufa_kwase_Mueda#iPloti
Badlalihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Mueda,_Sikhumbuto_sekufa_kwase_Mueda#Badlali
Ema-creditshttps://ss.wikipedia.org/wiki/Mueda,_Sikhumbuto_sekufa_kwase_Mueda#Ema-credits
Imiklomelohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Mueda,_Sikhumbuto_sekufa_kwase_Mueda#Imiklomelo
Imibhalo lebhalwe phansihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Mueda,_Sikhumbuto_sekufa_kwase_Mueda#Imibhalo_lebhalwe_phansi
Ema-link langaphandlehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Mueda,_Sikhumbuto_sekufa_kwase_Mueda#Ema-link_langaphandle
Wikipedia: Harry Gwala
https://ss.wikipedia.org/wiki/Harry_Gwala
Umlandvo Wekuphilahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Harry_Gwala#Umlandvo_Wekuphila
Umsebenti wakhe wekucalahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Harry_Gwala#Umsebenti_wakhe_wekucala
Kuboshwahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Harry_Gwala#Kuboshwa
Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Harry_Gwala#Tinkomba
Wikipedia: Wicknell Chivayo
https://ss.wikipedia.org/wiki/Wicknell_Chivayo
Umlandvo kanye nemsebenti wakhehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Wicknell_Chivayo#Umlandvo_kanye_nemsebenti_wakhe
Imphikiswanohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Wicknell_Chivayo#Imphikiswano
Kuboshwahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Wicknell_Chivayo#Kuboshwa
Tindzaba tepolitiki taseZimbabwehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Wicknell_Chivayo#Tindzaba_tepolitiki_taseZimbabwe
Imphilo yakhehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Wicknell_Chivayo#Imphilo_yakhe
Wikipedia: Mzwanele Manyi
https://ss.wikipedia.org/wiki/Mzwanele_Manyi
Imphilo yakhehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Mzwanele_Manyi#Imphilo_yakhe
Wikipedia: EmaDinuzulu
https://ss.wikipedia.org/wiki/EmaDinuzulu
Dinuzulu kaCetshwayo (c. 1868 ̊ -18 October 1913) bekayinkhosi yesive semaZulu kusukela mhlaka 20 Inkhwenkhweti 1884 kwate kwaba sekufeni kwakhe ngemnyaka wa 1913.
Kuvukela kweBambathahttps://ss.wikipedia.org/wiki/EmaDinuzulu#Kuvukela_kweBambatha
Wikipedia: Dinuzulu
https://ss.wikipedia.org/wiki/Dinuzulu
Dinuzulu kaCetshwayo (c. 1868 ̊ -18 October 1913) bekayinkhosi yesive semaZulu kusukela mhlaka 20 Inkhwenkhweti 1884 kwate kwaba sekufeni kwakhe ngemnyaka wa 1913.
Kuvukela kweBambathahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Dinuzulu#Kuvukela_kweBambatha
Wikipedia: Terminator 2: Judgment Day
https://ss.wikipedia.org/wiki/Terminator_2:_Judgment_Day
Category:Pages using multiple image with auto scaled images
Emafilimuhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Emafilimu
Pages using multiple image with auto scaled imageshttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_multiple_image_with_auto_scaled_images
Wikipedia: Arnold Schwarzenegger
https://ss.wikipedia.org/wiki/Arnold_Schwarzenegger
Arnold Alois Schwarzenegger ( 1947) ungumdlali wase-Austria kanye naseMelika, usomabhizinisi, umdlali wemafilimu, sopolitiki, kanye nemdlali wemtimba losatsetse umhlalaphansi lowatiwa kakhulu ngendzima yakhe kumafilimu lanemandla. Bekaphetse hulumede wesi-38 waseCalifornia kusukela nga-2003 kuya ku-2011 futsi bekangulomunye webantfu labangu-100 labanethonya lelikhulu emhlabeni wonkhe nga-2004 na-2007.
Badlali bemafilimuhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Badlali_bemafilimu
Wikipedia: Sobhuza I
https://ss.wikipedia.org/wiki/Sobhuza_I
Sobhuza I (lophindze atiwe nga Ngwane IV, Kumbe Somhlolo) ( watalwa ngabo 1788-1850) bekayinkhosi yase Eswatini, kusukela nga 1815 kuya ku 1850. Babe wakhe bekuyiNkhosi Ndvungunye, kantsi make wakhe bekungu Somnjalose Simelane.
Imphilo yakamuvahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sobhuza_I#Imphilo_yakamuva
Wikipedia: Ndvungunye
https://ss.wikipedia.org/wiki/Ndvungunye
|birth_place=|death_date=1815 (aged 54-55)|death_place=}}
Pages with citations lacking titleshttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_citations_lacking_titles
Pages with reference errorshttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_reference_errors
Tingwenyama tembuso weSwatinihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Tingwenyama_tembuso_weSwatini
Wikipedia: Lojiba Simelane
https://ss.wikipedia.org/wiki/Lojiba_Simelane
Lojiba Simelane bekayindlovukazi yaseSwatini kusukela nga-1836 ngemuva kwekufa kwaSobhuza I kwate kwaba ngu-1840 ngesikhatsi iNkhosi Mswati II iba yinkhosi. Indvodzana yaLojiba Simelani yekucala, inkhosana, Sononde, beyisemncane ngesikhatsi sekushona kwababe wakhe.
Tinkomahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Lojiba_Simelane#Tinkoma
Wikipedia: Mswati II
https://ss.wikipedia.org/wiki/Mswati_II
INkhosi Mswati II (Watalwa:1820-Washona:1868), lephindze yatiwe nga Mswati kanye na Mavuso III, bekayinkosi yasEswatini emkhatsini wa 1850 na 1868. Bekaphindze abe ligama lelisemtsetfweni lase Eswatini.
Pages with citations lacking titleshttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_citations_lacking_titles
Tingwenyama tembuso weSwatinihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Tingwenyama_tembuso_weSwatini
Wikipedia: Tsandzile Ndwandwe
https://ss.wikipedia.org/wiki/Tsandzile_Ndwandwe
Tsandzile Ndwandwe, lophindze atiwe ngaLaZidze (indvodzakati yaZidze), bekanguNdlovukati nobe indlovukazi lenkhulu yaseSwaziland kusukela ngaJuly 1868 kuya kuJune 1875.
Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tsandzile_Ndwandwe#Tinkomba
Wikipedia: Sive sakaKhumalo
https://ss.wikipedia.org/wiki/Sive_sakaKhumalo
Sive sakaKhumalo sive sase-Afrika lesisuka enyakatfo yeKwaZulu, eNingizimu Afrika. Sive sakaKhumalo siyincenye yelicembu lemaZulu nemaNguni latiwa ngekutsi ngemaMntungwa.
Tingwenyama tembuso weSwatinihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Tingwenyama_tembuso_weSwatini
Wikipedia: I-Mfecane
https://ss.wikipedia.org/wiki/I-Mfecane
I-Mfecane bekusikhatsi sempi emlandvweni sekungevani lokukhulu kwemphi kanye nekutfutsela lokuhambisana nekwakhiwa kwembuso kanye nekwandza eNingizimu ye-Afrika. Lempi yenteka emkhatsini weminyaka yabo 1810 kuya ku 1840.
Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Umlandvo
Wikipedia: Sigujana
https://ss.wikipedia.org/wiki/Sigujana
Sigujana kaSenzangakhona (wafa nga-1816) bekangumholi wemaZulu ngemnyaka wa-1816. Bekayindvodzana yaSenzangakhona kaJama kantsi angumnakabo Dingane kaSenzanghona kanye naShaka kaSenzagakhona.
Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sigujana#Tinkomba
Wikipedia: Henry Francis Fynn
https://ss.wikipedia.org/wiki/Henry_Francis_Fynn
Henry Francis Fynn (1803) bekangumtsengisi waseNgilandi. Bekangulomunye webantfu bekucala baseYuropu labahlangana na Shaka Zulu.
Imphilo yakhehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Henry_Francis_Fynn#Imphilo_yakhe
Wikipedia: Umfula iTugela
https://ss.wikipedia.org/wiki/Umfula_iTugela
{| class="infobox"
Pages with TemplateStyles errorshttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_TemplateStyles_errors
Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Umlandvo
Wikipedia: Umfula iMooi (Tugela)
https://ss.wikipedia.org/wiki/Umfula_iMooi_(Tugela)
Umfula iMooi ngumfula losesifundzeni saseKwaZulu-Natal, eNingizimu Afrika. Ivela eMkomazi Nature Reserve etintsabeni tase Drakensberg, bese igeleta iye eMfuleni iTugela eceleni kweMuden.
Ligamahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umfula_iMooi_(Tugela)#Ligama
Buka futsihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umfula_iMooi_(Tugela)#Buka_futsi
Ema-link langaphandlehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umfula_iMooi_(Tugela)#Ema-link_langaphandle
Wikipedia: Umfula iMooi (lidolobha)
https://ss.wikipedia.org/wiki/Umfula_iMooi_(lidolobha)
Umfula iMooi (ngesibhunu: Mooirivier) lidolobha lelincane lelibitwa ngeligama lwemfula lelisetulu ngemamitha langu 1,389 ngetulu kwelwandle futsi likhilomitha langu 160 kusuka elugwini lwase KwaZulu-Natal, eNingizimu Afrika. Bantfu bekucala baseYurophu labahlala kulendzawo bebakhona eMfuleni iMooi Drift ngemnyaka wa 1852.
Imifulahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Imifula
Wikipedia: Mbali Frazer
https://ss.wikipedia.org/wiki/Mbali_Frazer
Mbalenhle Cleopatra Frazer, lowatiwa ngekutsi ngu Mbali Frazer, ungusopolitiki wase Ningizimu Afrika kantsi bekanguthishela futsi alilunga le-KwaZulu-Natal le-Executive Council (MEC) yeMfundvo kusukela ngo-Agasti 2022. Usebente ku-KwaZulu-Natal Legislature njenge-African National Congress kusukela nga-2014.
Umsebenti wakhehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Mbali_Frazer#Umsebenti_wakhe
Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Mbali_Frazer#Tinkomba
Wikipedia: Moses Mabhida
https://ss.wikipedia.org/wiki/Moses_Mabhida
Iningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Iningizimu_Afrika
Tepolitikihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Tepolitiki
Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Umlandvo
Wikipedia: John Langalibalele Dube
https://ss.wikipedia.org/wiki/John_Langalibalele_Dube
Bosopolitikihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Bosopolitiki
Ningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Ningizimu_Afrika
Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Umlandvo
Wikipedia: Pixley ka Isaka Seme
https://ss.wikipedia.org/wiki/Pixley_ka_Isaka_Seme
Imphilo yakhe yasebuntfwanenihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Pixley_ka_Isaka_Seme#Imphilo_yakhe_yasebuntfwaneni
Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Pixley_ka_Isaka_Seme#Tinkomba
Wikipedia: Josiah Tshangana Gumede
https://ss.wikipedia.org/wiki/Josiah_Tshangana_Gumede
Josiah Tshangana Gumede (aphindze abitwe ngekutsi nguJ.T.
Ningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Ningizimu_Afrika
Sopolitikihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Sopolitiki
Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Umlandvo
Wikipedia: Zacharias Richard Mahabane
https://ss.wikipedia.org/wiki/Zacharias_Richard_Mahabane
Zaccheus Richard Mahabane (15 Agasti 1881 - September 1971) bekangusopolitiki wase Ningizimu Afrika, angumengameli we-African National Congress kusukela nga-1924 kuya ku-1927 waphindze futsi kusukela nga-1937 kuya ku-1940. Bekaphindze abe ngumfundisi we-Weseli.
Leminye yemibhalo yakhehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Zacharias_Richard_Mahabane#Leminye_yemibhalo_yakhe
Wikipedia: James Moroka
https://ss.wikipedia.org/wiki/James_Moroka
Ningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Ningizimu_Afrika
Sopolitikihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Sopolitiki
Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Umlandvo
Wikipedia: Thabo Mbeki
https://ss.wikipedia.org/wiki/Thabo_Mbeki
Thabo Mvuyelwa Mbeki (watalwa mhlaka 18 Inhlaba 1942) ngusopolitiki wase Ningizimu Afrika lobekangumengameli wesibili lomnyama wase Ningizimu Africa kusukela mhlaka 14 Inhlaba 1999 kuya kumhlaka 24 Inyoni 2008. Mbeki washiya sikhundla sakhe ngemuva kwesicesilo selicembu lakhe, i-African National Congress (ANC).
Ningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Ningizimu_Afrika
Sopolitikihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Sopolitiki
Wikipedia: F. W. de Klerk
https://ss.wikipedia.org/wiki/F._W._de_Klerk
Frederik Willem de Klerk 18 Mashi 1936 - 11 Lweti 2021) bekangusopolitiki wase Ningizimu Afrika lowaba ngumengameli wase Ningizimu Africa kusukela nga-1989 kuya ku-1994 futsi waba liSekela laMengameli kusukela nga-1996 kuya ku-1996. Njengenhloko yekugcina yase Ningizimu Afrika ngesikhatsi sekubusa kwebantfu welibandlululo, yena kanye nahulumende wakhe banconywa ngukucedza luhlelo lwekubusa ngelubandlululo base batfula luhlelo lwekubusa ngentsandvo yelinyenti.
Ningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Ningizimu_Afrika
Sopolitikihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Sopolitiki
Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Umlandvo
Wikipedia: Billy McFarland (umkhohlisi)
https://ss.wikipedia.org/wiki/Billy_McFarland_(umkhohlisi)
William Z. McFarland (watalwa ngo-1991) ngumkhohlisi waseMelika lobekwe emacala enkohlakalo nekukhwabanisa asebentisa inkampani yakhe i-Fyre Festival.
Tigebenguhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Tigebengu
Wikipedia: Clive Barker (Umceceshi welibhola Letinyawo)
https://ss.wikipedia.org/wiki/Clive_Barker_(Umceceshi_welibhola_Letinyawo)
Umsebenti wakhehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Clive_Barker_(Umceceshi_welibhola_Letinyawo)#Umsebenti_wakhe
Njengemdlalihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Clive_Barker_(Umceceshi_welibhola_Letinyawo)#Njengemdlali
Umcondzisihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Clive_Barker_(Umceceshi_welibhola_Letinyawo)#Umcondzisi
Imphilo yakhehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Clive_Barker_(Umceceshi_welibhola_Letinyawo)#Imphilo_yakhe
Imibhalo lebhalwe phansihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Clive_Barker_(Umceceshi_welibhola_Letinyawo)#Imibhalo_lebhalwe_phansi
Wikipedia: Kenny Lattimore
https://ss.wikipedia.org/wiki/Kenny_Lattimore
Kenny Lattimore ( 10 Apreli 1970) ngumculi waseMelika we-R&B.
Imphilo yakhe yasebuntfwanenihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Kenny_Lattimore#Imphilo_yakhe_yasebuntfwaneni
Wikipedia: Ingoma yaMoore
https://ss.wikipedia.org/wiki/Ingoma_yaMoore
Chanté Torrane Moore ( 17 Indlovana 1967) ngumculi waseMelika, umbhali wetingoma kanye nemidlalo yabomabonakudze, uphindze abe ngumlingisi. Watfola ludvumo ekucaleni kwemnyaka wa-1990, Moore watibonakalisa njengemculi we-R&B.
Baculihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Baculi
Wikipedia: Donald Trump
https://ss.wikipedia.org/wiki/Donald_Trump
Donald John Trump (Juni 14, 1946) ungusopolitiki waseMelika, umlweli wetindzaba, futsi usomabhizinisi lowakhonta njengemengameli wesi-45 waseMelika kusukela nga-2017 kuya ku-2021.
Bosopolitikihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Bosopolitiki
Wikipedia: Barack Obama
https://ss.wikipedia.org/wiki/Barack_Obama
Barack Hussein Obama II (watalwa mhlaka 4 Ingci 1961) ungusopolitiki waseMelika lowaba ngumengameli wesi-44 wase United States kusukela nga-2009 kuya ku-2017. Abelilunga lelicembu le-Democratic Party, waba ngumengameli welibala lelimnyama eMelika.
Imibono Yenkholohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Barack_Obama#Imibono_Yenkholo
Wikipedia: Umbuso waseMonomotapa
https://ss.wikipedia.org/wiki/Umbuso_waseMonomotapa
Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umbuso_waseMonomotapa#Umlandvo
Kwandzahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umbuso_waseMonomotapa#Kwandza
Inkholohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umbuso_waseMonomotapa#Inkholo
Kuchumana nemaPutukezihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umbuso_waseMonomotapa#Kuchumana_nemaPutukezi
Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umbuso_waseMonomotapa#Tinkomba
Imitfombohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umbuso_waseMonomotapa#Imitfombo
Wikipedia: Dokotela Khumalo
https://ss.wikipedia.org/wiki/Dokotela_Khumalo
Doctor Khumalo ( 26 Inhlaba 1967), ungumdlali welibhola letinyawo wase Ningizimu Afrika. Watiwa kakhulu ngekuba ngumdlali lomkhulu we-Kaizer Chiefs nelicembu lesive laseNingizimu Afrika.
Badlali bebholahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Badlali_bebhola
Iningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Iningizimu_Afrika
Wikipedia: ENyanga, eWestern Cape
https://ss.wikipedia.org/wiki/ENyanga,_eWestern_Cape
iNyanga, lilokishi lelisendzaweni yase Western Cape, eNingizimu Afrika. Ligama layo ngesiXhosa lisho "inyanga" kantsi lingulelinye lemadolobha lamadzala alabamnyama eKapa.
Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/ENyanga,_eWestern_Cape#Umlandvo
Wikipedia: Gugulethu
https://ss.wikipedia.org/wiki/Gugulethu
I-Gugulethu lilokishi lelisendzaweni yase Western Cape, eNingizimu Afrika kantsi likhashane ngemakhilomitha lalishumi nesihlanu nelidolobha laseCape Town. Ligama layo liyincenye yeligama lelitsi igugu lethu, lelisho kutigcabha kwetfu.
Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Gugulethu#Umlandvo
Wikipedia: Langa, eNingizimu Afrika
https://ss.wikipedia.org/wiki/Langa,_eNingizimu_Afrika
I-Langa lilokishi lelisedolobheni laseKapa, eNingizimu Afrika. Ligama layo ngesiXhosa lisho "lilanga".
Wikipedia: ILanga, Lilokishi lase Kapa
https://ss.wikipedia.org/wiki/ILanga,_Lilokishi_lase_Kapa
I-Langa lilokishi lelisedolobheni laseKapa, eNingizimu Afrika. Ligama layo ngesiXhosa lisho "lilanga".
Lidholobahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Lidholoba
Ningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Ningizimu_Afrika
Wikipedia: Barberton, eNingizimu Afrika
https://ss.wikipedia.org/wiki/Barberton,_eNingizimu_Afrika
iBarberton, lephindze yatiwe nge Baptini lidolobha lelisesifundzeni sase Mpumalanga eNingizimu Afrika, lelasungulwa ngemnyaka wa-1880 kulesigodzi. Itfolakala eSigodzini sase De Kaap futsi igcwele tintsaba tase Makhonjwa.
Lidholobahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Lidholoba
Ningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Ningizimu_Afrika
Wikipedia: EBaptini
https://ss.wikipedia.org/wiki/EBaptini
iBarberton, lephindze yatiwe nge Baptini lidolobha lelisesifundzeni sase Mpumalanga eNingizimu Afrika, lelasungulwa ngemnyaka wa-1880 kulesigodzi. Itfolakala eSigodzini sase De Kaap futsi igcwele tintsaba tase Makhonjwa.
Lidholobahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Lidholoba
Ningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Ningizimu_Afrika
Wikipedia: Indzawo yemlandvo wase Kromdraai
https://ss.wikipedia.org/wiki/Indzawo_yemlandvo_wase_Kromdraai
Tintfo letafa letitfolwehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Indzawo_yemlandvo_wase_Kromdraai#Tintfo_letafa_letitfolwe
Wikipedia: Sterkfontein
https://ss.wikipedia.org/wiki/Sterkfontein
iSterkfontein iyinhlanganisela yemihume ye-limestone lenenshisekelo lekhetsekile ye paleoanthropology lesesifundzeni sase Gauteng, lacishe abe ngu-40 (25 mi) enyakatfo-nshonalanga yeJohannesburg, eNingizimu Afrika endzaweni yase Muldersdrift eceleni kwelidolobha lase Krugersdorp. Tindzawo temlandvo tase Swartkrans nase Kromdraai tisendzaweni yinye.
Emadolobhahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Emadolobha
Iningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Iningizimu_Afrika
Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Umlandvo
Wikipedia: Sibongile Khumalo
https://ss.wikipedia.org/wiki/Sibongile_Khumalo
Sibongile Khumalo(24 September 1957 - 28 January 2021) bekangumculi kanye nembhali wetingoma wase Ningizimu Afrika. Wacula umculo we-classic, we-jazz, we-opera kanye nemculo wesintfu waseNingizimu Afrika.
Imphilo yakhe yasebuntfwanenihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sibongile_Khumalo#Imphilo_yakhe_yasebuntfwaneni
Wikipedia: IWakkerstroom
https://ss.wikipedia.org/wiki/IWakkerstroom
iWakkerstroom, lidolobha lesibili ngebudzala esifundzeni sase Mpumalanga, eNingizimu Afrika. Lelidolobha lisemnceleni waseKwaZulu-Natal, emakhilomitha langu-27 emphumalanga yeVolksrust kanye nemakhilomitha langu-56 eningizimu-mpumalanga ye-Amersfoort.
Lidholobahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Lidholoba
Ningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Ningizimu_Afrika
Wikipedia: Nkosazana Dlamini-Zuma
https://ss.wikipedia.org/wiki/Nkosazana_Dlamini-Zuma
Nkosazana Clarice Dlamini-Zuma ( watalwa mhlaka 27 Januwari 1949), ungusopolitiki wase Ningizimu Afrika, ungudokotela wetekwelashwa futsi bekangumlweli welubandlululo. Ulilunga le-African National Congress (ANC) sikhatsi lesidze, nyalo usebenta njengeNdvuna yeMengameli lenemtfwalo weBesifazane, Lusha kanye nebantfu labakhubatekile futsi unguNdvunankhulu we-Nyuvesi yase Limpopo.
Bosopolitikihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Bosopolitiki
Ningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Ningizimu_Afrika
Wikipedia: INyuvesi yase Witwatersrand
https://ss.wikipedia.org/wiki/INyuvesi_yase_Witwatersrand
I-University of the Witwatersrand, iyunivesithi yelucwaningo yemphakatsi yaseNingizimu Afrika lesenyakatfo yeGoli. LeNyuvesi yatiwa kakhulu ngekutsi yi-Wits University noma i-Wits.
Emanyuvesi ase Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Emanyuvesi_ase_Afrika
Ningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Ningizimu_Afrika
Wikipedia: Emapaki aseTau
https://ss.wikipedia.org/wiki/Emapaki_aseTau
Parks Tau (watalwa ngo 1970) ngusopolitiki wase Ningizimu Afrika lowaba liSekela leNdvuna yeMbuso kanye Netindzaba Temasiko kusukela ngaMashi 2023 futsi abelilunga leSigungu saVelonkhe sase Ningizimu Afrika kusukela ngenyanga yeNdlovana 2023, amele i-African National Congress. Ngaphambi kwekutsi abe lilunga lePhalamende, Tau abelilunga leSigungu Lesishayamtsetfo Sesifundza saseGauteng lapho asebenta khona eMkhandlwini Wekuhola WaseGauteng njenge-MEC for Economic Development kusukela ngaDisemba 2020 kuya ku-Okthoba 2022.
Bosopolitikihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Bosopolitiki
Ningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Ningizimu_Afrika
Wikipedia: Orlando, Soweto
https://ss.wikipedia.org/wiki/Orlando,_Soweto
I-Orlando yincenye leselokishini yase Soweto, eNingizimu Afrika. Lelidolobha lasungulwa nga-1931 futsi laqanjwa ngeligama la-Edwin Orlando Leake, lobekangumphatsi welidolobha laseGoli kusukela nga-1925 kuya ku-1926.
Emalokishihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Emalokishi
Ningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Ningizimu_Afrika
Wikipedia: Hector Pieterson
https://ss.wikipedia.org/wiki/Hector_Pieterson
Zolile Hector Pieterson (19 Agasti 1963 - 16 June 1976) bekangumfana wasesikolweni wase Ningizimu Afrika lowadutjulwa wabulawa aneminyaka lelishumi nakubili ngesikhatsi sekuvukela kwase Soweto, ngesikhatsi emaphoyisa acala kubulala bafundzi labamnyama lababhikisha kwekufundzisa kwelulwimi lwesibhunu, lokwakukhulunywa kakhulu bantfu labamhlophe nalabamnyama eNingizimu Afrika, kantsi bebafuna kufundza tilwimi tabo tendzabuko, siXhosa nesiZulu. Sitfombe setindzaba sa-Sam Nzima sa-Pieterson lowalimala kakhulu aphetfwe ngulomunye lohlala eSoweto ngesikhatsi dzadzewabo agijima eceleni kwabo sashicilelwa mhlabawonkhe.
Malokishihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Malokishi
Ningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Ningizimu_Afrika
Pages with broken file linkshttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_broken_file_links
Wikipedia: Desmond Tutu
https://ss.wikipedia.org/wiki/Desmond_Tutu
Desmond Mpilo Tutu (7 October 1931 26 December 2021) bekangumbhishobhi wase Anglican wase Ningizimu Afrika aphindze abe ngusosayensi wetenkolo, lowatiwa ngemsebenti wakhe wekulwa nelubandlululo kanye nemlweli wemalungelo ebantfu. Bekangumbhishobhi waseJozi kusukela nga-1985 kuya ku-1986 wase uba ngumbhishobhi lomkhulu waseKapa kusukela nga-1986 kuya ku-1996, kuto totimbili letimo waba ngumuntfu lomnyama wekucala wase-Afrika lowabamba lesikhundla.
Bosatiwakohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Bosatiwako
Ningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Ningizimu_Afrika
Wikipedia: Klerksdorp
https://ss.wikipedia.org/wiki/Klerksdorp
IKlerksdorp lodolobha lelitfolakala eSifundzeni sase North West, eNingizimu Afrika. IKlerksdorp, lidolobha lelikhulu kunawo onkhe eSifundzeni sase North West, lisebangeni lelingemakhilomitha langu-165 (103 mi) eningizimu mpumalanga yeMahikeng, inhlokodolobha yesifundza.
Emadolobhahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Emadolobha
Ningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Ningizimu_Afrika
Wikipedia: Mafikeng
https://ss.wikipedia.org/wiki/Mafikeng
iMahikeng, lebeyatiwa ngekutsi yi-Mafikeng lidolobha lelikhulu lesifundza sase North West eNingizimu Afrika.
Emadolobhahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Emadolobha
Ningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Ningizimu_Afrika
Wikipedia: Umfula iMolopo
https://ss.wikipedia.org/wiki/Umfula_iMolopo
Umfula iMolopo ungulomunye wemifula lemikhulu eNingizimu ye-Afrika. Lomfula unebudze lobungaba ngemakhilomitha langu-960 kanye nendzawo lenemanti lengemakhilomitha lamakhulu lasitfupha nemashumi lasitfukkane nemashumi lasikhombisa nemashumi lamabili nesigamu kanye neBotswana, iNamibia kanye neNingizimu Afrika lehlukaniselana cishe incenye yesitsatfu yesigodzi ngasinye.
Imifulahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Imifula
Ningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Ningizimu_Afrika
Wikipedia: Umfula we-Orange
https://ss.wikipedia.org/wiki/Umfula_we-Orange
Umfula i-Orange ngumfula loseniNgizimu ye-Afrika. kantsi ungumfula lomudze kakhulu eNingizimu Afrika.
Pages with citations lacking titleshttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_citations_lacking_titles
Wikipedia: Kimberley, eNyakatfo yeKapa
https://ss.wikipedia.org/wiki/Kimberley,_eNyakatfo_yeKapa
I-Kimberley inhloko-dolobha, iphindze ibe lidolobha lelikhulu kunawo onkhe esifundzeni sase Northern Cape eNingizimu Afrika. Itfolakala emakhilomitheni la-110 emphumalanga lapho kuhlangana khona imifula iVaal ne-Orange.
Emadolobhahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Emadolobha
Ningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Ningizimu_Afrika
Wikipedia: Mampuru II
https://ss.wikipedia.org/wiki/Mampuru_II
Mampuru II (1824 - 22 November 1883) bekayinkhosi yebantfu bamaPedi eningizimu ye-Afrika. Mampuru bekayindvodzana yemnakabo Sekwati lomdzala futsi watsi bekabekwe kutsi atsatse sikhundla sakhe.
Ningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Ningizimu_Afrika
Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Umlandvo
Wikipedia: Matsulu
https://ss.wikipedia.org/wiki/Matsulu
Matsulu lilokishi lelisedolobheni lase Mbombela ngaphansi kweMasipala Wesigodzi sase Ehlanzeni esifundzeni sase Mpumalanga eNingizimu Afrika. Itfolakala eceleni kwemgwaco wavelonkhe i-N4 ngemakhilomitha langu-41 emphumalanga ye-Nelspruit (Mbombela) CBD, ngemakhilomitha lamatsatfu ngaphambi kwesiteshi sesitimela i-Kaapmuiden.
Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Matsulu#Umlandvo
Imitfombo yelwatihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Matsulu#Imitfombo_yelwati
Wikipedia: KaNgwane
https://ss.wikipedia.org/wiki/KaNgwane
KaNgwane bekuyindzawo lebekelwe bantfu labamnyama ngapansi kwembuso welibandlululo leyatiwa ngeBantustan eNingizimu Afrika, lebeyihloswe nguhulumende welubandlululo kutsi ibe live lelitimele lebantfu baseSwazi. Beyibitwa ngekutsi yi "Swazi Territorial Authority" kusukela nga-1976 kuya ku-1977.
Pages with citations lacking titleshttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_citations_lacking_titles
Wikipedia: Bruce Fordyce
https://ss.wikipedia.org/wiki/Bruce_Fordyce
Bosatiwakohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Bosatiwako
Ningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Ningizimu_Afrika
Pages using Infobox sportsperson with unknown parametershttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_Infobox_sportsperson_with_unknown_parameters
Wikipedia: Riah Phiyega
https://ss.wikipedia.org/wiki/Riah_Phiyega
Mangwashi Victoria Phiyega (29 Inkhwenkhweti 1958) lowatiwa nga nguRiah Phiyega, bekanguNkomishane weMaphoyisa aseNingizimu Afrika ngaphansi kwembuso waMengameli Jacob Zuma kusukela 12 Inhlaba 2012 kwate kwaba 14 Imphala 2015 lapho amiswa khona ngemuva kwesincumo seFarlam Commission of Inquiry ngekufa kwebasebenti bemayini lababhikishako eMarikana ngemnyaka wa 2012. Phiyega bekawesifazane wekucala kuhlala kulelihhovisi.
Imphilo yasebuntfwaneni kanye nemfundvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Riah_Phiyega#Imphilo_yasebuntfwaneni_kanye_nemfundvo
Kuphenyahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Riah_Phiyega#Kuphenya
Kuyekelahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Riah_Phiyega#Kuyekela
Wikipedia: Jacob Zuma
https://ss.wikipedia.org/wiki/Jacob_Zuma
|birth_place=Nkandla, Natal, Union of South Africa|death_date=|death_place=|occupation=|party=|spouse=|children=}}
Bosopolitikihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Bosopolitiki
Ningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Ningizimu_Afrika
Pages with script errorshttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_script_errors
Wikipedia: Peta Teanet
https://ss.wikipedia.org/wiki/Peta_Teanet
Peta Teanet bekangumculi we-disco wase Ningizimu Afrika wemculo wesiShangane.
Umlandvo wetincwadzihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Peta_Teanet#Umlandvo_wetincwadzi
Wikipedia: Acornhoek
https://ss.wikipedia.org/wiki/Acornhoek
I-Acornhoek, lephindze yatiwe ngekutsi yi-Khenhuk, lilokishi lelisemaphandleni lelisenyakatfo-mpumalanga ye-Bushbuckridge esifundzeni sase-Mpumalanga eNingizimu Afrika.
Emadolobhahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Emadolobha
Emalokishihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Emalokishi
Ningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Ningizimu_Afrika
Wikipedia: I-Hoedspruit
https://ss.wikipedia.org/wiki/I-Hoedspruit
iHoedspruit lidolobha lelincane lelisesifundzeni sase Limpopo eNingizimu Afrika, emgceni wesitimela losuka eTzaneen uye eKaapmuiden.
Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/I-Hoedspruit#Umlandvo
Wikipedia: I-Kaapmuiden
https://ss.wikipedia.org/wiki/I-Kaapmuiden
I-Kaapmuiden lephindze yatiwe ngekutsi iKapmende lidolobha lelincane lelimangako lelisekuhlangeni kwemifula i-Kaap neMgwenya esfundzeni saseMpumalanga, eNingizimu Afrika. Lelidolobha lisedvute nemgwaco lomkhulu i-N4 futsi libekwe yindzawo lenkhulu lengabonakali emgwacweni.
Ningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Ningizimu_Afrika
Wikipedia: Umfula uMgwenya
https://ss.wikipedia.org/wiki/Umfula_uMgwenya
Umfula uMgwenya, ngumfula lomkhulu logeleta esifundzeni sase Mpumalanga eNingizimu Afrika. Iyincenye yeMfula iNkomati.
Umzilahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umfula_uMgwenya#Umzila
Wikipedia: Dullstroom
https://ss.wikipedia.org/wiki/Dullstroom
iDullstroom, lilokishi lelitfolakala esifundzeni sase Mpumalanga, eNingizimu Afrika. Lelidolobha lisemakhilomitheni langu-35 (22 mi) enyakatfo ye-Belfast futsi lisemakhilomitseni langu-53 (33 mi) eningizimu-nshonalanga ye-Lydenburg emgwacweni we-R540.
Emadolobhahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Emadolobha
Emalokishihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Emalokishi
Wikipedia: Nyabela
https://ss.wikipedia.org/wiki/Nyabela
Nyabêla (1825/30 - 1902) bekangumholi wesive semaNdebele egumeni lophuma lakaNdzundza-. Ukhunjulwa ngekulwa kwakhe nebantfu labamhlophe kute alawule indzawo yesive sakhe.
Umsukahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Nyabela#Umsuka
Wikipedia: Mulalo Doyoyo
https://ss.wikipedia.org/wiki/Mulalo_Doyoyo
Mulalo Doyoyo (13 Ingci 1970) ungunjiniyela wase Ningizimu Afrika, umsunguli, kantsi ubuye abe nguphrofesa nengcwele kutimfundvo tebuniniyela.
Imphilo yasebuntfwaneni kanye nemfundvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Mulalo_Doyoyo#Imphilo_yasebuntfwaneni_kanye_nemfundvo
Wikipedia: Inyuvesi yaseKapa
https://ss.wikipedia.org/wiki/Inyuvesi_yaseKapa
iNyuvesi yaseKapa lephindze yatiwe nge UCT iyunivesithi yemphakatsi yekucwaninga leseKapa, eNingizimu Afrika. Yasungulwa nga-1829 njengeKholiji yaseNingizimu Afrika, yaniketwa sitfunti semanyuvesi laphelele nga-1918, lokwenta kutsi ibe iyunivesithi lendzala kakhulu eNingizimu Afrika kanye neyunivesithi lendzala kunayo yonkhe eNingizimu yeSahara Afrika lechubekako.
Emanyuvesi ase Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Emanyuvesi_ase_Afrika
Ningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Ningizimu_Afrika
Wikipedia: I-Makerere University
https://ss.wikipedia.org/wiki/I-Makerere_University
iMakerere, inyuvesi letfolakala eKampala eUganda, kantsi iyindzawo lenkhulu futsi lendzala kakhulu yemfundvo lephakeme e-Uganda, yasungulwa kwekucala njengesikolwa sebuchwepheshe nga-1922. Yaba iyunivesithi lelitimele yavelonkhe nga-1970.
Emanyuvesi ase Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Emanyuvesi_ase_Afrika
Ugandahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Uganda
Wikipedia: Lingua Franca Nova
https://ss.wikipedia.org/wiki/Lingua_Franca_Nova
I-Lingua Franca Nova lebuye yatiwe ngekutsi i (“Elefen”) ilulwimi lelilula, lelingagucuki, futsi lufundzeka kalula ekuchumaneni namave ngamave. Letinye timfanelo lenato ngunati:
Wikipedia: Agostinho Neto
https://ss.wikipedia.org/wiki/Agostinho_Neto
António Agostinho da Silva Neto (17 September 1922 - 10 September 1979) bekangusopolitiki wase-Angola futsi angumbhali wetinkondlo. Bekangumengameli wekucala wase-Angola kusukela ngo-1975 kuya ku-1979, ngemuva kwekuhola i-Popular Movement for the Liberation of Angola (MPLA) empini leyenta kutsi batfole inkululeko (1961-1974).
Bosopolitikihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Bosopolitiki
Wikipedia: Umlazi
https://ss.wikipedia.org/wiki/Umlazi
Umlazi lilokishi laka KwaZulu-Natal, eNingizimu Afrika, leliseningizimu-nshonalanga yeDurban. Ngekuhleleka nangekwengamela iyincenye ye-eThekwini Metropolitan Municipality kanye ne-Southern Municipal Planning Region.
Emalokishihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Emalokishi
Ningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Ningizimu_Afrika
Wikipedia: Thembisa
https://ss.wikipedia.org/wiki/Thembisa
iThembisa, lilokishi lelikhulu lelisenyakatfo yeKempton Park e-East Rand, eGauteng, eNingizimu Afrika. Lasungulwa nga-1957 ngesikhatsi bantfu labamnyama basuka e-Alexandra nakuletinye tindzawo e-Edenvale, eKempton Park, eMidrand nase-Germiston.
Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Thembisa#Umlandvo
Wikipedia: Nukwase Ndwandwe
https://ss.wikipedia.org/wiki/Nukwase_Ndwandwe
|reign-type=|coronation=|cor-type=|predecessor=Lomawa Ndwandwe|pre-type=|successor=Zihlathi Ndwandwe/Mkhatjwa|suc-type=|regent=|reg-type=|birth_name=|birth_date=c. 1890 |birth_place=|death_date=15 September 1957 |death_place=|burial_date=|burial_place=|spouse=|spouse-type=|consort=|issue=|issue-link=|issue-pipe=|issue-type=|full name=|era name=|era dates=|regnal name=|posthumous name=|temple name=|house=|house-type=|father=|mother=|occupation=|signature_type=|signature=}}
Imphilo yakhe yasebuntfwanenihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Nukwase_Ndwandwe#Imphilo_yakhe_yasebuntfwaneni
Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Nukwase_Ndwandwe#Tinkomba
Wikipedia: Mxolisi Lukhele
https://ss.wikipedia.org/wiki/Mxolisi_Lukhele
Badlali bebholahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Badlali_bebhola
Wikipedia: Paul Mashatile
https://ss.wikipedia.org/wiki/Paul_Mashatile
Paul Shipokosa Mashatile ( 21 Imphala 1961) ungusopolitiki wase Ningizimu Afrika kantsi uphindze abe lisekela Mengameli wase Ningizimu Africa wesi-9 kusukela ngenyanga yeNdlovu 2023. Waba liSekela laMengameli we African National Congress (ANC) ngenyanga yeNgongoni nga 2022.
Imphilo yakhehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Paul_Mashatile#Imphilo_yakhe
Wikipedia: Tokyo Sexwale
https://ss.wikipedia.org/wiki/Tokyo_Sexwale
Ningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Ningizimu_Afrika
Sopolitikihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Sopolitiki
Wikipedia: Hlengiwe Mkhaliphi
https://ss.wikipedia.org/wiki/Hlengiwe_Mkhaliphi
Imfundvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Hlengiwe_Mkhaliphi#Imfundvo
Wikipedia: Mpho Modikoane
https://ss.wikipedia.org/wiki/Mpho_Modikoane
Mpho Modikoane ngusomahlaya waseNingizimu Afrika, aphinze abe ngumlingisi nemetfuli wetinhlelo. Watiwa kakhulu ngemsebenzi wakhe etinhlelweni tamabonakudze letehlukene taseNingizimu Afrika njenge-10 Over 10, Comedy Central Presents: Mpho and Friends, kanye ne-Proverbs in the Hood.
Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Mpho_Modikoane#Tinkomba
Wikipedia: Oyili
https://ss.wikipedia.org/wiki/Oyili
I-petroleum, lephindze yatiwe ngekutsi yi-oyili, yinhlanganisela yemvelo lenembala lophuti nalomnyama lenetitsako letibitwa ngema-hydrocarbons, katnsi itfolwa etindzaweni letisemhlabatsini. Leligama lelitsi petroleum lihlanganisa bobabili oyili longakalungiswa kanye nemikhicito ye petroleum lenemafutsa lahlantekile.
Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Oyili#Tinkomba
Wikipedia: SiNgisi saseNingizimu Afrika
https://ss.wikipedia.org/wiki/SiNgisi_saseNingizimu_Afrika
SiNgisi sase Ningizimu Afrika luhlelo lwetilwimi tesiNgisi letivela eNingizimu Afrika.
Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/SiNgisi_saseNingizimu_Afrika#Umlandvo
Wikipedia: Lord Charles Somerset
https://ss.wikipedia.org/wiki/Lord_Charles_Somerset
Lord Charles Henry Somerset (12 Disemba 1767 - 18 Indlovana 1831), watalwa eBadminton, eNgilandi, bekalisotja laseBrithani, abuye ngusopolitiki kantsi bekaphindze angumphatsi wemakholoni.Charles Mosley, editor.
Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Lord_Charles_Somerset#Umlandvo
Wikipedia: Somerset West
https://ss.wikipedia.org/wiki/Somerset_West
iSomerset West lidolobha lelisendzaweni yase Western Cape, eNingizimu Afrika. Ngekuhleleka nangekwengamela ifakwe kumasipala welidolobha laseKapa njengendzawo lengaphandle kwesifundza saseHelderberg (lebeyatiwa ngekutsi yiHottentots Holland).
Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Somerset_West#Umlandvo
Wikipedia: Somerset East
https://ss.wikipedia.org/wiki/Somerset_East
Somerset East, leyaphindze yabitwa ngekutsi yi KwaNojoli ngenyanga yeNdlovu 2023, lidolobha lelisendzaweni ye Blue Crane Route Local Municipality e-Eastern Cape, eNingizimu Afrika. Yasungulwa ngu-Lord Charles Somerset nga-1825.
Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Somerset_East#Umlandvo
Wikipedia: Mthatha
https://ss.wikipedia.org/wiki/Mthatha
iMthatha , iphindze uhunyushwe ngekutsi Umtata, lidolobha lelikhulu laMasipala weNkhosi Sabata Dalindyebo Local esifundzeni sase Eastern Cape eNingizimu Afrika kanye nenhlokodolobha yeMasipala we OR Tambo District. Lelidolobha linesikhumulo setindiza, lebesatiwa ngekutsi yi-K.
Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Mthatha#Umlandvo
Wikipedia: Inyuvesi yaseFort Hare
https://ss.wikipedia.org/wiki/Inyuvesi_yaseFort_Hare
Articles using infobox universityhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Articles_using_infobox_university
Emanyuvesi ase Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Emanyuvesi_ase_Afrika
Ningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Ningizimu_Afrika
Pages using infobox university with the image name parameterhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_infobox_university_with_the_image_name_parameter
Wikipedia: Robert Sobukwe
https://ss.wikipedia.org/wiki/Robert_Sobukwe
Robert Mangaliso Sobukwe (December 5, 1924 - February 27, 1978) bekangusopolitiki wase Ningizimu Afrika lobekamelene nelubandlululo kantsi bekaphindze abe ngumsunguli welicembu le Pan Africanist Congress (PAC), lobekangumengameli wekucala walenhlangano.
Ningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Ningizimu_Afrika
Sopolitikihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Sopolitiki
Wikipedia: Amina Desai
https://ss.wikipedia.org/wiki/Amina_Desai
Articles with hCardshttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Articles_with_hCards
Bosopolitikihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Bosopolitiki
Ningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Ningizimu_Afrika
Wikipedia: Ahmed Timol
https://ss.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Timol
Articles with hCardshttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Articles_with_hCards
Ningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Ningizimu_Afrika
Sopolitikihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Sopolitiki
Wikipedia: Siteshi Semaphoyisa Lesikhulu saseJozi
https://ss.wikipedia.org/wiki/Siteshi_Semaphoyisa_Lesikhulu_saseJozi
Siteshi Semaphoyisa Lesikhulu saseJozi siteshi semaphoyisa aseNingizimu Afrika lesisedolobheni laseJohannesburg, eNingizimu Afrika. Kusukela yavulwa nga-1968 kuya kuSeptemba 1997, beyibitwa ngekutsi yiJohn Vorster Square, ngemuva kwaNdvunankhulu B.
Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Siteshi_Semaphoyisa_Lesikhulu_saseJozi#Umlandvo
Wikipedia: Lubandlululo eNingizimu Afrika
https://ss.wikipedia.org/wiki/Lubandlululo_eNingizimu_Afrika
Lubandlululo eNingizimu Afrika lucala ngemuva kwekufika kwebantfu labamhlophe ngo 6 April 1652 endzaweni yase Ningizimu Afrika. Kantsi emlandvweni wekucala wekusebentisana emkhatsini webantfu base-Afrika, base-Asia, kanye nebaseYurophu ngaselugwini lwaseNingizimu ye-Afrika.
Libandlululohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Libandlululo
Ningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Ningizimu_Afrika
Pages with citations lacking titleshttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_citations_lacking_titles
Pages with reference errorshttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_reference_errors
Wikipedia: Umvikeli wemalungelo eluntfu
https://ss.wikipedia.org/wiki/Umvikeli_wemalungelo_eluntfu
Umvikeli wemalungelo eluntfu ngumuntfu lotfutfukisa emalungelo ebantfu kantsi aphindze avikele emalungelo eluntfu. Bantfu labavikela luntfu bangaba batfolakala emikhakheni leminyenti emphakatsini kufaka phakatsi tintsatseli tetindzaba, bothisela, bodokotela, bafundisi bameli, bothishela, bakhankasela tindlu, batsintsekako etintfweni leticondzile, nobe bantfu labadlala bodvwa.
Emalungelohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Emalungelo
Ningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Ningizimu_Afrika
Wikipedia: Lijele Leliphephile Kakhulu, eRobben Island
https://ss.wikipedia.org/wiki/Lijele_Leliphephile_Kakhulu,_eRobben_Island
iRobben Island lijele lelitfolakala esichingini sase Table Bay, 6.9 km (4.
Ningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Ningizimu_Afrika
Wikipedia: Lijele iRobben Island
https://ss.wikipedia.org/wiki/Lijele_iRobben_Island
iRobben Island sichingi lekutfolakala kuso lijele lelatiwas ngekuboshwa kwetishoshovu tembangave. Kantsi sitfolakala e Table Bay, 6.
Ningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Ningizimu_Afrika
Wikipedia: Makhanda (umphrofethi)
https://ss.wikipedia.org/wiki/Makhanda_(umphrofethi)
Makhanda, lophindze abitwe ngekutsi Makana futsi lowatiwa nangekutsi ngu Nxele ("losebentisa sandla sangesencele"), (c. - 25 December 1820) bekangudokotela wemdzabu wama Xhosa.
Kufa nelifahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Makhanda_(umphrofethi)#Kufa_nelifa
Wikipedia: Makhanda (Sangoma)
https://ss.wikipedia.org/wiki/Makhanda_(Sangoma)
Makhanda, bekasangoma aphindze abe ligedla eNingizimu Afrika kantsi belungu bebambita nga Makana futsi lowatiwa nangekutsi ngu Nxele ("losebentisa sandla sangesencele"), (c. - 25 December 1820) bekangudokotela wemdzabu wama Xhosa.
Kufa nelifahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Makhanda_(Sangoma)#Kufa_nelifa
Wikipedia: Jafta Masemola
https://ss.wikipedia.org/wiki/Jafta_Masemola
Jafta Kgalabi Masemola (December 12, 1931 - April 17, 1990), lowatiwa nangekutsi nguThe Tiger of Azania kanye na Bra Jeff, bekasishoshovi selibandlululo sase Ningizimu Afrika, thishela, kanye nemsunguli we Pan Africanist Congress (PAC). Wacitsa iminyaka lengu-27 ejele lase Ningizimu Afrika ngesikhatsi selubandlululo eNingizimu Afrika, futsi wakhululwa nga-Okthoba 1989, ngaphambi nje kwekutsi i-PAC kanye ne-African National Congress ibekwe ngalokusemtsetfweni ngu-F.
Bosopolitikihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Bosopolitiki
Ningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Ningizimu_Afrika
Pages with citations lacking titleshttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_citations_lacking_titles
Pages with reference errorshttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_reference_errors
Wikipedia: Tingubo teMkhise
https://ss.wikipedia.org/wiki/Tingubo_teMkhise
Themba Mkhize ngumdlali we-piano ye-jazz wase Ningizimu Afrika kanye nemculi wetingoma. Watalwa KwaZulu Natal, Mkhize udlala nemacembu lamanyenti aseNingizimu Afrika lafaka ekhatsi iBayethe kanye na Sakhile.
Iminyaka yekucalahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tingubo_teMkhise#Iminyaka_yekucala
Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tingubo_teMkhise#Tinkomba
Wikipedia: Afrika Mkhize
https://ss.wikipedia.org/wiki/Afrika_Mkhize
Afrika Mkhize ngumdlali we-piano ye-jazz wase Ningizimu Afrika. Watiwa ngekufaka sandla ku-Cape Jazz kanye naku-South African jazz.
Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Afrika_Mkhize#Tinkomba
Wikipedia: Themba Mkhize
https://ss.wikipedia.org/wiki/Themba_Mkhize
Themba Mkhize ngumdlali we-piano ye-jazz wase Ningizimu Afrika kanye nemculi wetingoma. Mkhize KwaZulu Natal, kantsi udlala nemacembu lamanyenti aseNingizimu Afrika lafaka ekhatsi iBayethe kanye na Sakhile.
Iminyaka yekucalahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Themba_Mkhize#Iminyaka_yekucala
Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Themba_Mkhize#Tinkomba
Wikipedia: Mgolombane Sandile
https://ss.wikipedia.org/wiki/Mgolombane_Sandile
Mgolombane Sandile (1820-1878) bekangumholi wesive semaXhosa. Kantsi wahola emabutfo emaXhosa etimphini letinyenti temaXhosa nemaBritish.
Ningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Ningizimu_Afrika
Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Umlandvo
Wikipedia: Mantsebo Amelia 'Matsaba
https://ss.wikipedia.org/wiki/Mantsebo_Amelia_%27Matsaba
'Mantšebo (ngalokugcwele: 'Mantšhebo Amelia 'Matšaba; 1902-1964) bekayindlovukati lebeyibusa esukhundleni sembuso wase Basutoland (lesikhatsi sanyalo iLesotho), kantsi bekabambele indvodzana yakhe Moshoeshoe II kusukela nga-1941 kuya ku-1960,
Wikipedia: Sarili kaHintsa
https://ss.wikipedia.org/wiki/Sarili_kaHintsa
Inkhosi Sarhili (1810 - 1892) bekayinkhosi yesive semaXhosa kusukela ngemnyaka wa 1835 kwate kwaba sekufeni kwakhe ngo 1892 eSholora, eBomvana. Waphindze watiwa ngekutsi ngu "Kreli", kantsi wahola emabutfo emaXhosa etimphi letinyenti.
Imphilo yasebuntfwaneni nemndenihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sarili_kaHintsa#Imphilo_yasebuntfwaneni_nemndeni
Wikipedia: Sigcawu kaSarili
https://ss.wikipedia.org/wiki/Sigcawu_kaSarili
Inkosi Sigcawu ka Sarili bekayinkhosi yesive semaXhosa kusukela nga-1892 kwate kwaba sekufeni kwakhe nga-1902. Babe wakhe bekunguSarili kaHintsa kantsi make wakhe bekuyiNdlovukazi Nobuthe.
Iningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Iningizimu_Afrika
Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Umlandvo
Wikipedia: Daliza Sigcawu
https://ss.wikipedia.org/wiki/Daliza_Sigcawu
Daliza Sigcawu bekangumbusi wesiphohlongo welicembu lema-Gcaleka lesive sema-Xhosa ngemuva kwekutsi umnakabo Salukaphathwa Gwebi'nkumbi Sigcawu ashone mhlaka 30 Inkhwenkhweti 1921 kwate kwaba ngulapho anikela kubusa kumshana wakhe Mpisekhaya Ngangomhlaba Sigcawu ngemnyaka wa-1923 ngesikhatsi sekakhulile ngalokwenele. Kantsi babe wakhe bekungu Sigcawu ka Sarili.
Iningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Iningizimu_Afrika
Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Umlandvo
Wikipedia: Andreas Mihavecz
https://ss.wikipedia.org/wiki/Andreas_Mihavecz
Andreas Mihavecz yindvodza yase-Austria levela eBregenz lenemlandvo wekuphila sikhatsi lesidze ngaphandle kwekudla nobe kunatsa emanti. Kuhlupheka kwakhe kubhalwe ku-Guinness World Records.
Imibhalo lebhalwe phansihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Andreas_Mihavecz#Imibhalo_lebhalwe_phansi
Wikipedia: Michael Jordan
https://ss.wikipedia.org/wiki/Michael_Jordan
Michael Jeffrey Jordan (watalwa mhlaka 17 Indlovana 1963), lophindze atiwe nga MJ, ungumdlali we-basketball waseMelika kantsi uphindze abengusomabhizinisi.Rein, Kotler and Shields, p.
Bosatiwakohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Bosatiwako
Wikipedia: Benjamin Dube
https://ss.wikipedia.org/wiki/Benjamin_Dube
Benjamin Dube (January 23, 1962) ngumculi we gospel wase Ningizimu Afrika lowatfola ludvumo ekucaleni kweminyaka yangabo 80. Eminyakeni leyendlulile ukhiphe ema-albhamu lamanyenti lafinyelele ezingeni leligolide kanye ne-platinum emculweni waseNingizimu Afrika.
Iminyaka yekucalahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Benjamin_Dube#Iminyaka_yekucala
Umlandvo wetincwadzihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Benjamin_Dube#Umlandvo_wetincwadzi
Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Benjamin_Dube#Tinkomba
Wikipedia: Doman (Khoikhoi)
https://ss.wikipedia.org/wiki/Doman_(Khoikhoi)
Doman (wafa 12 Disemba 1663) bekangumuntfu wesive semaKhoikhoi kantsi angumhumushi webantfu baseDutch eCape of Good Hope. Bekangulomunye wabahumushi bekucala labacashwe yi-Dutch East India Company ngesikhatsi bahlala eKapa.
Lifahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Doman_(Khoikhoi)#Lifa
Wikipedia: Fatima Meer
https://ss.wikipedia.org/wiki/Fatima_Meer
Fatima Meer (12 Agasti 1928 - 12 Mashi 2010) bekangumbhali wase Ningizimu Afrika, umfundzisi, umbhali wemafilimu, kanye nemlweli wemalungelo eluntfu lowatiwako wekulwa nelubandlululo.
Wikipedia: Mcebisi Jona
https://ss.wikipedia.org/wiki/Mcebisi_Jona
Mcebisi Hubert Jonas (watalwa ngo-1960) bekanguSekela leNdvuna yetetimali kuHulumende wase Ningizimu Afrika lowasebenta kusukela ngo 2014 kuya ku-2016. Uphindze waba lilunga le-Executive Council for Economic Development and Environmental Affairs esifundzeni sase-Eastern Cape eNingizimu Afrika ngaphansi kwaNdvunankhulu wase-Easthern Cape Phumulo Masualle, futsi abelilunga leSigungu saVelonkhe saseNingizimu Afrika kusukela nga-2014 kuya ku-2017.
Wikipedia: Bo Zama zamas
https://ss.wikipedia.org/wiki/Bo_Zama_zamas
Bo zama zama bavukuti labangekho emtsetfweni eNingizimu Afrika lahlala etimayini letivaliwe nobe letisebentako kute timayini letifana negolide, insimbi, emalahle, kanye ne-manganese. Leligama lelitsi Zama zama lihunyushwe ngekutsi "Tsatsa litfuba e-isiZulu" futsi basebentisa emathulusi lamancane kanye netibhamu tekumba.
Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Bo_Zama_zamas#Tinkomba
Wikipedia: Ibrahim Traoré
https://ss.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_Traor%C3%A9
Ibrahim Traoré (watalwa ngabo 1988) usiphatsimandla setemphi saseBurkina Faso kantsi uphindze abe ngumongameli wesikhashane eBurkina Faso kusukela mhlaka 30 Inyoni 2022 ngesikhatsi sekugumbutela umbuso lokwakhipha umengameli wesikhashana Paul-Henri Sandaogo Damiba. Ngesikhatsi aneminyaka lengu-34, Traoré nyalo ungumengameli lomncane kunabo bonkhe emhlabeni.
Bosatiwakohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Bosatiwako
Tembangavehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Tembangave
Wikipedia: Umyalo
https://ss.wikipedia.org/wiki/Umyalo
Kufahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umyalo#Kufa
Wikipedia: Arthur Mafokate
https://ss.wikipedia.org/wiki/Arthur_Mafokate
Arthur Mafokate (watalwa mhlaka10 Kholwane 1964) ngumculi waseNingizimu Afrika. Ngemnyaka wa 1994, wakhipha i-albhamu yakhe yekucala lebeyinesihloko lesitsi Windy Windy nge-hit track "Amagents Ayaphanda".
Imphilo nemsebentihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Arthur_Mafokate#Imphilo_nemsebenti
Imphilo yakhe yasebuntfwanenihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Arthur_Mafokate#Imphilo_yakhe_yasebuntfwaneni
Wikipedia: Brenda Fassie
https://ss.wikipedia.org/wiki/Brenda_Fassie
Brenda Nokuzola Fassie (3 November 1964 - 9 May 2004) bekangumculi waseNingizimu Afrika, umbhali wetingoma, umdansi kanye nemshikashika. Uphindze atiwe ngaMaBrrr kubalandzeli bakhe, uphindze atiwe ngekutsi ngu "Queen of African Pop", "Madonna of The Townships" noma nje ngu The Black Madonna.
Baculi base baseNingizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Baculi_base_baseNingizimu_Afrika
Bosatiwakohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Bosatiwako
Wikipedia: I-Afrotraction
https://ss.wikipedia.org/wiki/I-Afrotraction
Mzwandile Moya (watalwa mhlaka 16 Apreli 1983) lowatiwa nga Afrotraction, ungumculi we-R&B kanye ne-neo soul wase Ningizimu Afrika kanye nemkhiciti. Moya uphuma emndenini webaculi futsi lutsandvo lwakhe ngemculo lwacala asesemncane.
Baculi base baseNingizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Baculi_base_baseNingizimu_Afrika
Wikipedia: AKA (umculi we-rap)
https://ss.wikipedia.org/wiki/AKA_(umculi_we-rap)
Kiernan Jarryd Forbes (28 January 1988 - 10 February 2023), lowatiwa ngekutsi ngu-AKA, bekangumculi we-rap wase Ningizimu Afrika, bekaphindze abe ngumkhiciti wemarekhodi kantsi abuye abengusomabhizinisi. Watalwa eKapa kantsi wakhulela eJozi, Forbes watfola kwatiwa ngemuva kwekukhulula liculo lakhe "Victory Lap" ku-albhamu yakhe yekucala, i-Altar Ego (2011).
Kufahttps://ss.wikipedia.org/wiki/AKA_(umculi_we-rap)#Kufa
Wikipedia: Arno Carstens
https://ss.wikipedia.org/wiki/Arno_Carstens
Articles with hCardshttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Articles_with_hCards
Baculi base baseNingizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Baculi_base_baseNingizimu_Afrika
Pages using infobox musical artist with associated actshttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_infobox_musical_artist_with_associated_acts
Wikipedia: Cassper Nyovest
https://ss.wikipedia.org/wiki/Cassper_Nyovest
Refiloe Maele Phoolo (watalwa mhlaka 16 Disemba 1990), lowatiwa nga Cassper Nyovest, ngumculi we-rap wase Ningizimu Afrika, kanye nembhali wetingoma,kantsi uphindze abe ngusomabhizinisi, umkhiciti welirekhodi kanye nemshayi wesibhakela. Watalwa futsi wakhulela eMahikeng, eNyakatfo yeNshonalanga, utsatfwa njengalomunye webaculi labaphumelelako eNingizimu Afrika.
Baculi base baseNingizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Baculi_base_baseNingizimu_Afrika
Wikipedia: Yvonne Chaka
https://ss.wikipedia.org/wiki/Yvonne_Chaka
Baculi base baseNingizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Baculi_base_baseNingizimu_Afrika
Pages with reference errorshttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_reference_errors
Wikipedia: Rosemary Ndlovu
https://ss.wikipedia.org/wiki/Rosemary_Ndlovu
Imphilo yakhe yasebuntfwanenihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Rosemary_Ndlovu#Imphilo_yakhe_yasebuntfwaneni
Kuboshwahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Rosemary_Ndlovu#Kuboshwa
Wikipedia: Marshall Dlamini
https://ss.wikipedia.org/wiki/Marshall_Dlamini
Bosopolitikihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Bosopolitiki
Ningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Ningizimu_Afrika
Wikipedia: Balweli beNkhululeko Yetemnotfo
https://ss.wikipedia.org/wiki/Balweli_beNkhululeko_Yetemnotfo
I-Economic Freedom Fighters (EFF) licembu lepolitiki lase Ningizimu Afrika lelisekela ema-Afrika kanye ne-Marxist-Leninist. Yasungulwa ngu Julius Malema, lobekangumengameli we-African National Congress Youth League (ANCYL) kanye nebangani bakhe, ngemnyaka wa-2013.
Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Balweli_beNkhululeko_Yetemnotfo#Umlandvo
Wikipedia: Patrick Loch Otieno Lumumba
https://ss.wikipedia.org/wiki/Patrick_Loch_Otieno_Lumumba
Patrick Loch Otieno Lumumba (watalwa 17 Kholwane 1962) ngummeli wase Kenya aphindze abe ngumshisekeli wetepolitiki. Bekangumcondzisi weKenya School of Law futsi bekangumcondzi weKenya Anti-Corruption Commission kusukela ngaJulayi 2010 kuya ku-Agasti 2011.
Imfundvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Patrick_Loch_Otieno_Lumumba#Imfundvo
Tikhundla temfundvo kanye netemphakatsihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Patrick_Loch_Otieno_Lumumba#Tikhundla_temfundvo_kanye_netemphakatsi
Imphilo yakhehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Patrick_Loch_Otieno_Lumumba#Imphilo_yakhe
Tincwadzihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Patrick_Loch_Otieno_Lumumba#Tincwadzi
Wikipedia: Floyd Shivambu
https://ss.wikipedia.org/wiki/Floyd_Shivambu
Nyiko Floyd Shivambu (watalwa mhlaka 1 Bhimbidvwane 1983) ungusopolitiki wase Ningizimu Afrika lolilunga lephalamende le-Economic Freedom Fighters (EFF). Watalwa eMalamulele, eLimpopo, kantsi uphindze abengusekela mongameli kanye nemholi we-Economic Freedom Fighters, umholi wePhalamende ePhalamende yaseNingizimu Afrika, losebenta ku-Trade and Industry Portfolio Committee kanye naku-Standing Committee on Finance.
Ningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Ningizimu_Afrika
Sopolitikihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Sopolitiki
Wikipedia: Sinawo Tambo
https://ss.wikipedia.org/wiki/Sinawo_Tambo
Sinawo Tambo (June 2, 1996) ngusopolitiki wase Ningizimu Afrika lochamuka eEastern Cape. Kusukela mhlaka 22 Imphala 2020, ulilunga leSigungu saVelonkhe sase Ningizimu Afrika lelimele ema-Economic Freedom Fighters.
Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sinawo_Tambo#Umlandvo
Imibhalo lebhalwe phansihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sinawo_Tambo#Imibhalo_lebhalwe_phansi
Wikipedia: Economic Freedom Fighters
https://ss.wikipedia.org/wiki/Economic_Freedom_Fighters
I-Economic Freedom Fighters (EFF) licembu lepolitiki lase Ningizimu Afrika lelisekela ema-Afrika kanye ne-Marxist-Leninist. Yasungulwa ngu Julius Malema, lobekangumengameli we-African National Congress Youth League (ANCYL) kanye nebangani bakhe, ngemnyaka wa-2013.
Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Economic_Freedom_Fighters#Umlandvo
Wikipedia: Indzawo yase Nkandla
https://ss.wikipedia.org/wiki/Indzawo_yase_Nkandla
Likhaya laMengameli wase Ningizimu Afrika Jacob Zuma lisendzaweni lengaba ngemakhilomitha langu-24 ( mi) eningizimu yelidolobha lase Nkandla eKwaZulu-Natal futsi ivame kubitwa ngekutsi yiNkandla homestead. Ngesikhatsi sebumongameli baZuma, lokwakhiwa kwalelikhaya kwasusa impikiswano lenkulu ngemali yembuso lecitfwe ekwakhiweni kwayo.
Ningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Ningizimu_Afrika
Wikipedia: Nkandla, KwaZulu-Natal
https://ss.wikipedia.org/wiki/Nkandla,_KwaZulu-Natal
iNkandla lidolobha lelisesifundzeni sase-uThungulu eKwaZulu-Natal, eNingizimu Afrika. Kantsi libuye libe indzawo yekuhlala yeMkhandlu Wesifundza wase Nkandla, kanye nesigodzi lapho kuhlala khona lobekangumengameli wase Ningizimu Afrika, Jacob Zuma.
Ningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Ningizimu_Afrika
Wikipedia: Ahmed Kathrada
https://ss.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Kathrada
Ahmed Mohamed Kathrada (21 Agasti 1929 - 28 Mashi 2017),Lophindze atiwe nga "Kathy", bekangusopolitiki wase Ningizimu Afrika futsi angumlweli welubandlululo.
Ningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Ningizimu_Afrika
Sopolitikihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Sopolitiki
Wikipedia: Barbara Hogan
https://ss.wikipedia.org/wiki/Barbara_Hogan
Barbara Anne Hogan (watalwa mhlaka 28 Indlovana 1952) bekanguNdvuna wetemphilo kanye Netemabhizinisi Emphakatsi kuKhabhinethi yamongameli Zuma eNingizimu Afrika.
Imphilo yakhe yasebuntfwanenihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Barbara_Hogan#Imphilo_yakhe_yasebuntfwaneni
Wikipedia: Malusi Gigaba
https://ss.wikipedia.org/wiki/Malusi_Gigaba
Knowledge Malusi Nkanyezi Gigaba (mhlaka 30 Ingci 1971) ngusopolitiki wase Ningizimu Afrika lowasebenta njengeNdvuna Yetindzaba Tavelonkhe yeRiphabhulikhi yase Ningizimu Afrika ngaphansi kwekhabinethi yamongameli Cyril Ramaphosa kusukela mhlaka 27 Indlovana 2018 kwate kwaba ngu 13 Lweti 2018. Waphindze wabamba lesikhundla kusukela mhlaka 25 Inkhwenkhweti 2014 kuya kumhlaka 31 Mashi 2017 ngesikhatsi akhetfwa nguMengameli wangaphambilini Jacob Zuma.
Wikipedia: Blade Nzimande
https://ss.wikipedia.org/wiki/Blade_Nzimande
Bonginkosi Emmanuel "Blade" Nzimande (14 Apreli 1958 e-Edendale edvute nase Pietermaritzburg) ungusopolitiki wase Ningizimu Afrika, losati setenhlalakahle, sati sefilosofi, umfundzisi, umlweli welubandlululo kanye neNdvuna Yetemfundvo Lephakeme, Isayensi neTheknoloji. BekanguNdvuna yetekutfutsa kusukela nga-2018 kuya ku-2019, kanye neNdvuna Yetemfundvo Lephakeme kanye Netekuceceshwa kusukela nga-2009 kuya ku-2017.
Ningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Ningizimu_Afrika
Sopolitikihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Sopolitiki
Wikipedia: Baleka Mbete
https://ss.wikipedia.org/wiki/Baleka_Mbete
Baleka Mbete (24 Inyoni 1949) ungusopolitiki wase Ningizimu Afrika lobekaphindze abengusekela waMengameli wase Ningizimu Africa kusukela mhlaka 2008 kuya kumhlaka 2009. Waphindze waba Sikhulumi seSigungu saVelonkhe tikhatsi letimbili letingachubeki kusukela nga-2004 kuya ku-2008 kanye nangesikhatsi kusuka nga-2014 kuya ku-2019.
Ningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Ningizimu_Afrika
Sopolitikihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Sopolitiki
Wikipedia: Kgalema Motlanthe
https://ss.wikipedia.org/wiki/Kgalema_Motlanthe
Kgalema Petrus Motlanthe (watalwa mhlaka 19 Kholwane 1949) ungusopolitiki wase Ningizimu Afrika lowaba ngumengameli wesitsatfu wase Ningizimu Africa kusukela mhlaka 25 Inyoni 2008 kuya kumhlaka 9 Inkhwenkhweti 2009, ngemuva kwekwesula kwa Thabo Mbeki.
Wikipedia: Ivy Matsepe-Casaburri
https://ss.wikipedia.org/wiki/Ivy_Matsepe-Casaburri
Ivy Florence Matsepe-Casaburri (18 September 1937 - 6 April 2009) bekangusopolitiki wase Ningizimu Afrika. Bekangundvunankhulu wesibili wase Free State, kantsi bekaphindze abe yiNdvuna yetekuchumana yase Ningizimu Afrika kusukela nga-2009 kwate kwaba sekufeni kwakhe.
Wikipedia: Maryana Iskander
https://ss.wikipedia.org/wiki/Maryana_Iskander
Maryana Iskander (watalwa mhlaka 1 Inyoni 1975) ungumphatsi lomkhulu we Wikimedia Foundation. Uhlala eNingizimu Afrika kanye naseMelika kantsi watalelwa eGibhithe futsi ungummeli.
Ningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Ningizimu_Afrika
Pages with citations lacking titleshttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_citations_lacking_titles
Wikipedia: Walter Sisulu
https://ss.wikipedia.org/wiki/Walter_Sisulu
Walter Max Ulyate Sisulu (18 Inkhwenkhweti 1912 - 5 Inkhwenyane 2003) bekasishoshovi abuye ngusopolitiki kanye nemholi welicembu le African National Congress (ANC) wase Ningizimu Afrika futsi abelilunga. Emkhatsini welibanga le-ANC-Nobhala Jikelele (1949-1954) kanye neSekela laMengameli we-ANC (1991-1994), wamangalelwa No.
Ningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Ningizimu_Afrika
Sopolitikihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Sopolitiki
Wikipedia: Oliver Tambo
https://ss.wikipedia.org/wiki/Oliver_Tambo
Oliver Reginald Kaizana Tambo (27 October 1917 24 April 1993) bekangusopolitiki licembu le African National Congress (ANC) kusukela nga-1967 kuya ku-1991. Tambo watalwa eNingizimu Afrika kantsi ulwe nelubandlululo impilo yakhe yonke.
Ningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Ningizimu_Afrika
Sopolitikihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Sopolitiki
Wikipedia: Tim Jenkin
https://ss.wikipedia.org/wiki/Tim_Jenkin
Timothy Peter Jenkin (watalwa nga-1948) ungumbhali wase Ningizimu Afrika, lobekangumlweli welubandlululo kantsi waphindze waboshiwa ngenca yekhubhala ngetepolitiki. Watiwa kakhulu ngekubaleka kwakhe ejele lasePitoli nga-1979 (incenye yePitoli Central Prison complex), kanye naStephen Lee na-Alex Moumbaris.
Ningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Ningizimu_Afrika
Sopolitikihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Sopolitiki
Wikipedia: Thomas Mtobi Mapikela
https://ss.wikipedia.org/wiki/Thomas_Mtobi_Mapikela
Thomas Mtobi Mapikela (1869-1945) bekangulomunye webasunguli be-South African Native National Congress leyasungulwa nga-1912 futsi, nga-1923, yaba yi-African National Congress. Bekangumbati ngemsebenti wakhe, kepha ngekushesha wadlala indzima lebalulekile kutembusave, kantsi watiwa ngekufaka sandla ekutfoleni intsandvo yelinyenti eNingizimu Afrika.
Indlu yaseMapikela kanye nekubaluleka kwayohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Thomas_Mtobi_Mapikela#Indlu_yaseMapikela_kanye_nekubaluleka_kwayo
Wikipedia: Fikile Mbalula
https://ss.wikipedia.org/wiki/Fikile_Mbalula
Fikile April Mbalula (watalwa mhlaka 8 Apreli 1971) ungusopolitiki wase Ningizimu Afrika lobekangumabhalane jikelele we African National Congress (ANC) kusukela ngaDisemba 2022. BekanguNdvuna yeKhabhinethi emkhatsini wa-2010 na-2023, kantsi uphidze waba nguNdvunankulu yetekutfutsa kusukela nga-2019 kuya ku-2023.
Ningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Ningizimu_Afrika
Sopolitikihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Sopolitiki
Wikipedia: Ace Magashule
https://ss.wikipedia.org/wiki/Ace_Magashule
Elias Sekgobelo "Ace" Magashule ( 3 Novemba 1959) ngusopolitiki wase Ningizimu Afrika lobekangumlweli welubandlululo lowasebenta njengaNobhala Jikelele we African National Congress (ANC), emkhatsini waDisemba 2017 kwate kwabekwa kwakhe esikhundleni mhlaka-3 Meyi 2021. Bekangundvunankhulu we Free State, lesinye setifundza letiyimfica tase Ningizimu Afrika, kusukela nga-2009 kuya ku-2018, futsi watiwa ngekutsi unemandla ku-ANC esifundzeni sakubo.
Ningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Ningizimu_Afrika
Sopolitikihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Sopolitiki
Wikipedia: Frank Bladin
https://ss.wikipedia.org/wiki/Frank_Bladin
Francis Masson Bladin, (26 Agasti 1898 - 2 Indlovana 1978) bekangumphatsi wetemphi wase-Australia lobekangumholi lomkhulu we Royal Australian Air Force (RAAF). Watalelwa endzaweni yasemakhaya yaseVictoria, waphotfula eRoyal Military College, Duntroon, ngemnyaka wa 1920.
Sopolitikihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Sopolitiki
Wikipedia: Bugebengu eNingizimu Afrika
https://ss.wikipedia.org/wiki/Bugebengu_eNingizimu_Afrika
Lzinga lebugebengu eNingizimu Afrika lifaka phakatsi bonkhe bugebengu lobunebudlova nalobungasibo budlova lobwenteka eveni laseNingizimu Afrika, nobe ngalenye indlela lobusemkhatsini wemandla alo. Uma kucatsaniswa nalamanye emave iNingizimu Afrika inelinani lelisetulu lebugebengu lobunebudlova futsi yatiwa ngekutsi inelinani leliphakeme kakhulu lekubulala emhlabeni wonkhe.
Wikipedia: Amos Masondo
https://ss.wikipedia.org/wiki/Amos_Masondo
Nkosiyakhe Amos Masondo ( 21 Apreli 1953) ngusopolitiki wase Ningizimu Afrika, losebente njengeSihlalo we-National Council of Provinces yase Ningizimu Afrika kusukela mhlaka 23 Inkhwenkhweti 2019. Bekangumphatsi welidolobha laseJozi, emkhatsini waDisemba 2000 na-2011.
Ningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Ningizimu_Afrika
Sopolitikihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Sopolitiki
Wikipedia: Sylvia Lucas
https://ss.wikipedia.org/wiki/Sylvia_Lucas
Sylvia Elizabeth Lucas ( 22 Apreli 1964) ungusekela Sihlalo we-National Council of Provinces eNingizimu Afrika, ngemuva kwekutsatsa sikhundla mhlaka 23 Inkhwenkhweti 2019. Kusukela ngo-2013 kuya ku-2019, waba nguNdvunankhulu wesine wesifundza sase Northern Cape.
Ningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Ningizimu_Afrika
Sopolitikihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Sopolitiki
Wikipedia: Félix Houphouët-Boigny
https://ss.wikipedia.org/wiki/F%C3%A9lix_Houphou%C3%ABt-Boigny
Félix Houphouët-Boigny (18 October 1905 - 7 December 1993), lophindze atiwe ngaPapa Houphouet noma Le Vieux ("Lomdzala"), bekangusopolitiki wase-Ivory Coast, kantsi bekangudokotela ngembi kwekutsi abe ngumengameli wekucala wase-Ivory Coast, kusukela nga-1960 kwate kwaba sekufeni kwakhe nga-1993. Indvuna yesive, wasebenta njengemsiti wetekwelashwa, umholi wenyonyane, kanye nemlimi ngaphambi kwekutsi akhetfwe ePhalamende yaseFulansi.
Sopolitikihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Sopolitiki
Wikipedia: African Congress for Transformation
https://ss.wikipedia.org/wiki/African_Congress_for_Transformation
I-African Congress for Transformation (ACT) licembu lepolitiki laseNingizimu Afrika lelasungulwa ngenyanga yeNgci nga-2023 ngulobekangundvunankhulu we Free State Ace Magashule, futsi wacosha umphatsi we Hawks Berning Ntlemeza.https://www.
Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/African_Congress_for_Transformation#Tinkomba
Wikipedia: Mxolisi Dukwana
https://ss.wikipedia.org/wiki/Mxolisi_Dukwana
Mxolisi Abraham Dukwana (watalwa mhlaka 14 Inyoni 1964) ungusopolitiki wase Ningizimu Afrika kantsi bekanguNdvunankhulu wesikhombisa wesifundza seFree State kusukela ngenyanga yeNdlovana 2023. Uphindze waba nguSihlalo weSifundza we Free State yelicembu lakhe lepolitiki, i-African National Congress (ANC), kusukela ngaJanuary 2023.
Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Mxolisi_Dukwana#Tinkomba
Wikipedia: Kholeka Gcaleka
https://ss.wikipedia.org/wiki/Kholeka_Gcaleka
Nompilo Kholeka Gcaleka ngummeli wase Ningizimu Afrika kantsi uphindze abengumvikeli wemphakatsi wase Ningizimu Africa. Ungumuntfu wesihlanu kubamba lesikhundla ngemuva kwekungena esikhundleni sa Busisiwe Mkhwebane.
Ningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Ningizimu_Afrika
Sopolitikihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Sopolitiki
Wikipedia: 2023 Umlilo wesakhiwo saseGoli
https://ss.wikipedia.org/wiki/2023_Umlilo_wesakhiwo_saseGoli
Ngamhlaka 31 Ingci 2023 ngo 01:30 SAST, umlilo wagcwala sakhiwo eJozi, eNingizimu Afrika, wabulala bantfu labangu-74 waphindze walimata labanye labangu-52.https://edition.
Tintfo letentekahttps://ss.wikipedia.org/wiki/2023_Umlilo_wesakhiwo_saseGoli#Tintfo_letenteka
Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/2023_Umlilo_wesakhiwo_saseGoli#Tinkomba
Wikipedia: Antonio Faraó
https://ss.wikipedia.org/wiki/Antonio_Fara%C3%B3
Umsebentihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Antonio_Fara%C3%B3#Umsebenti
Imiklomelohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Antonio_Fara%C3%B3#Imiklomelo
Umlandvo wetincwadzihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Antonio_Fara%C3%B3#Umlandvo_wetincwadzi
Wikipedia: Zhong Shanshan
https://ss.wikipedia.org/wiki/Zhong_Shanshan
Zhong Shanshan ( watalwa ngenyanga yeNgongoni ngemnyaka wa 1954) ngusomabhizinisi waseShayina.
Bosomabhizinisihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Bosomabhizinisi
Wikipedia: Gwede Mantashe
https://ss.wikipedia.org/wiki/Gwede_Mantashe
Samson Gwede Mantashe (watalwa mhlaka 21 Inhlaba 1955) ungusopolitiki wase Ningizimu Afrika kantsi wacala ngekuba ngumholi wetinyonyane kwatsi ngekuhamba kwesikhatsi wangenela tepolitiki waba iNdvuna yeMitfombo yeMaminerali kanye Nemandla. BekanguNdvuna yeMitfombo yeMaminerali kusukela ngaFebhuwari 2018 kuya kuMeyi 2019, ngesikhatsi kwakhiwa iphothifoliyo yakhe.
Iminyaka yebuncane nekufundzahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Gwede_Mantashe#Iminyaka_yebuncane_nekufundza
Wikipedia: Jeff Radebe
https://ss.wikipedia.org/wiki/Jeff_Radebe
Jeffrey Thamsanqa Radebe Lophindze atiwe nga Jeff Hadebe (watalwa mhlaka 18 Indlovana 1953) ungusopolitiki kanye nasomabhinizini wase Ningizimu Afrika lowagcina kubekwa njengeNdvuna yeMandla nguCyril Ramaphosa mhlaka 26 Indlovana 2018. Wakhonta kuhulumende wase Ningizimu Afrika njengeNdvuna yeMengameli kusukela nga-2014 kuya ku-2018.
Imfundvo kanye nekuphilahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Jeff_Radebe#Imfundvo_kanye_nekuphila
Wikipedia: Enver Surty
https://ss.wikipedia.org/wiki/Enver_Surty
Mohamed Enver Surty (watalwa mhlaka 15 Ingci 1953) ungusopolitiki kanye neMmeli wase Ningizimu Afrika lowasebenta njengelisekela leNdvuna Yetemfundvo Lesisekelo kuKhabhinethi yeMengameli Cyril Ramaphosa kusukela nga-2009 kuya ku-2019. Kantsi ubuye abe lilunga le-African National Congress.
Ningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Ningizimu_Afrika
Sopolitikihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Sopolitiki
Wikipedia: Angie Motshekga
https://ss.wikipedia.org/wiki/Angie_Motshekga
Matsie Angelina Motshekga Lophindze atiwe njenga Angie Motshekga (watalwa mhlaka 19 Inhlaba 1955) ungusopolitiki kantsi iphindze abe ngundvunankule wetemfumdvo yemabanga laphansi e Ningizimu Afrika.Usebenta njengeNdvuna Yetemfundvo Lesisekelo kusukela ngaMeyi 2009.
Imphilo yakhe yekucala kanye nemsebenti wakhe wekufundzisahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Angie_Motshekga#Imphilo_yakhe_yekucala_kanye_nemsebenti_wakhe_wekufundzisa
Wikipedia: Bathabile Dlamini
https://ss.wikipedia.org/wiki/Bathabile_Dlamini
Bathabile Dlamini (watalwa mhlaka 10 Inyoni 1962) ungusopolitiki wase Ningizimu Afrika lobekangumengameli we African National Congress (ANC) Women's League kusukela nga-2015 kuya ku-2022. Ngaphambilini bekanguNdvunankulu yeMengameli yeBesifazane kusukela nga-2018 kuya ku-2019 kanye neNdvuna Yekutfutfukiswa kweMphakatsi kusukela nga-2010 kuya ku-2018.
Ningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Ningizimu_Afrika
Sopolitikihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Sopolitiki
Wikipedia: Susan Shabangu
https://ss.wikipedia.org/wiki/Susan_Shabangu
Susan Shabangu ( 28 Indlovana 1956) ungusopolitiki wase Ningizimu Afrika lobe lilunga lephalamende lelimele i-African National Congress kusukela ngaMeyi 1994. Ngaphambilini bekabambe sikhundla sekuba nguNdvunankule Yekutfutfukiswa kweMphakatsi.
Ningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Ningizimu_Afrika
Sopolitikihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Sopolitiki
Wikipedia: Lindiwe Zulu
https://ss.wikipedia.org/wiki/Lindiwe_Zulu
Lindiwe Daphney Zulu (watalwa mhlaka 21 Apreli 1958) ungusopolitiki wase Ningizimu Afrika katsi uphindze abe nguNdvunankulu Yekutfutfukiswa Kwemmango. Ngaphambi kwekutsi akhetfwe kulelohhovisi ngaMeyi 2019, bekanguNdvuna Yekutfutfukiswa Kwemabhizinisi Lamancane kusukela nga-2014 kuya ku-2019.
Imphilo yasebuntfwanenihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Lindiwe_Zulu#Imphilo_yasebuntfwaneni
Wikipedia: Joan Chamorro
https://ss.wikipedia.org/wiki/Joan_Chamorro
Joan Chamorro (watalwa ngemnyaka wa 1962) ngumculi we-jazz waseSpain kantsi uphindze abe nguthishela wemculo. Udlala i-saxophone, i-clarinet, i-flaut, i-cornet kanye ne-double bass.
Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Joan_Chamorro#Tinkomba
Wikipedia: Mkhuleko Hlengwa
https://ss.wikipedia.org/wiki/Mkhuleko_Hlengwa
Mkhuleko Hlengwa (watalwa mhlaka 12 Inhlaba 1987) ungusopolitiki wase Ningizimu Afrika losebenta njengelilunga leSigungu saVelonkhe se-Inkatha Freedom Party (IFP). Uphindze abengusihlalo weKomidi Lechubekako yePhalamende ye-Public Accounts (SCOPA).
Bosopolitikihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Bosopolitiki
Ningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Ningizimu_Afrika
Wikipedia: I-Inkatha Freedom Party
https://ss.wikipedia.org/wiki/I-Inkatha_Freedom_Party
I-Inkatha Freedom Party (Zulu: , IFP) licembu lepolitiki laseNingizimu Afrika, lelingulelinye lelidlale indzima lenkulu kutepolitiki nemladvo walelalive. Nanobe libhaliswe njengelicembu lesive, litfole imphumelelo lencane kuwo wonke emakhetfo lake abanjwa ngaphandle kwesifundza sayo saseKwaZulu-Natal.
Ningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Ningizimu_Afrika
Sopolitikihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Sopolitiki
Wikipedia: Inkatha Freedom Party
https://ss.wikipedia.org/wiki/Inkatha_Freedom_Party
Inkatha Freedom Party (Zulu: , IFP) licembu lepolitiki laseNingizimu Afrika, lelingulelinye lelidlale indzima lenkulu kutepolitiki nemladvo walelalive. Nanobe libhaliswe njengelicembu lesive, litfole imphumelelo lencane kuwo wonke emakhetfo lake abanjwa ngaphandle kwesifundza sayo saseKwaZulu-Natal.
Ningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Ningizimu_Afrika
Sopolitikihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Sopolitiki
Wikipedia: Joe Modise
https://ss.wikipedia.org/wiki/Joe_Modise
Johannes "Joe" Modise (23 Inkhwenkhweti 1929 - 26 Lweti 2001) bekangusopolitiki wase Ningizimu Afrika aphindze abe ngulomunye lowasungula uMkhonto we Sizwe, libutfo lemphi le-African National Congress, kantsi uphindze waba ngumholi wayo lowasebenta sikhatsi lesidze ngesikhatsi isekudzingisweni. Modise bekalisekela la Joe Slovo kanye naChris Hani ngetikhatsi letehlukene.
Kungenela tepolitikihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Joe_Modise#Kungenela_tepolitiki
Wikipedia: Raymond Mhlaba
https://ss.wikipedia.org/wiki/Raymond_Mhlaba
Raymond Mphakamisi Mhlaba (Indlovana 12, 1920 - Indlovana 20, 2005) bekangusopolitiki abuye alwa nembuso welubandlululo, umKhomanisi futsi angumholi we African National Congress (ANC) futsi abengundvunankhulu wekucala wase Eastern Cape. Mhlaba wacitsa iminyaka lengu-25 asejele.
Ningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Ningizimu_Afrika
Sopolitikihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Sopolitiki
Wikipedia: Kobie Coetsee
https://ss.wikipedia.org/wiki/Kobie_Coetsee
Hendrik Jacobus Coetsee (19 April 1931 - 29 July 2000), Bekangusopoliki kanye nemholi welicembu iNational Party e Ningizimu Afrika, kantsi ube ngulabanye bebaholi belibandlululo ngesikhatsi sengucuko kwelive kwentsandvo yelinyenti.
Umlandvo Wekuphilahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Kobie_Coetsee#Umlandvo_Wekuphila
Wikipedia: Wilton Mkwayi
https://ss.wikipedia.org/wiki/Wilton_Mkwayi
Wilton Zimasile Mkwayi (17 Disemba 1923 - 24 Kholwane 2004) bekangulabanye bebalandzeli lebaphindze babe baholi beliphiko lweMkhonto weSizwe ku African National Congress. Kantsi bekaphindze abengulomunye wemalunga lasitfupha ekucala e-Umkonto weSizwe kutsi atfunyelwe ekucecesheni imphi.
Imphilo yakhe yasebuntfwanenihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Wilton_Mkwayi#Imphilo_yakhe_yasebuntfwaneni
Umsebenti wetembusavehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Wilton_Mkwayi#Umsebenti_wetembusave
Wikipedia: Siphiwe Nyanda
https://ss.wikipedia.org/wiki/Siphiwe_Nyanda
Siphiwe Nyanda (watalwa ngemnyaka wa 1950) ngusopolitiki lophindze abekangumholi lowendlulile wembutfo wetempi wase Ningizimu Afrika futsi angumuntfu wepolitiki. Abelilunga le-Mkhonto we Sizwe futsi bekangumholi we-South African National Defence Force kusukela nga-1998 kuya ku-2005, i-Minister of Communications kusukela nga-2009 kuya ku-2010 futsi wabekwa njengelilunga lebhodi ye-Denel ngenyanga yeNkhwenkhweti nga-2018.
Ningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Ningizimu_Afrika
Sopolitikihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Sopolitiki
Wikipedia: Themba Godi
https://ss.wikipedia.org/wiki/Themba_Godi
Nelson Themba Godi (watalwa mhlaka 10 Ingci 1966) ngusopolitiki wase Ningizimu Afrika lobekalilunga leSigungu saVelonkhe. Kantsi wamiswa esikhundleni sakhe Njengelisekela lemholi wephalamende we Pan-Africanist Congress of Azania, ngumengameli we-PAC, Motsoko Pheko, ngenyanga yeNyoni ngemnyaka wa 2006.
Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Themba_Godi#Tinkomba
Wikipedia: Travis King
https://ss.wikipedia.org/wiki/Travis_King
Sopolitikihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Sopolitiki
Wikipedia: Cape Town
https://ss.wikipedia.org/wiki/Cape_Town
Cape Town inhloko-dolobha yomthetho yaseNingizimu Afrika. Yidolobha elidala kunawo wonke ezweni futhi ikomkhulu lePhalamende laseNingizimu Afrika.
IRiphabhulikhi yeNingizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:IRiphabhulikhi_yeNingizimu_Afrika
Wikipedia: Sitsembu
https://ss.wikipedia.org/wiki/Sitsembu
Sitsembu ngumkhuba wekushada nebantfu labanyenti. Kantsi loku kuvame kutsii Indvodza ishade nebafati labangetulu kwamunye ngesikhatsi sinye.
Wikipedia: Jona Lomu
https://ss.wikipedia.org/wiki/Jona_Lomu
Jona Tali Lomu MNZM (12 Inkhwenkhweti 1975 - 18 Lweti 2015) bekangumdlali we rugby wase New Zealand. Lomu utsatfwa njengemdlali wekucala wemhlaba we-rugby kudvuma atiwe umhlaba wonke, kantsi lokudvula kwakhe kwaba nemtselela lomkhulu kulomdlalo.
Temidlalohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Temidlalo
Wikipedia: Freedom Front Plus
https://ss.wikipedia.org/wiki/Freedom_Front_Plus
I-Freedom Front Plus licembu lepolitiki laseNingizimu Afrika lelasungulwa nga-1994. Lelicembu lholwa ngu Pieter Groenewald.
Tepolitikihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Tepolitiki
Wikipedia: Richard Roundtree
https://ss.wikipedia.org/wiki/Richard_Roundtree
Richard Roundtree (July 9, 1942 - October 24, 2023) bekangumdlali wemafilimu kanye namabonakudze waseMelika, lowatiwa ngekutsi "ngemlingisi wekucala lomnyama" ngekudlala kwakhe umseshi John Shaft ku-movie yango-1971 i-Shaft, kanye netincenye tayo letine, letikhishwe emkhatsini wa-1972 na-2019. Tweedle, Sam, "I'm Just Talkin' About Shaft (And We Can Dig It)," Confessions of a Pop Culture Addict, Internet website , accessed August 20, 2014.
Bosatiwakohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Bosatiwako
Wikipedia: Esther Mahlangu
https://ss.wikipedia.org/wiki/Esther_Mahlangu
Articles with hCardshttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Articles_with_hCards
Bosatiwakohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Bosatiwako
Wikipedia: Bantfu basive semaNdebele aseNingizimu
https://ss.wikipedia.org/wiki/Bantfu_basive_semaNdebele_aseNingizimu
Ema-AmaNdebele licembu lebantfu labavela INingizimu Afrika labakhuluma isiNdebele. Linyenti labo litfolaka etifundzeni tase Mpumalanga, eGauteng, Limpopo, kanye nasenyakatfo-Mpumalanga yeNingizimu Afrika.
Iningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Iningizimu_Afrika
Wikipedia: I-Indian National Congress
https://ss.wikipedia.org/wiki/I-Indian_National_Congress
I-Indian National Congress (INC), Licembu letepolitiki laseNdiya lelasungulwa ngemnyaka wa-1885. Kantsi liyinhlangano yekucala yekulwa nembuso welibandlululu waseBrithani e-Asia.
Pages with reference errorshttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_reference_errors
Tembangavehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Tembangave
Wikipedia: I-Democratic Alliance (i-South Africa)
https://ss.wikipedia.org/wiki/I-Democratic_Alliance_(i-South_Africa)
I-Democratic Alliance (DA; ngeAfrikaans ) licembu lepolitiki lase Ningizimu Afrika, kantsi lilicembu leliphikisana ne-African National Congress (ANC). Lelicembu lihlala lesemkhatsini futsi libitwa ngekutsi yi-centre-left kanye ne-centre'right policies.
Tembangavehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Tembangave
Wikipedia: I-African Christian Democratic Party
https://ss.wikipedia.org/wiki/I-African_Christian_Democratic_Party
I-African Christian Democratic Party (ACDP) licembu lepolitiki lase Ningizimu Afrika lelasungulwa ngemnyaka wa 1993. Lilicembu likholelwa ekubuseni ngnkambu yebuKrestu letisekelwe etimisweni teliBhayibheli.
Tembusavehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Tembusave
Wikipedia: I-United Democratic Movement
https://ss.wikipedia.org/wiki/I-United_Democratic_Movement
I-United Democratic Movement (UDM) licembu lepolitiki lase Ningizimu Afrika lelasungulwa ngumholi we-National Party, Roelf Meyer. Kantsi ngekuhamba kwesikhatsi Meyer walishiya lelicumbu wajoyina licembu le -African National Congress kanye ne-Transkei homeland, Jenerali Bantu Holomisa, kanye nelilunga le-ANC Executive Committee, John Taylor.
Tembusavehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Tembusave
Wikipedia: Inhlangano Yekugucula Bantfu base-Afrika
https://ss.wikipedia.org/wiki/Inhlangano_Yekugucula_Bantfu_base-Afrika
I-African Transformation Movement (ATM) licembu lepolitiki INingizimu Afrika leliholwa ngu Vuyolwethu Zungula. Lelicembu likholelwa etimisweni telibhayibheli kantsi lasungulwa ngekusekelwa yi-South African Council of Messianic Churches in Christ (SACMCC).
Tembangavehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Tembangave
Wikipedia: IGOOD
https://ss.wikipedia.org/wiki/IGOOD
I-GOOD licembu lepolitiki lase Ningizimu Afrika lelasungulwa ngaDisemba 2018. Patricia de Lille names her party 'Good'.
Tembangavehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Tembangave
Wikipedia: Licembu Lenkhululeko Yesive
https://ss.wikipedia.org/wiki/Licembu_Lenkhululeko_Yesive
I-National Freedom Party (NFP) licembu lepolitiki lase Ningizimu Afrika. Lelicembu lasungulwa mhlaka 25 Januwari 2011 ngu Zanele kaMagwaza-Msibi, lobekangusihlalo I-Inkatha Freedom Party (IFP), kantsi walicala kanye nalamanye emalunga e-IFP.
Tembangavehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Tembangave
Wikipedia: I-African Independent Congress
https://ss.wikipedia.org/wiki/I-African_Independent_Congress
I-African Independent Congress (AIC) Ngulelinye lemacembu lamancane epolitiki laseNingizimu Afrika. Lelicembu lasungulwa eMatatiele mhlaka 12 Disemba 2005, bekungumkhankhaso wekubhikisha ngekuphikisana nendzawo yalendzawo lesemkhatsini wemincele yesifundza sase-Eastern Cape kunaseKwaZulu-Natal ngenca yeSichibiyelo se-12 seMtsetfosisekelo waseNingizimu Afrika lesabekwa nguhulumende we-ANC.
Tembangavehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Tembangave
Wikipedia: I-Congress of the People
https://ss.wikipedia.org/wiki/I-Congress_of_the_People
I-Congress of the People (COPE) licembu lepolitiki lase Ningizimu Afrika lelasungulwa ngemnyaka wa-2008 ngemalunga e-African National Congress (ANC) labafaka phakatsi Mosiuoa Lekota, Mbhazima Shilowa kanye na Mluleki George . Lelicembu lamenyetelwa ngemuva kwemhlangano wavelonkhe lobewubanjelwe eSandton mhlaka 1 Novemba 2008, futsi lasungulwa emhlanganweni lobewubanjwe eBloemfontein mhlaka 16 Disemba 2008.
Tembangavehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Tembangave
Wikipedia: I-Pan Africanist Congress yase-Azania
https://ss.wikipedia.org/wiki/I-Pan_Africanist_Congress_yase-Azania
I-Pan Africanist Congress of Azania (leyatiwa ngekutsi I-PAC Africanista Congress (PAC) licembu lepolitiki laseNingizimu Afrika , kantsi ngulelinye lemacembu etepolitiki leladlala indzima lenkulu ekulweni nenkhululeko yebantfu labamnyama. Lelicembu lasungulwa nguRobert Sobukwe, ngemuva kwekushiya licembu le I-African National Congress (ANC) ngemnyaka wa-1959, njengoba i-PAC beyimelene ne-ANC "live ngelabo bonkhe labahlala kulo labamhlophe nalabamnyama" futsi bebangavumelani nembono webuhlanga lobunyenti, esikhundleni saloko belikhutsata iNingizimu Afrika lesekelwe ebuveni base-Afrika.
Tembangavehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Tembangave
Wikipedia: I-Al Jama-ah
https://ss.wikipedia.org/wiki/I-Al_Jama-ah
I-Al Jama-ah (Arabic الجماعة, lit. ') licembu lepolitiki lase Ningizimu Afrika.
Tembangavehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Tembangave
Wikipedia: Sento
https://ss.wikipedia.org/wiki/Sento
I-ActionSA licembu lepolitiki lase Ningizimu Afrika lelasungulwa ngu-Herman Mashaba ngo 2020, lobekangumphatsi welidolobha laseJozi, ngekushesha ngemuva kwekutsi ashiye I-Democratic Alliance.
Wikipedia: Sivumelwane Selubandlululo
https://ss.wikipedia.org/wiki/Sivumelwane_Selubandlululo
I-Patriotic Alliance (PA) licembu lepolitiki lase Ningizimu Afrika, lelasungulwa nga-2013 ngu-Gayton McKenzie na-Kenny Kunene, lobekanguthishela wesiNgisi lowaba ngumtsengisi.Lelicembu ngalesikhatsi limemetela kutsi lihlose kuhlanganyela elukhetfweni lwavelonkhe kanye nelwesifundza lwanga-2014 eNingizimu Afrika, ngekunaka kakhulu sifundza sase Western Cape, nanobe litawuphindze lifune kuba khona eFree State, eGauteng, INyakatfo yeKapa nase North West.
Pages with reference errorshttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_reference_errors
Tembangavehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Tembangave
Wikipedia: Indzawo Yekwetfula Tinsita
https://ss.wikipedia.org/wiki/Indzawo_Yekwetfula_Tinsita
I-Forum 4 Service Delivery (F4SD) licembu lepolitiki lase INingizimu Afrika lelasungulwa ngemnyaka wa-2015 kute kucatululwe tinkinga letifana nemanti, kuhlanta, tindlu, imitsetfo yekufika, imfundvo kanye nebantfwana labaya esikolweni ngaphandle kweticatfulo. Lelicembu labhalisa kutsi litawuncintisana elukhetfweni lwabomasipala baseNingizimu Afrika lwanga-2016 etifundzeni letisihlanu: iNyakatfo yeNshonalanga, iMpumalanga, iNorthern Cape, I-Gauteng neLimpopo.
Tembangavehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Tembangave
Wikipedia: Bantfu Bantfu Labakhulu
https://ss.wikipedia.org/wiki/Bantfu_Bantfu_Labakhulu
I-Bantu Batho Congress licembu lepolitiki lase Ningizimu Afrika lelasungulwa ngu-Philani 'PG' Mavundla.Lelicembu litibita ngekutsi yi-Afrocentric, Pan-Africanist kanye ne-feminist revolutionary movement.
Tembangavehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Tembangave
Wikipedia: African People's Convention
https://ss.wikipedia.org/wiki/African_People%27s_Convention
I-African People's Convention licembu lepolitiki lase Ningizimu Afrika lelasungulwa ngu-Themba Godi,nga 2007 lobekangumsekela wemholi we-Pan-Afriqueist Congress of Azania (PAC) ngemtsetfo wekwewela phansi, mhlaka 4 Inyoni 2007. Godi wahamba kanye nabameleli lababili kuphela be-PAC, I-Eastern Cape MPL Zingisa Mkabile kanye I-Gauteng MPL Malesela Ledwaba.
Tembangavehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Tembangave
Wikipedia: Independent Civic Organisation of South Africa
https://ss.wikipedia.org/wiki/Independent_Civic_Organisation_of_South_Africa
I-Independent Civic Organisation of South Africa (ISANCO) licembu lelincane lepolitiki lase INingizimu Afrika Yasungulwa ngu Truman Prince, lobekangumphatsi weKaroo District Municipality, lowacoshwa I-African National Congress (ANC) nga-2006. Wabuyiselwa esikhundleni sekuba ngumphatsi wamasipala ngumkhandlu wamasipala ngenyanga yeNhlaba, emnyakeni wa 2007, ngemuva kwemphi yetemtsetfo lendze, kepha wacoshwa esikhundleni sakhe ngenyanga yeNgci ngalowo mnyaka ngelukhetfo lwesifundza.
Tembangavehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Tembangave
Wikipedia: I-Cape Coloured Congress
https://ss.wikipedia.org/wiki/I-Cape_Coloured_Congress
I-Cape Coloured Congress licembu lepolitiki lase Ningizimu Afrika leliholwa ngu-Fadiel Adams, umsunguli we-Gatvol Capetonian Movement. Lelicembu lasungulwa ngenyanga yeNgci 2020 futsi ligcile etindzabeni letitsintsa bantfu labamnyama baseNingizimu Afrika eWestern Cape.
Tembangavehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Tembangave
Wikipedia: I-United Christian Democratic Party
https://ss.wikipedia.org/wiki/I-United_Christian_Democratic_Party
I-United Christian Democratic Party licembu lelincane lepolitiki INingizimu Afrika Yasungulwa ngu Lucas Mangope, umholi we-Bophuthatswana Bantustan nga-1997, njengentfo lelandzela i-Tswana National Party, futsi beyiholwa nguye eminyakeni lelishumi nesihlanu yekucala yekuphila kwayo. Mavis Matladi wakhetfwa njengemholi wayo mhlaka 29 Januwari 2011 ngemuva kwekucoshwa kwa Mangope.
Tembangavehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Tembangave
Wikipedia: Team Sugar South Africa
https://ss.wikipedia.org/wiki/Team_Sugar_South_Africa
I-Team Sugar licembu lepolitiki lase Ningizimu Afrika lelisenyakatfo yeKwaZulu-Natal. I-Economic Freedom Fighters yacala kusebenta njengenhlangano yetisebenti kanye neyetenhlalakahle lebeyinaka kakhulu emalungelo etisebenti tasemafektri.
Imiphumela yelukhetfohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Team_Sugar_South_Africa#Imiphumela_yelukhetfo
Wikipedia: I-Plaaslike Besorgde In dominante
https://ss.wikipedia.org/wiki/I-Plaaslike_Besorgde_In_dominante
I-Plaaslike Besorgde In dominante (Concerned Local Residents) licembu lelincane lepolitiki lelisedolobheni laseGeorge, INingizimu Afrika Lelicembu ligcile enkhohlakalweni, futsi langenela lukhetfo lwaMasipala lwanga-2016, latfola 3.3% wemavoti ekumelwa endzaweni yaseGeorge, futsi latfola tihlalo letimbili kuMasipala wasendzaweni yaseGeorge.
Tembangavehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Tembangave
Wikipedia: Bolsheviks Party of South Africa
https://ss.wikipedia.org/wiki/Bolsheviks_Party_of_South_Africa
I-Bolshevik Party yase Ningizimu Afrika licembu lepolitiki lase Ningizimu Afrika lelisedolobheni lase Limpopo. Ikhankasela kutsi kube nekulingana, nekutsi indzawo yaseMoutse isuswe eLimpopo iye esifundzeni saseMpumalanga.
Tembangavehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Tembangave
Wikipedia: I-United Independent Movement
https://ss.wikipedia.org/wiki/I-United_Independent_Movement
I-United Independent Movement (UIM) licembu lepolitiki lase INingizimu Afrika lelasungulwa ngu-Neil de Beer, lobekangumeluleki wetekuphepha wa-Nelson Mandela futsi lobekangumsebentisi we-Mkhonto we Sizwe. Lelicembu lacalwa njengenhlangano yemphakatsi ngemuva kwekutsi de Beer alahlekelwe kukholwa I-African National Congress (ANC).
Kuceceshwahttps://ss.wikipedia.org/wiki/I-United_Independent_Movement#Kuceceshwa
Imikhankaso yelukhetfohttps://ss.wikipedia.org/wiki/I-United_Independent_Movement#Imikhankaso_yelukhetfo
Wikipedia: Lushintjo Lentsandvo yelinyenti Lase-Afrika
https://ss.wikipedia.org/wiki/Lushintjo_Lentsandvo_yelinyenti_Lase-Afrika
I-African Democratic Change (ADeC) licembu lepolitiki lase Ningizimu Afrika. Yasungulwa mhlaka 1 Disemba 2017 ngu Makhosi Khoza, lobekake waba lilunga lePhalamende le-African National Congress.
Kuceceshwahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Lushintjo_Lentsandvo_yelinyenti_Lase-Afrika#Kuceceshwa
Wikipedia: Inhlangano Yetakhamuti Letincono
https://ss.wikipedia.org/wiki/Inhlangano_Yetakhamuti_Letincono
I-Better Residents Association licembu lelincane lepolitiki laseNingizimu Afrika lelasungulwa ngemalunga I-African National Congress langenetiseki nga-2011. Lelicembu lacalwa kwakhiwa njenge-Bushbuckridge Residents Association, lelicembu lashintja ligama lalo kute likwati kubamba lukhetfo kuto tonkhe tifundza.
Kukhatsatekahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inhlangano_Yetakhamuti_Letincono#Kukhatsateka
Wikipedia: Inhlangano yebantfu base-Azanian
https://ss.wikipedia.org/wiki/Inhlangano_yebantfu_base-Azanian
I-Azanian People's Organisation (AZAPO) yinhlangano yenkhululeko kanye nepolitiki yase Ningizimu Afrika kanye nelicembu lepolitiki. Ngulenye yemacembu etembusave leyadlala indzima lenkulu ekulweni nembuso welibandlululo.
Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inhlangano_yebantfu_base-Azanian#Umlandvo
Wikipedia: Azanian People's Organisation
https://ss.wikipedia.org/wiki/Azanian_People%27s_Organisation
I-Azanian People's Organisation (AZAPO) yinhlangano yenkhululeko kanye nepolitiki yase Ningizimu Afrika kanye nelicembu lepolitiki. Ngulenye yemacembu etembusave leyadlala indzima lenkulu ekulweni nembuso welibandlululo.
Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Azanian_People%27s_Organisation#Umlandvo
Wikipedia: Abram Onkgopotse Tiro
https://ss.wikipedia.org/wiki/Abram_Onkgopotse_Tiro
Kufahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Abram_Onkgopotse_Tiro#Kufa
Wikipedia: Kudutjulwa kwase Lewiston nga-2023
https://ss.wikipedia.org/wiki/Kudutjulwa_kwase_Lewiston_nga-2023
Kudutjulwa kwebantfu base-Lewiston nga-2023 Kudutjulwa kabili lokwenteka mhlaka-25 Imphala 2023, etindzaweni letimbili eLewiston, e-Maine, eMelika, kwafa bantfu labangu-19 kufaka phakatsi umdubuli kwalimala labanye labangu-13. Umdlalo wekucala wekudubula wenteka endzaweni yekubhola ngesikhatsi semdlalo we-youth league, kantsi umdlalo wesibili wekudubula kwenteka ngemuva kwemizuzu letsite endzaweni yekudlela.
Temhlabahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Temhlaba
Wikipedia: Setha mobil
https://ss.wikipedia.org/wiki/Setha_mobil
Ukufunda ngemoto kuyinqubo yokufunda eyenziwa ngumuntu ukuze athole amakhono nolwazi oludingekayo ukushayela imoto enezithuthuthu, ikakhulukazi imoto. Phakathi nenqubo yokufunda imoto, abantu bazofunda izici ezihlukahlukene ezihlobene nokushayela, okuhlanganisa ukuqonda imithetho yomgwaqo, izimpawu zomgwaqo, izindlela zokushayela ngokuphephile, nolwazi lokusebenzisa imoto ngendlela efanele.
Wikipedia: Jovia Mutesi
https://ss.wikipedia.org/wiki/Jovia_Mutesi
Jovia Mutesi (watalwa nga-1992) uyindlovukati yesihlanu yebukhosi bakaBusoga kusukela nga-1939.Lodges count losses as Basoga observe sex taboo on royal wedding (msn.
Imphilo yasebuntfwaneni kanye nemfundvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Jovia_Mutesi#Imphilo_yasebuntfwaneni_kanye_nemfundvo
Umshadohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Jovia_Mutesi#Umshado
Buka futsihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Jovia_Mutesi#Buka_futsi
Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Jovia_Mutesi#Tinkomba
Wikipedia: Anosibe Ambohiby
https://ss.wikipedia.org/wiki/Anosibe_Ambohiby
I-Anosibe Ambohiby yindzawo yasemakhaya leseMadagascar lekhashane ngemakhilomitha lasiphohlongo nenyakatfo-mpumalanga ye-Antaniditra. Kantsi lendzawo itfolakala emgodzini we-Ambohiby Massif.
Kubusahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Anosibe_Ambohiby#Kubusa
Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Anosibe_Ambohiby#Tinkomba
Wikipedia: Cesar Chavez
https://ss.wikipedia.org/wiki/Cesar_Chavez
Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Cesar_Chavez#Tinkomba
Wikipedia: Takhiwo letiphangiwe eNingizimu Afrika
https://ss.wikipedia.org/wiki/Takhiwo_letiphangiwe_eNingizimu_Afrika
Takhiwo letiphangiwe eNingizimu Afrika takhiwo letingasasebenti nobe lesetihlala bantfu labangabhadali tinsitancanti. Kulesinye sikhatsi utfola kutsi bantfu bayakhokhela embani nemanti kanye nemali yamastandi kodvwa kuba khona bantfu labatsatsa letitimali ngekungemtsetfo.
Wikipedia: 2023 Umlilo wesakhiwo saseJozi
https://ss.wikipedia.org/wiki/2023_Umlilo_wesakhiwo_saseJozi
Ngamhlaka 31 Ingci 2023 ngo 01:30 ebusuke umlilo wagcwala washisa sakhiwo eJozi estaladini sase Delvers, eNingizimu Afrika. Kantsi lomlilo wabulala bantfu labangu-77 waphindze walimata labanye labangu-52.
Tintfo letentekahttps://ss.wikipedia.org/wiki/2023_Umlilo_wesakhiwo_saseJozi#Tintfo_letenteka
Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/2023_Umlilo_wesakhiwo_saseJozi#Tinkomba
Wikipedia: Zahara (umculi wase Ningizimu Afrika)
https://ss.wikipedia.org/wiki/Zahara_(umculi_wase_Ningizimu_Afrika)
Bulelwa Mkutukana (9 November 1987 – 11 December 2023), lowatiwa njenga Zahara, bekangumculi nembhali wetingoma wase Ningizimu Afrika.
IRiphabhulikhi yeNingizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:IRiphabhulikhi_yeNingizimu_Afrika
Umculihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Umculi
Wikipedia: Randburg Library
https://ss.wikipedia.org/wiki/Randburg_Library
Umtapo wetincwadzi waseRandburg ungulomunye wemtapo wetindzawo edolobheni laseJohannesburg, eNingizimu Afrika.https://www.
Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Randburg_Library#Umlandvo
Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Randburg_Library#Tinkomba
Wikipedia: Papa Francis
https://ss.wikipedia.org/wiki/Papa_Francis
Papa Francis (17 December 1936) uyinhloko yeLisontfo lemaKatolika, kantsi uphindze abe ngumbhishobhi waseRoma kanye nembusi weVatican City State. Francisi lowatalwa e Ajentina abitwa nga Jorge Mario Bergoglio ungupapa wekucala lilunga le-Society of Jesus (Jesuits), wekucala waseMelika, wekucala wase Southern Hemisphere, kanye nekucala kutalwa nobe kukhulela ngaphandle kweYurophu kusukela ngelikhulu lesi-8th le-Syria Papa Gregory III.
Wikipedia: Mbongeni Ngema
https://ss.wikipedia.org/wiki/Mbongeni_Ngema
Mbongeni Ngema (10 Inkhwenkhweti 1955 - 27 Ingongoni 2023) bekangumbhali wemidlalo yasesiteji, emafilimu kanye netingoma, umcondzisi, umhleli wetemidlalo yaseshashalazini lowatiwa kakhulu nge Sarafina, watalwa e-Verulam, KwaZulu-Natal (edvute nase-Durban)e Ningizimu Afrika. Wacala umsebenti wakhe njengemdlali wetigitali.
Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Mbongeni_Ngema#Tinkomba
Wikipedia: Donald Gordon (somabhizinisi wase Ningizimu Afrika)
https://ss.wikipedia.org/wiki/Donald_Gordon_(somabhizinisi_wase_Ningizimu_Afrika)
Sir Donald Gordon (24 June 1930 - 21 November 2019) bekangusomabhizinisi wase Ningizimu Afrika - kanye naseBrithani kantsi bekaphindze angumuntfu lonikelako.Sir Donald Gordon's Biography, Debrett's.
Ningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Ningizimu_Afrika
Wikipedia: Kutiphatsa kabi ngekutiphatsa
https://ss.wikipedia.org/wiki/Kutiphatsa_kabi_ngekutiphatsa
[./Disturbo_ossessivo-compulsivo#cite_note-:0-1 [1]] sekungalaleli (I-OCD) siphazamiseka engcondvweni futsi sibitwa ngekutsi yi-OCD.
Wikipedia: Kubulawa kwa-Al-Sadek Hamed Al-Shuwehdy
https://ss.wikipedia.org/wiki/Kubulawa_kwa-Al-Sadek_Hamed_Al-Shuwehdy
Al-Sadek Hamed Al-Shuwehdy (noma Sadiq Hamed Shwehdi) (c. 1954 - wabulawa nga 1984) bekangumfundzi waseLibya lobekenta timfundvo tebunjiniyela emkhakheni wetindiza lowabulawa ngemuva kwekushushiswa enkundleni ye-basketball eBenghazi, eLibya.
Kwetfulwa kwelicalahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Kubulawa_kwa-Al-Sadek_Hamed_Al-Shuwehdy#Kwetfulwa_kwelicala
Wikipedia: Imvula (tekuchumana ngelucingo)
https://ss.wikipedia.org/wiki/Imvula_(tekuchumana_ngelucingo)
Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Imvula_(tekuchumana_ngelucingo)#Umlandvo
Wikipedia: Ema-Mvezo
https://ss.wikipedia.org/wiki/Ema-Mvezo
iMvezo lidolobhana leliselusentseni lweMfula iMbashe, kantsi alikho khashane neMthatha lese I-Eastern Cape yase INingizimu Afrika. Lendzawo yatiwa kakhulu ngekutsi yindzawo lapho kwazalelwa khona Nelson Mandela, umndeni wakhe usebenta njengendzawo lenkhulu, kanye nendzawo yeMnyuziyamu weNelson Mandela Birthplace.
Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ema-Mvezo#Tinkomba
Wikipedia: Carl Weathers
https://ss.wikipedia.org/wiki/Carl_Weathers
Carl Weathers (January 14, 1948 - February 1, 2024) bekangumdlali waseveni laseMelika, umcondzisi kanye nemdlali webhola letinyawo. Weathers wadlala imidlalo lehlukahlukene asakhula kantsi Indzima yakhe ifaka ekhatsi umshayi wesibhakela Apollo Creed kumafilimu lamane ekucala eRocky (1976-1985), Colonel Al Dillon ku Predator (1987), Chubbs Peterson ku Happy Gilmore (1996), kanye neCombat Carl ku Toy Story franchise.
Wikipedia: Masipala Wesigodzi seNkhosi Cetshwayo
https://ss.wikipedia.org/wiki/Masipala_Wesigodzi_seNkhosi_Cetshwayo
|government_type=Municipal council|leader_party=|leader_title=Mayor|leader_name=Thami Ntuli|leader_title1=|leader_name1=|leader_title2=|leader_name2=|area_footnotes=|area_total_km2=8213
Ningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Ningizimu_Afrika
Wikipedia: I-Argentina
https://ss.wikipedia.org/wiki/I-Argentina
I-Ajentina lephindze yatiwe nge-Argentine Republic live leliseningizimu INingizimu Melika. I-Argentina ihlanganisa indzawo lengemakhilomitha lamakhulu lamabili nemakhulu lasitfupha nemakhulu lasikhombisa nemakhulu lasihlanu (ema-square mi lalishumi nemakhulu lasetulu), lokwenta kutsi ibe Live lesibili ngebukhulu eNingizimu Melika ngemuva kweBrazil, kantsi iphindze ibe live lesine ngebukhulu eMelika, kanye neLive lesiphohlongo ngebukhulu emhlabeni wonkhe.
Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/I-Argentina#Tinkomba
Wikipedia: Christopher C. Kraft Jr.
https://ss.wikipedia.org/wiki/Christopher_C._Kraft_Jr.
Christopher Columbus Kraft Jr. (February 28, 1924 - July 22, 2019) bekangunjiniyela we-aerospace waseMelika, kantsi bekaphindze abe ngunjiniyela wase-I-NASA lowaba nendzima lenkhulu ekusunguleni i-Mission Control Center kanye nekwakha inhlangano nemasiko ayo.
Wikipedia: Kudla kwaseNingizimu Afrika
https://ss.wikipedia.org/wiki/Kudla_kwaseNingizimu_Afrika
Tincwadzi letifundziwehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Kudla_kwaseNingizimu_Afrika#Tincwadzi_letifundziwe
Wikipedia: Umtapo wetincwadzi waseNingizimu Afrika
https://ss.wikipedia.org/wiki/Umtapo_wetincwadzi_waseNingizimu_Afrika
Umtapo wetincwadzi waseNingizimu Afrika yahulumende waseNingizimu Afrika legcina umtapo welwati wetintfo letishicilelwe letiphatselene nalelive.
Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umtapo_wetincwadzi_waseNingizimu_Afrika#Umlandvo
Wikipedia: Alan Barrow
https://ss.wikipedia.org/wiki/Alan_Barrow
Alan Barrow (watalwa mhlaka 23 Bhimbhidvwane 1955) ungumdlali we cricket wase Ningizimu Afrika. Bekangumdlali wesibili emlandvweni weList A kutsi ancobe ngemakhulu.
Wikipedia: Carlo Del Fava
https://ss.wikipedia.org/wiki/Carlo_Del_Fava
Carlo Antonio Del Fava (watalwa mhlaka 1 Mabasa 1981) bekangumdlali we rugby union. Indzawo labekayitsandza kakhulu bekuyi-Lock.
Wikipedia: Odwa Ndungane
https://ss.wikipedia.org/wiki/Odwa_Ndungane
Odwa Mzuzo Ndungane (watalwa mhlaka 20 Indlovana ngo 1981 eMthatha, eNingizimu Afrika) bekangumdlali we libhola le rugby yelibanga lekucala emkhatsini wa-2000 na-2017. Wadlala ku-wing futsi wacitsa sikhatsi sakhe lesinyenti adlala ecenjini le-Sharks emncintiswaneni we-I-Super Rugby.
Wikipedia: Vusumuzi Masondo
https://ss.wikipedia.org/wiki/Vusumuzi_Masondo
Wikipedia: Umtapo wetincwadzi waseKapa
https://ss.wikipedia.org/wiki/Umtapo_wetincwadzi_waseKapa
Setfulohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umtapo_wetincwadzi_waseKapa#Setfulo
Wikipedia: Umtapo wetincwadzi waseBrenthurst
https://ss.wikipedia.org/wiki/Umtapo_wetincwadzi_waseBrenthurst
Umtapo wetincwadzi wase Brenthurst ngumtapo wangasese lowakhiwa ngumndeni waka Oppenheimer eParktown, eJozi lowakhiwa nguHarry Oppenheimer ngemnyaka wa 1984 ngesikhatsi acala kutiyekela emayini yemndeni wakhe.Obituary in The Guardian Inetincwadzi letingaba ngu-Johannesburg News,000, kufaka ekhatsi imibhalo yesandla lengakavami kanye nemibhalo.
Wikipedia: Siya Mdaka
https://ss.wikipedia.org/wiki/Siya_Mdaka
== Umsebenti wakhe ==
Umsebenti wakhehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Siya_Mdaka#Umsebenti_wakhe
I-rugby yebantfu labasha kanye ne-Varsityhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Siya_Mdaka#I-rugby_yebantfu_labasha_kanye_ne-Varsity
emaLeopardshttps://ss.wikipedia.org/wiki/Siya_Mdaka#emaLeopards
Wikipedia: DJ Black Coffee
https://ss.wikipedia.org/wiki/DJ_Black_Coffee
Nkosinathi Innocent Maphumulo (watalwa mhlaka 11 Indlovu 1976), lowatiwa nga-Black Coffee, ungu-DJ wase Ningizimu Afrika, umkhiciti welirekhodi kanye nembhali wetingoma. Coffee wasungula lirekhodi lakhe leSoulistic Music, waphindze wakhipha i-albhamu yakhe yekucala lebeyinesihloko lesitsi Black Coffee (2005), lebeyifaka tintfo te-R&B ne-jazz.
Imphilo yakhe yekucalahttps://ss.wikipedia.org/wiki/DJ_Black_Coffee#Imphilo_yakhe_yekucala
Wikipedia: Vincent Pule
https://ss.wikipedia.org/wiki/Vincent_Pule
Maliele Vincent Pule (watalwa mhlaka 10 Mashi 1992) lophindze atiwe nga Shuffle, ungumdlali ibhola yetinyawo wase INingizimu Afrika lotsandza kudlala e-Orlando Pirates futsi udlala eNingizimu Afrika.https://www.
Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Vincent_Pule#Tinkomba
Wikipedia: Inyoka yembila
https://ss.wikipedia.org/wiki/Inyoka_yembila
inyoka yembila Lephindze yatiwe ngenyoka yemadloti, ngalesinye sikhatsi ibitwa ngekutsi inyoka yemagundvwane lebovu, Iluhlobo lwenyoka yemagondvwane yase North America emndenini we Colubridae. Letinhlobo tilawula tilwane tato letincane ngekucindzeteleka.
Wikipedia: Inyuvesi yakwaZulu
https://ss.wikipedia.org/wiki/Inyuvesi_yakwaZulu
iNyuvesi yakwaZulu noma I-UniZulu sikhungo semfundvo lephakeme lesingasenyakatfo yeMfula i-uThukela eKwaZulu-Natal, INingizimu Afrika. Inyuvesi isungule budlelwane netikolwa tase United States nase Europe letifana ne-University of Mississippi, I-Radford University, I-Florida Agricultural and Mechanical University kanye ne-I-Chicago State University.
Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inyuvesi_yakwaZulu#Tinkomba
Wikipedia: Umtsimba
https://ss.wikipedia.org/wiki/Umtsimba
Umtsimba ngumcimbi wesintfu wemshado waseSiSwati, lapho khona lomakoti atinikela emndenini wakhe lomusha imphilo yakhe yonkhe.[Swazi national trust commission.
Ngaphambi kwekutsi umcimbi wemshado ahambehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umtsimba#Ngaphambi_kwekutsi_umcimbi_wemshado_ahambe
Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umtsimba#Tinkomba
Wikipedia: Omkar Prasad Baidya
https://ss.wikipedia.org/wiki/Omkar_Prasad_Baidya
U-Omkar Prasad Baidya, udokotela odumile waseNdiya, isazi sefilosofi, nomlobi, ushiye uphawu olungenakususwa emhlabeni ngeqhaza lakhe elihlukahlukene ekunakekelweni kwezempilo, emfundweni, nasezincwadini. Wazalwa ngoDisemba 3, 1984, e-Agartala, eTripura, eNdiya.
Ukuphila kwasekuqaleni Nomlandohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Omkar_Prasad_Baidya#Ukuphila_kwasekuqaleni_Nomlando
Umsebenzihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Omkar_Prasad_Baidya#Umsebenzi
Imiklomelo Nokuqashelwahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Omkar_Prasad_Baidya#Imiklomelo_Nokuqashelwa
Incwadi Eyakhishwahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Omkar_Prasad_Baidya#Incwadi_Eyakhishwa
Imithombohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Omkar_Prasad_Baidya#Imithombo
Wikipedia: Inkundla yeMbombela
https://ss.wikipedia.org/wiki/Inkundla_yeMbombela
Wikipedia: Umbhidvo
https://ss.wikipedia.org/wiki/Umbhidvo
Tinzuzo tetemphilo kanye nekuphephahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umbhidvo#Tinzuzo_tetemphilo_kanye_nekuphepha
Wikipedia: Sidvudvu
https://ss.wikipedia.org/wiki/Sidvudvu
Sidvudvu ( ) ngumswakama loshelelako lowentiwe ngemmbila logayiwe lowatiwa ngekutsi yi-mealie meal. Kudla kwasekuseni lokujwayelekile emakhaya emaXhosa nemaZulu.
Wikipedia: Umcwayiba
https://ss.wikipedia.org/wiki/Umcwayiba
Wikipedia: Libhange Lemhlaba
https://ss.wikipedia.org/wiki/Libhange_Lemhlaba
I-World Bank Sikhungo setimali semhlaba wonkhe lesiniketa bohulumende bemave lahola imali lencane naleyo lesemkhatsini ngenhloso yekuphishekela imisebenti yetimali. I-World Bank ligama lelihlanganisiwe le-International Bank for Reconstruction and Development (IBRD) kanye ne-International Development Association (IDA), tinhlangano letimbili kuletisihlanu temhlaba wonkhe letiphetfwe yi-World Bank Group.
Wikipedia: Litiko Letekuvakasha (iNingizimu Afrika)
https://ss.wikipedia.org/wiki/Litiko_Letekuvakasha_(iNingizimu_Afrika)
=== Umlandvu weLitiko Letekuvakasha ===
Umlandvu weLitiko Letekuvakashahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Litiko_Letekuvakasha_(iNingizimu_Afrika)#Umlandvu_weLitiko_Letekuvakasha
Mphatshihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Litiko_Letekuvakasha_(iNingizimu_Afrika)#Mphatshi
Wikipedia: Litiko Letobuciko Nemasiko (iNingizimu Afrika)
https://ss.wikipedia.org/wiki/Litiko_Letobuciko_Nemasiko_(iNingizimu_Afrika)
=== ===
https://ss.wikipedia.org/wiki/Litiko_Letobuciko_Nemasiko_(iNingizimu_Afrika)#
Litiko Letebuciko Nemasikohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Litiko_Letobuciko_Nemasiko_(iNingizimu_Afrika)#Litiko_Letebuciko_Nemasiko
Kuhlanganiswa kwalelitikohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Litiko_Letobuciko_Nemasiko_(iNingizimu_Afrika)#Kuhlanganiswa_kwalelitiko
Umtfombo welwatihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Litiko_Letobuciko_Nemasiko_(iNingizimu_Afrika)#Umtfombo_welwati
Wikipedia: Makhadzi
https://ss.wikipedia.org/wiki/Makhadzi
Makhadzi ungumculi waseNingizimu Afrika.https://www.
Wikipedia: DJ Maphorisa
https://ss.wikipedia.org/wiki/DJ_Maphorisa
DJ Maphorisa ungumculi wemapiano waseNingizimu Afrika. https://gagasiworld.
Umtfombo welwatihttps://ss.wikipedia.org/wiki/DJ_Maphorisa#Umtfombo_welwati
Wikipedia: Jerry Sikhosana
https://ss.wikipedia.org/wiki/Jerry_Sikhosana
Jerry Sikhosana ( 08 June 1969) lobuye atiwe nga Legs of Thunder bekangudlali welibhola letinyawo waseNingizimu Afrika. Watiwa kakhlukati ngekudlalela licembu le Orlando Pirates.
UMlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Jerry_Sikhosana#UMlandvo
Umtfombo Welwatihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Jerry_Sikhosana#Umtfombo_Welwati
Wikipedia: Tinhlobo tekudla Kwesintfu
https://ss.wikipedia.org/wiki/Tinhlobo_tekudla_Kwesintfu
Kudla kwesintfu, bekukudla lokunelidvumela kakhulu emaSwatini, Futs’emaSwati sive lesitigcabha kakhulu ngekudla kwesintfu ngobe kukudla lokunemphilo, lokuvikela ntifo, kuwente acine emasotja emtimbeni, abe nemandla.https://uzspace.
Imitfombo yelwatihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tinhlobo_tekudla_Kwesintfu#Imitfombo_yelwati
Wikipedia: JJ THWALA
https://ss.wikipedia.org/wiki/JJ_THWALA
== Umlandvo wa Dkt JJ Thwalahttp://eprint.subtopublish.
Umlandvo wa Dkt JJ Thwalahttp://eprint.subtopublish.com/id/eprint/1672/https://ss.wikipedia.org/wiki/JJ_THWALA#Umlandvo_wa_Dkt_JJ_Thwalahttp://eprint.subtopublish.com/id/eprint/1672/
Dkt JJ Thwala wayengumbhali wemabhuku eSiswati. Ubhale emabhuku lamanyenti lafaka ekhatsi emanoveli, Tinkondlo, Imidlalo lemifishane, Imidlalo yaseshashalatini, natemdzabu. Abe ngumhleli, thishela, ufake ligalelo lelikhulu ekutfutfukiseni lulwimi lweSiswati.https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/09766634.2017.1311717https://ss.wikipedia.org/wiki/JJ_THWALA#Dkt_JJ_Thwala_wayengumbhali_wemabhuku_eSiswati._Ubhale_emabhuku_lamanyenti_lafaka_ekhatsi_emanoveli,_Tinkondlo,_Imidlalo_lemifishane,_Imidlalo_yaseshashalatini,_natemdzabu._Abe_ngumhleli,_thishela,_ufake_ligalelo_lelikhulu_ekutfutfukiseni_lulwimi_lweSiswati.https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/09766634.2017.1311717
Imitfombo Yelwatihttps://ss.wikipedia.org/wiki/JJ_THWALA#Imitfombo_Yelwati
Wikipedia: Portia Modise
https://ss.wikipedia.org/wiki/Portia_Modise
Portia Modise (watalwa mhlaka 20 Inhlaba 1983) bekangumdlali welibhola letinyawo wase Ningizimu Afrika lowabekwa njengeMdlali weChampionship ku 2006 Women's African Football Championship. Wamelela licembu lesive lase Ningizimu Afrika kuma-Olympics aseLondon nga-2012.
Imitfombo yelwatihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Portia_Modise#Imitfombo_yelwati
Wikipedia: Timbatfo tesitfu
https://ss.wikipedia.org/wiki/Timbatfo_tesitfu
timbatfo talabasikati nalabadvuna letitfolakala esiswatini. letimbatfo tisabatfwa nalamunhla ,futsi tiyimvunulo yemaswati leyenta maswati ahluke kuletinye tive.
imitfombo yelwatihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Timbatfo_tesitfu#imitfombo_yelwati
Wikipedia: Nontokozo mdhluli
https://ss.wikipedia.org/wiki/Nontokozo_mdhluli
== Umlandvo waNontokozo Mdhluli ==
Umlandvo waNontokozo Mdhlulihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Nontokozo_mdhluli#Umlandvo_waNontokozo_Mdhluli
Wikipedia: Jack White (umcondzisi wetemidlalo)
https://ss.wikipedia.org/wiki/Jack_White_(umcondzisi_wetemidlalo)
John Joseph White (July 31, 1913 - September 26, 1997) bekangumphatsi wetemidlalo waseMelika. Bekangumphatsi we-San Francisco 49ers ye-National Football League (NFL) kusukela nga-1967 kuya ku-1972 waphindze wasebenta ne-New York Yankees ye-All-America Football Conference (AAFC) kanye ne-Nework Yankees ye-Major League Baseball (MLB).
Imphilo yakhe yasebuntfwanenihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Jack_White_(umcondzisi_wetemidlalo)#Imphilo_yakhe_yasebuntfwaneni
Umsebenti wekuceceshahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Jack_White_(umcondzisi_wetemidlalo)#Umsebenti_wekucecesha
Kuphila kanye nekufa kwakhehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Jack_White_(umcondzisi_wetemidlalo)#Kuphila_kanye_nekufa_kwakhe
Wikipedia: Inyuvesi yase Venda
https://ss.wikipedia.org/wiki/Inyuvesi_yase_Venda
Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inyuvesi_yase_Venda#Umlandvo
Emagumbihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inyuvesi_yase_Venda#Emagumbi
Umhlangano Wemalunga Emfundzihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inyuvesi_yase_Venda#Umhlangano_Wemalunga_Emfundzi
Imphumelelo Lemikhulu Yamuvahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inyuvesi_yase_Venda#Imphumelelo_Lemikhulu_Yamuva
Kusekelwa Ngemalihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inyuvesi_yase_Venda#Kusekelwa_Ngemali
Luhla lwemagamahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inyuvesi_yase_Venda#Luhla_lwemagama
Wikipedia: Umgwaco Lomkhulu
https://ss.wikipedia.org/wiki/Umgwaco_Lomkhulu
Umgwaco wePanorama ngumgwaco lomuhle ENingizimu Afrika lohlanganisa tindzawo letinyenti temasiko netemvelo. Lomgwaco, losemlandvweni wase Ningizimu Afrika, usesifundzeni sase Mpumalanga, usendzaweni yase Blyde River Canyon, lesitsatfu ngebukhulu emhlabeni wonkhe jikelele.
Kuphumula kwe-Pilgrimhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umgwaco_Lomkhulu#Kuphumula_kwe-Pilgrim
i-Hazyviewhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umgwaco_Lomkhulu#i-Hazyview
I-Kiepersolhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umgwaco_Lomkhulu#I-Kiepersol
Tindzawo letitsandvwakohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umgwaco_Lomkhulu#Tindzawo_letitsandvwako
Tindzawo temlandvo netemasikohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umgwaco_Lomkhulu#Tindzawo_temlandvo_netemasiko
Wikipedia: David Mabuza
https://ss.wikipedia.org/wiki/David_Mabuza
UMTFOMBO WELWATIhttps://ss.wikipedia.org/wiki/David_Mabuza#UMTFOMBO_WELWATI