Wikipedia: Likhasi Lelikhulu https://ss.wikipedia.org/wiki/Likhasi_Lelikhulu |width="48%" style="background:#F8E0E0; border:1px solid #eeeed1; font-size:100%; -moz-border-radius-topright:0px; -moz-border-radius-bottomright:0px; padding:7px 7px 7px 7px;" valign="top"| Wikipediahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Wikipedia Wikipedia: Luphiko lwemSebenti wetiLwimi taVelonkhe https://ss.wikipedia.org/wiki/Luphiko_lwemSebenti_wetiLwimi_taVelonkhe Luphiko lweMsebenti wetiLwimi taVelonkhe (National Language Services, "NLS", ‎IRiphabhulikhi yeNingizimu Afrika) lutfutfukisa futsi luhlelembise kuchumana ngato tonkhe tilwimi. Ngekugcina tidzingo telulwimi teMtsetfosisekelo iNLS yengamele kwehlukahlukana kwetilwimi tesive setfu futsi inemsebenti wekuhlelela tonkhe tilwimi tebantfu betfu ngekubeka esigabeni tindlela tenchubomgomo letimiselwe kutfutfukisa kusetjentiswa kwaletilwimi, futsi naleto tilwimi lebetingafunwa emlandvweni. kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Luphiko_lwemSebenti_wetiLwimi_taVelonkhe#kúbópha Wikipedia: Í-Afríka https://ss.wikipedia.org/wiki/%C3%8D-Afr%C3%ADka ÍAfríka. Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/%C3%8D-Afr%C3%ADka#Umlandvo Íntsabahttps://ss.wikipedia.org/wiki/%C3%8D-Afr%C3%ADka#Íntsaba Basehttps://ss.wikipedia.org/wiki/%C3%8D-Afr%C3%ADka#Base Bantfuhttps://ss.wikipedia.org/wiki/%C3%8D-Afr%C3%ADka#Bantfu kusindziswahttps://ss.wikipedia.org/wiki/%C3%8D-Afr%C3%ADka#kusindziswa Lídolôbhahttps://ss.wikipedia.org/wiki/%C3%8D-Afr%C3%ADka#Lídolôbha Umsebêntihttps://ss.wikipedia.org/wiki/%C3%8D-Afr%C3%ADka#Umsebênti Tilwimihttps://ss.wikipedia.org/wiki/%C3%8D-Afr%C3%ADka#Tilwimi Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/%C3%8D-Afr%C3%ADka#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/%C3%8D-Afr%C3%ADka#Kúbópha Wikipedia: IJaphani https://ss.wikipedia.org/wiki/IJaphani IJaphani (síNgísi, Japan), 日本 Nippon/Nihon. Live weAshiya. Mayelana nejaphanihttps://ss.wikipedia.org/wiki/IJaphani#Mayelana_nejaphani Bantfuhttps://ss.wikipedia.org/wiki/IJaphani#Bantfu Tincwadzi letikhuluma ngeJaphani (tibhalwe ngesiNgisi)https://ss.wikipedia.org/wiki/IJaphani#Tincwadzi_letikhuluma_ngeJaphani_(tibhalwe_ngesiNgisi) Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IJaphani#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IJaphani#Kúbópha Wikipedia: Umbuso weSwatini https://ss.wikipedia.org/wiki/Umbuso_weSwatini |- Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umbuso_weSwatini#Umlandvo Kuguculwa kweligamahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umbuso_weSwatini#Kuguculwa_kweligama Mayelana neSwatinihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umbuso_weSwatini#Mayelana_neSwatini Lihubo lesivehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umbuso_weSwatini#Lihubo_lesive Tifundza takaNgwanehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umbuso_weSwatini#Tifundza_takaNgwane Emadolôbhahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umbuso_weSwatini#Emadolôbha EmaSwatihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umbuso_weSwatini#EmaSwati Tilwimihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umbuso_weSwatini#Tilwimi Lilangenihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umbuso_weSwatini#Lilangeni Kufunahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umbuso_weSwatini#Kufuna Kubophahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umbuso_weSwatini#Kubopha Fauna & Florahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umbuso_weSwatini#Fauna_&_Flora Emarefarensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umbuso_weSwatini#Emarefarensi Wikipedia: SiSwati https://ss.wikipedia.org/wiki/SiSwati ,,, Emave lapho Siswati sisemtsetfweni khonahttps://ss.wikipedia.org/wiki/SiSwati#Emave_lapho_Siswati_sisemtsetfweni_khona khulunywa kwesiSwatihttps://ss.wikipedia.org/wiki/SiSwati#khulunywa_kwesiSwati Kwakheka kwesiSwatihttps://ss.wikipedia.org/wiki/SiSwati#Kwakheka_kwesiSwati ISOhttps://ss.wikipedia.org/wiki/SiSwati#ISO Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/SiSwati#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/SiSwati#Kúbópha Radio leinthanethihttps://ss.wikipedia.org/wiki/SiSwati#Radio_leinthanethi Ngcondvomshinihttps://ss.wikipedia.org/wiki/SiSwati#Ngcondvomshini Wikipedia: Swatini lí-dolôbha https://ss.wikipedia.org/wiki/Swatini_l%C3%AD-dol%C3%B4bha Swatini lídolôbha. Umbuso weSwatini: lídolôbha, lídolobhanyâna. Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Swatini_l%C3%AD-dol%C3%B4bha#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Swatini_l%C3%AD-dol%C3%B4bha#Kúbópha Wikipedia: Mswati III https://ss.wikipedia.org/wiki/Mswati_III Category:Wikipedia:Kú-gcina kukhulahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Mswati_III#kukhula Bukhosihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Mswati_III#Bukhosi Emakhosikatihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Mswati_III#Emakhosikati Bantfwanabenkhosihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Mswati_III#Bantfwanabenkhosi Tinsolohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Mswati_III#Tinsolo Ingcebo yakhehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Mswati_III#Ingcebo_yakhe Emareferensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Mswati_III#Emareferensi Tichumanisohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Mswati_III#Tichumaniso Wikipedia: Nkulunkulu Mnikati wetibusiso temaSwati https://ss.wikipedia.org/wiki/Nkulunkulu_Mnikati_wetibusiso_temaSwati Nkulunkulu Mnikati wetibusiso temaSwati, Umbuso weSwatini íngoma laVelonke (6 íNyoni 1968): Andrease Enoke Fanyana Simelane, David Kenneth Rycroft. siSwatihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Nkulunkulu_Mnikati_wetibusiso_temaSwati#siSwati síNgísihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Nkulunkulu_Mnikati_wetibusiso_temaSwati#síNgísi Wikipedia: SíNgísi https://ss.wikipedia.org/wiki/S%C3%ADNg%C3%ADsi Deez nuts exist in africa IMelikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:IMelika IRiphabhulikhi yeNingizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:IRiphabhulikhi_yeNingizimu_Afrika Lúlwîmihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:L%C3%BAlw%C3%AEmi Umbuso weSwatinihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Umbuso_weSwatini Wikipedia: Ningizimu Afrika https://ss.wikipedia.org/wiki/Ningizimu_Afrika IRiphabhulikhi yaseNingizimu Afrika (INingizimu Afrika), live lelitfolaka entansi neningizimu kwesichingikati se Afrika.http://www. Bantfu ngekwehlukana kwabohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ningizimu_Afrika#Bantfu_ngekwehlukana_kwabo IRiphabhulikhihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ningizimu_Afrika#IRiphabhulikhi Tifundza nemadolobha lamakhuluhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ningizimu_Afrika#Tifundza_nemadolobha_lamakhulu Tilwimi letisemtsetfwenihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ningizimu_Afrika#Tilwimi_letisemtsetfweni Ligama leRiphublikhi ngetilwimi letisemtsetfwenihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ningizimu_Afrika#Ligama_leRiphublikhi_ngetilwimi_letisemtsetfweni Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ningizimu_Afrika#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ningizimu_Afrika#Kúbópha Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ningizimu_Afrika#Tinkomba Wikipedia: Mozambiki https://ss.wikipedia.org/wiki/Mozambiki ÉMozambike, iMozambikhi, República de Moçambique (siPutúkezi), íAfríka. NgeMozambikehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Mozambiki#NgeMozambike Kufunahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Mozambiki#Kufuna Kubophahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Mozambiki#Kubopha Wikipedia: Emakhosi akaNgwane https://ss.wikipedia.org/wiki/Emakhosi_akaNgwane Emakhosi embuso weSwatini. Tingonyama takaNgwanehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Emakhosi_akaNgwane#Tingonyama_takaNgwane Emakhosi akaNgwane kadzeni (-1300)https://ss.wikipedia.org/wiki/Emakhosi_akaNgwane#Emakhosi_akaNgwane_kadzeni_(-1300) Emakhosi akaNgwane kadzeni (1300-1780)https://ss.wikipedia.org/wiki/Emakhosi_akaNgwane#Emakhosi_akaNgwane_kadzeni_(1300-1780) Emakhosi akaNgwane (1780-1968)https://ss.wikipedia.org/wiki/Emakhosi_akaNgwane#Emakhosi_akaNgwane_(1780-1968) EmaKhosi akaNgwane (1968-)https://ss.wikipedia.org/wiki/Emakhosi_akaNgwane#EmaKhosi_akaNgwane_(1968-) Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Emakhosi_akaNgwane#Kúbópha Wikipedia: LeSotho https://ss.wikipedia.org/wiki/LeSotho |- Mayelana nelive LuSutfuhttps://ss.wikipedia.org/wiki/LeSotho#Mayelana_nelive_LuSutfu Tilwimihttps://ss.wikipedia.org/wiki/LeSotho#Tilwimi Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/LeSotho#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/LeSotho#Kúbópha Wikipedia: Richard E. Grant https://ss.wikipedia.org/wiki/Richard_E._Grant Richard Grant Esterhuysen (éMbábáne, Swatini, 5 íNkhwekhwéti 1957): Richard E. Grant, emaSwati, úmdláli síNgísi. Úmfúndzihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Richard_E._Grant#Úmfúndzi Umndenihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Richard_E._Grant#Umndeni Kúdlála, síNgísihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Richard_E._Grant#Kúdlála,_síNgísi Íncwadzí (síNgísi)https://ss.wikipedia.org/wiki/Richard_E._Grant#Íncwadzí_(síNgísi) Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Richard_E._Grant#Kúbópha Wikipedia: Phesheya Dube https://ss.wikipedia.org/wiki/Phesheya_Dube Phesheya Dube (Umbuso weSwatini), úmbíki emaSwati. Úmfúndzihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Phesheya_Dube#Úmfúndzi Kúsebéntahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Phesheya_Dube#Kúsebénta Íncwadzí (síNgísi)https://ss.wikipedia.org/wiki/Phesheya_Dube#Íncwadzí_(síNgísi) Wikipedia: Tony Tsabedze Thulani https://ss.wikipedia.org/wiki/Tony_Tsabedze_Thulani Tony Tsabedze Thulani (29 íMphala 1984), emaSwati. Tony Tsabedze kúdlála football Supersport United (South African Football Association, IRiphabhulikhi yeNingizimu Afrika) kanye neSwatini letisemtsetfweni football. Clubshttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tony_Tsabedze_Thulani#Clubs Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tony_Tsabedze_Thulani#Kúbópha Wikipedia: Mzwandile Mamba https://ss.wikipedia.org/wiki/Mzwandile_Mamba Mzwandile Mamba, emaSwati, udlála football Royal Leopards (Swatini football) kanye neSwatini letisemtsetfweni football. Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Mzwandile_Mamba#Kúbópha Wikipedia: Sihlangu Semnikati https://ss.wikipedia.org/wiki/Sihlangu_Semnikati Sihlangu SeMnikati, Swatini letisemtsetfweni football. NFAShttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sihlangu_Semnikati#NFAS Bâla tíngubohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sihlangu_Semnikati#Bâla_tíngubo FIFAhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sihlangu_Semnikati#FIFA Kúdlálahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sihlangu_Semnikati#Kúdlála Footballerhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sihlangu_Semnikati#Footballer Kukhulahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sihlangu_Semnikati#Kukhula ÍNkhwekhwéti 2007https://ss.wikipedia.org/wiki/Sihlangu_Semnikati#ÍNkhwekhwéti_2007 Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sihlangu_Semnikati#Kúbópha Wikipedia: Thomas Mopoku Mofolo https://ss.wikipedia.org/wiki/Thomas_Mopoku_Mofolo Thomas Mokopu Mofolo (22 Ingongoni 1876 – 8 Inyoni 1948) bekangumbhali lomkhulu wetincwadzi tesisutfu. Ubhale tincwadzi letinyenti tesiSutfu. Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Thomas_Mopoku_Mofolo#Umlandvo Tincwadzi latibhalilehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Thomas_Mopoku_Mofolo#Tincwadzi_latibhalile letinye tincwadzi lacashunwa kutohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Thomas_Mopoku_Mofolo#letinye_tincwadzi_lacashunwa_kuto Emareferensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Thomas_Mopoku_Mofolo#Emareferensi Wikipedia: Babe wetfu https://ss.wikipedia.org/wiki/Babe_wetfu Babe wetfu (latina: Pater noster), thandaza. Pater nosterhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Babe_wetfu#Pater_noster siSwatihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Babe_wetfu#siSwati Kunyehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Babe_wetfu#Kunye Kubilihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Babe_wetfu#Kubili Kutsatfuhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Babe_wetfu#Kutsatfu Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Babe_wetfu#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Babe_wetfu#Kúbópha Wikipedia: Yetzi' Maria https://ss.wikipedia.org/wiki/Yetzi%27_Maria thumb|250px|Yetzi' Maria ([[Fra Angelico, 1433-1434).]] Yetzi' Mariahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Yetzi%27_Maria#Yetzi'_Maria Yetzi' Maria (siSwati)https://ss.wikipedia.org/wiki/Yetzi%27_Maria#Yetzi'_Maria_(siSwati) Ave Maria (latina)https://ss.wikipedia.org/wiki/Yetzi%27_Maria#Ave_Maria_(latina) Kufunahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Yetzi%27_Maria#Kufuna Kuchumanisahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Yetzi%27_Maria#Kuchumanisa Wikipedia: Bhimbídvwane https://ss.wikipedia.org/wiki/Bhimb%C3%ADdvwane Bhimbídvwane (Janwari), ínyangá yekucala emnyakeni, ube emashumi lamátsâtfu nakunye emalanga. Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Bhimb%C3%ADdvwane#Kúfúna Wikipedia: INdlóvana https://ss.wikipedia.org/wiki/INdl%C3%B3vana INdlóvana, ínyangá yesibili emnyakeni. kutsatfu yeKune emnyakeni ube emashumi lamabili nakusiphohlongo emalanga. Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/INdl%C3%B3vana#Kúfúna Wikipedia: ÍNdlovu https://ss.wikipedia.org/wiki/%C3%8DNdlovu ÍNdlovu (iNdlovulenkhulu), ínyangá yesitsatfu emnyakeni, ube emashumi lamátsâtfu nakunye emalanga. Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/%C3%8DNdlovu#Kúfúna Wikipedia: Mábasa https://ss.wikipedia.org/wiki/M%C3%A1basa Mábasa, ínyangá yesine emnyakeni, ube emashumi lamátsâtfu emalanga. Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/M%C3%A1basa#Kúfúna Wikipedia: ÍNkhwekhwéti https://ss.wikipedia.org/wiki/%C3%8DNkhwekhw%C3%A9ti ÍNkhwekhwéti, ínyangá yesihlanu emnyakeni, ube emashumi lamátsâtfu nakunye emalanga. Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/%C3%8DNkhwekhw%C3%A9ti#Kúfúna Wikipedia: ÍNhlaba https://ss.wikipedia.org/wiki/%C3%8DNhlaba ÍNhlaba (Juni), ínyangá yesitfupha emnyakeni, ube emashumi lamátsâtfu emalanga. Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/%C3%8DNhlaba#Kúfúna Wikipedia: Khólwáne https://ss.wikipedia.org/wiki/Kh%C3%B3lw%C3%A1ne Khólwáne (Julayi), ínyangá yesikhombisa emnyakeni, ube emashumi lamátsâtfu nakunye emalanga. Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Kh%C3%B3lw%C3%A1ne#Kúfúna Wikipedia: ÍNgci https://ss.wikipedia.org/wiki/%C3%8DNgci ÍNgci (Agasti), ínyangá yesiphohlongo emnyakeni, ube emashumi lamátsâtfu nakunye emalanga. Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/%C3%8DNgci#Kúfúna Wikipedia: ÍNyoni https://ss.wikipedia.org/wiki/%C3%8DNyoni ÍNyoni (Septemba), ínyangá yemfica emnyakeni, ube emashumi lamátsâtfu emalanga. Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/%C3%8DNyoni#Kúfúna Wikipedia: ÍMphala https://ss.wikipedia.org/wiki/%C3%8DMphala ÍMphala (Oktoba), ínyangá yelishumi emnyakeni, ube emashumi lamátsâtfu nakunye emalanga. Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/%C3%8DMphala#Kúfúna Wikipedia: Lídvúba https://ss.wikipedia.org/wiki/L%C3%ADdv%C3%BAba Lídvúba (INkhosilencane, Lweti, Novemba), ínyangá yelishumi nakunye emnyakeni, ube emashumi lamátsâtfu emalanga. Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/L%C3%ADdv%C3%BAba#Kúfúna Wikipedia: ÍNgongóni https://ss.wikipedia.org/wiki/%C3%8DNgong%C3%B3ni ÍNgongóni (INkhosilenkhulu), ínyangá yelishumi nakubili emnyakeni, ube emashumi lamátsâtfu nakunye emalanga. Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/%C3%8DNgong%C3%B3ni#Kúfúna Wikipedia: Ínyangá https://ss.wikipedia.org/wiki/%C3%8Dnyang%C3%A1 Ínyangá ube kwaemashumi lamabili nakusiphohlongo emalanga naemáshûmi lamátsâtfu nakunye emalanga. Lishumi nakubili tinyangá emnyakeni: Bhimbídvwane, iNdlóvana, íNdlovu, Mábasa, íNkhwekhwéti, íNhlaba, Khólwáne, íNgci, íNyoni, íMphala, Lídvúba, íNgongóni. Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/%C3%8Dnyang%C3%A1#Kúfúna Wikipedia: Emalanga https://ss.wikipedia.org/wiki/Emalanga Wonkhe emalanga enyangeni emnyakeni. Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Emalanga#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Emalanga#Kúbópha Wikipedia: 25 Mábasa https://ss.wikipedia.org/wiki/25_M%C3%A1basa 25 Mábasa. Lilanga emashumi lamabili nesihlanu enyangeni yeMábasa. Licinisohttps://ss.wikipedia.org/wiki/25_M%C3%A1basa#Liciniso Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/25_M%C3%A1basa#Kúfúna Wikipedia: 10 íNgongóni https://ss.wikipedia.org/wiki/10_%C3%ADNgong%C3%B3ni 10 íNgongóni. Lilanga tilishumi enyangeni yeNgongóni. Licinisohttps://ss.wikipedia.org/wiki/10_%C3%ADNgong%C3%B3ni#Liciniso Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/10_%C3%ADNgong%C3%B3ni#Kúfúna Wikipedia: SíFulentji https://ss.wikipedia.org/wiki/S%C3%ADFulentji SiFulentji, lulwimi. bantfu labasikhulumakohttps://ss.wikipedia.org/wiki/S%C3%ADFulentji#bantfu_labasikhulumako Kukhulumahttps://ss.wikipedia.org/wiki/S%C3%ADFulentji#Kukhuluma ISOhttps://ss.wikipedia.org/wiki/S%C3%ADFulentji#ISO Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/S%C3%ADFulentji#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/S%C3%ADFulentji#Kúbópha Wikipedia: 2005 https://ss.wikipedia.org/wiki/2005 Emnyakeni wanga-2005 (MMV). 1 Bhimbídvwane: uMgcibelo. Licinisohttps://ss.wikipedia.org/wiki/2005#Liciniso Inkhwekhwetihttps://ss.wikipedia.org/wiki/2005#Inkhwekhweti ÍNhlabahttps://ss.wikipedia.org/wiki/2005#ÍNhlaba Kúdlálahttps://ss.wikipedia.org/wiki/2005#Kúdlála Kukhulahttps://ss.wikipedia.org/wiki/2005#Kukhula TVhttps://ss.wikipedia.org/wiki/2005#TV Bantfuhttps://ss.wikipedia.org/wiki/2005#Bantfu Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/2005#Kúfúna Wikipedia: Embabane https://ss.wikipedia.org/wiki/Embabane iMbabane (/ˌʌmbɑːˈbɑːneɪ/; NgeSiswati: Embabane, IPA: [ɛ́mbɦáɓánɛ]) lidolobha lase Eswatini (lebelibitwa ngekutsi yiSwaziland), futsi ngulelinye lemadolobha lamabili (kanye neLobamba), lelisebenta njengenhlokodolobha yekwengamela. Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Embabane#Umlandvo Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Embabane#Tinkomba Wikipedia: Lobamba https://ss.wikipedia.org/wiki/Lobamba Lobamba, Umbuso weSwatini (Lídolôbha -de facto-). Base Lobambahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Lobamba#Base_Lobamba Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Lobamba#Kúfúna Wikipedia: Inhlatfu https://ss.wikipedia.org/wiki/Inhlatfu thumb|right|300px|Inhlatfu (Python natalensis). Simo nekutiphatsahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inhlatfu#Simo_nekutiphatsa Indzawo letfolakala kuyohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inhlatfu#Indzawo_letfolakala_kuyo Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inhlatfu#Kúfúna Wikipedia: Impalampala https://ss.wikipedia.org/wiki/Impalampala thumb|Impalampala (Tragelaphus strepsiceros) Íncwadzíhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Impalampala#Íncwadzí Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Impalampala#Kúfúna Wikipedia: Wikipedia siSwati https://ss.wikipedia.org/wiki/Wikipedia_siSwati Wikipedia siSwati. Wikipedia ubhála lúlwîmi siSwati. Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Wikipedia_siSwati#Umlandvo Caphelahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Wikipedia_siSwati#Caphela kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Wikipedia_siSwati#kúbópha Wikipedia: Livangeli laJesu Khristu Ngekulandzisa Kwa-Johane https://ss.wikipedia.org/wiki/Livangeli_laJesu_Khristu_Ngekulandzisa_Kwa-Johane Livangeli laJesu Khristu Ngekulandzisa Kwa-Johane Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Livangeli_laJesu_Khristu_Ngekulandzisa_Kwa-Johane#Kúfúna Wikipedia: Nkulunkulu https://ss.wikipedia.org/wiki/Nkulunkulu thumb|Umdvwebo waNkulunkulu lowadvwedjwa ngu[[Michelangelo ngelikhulu leminyaka XVI.]] Tichumanohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Nkulunkulu#Tichumano Emarefarensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Nkulunkulu#Emarefarensi Wikipedia: Simemetelo Semhlaba Wonkhe Mayelana Nemalungelo Ebuntfu https://ss.wikipedia.org/wiki/Simemetelo_Semhlaba_Wonkhe_Mayelana_Nemalungelo_Ebuntfu Simemetelo Semhlaba Wonkhe Mayelana Nemalungelo Ebuntfu: Mhla tilishumi enyangeni yeNgongoni emnyakeni wanga-1948. Palais de Chaillot, Paris, éFulánsi. Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Simemetelo_Semhlaba_Wonkhe_Mayelana_Nemalungelo_Ebuntfu#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Simemetelo_Semhlaba_Wonkhe_Mayelana_Nemalungelo_Ebuntfu#Kúbópha Wikipedia: 22 íNgongóni https://ss.wikipedia.org/wiki/22_%C3%ADNgong%C3%B3ni 22 íNgongóni. Lilanga emashumi lamabili nakubili enyangeni yeNgongóni. Licinisohttps://ss.wikipedia.org/wiki/22_%C3%ADNgong%C3%B3ni#Liciniso Atalwehttps://ss.wikipedia.org/wiki/22_%C3%ADNgong%C3%B3ni#Atalwe Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/22_%C3%ADNgong%C3%B3ni#Kúfúna Wikipedia: Yvulu https://ss.wikipedia.org/wiki/Yvulu Ligama yeumuntfu, síChoza. Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Yvulu#Kúbópha Wikipedia: Waterford Kamhlaba https://ss.wikipedia.org/wiki/Waterford_Kamhlaba Waterford Kamhlaba (1963), United World College of Southern Africa (síNgísi, Úmhlâba Síkólwa yeNingizimu Afrika), sikolwa lesi tfolakala eMbabane (7 Km), Swatini. Bafúndzihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Waterford_Kamhlaba#Bafúndzi Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Waterford_Kamhlaba#Kúbópha Wikipedia: Libandla la Jesu lelicobo https://ss.wikipedia.org/wiki/Libandla_la_Jesu_lelicobo Libandla lelibitwa ngekutsi yi True Jesus Church Libandla lelitimele Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Libandla_la_Jesu_lelicobo#Kúbópha Wikipedia: Sipanishi https://ss.wikipedia.org/wiki/Sipanishi Sipanishi, lulwimi. Emave lapho sipanishi silulwimi lolusemtsetfweni khonahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sipanishi#Emave_lapho_sipanishi_silulwimi_lolusemtsetfweni_khona Bantfu labakhuluma sipanishihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sipanishi#Bantfu_labakhuluma_sipanishi ISOhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sipanishi#ISO Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sipanishi#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sipanishi#Kúbópha Wikipedia: IMelika https://ss.wikipedia.org/wiki/IMelika IMelika. Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IMelika#Kúfúna Wikipedia: SíJalimáne https://ss.wikipedia.org/wiki/S%C3%ADJalim%C3%A1ne síJalimáne, lúlwîmi. emave lapho sijalimane sisemtsetfweni khonahttps://ss.wikipedia.org/wiki/S%C3%ADJalim%C3%A1ne#emave_lapho_sijalimane_sisemtsetfweni_khona bantfu labakhuluma sijalimanehttps://ss.wikipedia.org/wiki/S%C3%ADJalim%C3%A1ne#bantfu_labakhuluma_sijalimane ISOhttps://ss.wikipedia.org/wiki/S%C3%ADJalim%C3%A1ne#ISO Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/S%C3%ADJalim%C3%A1ne#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/S%C3%ADJalim%C3%A1ne#Kúbópha Wikipedia: Tikolwa taseSwatini https://ss.wikipedia.org/wiki/Tikolwa_taseSwatini Tikolwa taseSwatini. Emagama etíkólwa teUmbuso weSwatini. Lídolôbhahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tikolwa_taseSwatini#Lídolôbha Big Bendhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tikolwa_taseSwatini#Big_Bend Embabanehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tikolwa_taseSwatini#Embabane Manzinihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tikolwa_taseSwatini#Manzini Mhlumehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tikolwa_taseSwatini#Mhlume Nhlanganohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tikolwa_taseSwatini#Nhlangano Sitekihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tikolwa_taseSwatini#Siteki Caphelahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tikolwa_taseSwatini#Caphela Wikipedia: Tifundza teSwatini https://ss.wikipedia.org/wiki/Tifundza_teSwatini Tifundza teSwatini. Swatini kwéhlukánisa kune districts: Hhohho, Lubombo, Manzini, Shiselweni. Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tifundza_teSwatini#Umlandvo Districtshttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tifundza_teSwatini#Districts Hhohhohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tifundza_teSwatini#Hhohho Lubombohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tifundza_teSwatini#Lubombo Manzinihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tifundza_teSwatini#Manzini Shiselwenihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tifundza_teSwatini#Shiselweni Caphelahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tifundza_teSwatini#Caphela Kufuna lamanye emakhasi lafana nalelihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tifundza_teSwatini#Kufuna_lamanye_emakhasi_lafana_naleli Wikipedia: Likati https://ss.wikipedia.org/wiki/Likati Likati. Íncwadzíhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Likati#Íncwadzí Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Likati#Kúfúna Wikipedia: Inyama https://ss.wikipedia.org/wiki/Inyama Ínyama Tilwane letisipha inyamahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inyama#Tilwane_letisipha_inyama Ticubu tenyama letidliwakohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inyama#Ticubu_tenyama_letidliwako Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inyama#Kúfúna Wikipedia: Libhubesi https://ss.wikipedia.org/wiki/Libhubesi Libhubesi litfolaka ngaphansi kwemalunga emakati latiwa ngekutsi ngema (Panthera leo) , Leli likati lelisemndenini wemakati latiwa ngema Felidae (cat) lamanye emabhubesis lamadvuna anesisindvo lesingu 250 kg (550 lb), manje loku kuchaza kutsi leli likati lelikhulu emhlabeni ngemuva kwe tiger. Namuhla emabhubesis atfolaka e sub-Saharan Africa nase Asia. Íncwadzíhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Libhubesi#Íncwadzí Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Libhubesi#Kúfúna Wikipedia: 8 íNyoni https://ss.wikipedia.org/wiki/8_%C3%ADNyoni 8 íNyoni. Lilanga kusiphohlongo enyangeni yeNyoni. Licinisohttps://ss.wikipedia.org/wiki/8_%C3%ADNyoni#Liciniso Atalwehttps://ss.wikipedia.org/wiki/8_%C3%ADNyoni#Atalwe Deathhttps://ss.wikipedia.org/wiki/8_%C3%ADNyoni#Death Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/8_%C3%ADNyoni#Kúfúna Wikipedia: Lúlwîmi https://ss.wikipedia.org/wiki/L%C3%BAlw%C3%AEmi Lúlwîmi tihloko letiphatselene nelulwimi. Kukhula kwetilwimi temhlabahttps://ss.wikipedia.org/wiki/L%C3%BAlw%C3%AEmi#Kukhula_kwetilwimi_temhlaba Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/L%C3%BAlw%C3%AEmi#Kúbópha Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/L%C3%BAlw%C3%AEmi#Kúfúna Wikipedia: Bâla https://ss.wikipedia.org/wiki/B%C3%A2la Bâla. Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/B%C3%A2la#Kúfúna Wikipedia: Úmhlâba https://ss.wikipedia.org/wiki/%C3%9Amhl%C3%A2ba Úmhlâba. (Uphawu: . Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/%C3%9Amhl%C3%A2ba#Kúfúna Wikipedia: LeMhlanga https://ss.wikipedia.org/wiki/LeMhlanga ==Ligcabho lemaSwati== Ligcabho lemaSwatihttps://ss.wikipedia.org/wiki/LeMhlanga#Ligcabho_lemaSwati Mahle emaSwatihttps://ss.wikipedia.org/wiki/LeMhlanga#Mahle_emaSwati Emasiko emaSwati manyentihttps://ss.wikipedia.org/wiki/LeMhlanga#Emasiko_emaSwati_manyenti Asesicale ngaleli lelinemdvumela etiveni letinyentihttps://ss.wikipedia.org/wiki/LeMhlanga#Asesicale_ngaleli_lelinemdvumela_etiveni_letinyenti Wikipedia: Lukholo https://ss.wikipedia.org/wiki/Lukholo Lukholo lumcoka emuntfwini ngobe umuntfu naloyo ufika ezingeni lekutiva kwekutsi kufanele abe nalokuba ngu Nkulunkulu empilweni yakhe. Umuntfu ungumoya ngako impilo yakhe iphila kuye Nkulunkulu njengeluswane loluphila ngenina mayelananekuphefumula, ingani phela luhlumele kuye vele unina. Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Lukholo#Kúfúna Wikipedia: CIDA City Campus https://ss.wikipedia.org/wiki/CIDA_City_Campus I CIDA City Campus (Community and Individual Development Association City Campus) yinyuvesi yaseNingizimu Afrika lekhicita ticu temabizinisi pheceleti i-Bachelor of Business Administration degree. Lenyuvesi isita bafundzi bakamatekuletjeni labaphuma emindenini lephuyile. IRiphabhulikhi yeNingizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:IRiphabhulikhi_yeNingizimu_Afrika Wikipedia: Siteki https://ss.wikipedia.org/wiki/Siteki Siteki, inhlokodolobha yeLubombo, Umbuso weSwatini. Base Sitekihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Siteki#Base_Siteki Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Siteki#Kúfúna Wikipedia: Manzini (lídolôbha) https://ss.wikipedia.org/wiki/Manzini_(l%C3%ADdol%C3%B4bha) Manzini, Umbuso weSwatini. Base Manzinihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Manzini_(l%C3%ADdol%C3%B4bha)#Base_Manzini Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Manzini_(l%C3%ADdol%C3%B4bha)#Kúfúna Wikipedia: Nhlangano https://ss.wikipedia.org/wiki/Nhlangano Nhlangano, Umbuso weSwatini. Base Nhlanganohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Nhlangano#Base_Nhlangano Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Nhlangano#Kúfúna Wikipedia: Hhohho https://ss.wikipedia.org/wiki/Hhohho Hhohho (síNgísi, Hhohhod), district yembuso weSwatini. mayelana naHhohhohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Hhohho#mayelana_naHhohho District Hhohhohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Hhohho#District_Hhohho Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Hhohho#Kúfúna Wikipedia: Lubombo https://ss.wikipedia.org/wiki/Lubombo Lubombo (síNgísi, Lubombo), district yeUmbuso weSwatini. mayelana neLubombohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Lubombo#mayelana_neLubombo Tinkhundla teLubombohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Lubombo#Tinkhundla_teLubombo Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Lubombo#Kúfúna Wikipedia: Manzini https://ss.wikipedia.org/wiki/Manzini thumb|District Manzini. Base Manzinihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Manzini#Base_Manzini Tinkhundla yeManzinihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Manzini#Tinkhundla_yeManzini Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Manzini#Kúfúna Wikipedia: Shiselweni https://ss.wikipedia.org/wiki/Shiselweni Shiselweni (síNgísi, Shiselweni), district yeUmbuso weSwatini. Base Shiselwenihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Shiselweni#Base_Shiselweni Tinkhundla yeShiselwenihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Shiselweni#Tinkhundla_yeShiselweni Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Shiselweni#Kúfúna Wikipedia: Sí-Nterlingua https://ss.wikipedia.org/wiki/S%C3%AD-Nterlingua SíNterlingua, lúlwîmi. SíNterlinguahttps://ss.wikipedia.org/wiki/S%C3%AD-Nterlingua#SíNterlingua Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/S%C3%AD-Nterlingua#Kúbópha Wikipedia: Sí-Speranto https://ss.wikipedia.org/wiki/S%C3%AD-Speranto Sí-Speranto, lulwimi. Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/S%C3%AD-Speranto#Kúbópha Wikipedia: SíNovial https://ss.wikipedia.org/wiki/S%C3%ADNovial thumb|300px|. ISOhttps://ss.wikipedia.org/wiki/S%C3%ADNovial#ISO Tíncwâdzihttps://ss.wikipedia.org/wiki/S%C3%ADNovial#Tíncwâdzi Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/S%C3%ADNovial#Kúbópha Wikipedia: Almazán https://ss.wikipedia.org/wiki/Almaz%C3%A1n Almazán (ligama siArabi, siyinqaba), lídolôbha/umphakatsi yeiSpaniya. Almazán (lídolôbha)https://ss.wikipedia.org/wiki/Almaz%C3%A1n#Almazán_(lídolôbha) Municipio de Almazánhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Almaz%C3%A1n#Municipio_de_Almazán Emadolôbhahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Almaz%C3%A1n#Emadolôbha Wikipedia: IWestoniya https://ss.wikipedia.org/wiki/IWestoniya IWestoniya (Eesti Vabariik, síNgísi Estonia). Live weYurophu. Mayelana neWestoniahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IWestoniya#Mayelana_neWestonia Tifundza teWestoniahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IWestoniya#Tifundza_teWestonia Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IWestoniya#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IWestoniya#Kúbópha Wikipedia: INdiya https://ss.wikipedia.org/wiki/INdiya INdiya. SiHindi Bhārat (Bhārata Gaṇarājya) -Devanagari: भारत (भारत गणराज्य)-, síNgísi: India (Republic of India). IRiphabhulikhihttps://ss.wikipedia.org/wiki/INdiya#IRiphabhulikhi Tifundzahttps://ss.wikipedia.org/wiki/INdiya#Tifundza Emadolobhahttps://ss.wikipedia.org/wiki/INdiya#Emadolobha Bantfuhttps://ss.wikipedia.org/wiki/INdiya#Bantfu Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/INdiya#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/INdiya#Kúbópha Wikipedia: Gege https://ss.wikipedia.org/wiki/Gege Gege, inkhundla yeDistrict ShiselweniAtalwe yeTinkhundla: The National Physical Development Plan, NPDP (síNgísi)., Umbuso weSwatini. Imiphakatsihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Gege#Imiphakatsi ÉMozambikehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Gege#ÉMozambike Caphelahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Gege#Caphela Wikipedia: Emhlahlweni https://ss.wikipedia.org/wiki/Emhlahlweni Emhlahlweni, umphakatsi yeInkhundla GegeInombolo yeImiphakatsi: Shiselweni (síNgísi). (District Shiselweni, Umbuso weSwatini). Caphelahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Emhlahlweni#Caphela Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Emhlahlweni#Kúfúna Wikipedia: Hosea https://ss.wikipedia.org/wiki/Hosea Hosea, inkhundla yeDistrict ShiselweniAtalwe yeTinkhundla: The National Physical Development Plan, NPDP (síNgísi)., Umbuso weSwatini. Imiphakatsihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Hosea#Imiphakatsi Caphelahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Hosea#Caphela Wikipedia: Maseyisini https://ss.wikipedia.org/wiki/Maseyisini Maseyisini, inkhundla yeDistrict ShiselweniAtalwe yeTinkhundla: The National Physical Development Plan, NPDP (síNgísi)., Umbuso weSwatini. Imiphakatsihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Maseyisini#Imiphakatsi Caphelahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Maseyisini#Caphela Wikipedia: Matsanjeni https://ss.wikipedia.org/wiki/Matsanjeni Matsanjeni, inkhundla yeDistrict ShiselweniAtalwe yeTinkhundla: The National Physical Development Plan, NPDP (síNgísi)., Umbuso weSwatini. Imiphakatsihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Matsanjeni#Imiphakatsi Caphelahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Matsanjeni#Caphela Wikipedia: Mtsambama https://ss.wikipedia.org/wiki/Mtsambama Mtsambama, inkhundla yeDistrict ShiselweniAtalwe yeTinkhundla: The National Physical Development Plan, NPDP (síNgísi)., Umbuso weSwatini. Imiphakatsihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Mtsambama#Imiphakatsi Caphelahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Mtsambama#Caphela Wikipedia: Sigwe https://ss.wikipedia.org/wiki/Sigwe Sigwe, inkhundla yeDistrict ShiselweniAtalwe yeTinkhundla: The National Physical Development Plan, NPDP (síNgísi)., Umbuso weSwatini. Imiphakatsihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sigwe#Imiphakatsi Caphelahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sigwe#Caphela Wikipedia: Breinigerberg https://ss.wikipedia.org/wiki/Breinigerberg Breinigerberg. Metsana yeJeremane. Tíncwadzíhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Breinigerberg#Tíncwadzí Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Breinigerberg#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Breinigerberg#Kúbópha Wikipedia: Íncwadzí https://ss.wikipedia.org/wiki/%C3%8Dncwadz%C3%AD Íncwadzí. Incwadzi ngumculu wemaphepha lonemcondvo munye lohlanganisiwe kute kwedluliswe umyaleto lotsite. Inhlosohttps://ss.wikipedia.org/wiki/%C3%8Dncwadz%C3%AD#Inhloso Tinhlobo tetíncwâdzihttps://ss.wikipedia.org/wiki/%C3%8Dncwadz%C3%AD#Tinhlobo_tetíncwâdzi Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/%C3%8Dncwadz%C3%AD#Kúfúna Wikipedia: Ekukhanyeni https://ss.wikipedia.org/wiki/Ekukhanyeni Ekukhanyeni, inkhundla yeDistrict ManziniAtalwe yeTinkhundla: The National Physical Development Plan, NPDP (síNgísi)., Umbuso weSwatini. Imiphakatsihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ekukhanyeni#Imiphakatsi Caphelahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ekukhanyeni#Caphela Wikipedia: Hlambanyatsi https://ss.wikipedia.org/wiki/Hlambanyatsi Hlambanyatsi, inkhundla yeDistrict ManziniAtalwe yeTinkhundla: The National Physical Development Plan, NPDP (síNgísi)., Umbuso weSwatini. Imiphakatsihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Hlambanyatsi#Imiphakatsi Caphelahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Hlambanyatsi#Caphela Wikipedia: Uetersen https://ss.wikipedia.org/wiki/Uetersen |- Tíncwadzíhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Uetersen#Tíncwadzí Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Uetersen#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Uetersen#Kúbópha Wikipedia: Umndeni https://ss.wikipedia.org/wiki/Umndeni Umndeni (síNgísi, family). Tihlobohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umndeni#Tihlobo Gogohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umndeni#Gogo Mkhuluhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umndeni#Mkhulu Babehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umndeni#Babe Makehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umndeni#Make Umnakahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umndeni#Umnaka Dzadzehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umndeni#Dzadze Síhlahla Semndenihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umndeni#Síhlahla_Semndeni Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umndeni#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umndeni#Kúbópha Wikipedia: Nguni https://ss.wikipedia.org/wiki/Nguni Nguni ube kune bandeni yetilwîmi bahhuluma iNingizimu Afrika: Mngunihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Nguni#Mnguni Tíncwâdzihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Nguni#Tíncwâdzi Wikipedia: Inhlonipho https://ss.wikipedia.org/wiki/Inhlonipho Inhlonipho yindlela yekutiphatsa lehluka ngesive ngesive. Indlela lokhuluma ngayohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inhlonipho#Indlela_lokhuluma_ngayo Kutiphatsahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inhlonipho#Kutiphatsa Kwehlukana kwenhlonipho etivenihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inhlonipho#Kwehlukana_kwenhlonipho_etiveni Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inhlonipho#Kúfúna Wikipedia: Mhlabuhlangene https://ss.wikipedia.org/wiki/Mhlabuhlangene Mhlabuhlangene (síNgísi, United Nations, UN) ngumhlangano lomkhulu emaveni emhlaba lapho kukhulunywa khona tindzaba tekutfutfukisa umhlaba. Tilwimihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Mhlabuhlangene#Tilwimi Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Mhlabuhlangene#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Mhlabuhlangene#Kúbópha Wikipedia: Ngwenyama https://ss.wikipedia.org/wiki/Ngwenyama INgwenyama yinkhosi lebusako. Ingonyama libhubesi nenkhosi nayo ngemandla ilinganiswa nelibhubesi. Emakhosi akaNgwanehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ngwenyama#Emakhosi_akaNgwane Tíncwâdzihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ngwenyama#Tíncwâdzi Wikipedia: Emave emhlaba https://ss.wikipedia.org/wiki/Emave_emhlaba Emave emhlaba ngesiswati. Í-Afríka / I-Afrikhahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Emave_emhlaba#Í-Afríka_/_I-Afrikha I-Ashiya / I-Asiyahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Emave_emhlaba#I-Ashiya_/_I-Asiya IYurophuhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Emave_emhlaba#IYurophu IMelikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Emave_emhlaba#IMelika INyakatfo Melikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Emave_emhlaba#INyakatfo_Melika IMelika leseNingizimuhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Emave_emhlaba#IMelika_leseNingizimu I-Ositreliya Netihlenge Tayohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Emave_emhlaba#I-Ositreliya_Netihlenge_Tayo Lamanye Emavehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Emave_emhlaba#Lamanye_Emave Wikipedia: Emalangeni https://ss.wikipedia.org/wiki/Emalangeni EmaLangeni tibongo letidzabuka nobe letihlobene nebakaDlamini lokusibongo sebukhosi beSwatini. Kutsiwa ngemalangeni ngobe sikhumba sabo siyakhanya kwelilanga. Tibongo letitalwa ngemalangenihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Emalangeni#Tibongo_letitalwa_ngemalangeni Shabalalahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Emalangeni#Shabalala Mahlalelahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Emalangeni#Mahlalela Wikipedia: SíZulu https://ss.wikipedia.org/wiki/S%C3%ADZulu ,,,, Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/S%C3%ADZulu#Umlandvo Imisindvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/S%C3%ADZulu#Imisindvo Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/S%C3%ADZulu#Kúbópha Wikipedia: I-Afugani https://ss.wikipedia.org/wiki/I-Afugani I-Afugani (siNgisi, Afghanistan, SíPersi: افغانستان), live leliseNingizimu Ashiya. Livehttps://ss.wikipedia.org/wiki/I-Afugani#Live Hulumendehttps://ss.wikipedia.org/wiki/I-Afugani#Hulumende Bantfuhttps://ss.wikipedia.org/wiki/I-Afugani#Bantfu Tilwimihttps://ss.wikipedia.org/wiki/I-Afugani#Tilwimi Umnotfohttps://ss.wikipedia.org/wiki/I-Afugani#Umnotfo Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/I-Afugani#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/I-Afugani#Kúbópha Wikipedia: IBholiviya https://ss.wikipedia.org/wiki/IBholiviya IBholiviya, live leliseNingizimu Melika. Livehttps://ss.wikipedia.org/wiki/IBholiviya#Live Hulumendehttps://ss.wikipedia.org/wiki/IBholiviya#Hulumende Bantfuhttps://ss.wikipedia.org/wiki/IBholiviya#Bantfu Umnotfohttps://ss.wikipedia.org/wiki/IBholiviya#Umnotfo Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IBholiviya#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IBholiviya#Kúbópha Wikipedia: Emasiko nemihambo https://ss.wikipedia.org/wiki/Emasiko_nemihambo Emasiko nemihambo. Lisikohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Emasiko_nemihambo#Lisiko Umhambohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Emasiko_nemihambo#Umhambo Wikipedia: Isayensi https://ss.wikipedia.org/wiki/Isayensi Isayensi kufundvwa kwendlela tintfo letenteka ngayo kanye nekutfola tizatfu. Isayensi ifaka ekhatsi letifundvo letilandzelako: Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Isayensi#Kúfúna Wikipedia: Ikhemisi https://ss.wikipedia.org/wiki/Ikhemisi Ikhemisi (siNgisi, chemistry) yisayensi lekhuluma ndetingcetu letisisekelo semphilo, ema-athomu, kanye nalamanye emakhemikhali lalusito emphilweni. Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ikhemisi#Kúfúna Wikipedia: I-Alibheniya https://ss.wikipedia.org/wiki/I-Alibheniya I-Alibheniya (síNgísi: Albania, sq: Shqiperisë), iYurophu. Livehttps://ss.wikipedia.org/wiki/I-Alibheniya#Live Hulumendehttps://ss.wikipedia.org/wiki/I-Alibheniya#Hulumende Bantfuhttps://ss.wikipedia.org/wiki/I-Alibheniya#Bantfu Umnotfohttps://ss.wikipedia.org/wiki/I-Alibheniya#Umnotfo Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/I-Alibheniya#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/I-Alibheniya#Kúbópha Wikipedia: Ibhayoloji https://ss.wikipedia.org/wiki/Ibhayoloji Ibhayoloji (siNgisi: biology) sifundvo semphilo, kubukwa tonkhe tintfo letiphilako tihlahlelwe kudzimate kufikwe emmongweni wemphilo yato. Kubukwa kutsi kute tiphila tidlani kanjani, titivikela ngani kanjani. Kute intfohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ibhayoloji#Kute_intfo Luphenyohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ibhayoloji#Luphenyo Kwehlukaniswahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ibhayoloji#Kwehlukaniswa Kwehlukaniswamsukahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ibhayoloji#Kwehlukaniswamsuka Umtungeletohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ibhayoloji#Umtungeleto Umlandvo weBhayolojihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ibhayoloji#Umlandvo_weBhayoloji https://ss.wikipedia.org/wiki/Ibhayoloji# Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ibhayoloji#Kúfúna Wikipedia: Kuhlelwa kwelulwimi https://ss.wikipedia.org/wiki/Kuhlelwa_kwelulwimi kuhlelwa kwelulwimi. Lúlwîmihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:L%C3%BAlw%C3%AEmi Wikipedia: IPheru https://ss.wikipedia.org/wiki/IPheru IPheru, live leliseNingizimu Melika. Livehttps://ss.wikipedia.org/wiki/IPheru#Live Hulumendehttps://ss.wikipedia.org/wiki/IPheru#Hulumende Bantfuhttps://ss.wikipedia.org/wiki/IPheru#Bantfu Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IPheru#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IPheru#Kúbópha Wikipedia: Buciko https://ss.wikipedia.org/wiki/Buciko Buciko (siNgisi: arts). Buciko siphiwo sekwenta info letsite. Buciko bekudvweba (visual arts)https://ss.wikipedia.org/wiki/Buciko#Buciko_bekudvweba_(visual_arts) Buciko bekubata/kubumba/nekweluka (sculpture)https://ss.wikipedia.org/wiki/Buciko#Buciko_bekubata/kubumba/nekweluka_(sculpture) Buciko lobubhalwako (literature)https://ss.wikipedia.org/wiki/Buciko#Buciko_lobubhalwako_(literature) Buciko lobetfulwako (perfoming arts)https://ss.wikipedia.org/wiki/Buciko#Buciko_lobetfulwako_(perfoming_arts) Buciko bekuvunula (fashion)https://ss.wikipedia.org/wiki/Buciko#Buciko_bekuvunula_(fashion) Wikipedia: Bunkondlo https://ss.wikipedia.org/wiki/Bunkondlo Bunkondlo (ngesíNgísi: poetry). Lobu buciko bekuhlanganisa emagama kute loko lokushoko kuvakale ngendlela lemnandzi ibe ifundzisa. Tinkondlo temdzabuhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Bunkondlo#Tinkondlo_temdzabu Tibongohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Bunkondlo#Tibongo Tinanatelohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Bunkondlo#Tinanatelo Emahubo / Umgubhohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Bunkondlo#Emahubo_/_Umgubho Wikipedia: Tinyoni https://ss.wikipedia.org/wiki/Tinyoni Tinyoni (síNgísi, birds), Likilasi: Classis Aves Linnaeus, 1758. Kwehlukaniswamsukahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tinyoni#Kwehlukaniswamsuka Luhlobohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tinyoni#Luhlobo Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tinyoni#Kúfúna Wikipedia: Libito https://ss.wikipedia.org/wiki/Libito Libito (síNgísi: noun) ligama lelichaza intfo letsite. Sib: litje (stone) imotela (a car) Tigaba (tibaya) temabitohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Libito#Tigaba_(tibaya)_temabito Lokucashelwakohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Libito#Lokucashelwako Wikipedia: Indlovukazi https://ss.wikipedia.org/wiki/Indlovukazi iLadybrand lidolobha lelincane lelisesifundzeni sase Free State eNingizimu Afrika, kantsi lelingemakhilomitha lalishumi nesiphohlongo kusuka eMaseru, inhlokodolobha yase Lesotho. Ladybrand ngulenye yemadolobha lasihlanu lakha Masipala Wendzawo wase Mantsopa. Ningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Ningizimu_Afrika Tindzawohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Tindzawo Wikipedia: Mananga College https://ss.wikipedia.org/wiki/Mananga_College Mananga College, Mhlume. Síkólwa yeSwatini. Caphelahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Mananga_College#Caphela Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Mananga_College#Kúbópha Wikipedia: Ludvonga I https://ss.wikipedia.org/wiki/Ludvonga_I Ludvonga I, bekaYingwenyama yakaNgwane kusuka emnyakeni wa 1685 kuze kube ngumnyaka wa 1715. Ungulenye yemakhosi eMaswati akadzeni kakhulu. Ngwenyamas Umbuso weSwatinihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Ngwenyamas_Umbuso_weSwatini Wikipedia: Lubumba https://ss.wikipedia.org/wiki/Lubumba Lubumba (síNgísi, clay). Kuchazahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Lubumba#Kuchaza Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Lubumba#Kúfúna Wikipedia: Ludziwo https://ss.wikipedia.org/wiki/Ludziwo Ludziwo, lubunjwa ngelubumba lube sitja lesivalekile. Umsebenti weludziwohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ludziwo#Umsebenti_weludziwo Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ludziwo#Kúfúna Wikipedia: Dlamini III https://ss.wikipedia.org/wiki/Dlamini_III Dlamini III, ingonyama takaNgwane 1672-1744. Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Dlamini_III#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Dlamini_III#Kúbópha Wikipedia: Mhlongamvula https://ss.wikipedia.org/wiki/Mhlongamvula UMhlongamvula. Íntsaba letfolakala ewakkerstroom (Mpumalanga, iNingizimu Afrika). Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Mhlongamvula#Kúfúna Wikipedia: ÉButjwána https://ss.wikipedia.org/wiki/%C3%89Butjw%C3%A1na ÉButjwána, iButswana. SiNgisi: Botswana (Bechuanaland). Mayelana neButswanahttps://ss.wikipedia.org/wiki/%C3%89Butjw%C3%A1na#Mayelana_neButswana Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/%C3%89Butjw%C3%A1na#Umlandvo Tifundza nemadolobhahttps://ss.wikipedia.org/wiki/%C3%89Butjw%C3%A1na#Tifundza_nemadolobha Tifundzahttps://ss.wikipedia.org/wiki/%C3%89Butjw%C3%A1na#Tifundza Emadolobhahttps://ss.wikipedia.org/wiki/%C3%89Butjw%C3%A1na#Emadolobha Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/%C3%89Butjw%C3%A1na#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/%C3%89Butjw%C3%A1na#Kúbópha Wikipedia: Sobhuza II https://ss.wikipedia.org/wiki/Sobhuza_II == Ingonyama Sobhuza Wesibili == Ingonyama Sobhuza Wesibilihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sobhuza_II#Ingonyama_Sobhuza_Wesibili Kufunahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sobhuza_II#Kufuna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sobhuza_II#Kúbópha Wikipedia: Mpumalanga https://ss.wikipedia.org/wiki/Mpumalanga Mpumalanga, sifundza saseNingizimu Afrikha. Lesifundza besiyincenye yentilasifali ngembi kwa-1994 Sifundza seMpumalangahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Mpumalanga#Sifundza_seMpumalanga Bomasipalahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Mpumalanga#Bomasipala Gert Nsibande District Municipalityhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Mpumalanga#Gert_Nsibande_District_Municipality Ehlanzeni District Municipalityhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Mpumalanga#Ehlanzeni_District_Municipality Nkangala District Municipalityhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Mpumalanga#Nkangala_District_Municipality Emadolobhahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Mpumalanga#Emadolobha Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Mpumalanga#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Mpumalanga#Kúbópha Wikipedia: Ngilandi https://ss.wikipedia.org/wiki/Ngilandi INgilandi. Live weYurophu. Livehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ngilandi#Live Hulumendehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ngilandi#Hulumende Bantfuhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ngilandi#Bantfu Kucaphunahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ngilandi#Kucaphuna Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ngilandi#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ngilandi#Kúbópha Wikipedia: Nkosi Sikelel' iAfrika https://ss.wikipedia.org/wiki/Nkosi_Sikelel%27_iAfrika Leli lihubo lesive leNingizimu Afrika. Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Nkosi_Sikelel%27_iAfrika#Umlandvo Nkosi sikelel'i-Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Nkosi_Sikelel%27_iAfrika#Nkosi_sikelel'i-Afrika Tichumanisohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Nkosi_Sikelel%27_iAfrika#Tichumaniso Wikipedia: Sikoshilandi https://ss.wikipedia.org/wiki/Sikoshilandi Sikoshilandi. Live weYurophu. Livehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sikoshilandi#Live Hulumendehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sikoshilandi#Hulumende Bantfuhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sikoshilandi#Bantfu Kucaphunahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sikoshilandi#Kucaphuna Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sikoshilandi#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sikoshilandi#Kúbópha Wikipedia: Indlovukazi Elizabeth II https://ss.wikipedia.org/wiki/Indlovukazi_Elizabeth_II Elizabeth II, indlovukazi yemaNgisi. Kukhulahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Indlovukazi_Elizabeth_II#Kukhula Kuganahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Indlovukazi_Elizabeth_II#Kugana Bukhosihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Indlovukazi_Elizabeth_II#Bukhosi Lwati lolunzulu nga-Elizabethhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Indlovukazi_Elizabeth_II#Lwati_lolunzulu_nga-Elizabeth Wikipedia: IZimbabwe https://ss.wikipedia.org/wiki/IZimbabwe IZimbabwe. SiNgisi: Zimbabwe. Livehttps://ss.wikipedia.org/wiki/IZimbabwe#Live Hulumendehttps://ss.wikipedia.org/wiki/IZimbabwe#Hulumende Bantfuhttps://ss.wikipedia.org/wiki/IZimbabwe#Bantfu Wikipedia: Bukhristu https://ss.wikipedia.org/wiki/Bukhristu == Jesu Khristu == Jesu Khristuhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Bukhristu#Jesu_Khristu Butsatfu lobungcwelehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Bukhristu#Butsatfu_lobungcwele Libhayibhelihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Bukhristu#Libhayibheli Wikipedia: Timila https://ss.wikipedia.org/wiki/Timila thumb|Likhabishi. Kuchazahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Timila#Kuchaza Tibaya tetimilahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Timila#Tibaya_tetimila Simo sesimilahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Timila#Simo_sesimila Wikipedia: Pitoli https://ss.wikipedia.org/wiki/Pitoli IPitoli (Pretoria), inhlokodolobha yeiNingizimu Afrika. Lidolobhahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Pitoli#Lidolobha Wikipedia: Umlumbi https://ss.wikipedia.org/wiki/Umlumbi == imvelaphi == imvelaphihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umlumbi#imvelaphi Imitfombo yelwatihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umlumbi#Imitfombo_yelwati Wikipedia: Sipeyini https://ss.wikipedia.org/wiki/Sipeyini == Live == Livehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sipeyini#Live hulumendehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sipeyini#hulumende Bantfuhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sipeyini#Bantfu indlela yekuphilahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sipeyini#indlela_yekuphila Wikipedia: IGibhithe https://ss.wikipedia.org/wiki/IGibhithe == Live == Livehttps://ss.wikipedia.org/wiki/IGibhithe#Live hulumendehttps://ss.wikipedia.org/wiki/IGibhithe#hulumende bantfuhttps://ss.wikipedia.org/wiki/IGibhithe#bantfu umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/IGibhithe#umlandvo kucaphunahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IGibhithe#kucaphuna Wikipedia: Kuritiba https://ss.wikipedia.org/wiki/Kuritiba Kuritiba (Curitiba). Lídolôbha yleseNingizimu iBhurazili. Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Kuritiba#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Kuritiba#Kúbópha Wikipedia: Eastern Cape https://ss.wikipedia.org/wiki/Eastern_Cape ]] (83%),  (9.6%),  (3. siFundza seEastern Capehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Eastern_Cape#siFundza_seEastern_Cape boMasipalahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Eastern_Cape#boMasipala emaDolobhahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Eastern_Cape#emaDolobha Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Eastern_Cape#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Eastern_Cape#Kúbópha Wikipedia: Fuleyistata https://ss.wikipedia.org/wiki/Fuleyistata }} Sifundza seFuleyistatahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Fuleyistata#Sifundza_seFuleyistata boMasipalahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Fuleyistata#boMasipala emaDolobhahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Fuleyistata#emaDolobha Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Fuleyistata#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Fuleyistata#Kúbópha Wikipedia: Northern Cape https://ss.wikipedia.org/wiki/Northern_Cape ]] (70%),  (20%),  (6.5%) siFundza seNorthern Capehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Northern_Cape#siFundza_seNorthern_Cape boMasipalahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Northern_Cape#boMasipala emaDolobhahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Northern_Cape#emaDolobha Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Northern_Cape#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Northern_Cape#Kúbópha Wikipedia: Gauteng https://ss.wikipedia.org/wiki/Gauteng Gauteng, sifundza yeiNingizimu Afrika. siFundza seGautenghttps://ss.wikipedia.org/wiki/Gauteng#siFundza_seGauteng boMasipalahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Gauteng#boMasipala emaDolobhahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Gauteng#emaDolobha Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Gauteng#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Gauteng#Kúbópha emaReferensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Gauteng#emaReferensi Wikipedia: KaZulu https://ss.wikipedia.org/wiki/KaZulu KaZulu, sifundza yeiNingizimu Afrika. siFundza saKaZuluhttps://ss.wikipedia.org/wiki/KaZulu#siFundza_saKaZulu umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/KaZulu#umlandvo boMasipalahttps://ss.wikipedia.org/wiki/KaZulu#boMasipala emaDolobhahttps://ss.wikipedia.org/wiki/KaZulu#emaDolobha Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/KaZulu#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/KaZulu#Kúbópha Wikipedia: Limpopo https://ss.wikipedia.org/wiki/Limpopo | inhlokodolobha = Polokwane siFundza seLimpopohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Limpopo#siFundza_seLimpopo boMasipalahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Limpopo#boMasipala emaDolobhahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Limpopo#emaDolobha Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Limpopo#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Limpopo#Kúbópha Wikipedia: North West https://ss.wikipedia.org/wiki/North_West North West, sifundza yeiNingizimu Afrika. siFundza seNorth Westhttps://ss.wikipedia.org/wiki/North_West#siFundza_seNorth_West boMasipalahttps://ss.wikipedia.org/wiki/North_West#boMasipala emaDolobhahttps://ss.wikipedia.org/wiki/North_West#emaDolobha Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/North_West#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/North_West#Kúbópha Wikipedia: Western Cape https://ss.wikipedia.org/wiki/Western_Cape ]] (55.3%),  (23. siFundza seWestern Capehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Western_Cape#siFundza_seWestern_Cape boMasipalahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Western_Cape#boMasipala emaDolobhahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Western_Cape#emaDolobha Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Western_Cape#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Western_Cape#Kúbópha Wikipedia: Temalangeni Dlamini https://ss.wikipedia.org/wiki/Temalangeni_Dlamini thumb|right|250px|Umjeka [[Umbuso weSwatini|yeSwatini.]] Emarikodihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Temalangeni_Dlamini#Emarikodi Emareferensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Temalangeni_Dlamini#Emareferensi Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Temalangeni_Dlamini#Kúbópha Wikipedia: Bukhosi https://ss.wikipedia.org/wiki/Bukhosi Bukhosi yindlela yekubusa lapho khona inhloko yembuso ingakhetfwa khona, kepha ibekwa ngemitsetfo yalowo mbuso nobe sigodzi futsi leyo nhloko ibusa idzimate ikhotsame nobe yehle esikhundleni (ikakhulukati enshonalanga). Emandla ebukhosihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Bukhosi#Emandla_ebukhosi Kutsatfwa kwesikhundla sebukhosihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Bukhosi#Kutsatfwa_kwesikhundla_sebukhosi Wikipedia: Tinanatelo https://ss.wikipedia.org/wiki/Tinanatelo Mdlovu Tiyinihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tinanatelo#Tiyini Kubaluleka kwetinanatelohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tinanatelo#Kubaluleka_kwetinanatelo Sibonelo setinanatelohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tinanatelo#Sibonelo_setinanatelo Kucaphunahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tinanatelo#Kucaphuna Wikipedia: Taga https://ss.wikipedia.org/wiki/Taga Taga. Siyini Sagahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Taga#Siyini_Saga Wikipedia: Umlandvo weNingizimu Afrikha https://ss.wikipedia.org/wiki/Umlandvo_weNingizimu_Afrikha Umlandvo weNingizimu Afrikha. Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umlandvo_weNingizimu_Afrikha#Umlandvo Wikipedia: Sicalo https://ss.wikipedia.org/wiki/Sicalo Sicalo lilunga lekucala laliphi naliphi li bito lesiSwati. Lúlwîmihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:L%C3%BAlw%C3%AEmi Wikipedia: Lubhalojikelele https://ss.wikipedia.org/wiki/Lubhalojikelele Lubhalojikelele, lena yindlela yekubhala leyatiwa kuto tonkhe tilwimi lesita kwekutsi umuntfu akwati kufundza nekuphimisa imisindvo yanoma nguluphi lulwimi. Lubhalojikelele lwesiSwatihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Lubhalojikelele#Lubhalojikelele_lwesiSwati Wikipedia: Libandla lemaWeseli https://ss.wikipedia.org/wiki/Libandla_lemaWeseli == Libandla lemaWeseli == Libandla lemaWeselihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Libandla_lemaWeseli#Libandla_lemaWeseli Wikipedia: Ingcokelela yetaga https://ss.wikipedia.org/wiki/Ingcokelela_yetaga *Letiphatselene nemphilo yasekhaya Wikipedia: LiBhayibheli https://ss.wikipedia.org/wiki/LiBhayibheli LiBhayibheli, liyitsatsa njengencwadzi lendze lokumatima kuyicondza ngaletinye tikhatsi. Etymologyhttps://ss.wikipedia.org/wiki/LiBhayibheli#Etymology Jewish canonhttps://ss.wikipedia.org/wiki/LiBhayibheli#Jewish_canon Torahhttps://ss.wikipedia.org/wiki/LiBhayibheli#Torah Nevi'imhttps://ss.wikipedia.org/wiki/LiBhayibheli#Nevi'im Ketuvimhttps://ss.wikipedia.org/wiki/LiBhayibheli#Ketuvim Hebrew Bible translations and editionshttps://ss.wikipedia.org/wiki/LiBhayibheli#Hebrew_Bible_translations_and_editions The Oral Torahhttps://ss.wikipedia.org/wiki/LiBhayibheli#The_Oral_Torah i-Torahhttps://ss.wikipedia.org/wiki/LiBhayibheli#i-Torah Christian canons of the Biblehttps://ss.wikipedia.org/wiki/LiBhayibheli#Christian_canons_of_the_Bible Old Testamenthttps://ss.wikipedia.org/wiki/LiBhayibheli#Old_Testament Apocryphal or deuterocanonical bookshttps://ss.wikipedia.org/wiki/LiBhayibheli#Apocryphal_or_deuterocanonical_books New Testamenthttps://ss.wikipedia.org/wiki/LiBhayibheli#New_Testament Original languagehttps://ss.wikipedia.org/wiki/LiBhayibheli#Original_language Historic editionshttps://ss.wikipedia.org/wiki/LiBhayibheli#Historic_editions Christian theologyhttps://ss.wikipedia.org/wiki/LiBhayibheli#Christian_theology Canonizationhttps://ss.wikipedia.org/wiki/LiBhayibheli#Canonization Hebrew Biblehttps://ss.wikipedia.org/wiki/LiBhayibheli#Hebrew_Bible Old and New Testamentshttps://ss.wikipedia.org/wiki/LiBhayibheli#Old_and_New_Testaments Qumran Biblehttps://ss.wikipedia.org/wiki/LiBhayibheli#Qumran_Bible Ethiopian Orthodox canonhttps://ss.wikipedia.org/wiki/LiBhayibheli#Ethiopian_Orthodox_canon Marcionite Biblehttps://ss.wikipedia.org/wiki/LiBhayibheli#Marcionite_Bible Bible versions and translationshttps://ss.wikipedia.org/wiki/LiBhayibheli#Bible_versions_and_translations Biblical criticismhttps://ss.wikipedia.org/wiki/LiBhayibheli#Biblical_criticism Higher criticismhttps://ss.wikipedia.org/wiki/LiBhayibheli#Higher_criticism Documentary hypothesishttps://ss.wikipedia.org/wiki/LiBhayibheli#Documentary_hypothesis Modern developmentshttps://ss.wikipedia.org/wiki/LiBhayibheli#Modern_developments Archaeological and historical researchhttps://ss.wikipedia.org/wiki/LiBhayibheli#Archaeological_and_historical_research See alsohttps://ss.wikipedia.org/wiki/LiBhayibheli#See_also Biblical scholarship and analysishttps://ss.wikipedia.org/wiki/LiBhayibheli#Biblical_scholarship_and_analysis Perspectives on the Biblehttps://ss.wikipedia.org/wiki/LiBhayibheli#Perspectives_on_the_Bible Interpretationhttps://ss.wikipedia.org/wiki/LiBhayibheli#Interpretation History and the Biblehttps://ss.wikipedia.org/wiki/LiBhayibheli#History_and_the_Bible Biblical topicshttps://ss.wikipedia.org/wiki/LiBhayibheli#Biblical_topics Caphelahttps://ss.wikipedia.org/wiki/LiBhayibheli#Caphela Wikipedia: Fakazi baJehova https://ss.wikipedia.org/wiki/Fakazi_baJehova Fakazi baJehova Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Fakazi_baJehova#Kúbópha Wikipedia: Umsuka https://ss.wikipedia.org/wiki/Umsuka Umsuka nguleyo ncenye yelibito lengagucuki emushweni. Umsuka uwutfola nawususa sicalo kanye nesijobelelo kulo libito. Lúlwîmihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:L%C3%BAlw%C3%AEmi Wikipedia: Tibongo temakhosi https://ss.wikipedia.org/wiki/Tibongo_temakhosi == Tibongo TemaKhosi == Tibongo TemaKhosihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tibongo_temakhosi#Tibongo_TemaKhosi Tibongo Temakhosi akaNgwanehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tibongo_temakhosi#Tibongo_Temakhosi_akaNgwane Wikipedia: Tibongo temachawe https://ss.wikipedia.org/wiki/Tibongo_temachawe == tibongo temachawe == tibongo temachawehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tibongo_temachawe#tibongo_temachawe Tibongo Temachawe akaNgwanehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tibongo_temachawe#Tibongo_Temachawe_akaNgwane Wikipedia: Nelson Mandela https://ss.wikipedia.org/wiki/Nelson_Mandela Nelson Mandela watalelwa endzaweni yaseMvezo ekoloni lesibitwa ngempumalanga koloni nyalo mhla tilishumi nesiphohlongo enyangeni yaJulayi nga 1918 atalwa nguMphakanyiswa Mandela lobekayinkhosi ebaTsenjini amtala kuNosekeni wakaMpemvu lobekangummfati wesitsatfu wakhe.Libito letsiwa lona ekutalweni kwakhe nguRholihlahla nobe "Dvonsalihlahla" ngesiswati lokusho umuntfu lonelichweba. Kukhulahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Nelson_Mandela#Kukhula Kucala kwepolotikihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Nelson_Mandela#Kucala_kwepolotiki UMkhonto weSizwehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Nelson_Mandela#UMkhonto_weSizwe Kufahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Nelson_Mandela#Kufa Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Nelson_Mandela#Tinkomba Wikipedia: Lithuwani https://ss.wikipedia.org/wiki/Lithuwani Lithuwani (Lietuvos Respublika). Live weYurophu. Mayelana Lithuwanihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Lithuwani#Mayelana_Lithuwani Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Lithuwani#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Lithuwani#Kúbópha Wikipedia: Tibhidvo https://ss.wikipedia.org/wiki/Tibhidvo == Tibhidvo == Tibhidvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tibhidvo#Tibhidvo Wikipedia: Tinhlobo tetinkondlo https://ss.wikipedia.org/wiki/Tinhlobo_tetinkondlo Tinkondlo temdzabu Tinhlobo tetinkondlohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tinhlobo_tetinkondlo#Tinhlobo_tetinkondlo Wikipedia: Tibongo https://ss.wikipedia.org/wiki/Tibongo == Tibongo == Tibongohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tibongo#Tibongo Wikipedia: Letiphatselene nemphilo yasekhaya https://ss.wikipedia.org/wiki/Letiphatselene_nemphilo_yasekhaya *Indlu lengenangcongwane ivame kunetsa Wikipedia: Letingekukhutsala https://ss.wikipedia.org/wiki/Letingekukhutsala *Nguleyo ndvodza iyokudla umgwaja wesigila sayo Wikipedia: Letinika Litsemba https://ss.wikipedia.org/wiki/Letinika_Litsemba * Alimbiwa ligodzi umuntfu angakafi Wikipedia: Tenhlakanipho https://ss.wikipedia.org/wiki/Tenhlakanipho *Akukho cili latikhotsa emhlane Wikipedia: Letingesimilo https://ss.wikipedia.org/wiki/Letingesimilo *Imfene ayilulahli lukhobo lwayo Wikipedia: Inkondlosililo https://ss.wikipedia.org/wiki/Inkondlosililo ==Iyini inkondlosililo== Iyini inkondlosililohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inkondlosililo#Iyini_inkondlosililo umoya wenkondlosililohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inkondlosililo#umoya_wenkondlosililo Kwetsekelahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inkondlosililo#Kwetsekela Wikipedia: Inkondlo lelandzisako https://ss.wikipedia.org/wiki/Inkondlo_lelandzisako ==Iyini isonethi== Iyini isonethihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inkondlo_lelandzisako#Iyini_isonethi Kwetsekelahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inkondlo_lelandzisako#Kwetsekela Wikipedia: Ndlovukati Labotsibeni Gwamile Mdluli https://ss.wikipedia.org/wiki/Ndlovukati_Labotsibeni_Gwamile_Mdluli Labotsibeni Mdluli, lobekaphindze atiwe ngekutsi Indlovukati Gwamile (c. 1859 – December 15, 1925) bekayindlovukati yaseveni lakaNgwane eSwatini. Kungena ebukhosinihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ndlovukati_Labotsibeni_Gwamile_Mdluli#Kungena_ebukhosini Similo sakhehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ndlovukati_Labotsibeni_Gwamile_Mdluli#Similo_sakhe Kufunahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ndlovukati_Labotsibeni_Gwamile_Mdluli#Kufuna Wikipedia: Pigazzano https://ss.wikipedia.org/wiki/Pigazzano |- IYurophuhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:IYurophu Wikipedia: Islam ye Umbuso weSwatini https://ss.wikipedia.org/wiki/Islam_ye_Umbuso_weSwatini Islam ye Umbuso weSwatini. Lukholo we ti a Umbuso weSwatini. Lukholohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Lukholo Umbuso weSwatinihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Umbuso_weSwatini Wikipedia: Sambane https://ss.wikipedia.org/wiki/Sambane Sambane. Simohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sambane#Simo Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sambane#Kúfúna Wikipedia: Garrett Rhodes https://ss.wikipedia.org/wiki/Garrett_Rhodes Garrett David Rhodes ubuya eMelika. Utawla nga 8 July 1985. Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Garrett_Rhodes#Kúbópha Wikipedia: Vilnius https://ss.wikipedia.org/wiki/Vilnius Vilnius . Lídolôbha yleseNingizimu Lithuwani. Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Vilnius#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Vilnius#Kúbópha Wikipedia: IYurophu https://ss.wikipedia.org/wiki/IYurophu IYurophu IYurophuhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:IYurophu Úm-hlâbahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:%C3%9Am-hl%C3%A2ba Wikipedia: Shekhi https://ss.wikipedia.org/wiki/Shekhi iRiphablikhi yeShekhi. (Česká republika). Mayelana Shekhihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Shekhi#Mayelana_Shekhi Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Shekhi#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Shekhi#Kúbópha Wikipedia: Allah https://ss.wikipedia.org/wiki/Allah Allah libito laNkulunkulu lelisetshentiswa bantfu benkolo yesi-Islami. Kufunahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Allah#Kufuna Wikipedia: Tekubala https://ss.wikipedia.org/wiki/Tekubala Tekubala mkhakha wesayensi lobukane netekubala. Kufunahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tekubala#Kufuna Wikipedia: Calculus https://ss.wikipedia.org/wiki/Calculus I-Calculus mkhakha we tekubala losowutfutfuke kakhulu kuyo yonke leminyaka. Kufunahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Calculus#Kufuna Wikipedia: Temhlaba https://ss.wikipedia.org/wiki/Temhlaba Temhlaba (siNgisi, geography). Kufunahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Temhlaba#Kufuna Wikipedia: Fernando Alonso https://ss.wikipedia.org/wiki/Fernando_Alonso Fernando Alonso (atalwe Sipeyini, 29 Khólwáne 1981), kubili F1 World Champions (2005-2006). Teamhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Fernando_Alonso#Team Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Fernando_Alonso#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Fernando_Alonso#Kúbópha Wikipedia: Coronel Fabriciano https://ss.wikipedia.org/wiki/Coronel_Fabriciano Koronel Fabriciano (Coronel Fabriciano). Lídolôbha yleseNingizimu iBhurazili. Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Coronel_Fabriciano#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Coronel_Fabriciano#Kúbópha Wikipedia: Timóteo https://ss.wikipedia.org/wiki/Tim%C3%B3teo Timóteo. Lídolôbha yleseNingizimu iBhurazili. Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tim%C3%B3teo#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tim%C3%B3teo#Kúbópha Wikipedia: Ipatinga https://ss.wikipedia.org/wiki/Ipatinga Ipatinga. Lídolôbha yleseNingizimu iBhurazili. Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ipatinga#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ipatinga#Kúbópha Wikipedia: Wikipedia https://ss.wikipedia.org/wiki/Wikipedia Wikipedia, i-encyclopedia yamahhala lengahlelwa ngunome ngubani. Ucála: 2001 Livehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Wikipedia#Live Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Wikipedia#Kúfúna Wikipedia: IViyethina https://ss.wikipedia.org/wiki/IViyethina IViyethina - IRiphabhulikhi yeNingizimu Ashiya. Imincele iShayina, iKhambodiya, iLawoso. Livehttps://ss.wikipedia.org/wiki/IViyethina#Live Wikipedia: ILathiviya https://ss.wikipedia.org/wiki/ILathiviya iLathiviya (Latvijas Republika). Live weYurophu. Mayelana Lathiviyahttps://ss.wikipedia.org/wiki/ILathiviya#Mayelana_Lathiviya Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/ILathiviya#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/ILathiviya#Kúbópha Wikipedia: IFini https://ss.wikipedia.org/wiki/IFini iFini (Suomen tasavalta). Live weYurophu. Mayelana Finihttps://ss.wikipedia.org/wiki/IFini#Mayelana_Fini Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IFini#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IFini#Kúbópha Wikipedia: ISwideni https://ss.wikipedia.org/wiki/ISwideni iSwideni (Konungariket Sverige). Live weYurophu. Mayelana Swidenihttps://ss.wikipedia.org/wiki/ISwideni#Mayelana_Swideni Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/ISwideni#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/ISwideni#Kúbópha Wikipedia: INoweyi https://ss.wikipedia.org/wiki/INoweyi |- Mayelana Noweyihttps://ss.wikipedia.org/wiki/INoweyi#Mayelana_Noweyi Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/INoweyi#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/INoweyi#Kúbópha Referenceshttps://ss.wikipedia.org/wiki/INoweyi#References Wikipedia: IDenimakhi https://ss.wikipedia.org/wiki/IDenimakhi iDenimakhi (Danmark). Live weYurophu. Mayelana Denimakhihttps://ss.wikipedia.org/wiki/IDenimakhi#Mayelana_Denimakhi Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IDenimakhi#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IDenimakhi#Kúbópha Wikipedia: Echweni https://ss.wikipedia.org/wiki/Echweni Echweni (Ísland). Live weYurophu. Mayelana Echwenihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Echweni#Mayelana_Echweni https://ss.wikipedia.org/wiki/Echweni# Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Echweni#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Echweni#Kúbópha Wikipedia: INtaliyane https://ss.wikipedia.org/wiki/INtaliyane iNtaliyane (Italia, Repubblica italiana). Live weYurophu. Mayelana Ntaliyanehttps://ss.wikipedia.org/wiki/INtaliyane#Mayelana_Ntaliyane Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/INtaliyane#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/INtaliyane#Kúbópha Wikipedia: IYandola https://ss.wikipedia.org/wiki/IYandola iYandola (Principat d'Andorra). Live weYurophu. Mayelana Yandolahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IYandola#Mayelana_Yandola Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IYandola#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IYandola#Kúbópha Wikipedia: IYosithiya https://ss.wikipedia.org/wiki/IYosithiya iYosithiya (Republik Österreich). Live weYurophu. Mayelana Yosithiyahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IYosithiya#Mayelana_Yosithiya Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IYosithiya#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IYosithiya#Kúbópha Wikipedia: IBhelalasi https://ss.wikipedia.org/wiki/IBhelalasi iBhelalasi (Рэспубліка Беларусь). Live weYurophu. Mayelana Bhelalasihttps://ss.wikipedia.org/wiki/IBhelalasi#Mayelana_Bhelalasi Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IBhelalasi#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IBhelalasi#Kúbópha Wikipedia: IBhelijiyamu https://ss.wikipedia.org/wiki/IBhelijiyamu iBhelijiyamu (Koninkrijk België, Royaume de Belgique, Königreich Belgien). Live weYurophu. Mayelana Bhelijiyamuhttps://ss.wikipedia.org/wiki/IBhelijiyamu#Mayelana_Bhelijiyamu Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IBhelijiyamu#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IBhelijiyamu#Kúbópha Wikipedia: IBhosinya ne Hezegovi https://ss.wikipedia.org/wiki/IBhosinya_ne_Hezegovi iBhosinya ne Hezegovi (Bosna i Hercegovina / Босна и Херцеговина). Live weYurophu. Mayelana Bhosinya ne Hezegovihttps://ss.wikipedia.org/wiki/IBhosinya_ne_Hezegovi#Mayelana_Bhosinya_ne_Hezegovi Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IBhosinya_ne_Hezegovi#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IBhosinya_ne_Hezegovi#Kúbópha Wikipedia: IBhulgariya https://ss.wikipedia.org/wiki/IBhulgariya iBhulgariya (България / Република България). Live weYurophu. Mayelana Bhulgariyahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IBhulgariya#Mayelana_Bhulgariya Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IBhulgariya#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IBhulgariya#Kúbópha Wikipedia: IKhuroshiya https://ss.wikipedia.org/wiki/IKhuroshiya iKhuroshiya (Republika Hrvatska). Live weYurophu. Mayelana Khuroshiyahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IKhuroshiya#Mayelana_Khuroshiya Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IKhuroshiya#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IKhuroshiya#Kúbópha Wikipedia: IFulansi https://ss.wikipedia.org/wiki/IFulansi iFulansi (République française). Live weYurophu. Mayelana Fulansihttps://ss.wikipedia.org/wiki/IFulansi#Mayelana_Fulansi Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IFulansi#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IFulansi#Kúbópha Wikipedia: IJalimane https://ss.wikipedia.org/wiki/IJalimane iJalimane (Bundesrepublik Deutschland). Live weYurophu. Mayelana Jalimanehttps://ss.wikipedia.org/wiki/IJalimane#Mayelana_Jalimane Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IJalimane#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IJalimane#Kúbópha Wikipedia: IGrikhi https://ss.wikipedia.org/wiki/IGrikhi iGrikhi (Ελλάδα). Live weYurophu. Mayelana Grikhihttps://ss.wikipedia.org/wiki/IGrikhi#Mayelana_Grikhi Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IGrikhi#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IGrikhi#Kúbópha Wikipedia: IHangareyi https://ss.wikipedia.org/wiki/IHangareyi iHangareyi (Magyar Köztársaság). Live weYurophu. Mayelana Hangareyihttps://ss.wikipedia.org/wiki/IHangareyi#Mayelana_Hangareyi Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IHangareyi#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IHangareyi#Kúbópha Wikipedia: IYalendi https://ss.wikipedia.org/wiki/IYalendi iYalendi (Éire). Live weYurophu. Mayelana Yalendihttps://ss.wikipedia.org/wiki/IYalendi#Mayelana_Yalendi Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IYalendi#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IYalendi#Kúbópha Wikipedia: ILeshestani https://ss.wikipedia.org/wiki/ILeshestani iLeshestani (Fürstentum Liechtenstein). Live weYurophu. Mayelana Leshestanihttps://ss.wikipedia.org/wiki/ILeshestani#Mayelana_Leshestani Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/ILeshestani#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/ILeshestani#Kúbópha Wikipedia: Lusembogu https://ss.wikipedia.org/wiki/Lusembogu Lusembogu (Groussherzogtum Lëtzebuerg, Großherzogtum Luxemburg, Großherzogtum Luxemburg). Live weYurophu. Mayelana Lusemboguhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Lusembogu#Mayelana_Lusembogu Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Lusembogu#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Lusembogu#Kúbópha Wikipedia: I-Alijeriya https://ss.wikipedia.org/wiki/I-Alijeriya i-Alijeriya (الجزائر) Live we-Afríka. Mayelana Alijeriyahttps://ss.wikipedia.org/wiki/I-Alijeriya#Mayelana_Alijeriya Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/I-Alijeriya#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/I-Alijeriya#Kúbópha Wikipedia: Angola https://ss.wikipedia.org/wiki/Angola i-Angola (Repubilika ya Ngola, República de Angola) Live weAfríka. Mayelana Angolahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Angola#Mayelana_Angola Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Angola#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Angola#Kúbópha Wikipedia: IMakhedoniya leseNyakatfo https://ss.wikipedia.org/wiki/IMakhedoniya_leseNyakatfo iMakhedoniya leseNyakatfo (Северна Македонија, Severna Makedonija). Live weYurophu. Mayelana Makhedoniya leseNyakatfohttps://ss.wikipedia.org/wiki/IMakhedoniya_leseNyakatfo#Mayelana_Makhedoniya_leseNyakatfo Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IMakhedoniya_leseNyakatfo#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IMakhedoniya_leseNyakatfo#Kúbópha Wikipedia: IMalitha https://ss.wikipedia.org/wiki/IMalitha iMalitha (Repubblika ta' Malta). Live weYurophu. Mayelana Malithahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IMalitha#Mayelana_Malitha Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IMalitha#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IMalitha#Kúbópha Wikipedia: IMolidiva https://ss.wikipedia.org/wiki/IMolidiva iMolidiva (Republica Moldova). Live weYurophu. Mayelana Molidivahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IMolidiva#Mayelana_Molidiva Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IMolidiva#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IMolidiva#Kúbópha Wikipedia: IBhenini https://ss.wikipedia.org/wiki/IBhenini iBhenini (République du Bénin, Orílẹ̀-èdè Olómìnira ilẹ̀ Benin). Live weAfríka. Mayelana Bheninihttps://ss.wikipedia.org/wiki/IBhenini#Mayelana_Bhenini Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IBhenini#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IBhenini#Kúbópha Wikipedia: IBhukhina-Faso https://ss.wikipedia.org/wiki/IBhukhina-Faso iBhukhina-Faso. Live weAfríka. Mayelana bovúhttps://ss.wikipedia.org/wiki/IBhukhina-Faso#Mayelana_bovú Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IBhukhina-Faso#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IBhukhina-Faso#Kúbópha Wikipedia: IMonakho https://ss.wikipedia.org/wiki/IMonakho iMonakho (fr: Principauté de Monaco, mon: Principatu de Múnegu, it: Principato di Monaco, oc: Principat de Mónegue). Live leliseYurophu. Mayelana neMonakhohttps://ss.wikipedia.org/wiki/IMonakho#Mayelana_neMonakho Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IMonakho#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IMonakho#Kúbópha Wikipedia: IDashi https://ss.wikipedia.org/wiki/IDashi iDashi (nl: Nederland). Live weYurophu. Mayelana Dashihttps://ss.wikipedia.org/wiki/IDashi#Mayelana_Dashi Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IDashi#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IDashi#Kúbópha Wikipedia: IBurundi https://ss.wikipedia.org/wiki/IBurundi iBurundi (Republika y'u Burundi, République du Burundi). Live weAfríka. Mayelana Burundihttps://ss.wikipedia.org/wiki/IBurundi#Mayelana_Burundi Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IBurundi#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IBurundi#Kúbópha Wikipedia: IKhameruni https://ss.wikipedia.org/wiki/IKhameruni iKhameruni (République du Cameroun). Live weAfríka. Mayelana Khamerunihttps://ss.wikipedia.org/wiki/IKhameruni#Mayelana_Khameruni Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IKhameruni#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IKhameruni#Kúbópha Wikipedia: Sihlenge Lesiluhlata https://ss.wikipedia.org/wiki/Sihlenge_Lesiluhlata Sihlenge Lesiluhlata (Cabo Verde). Live weAfríka. Mayelana Sihlenge Lesiluhlatahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sihlenge_Lesiluhlata#Mayelana_Sihlenge_Lesiluhlata Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sihlenge_Lesiluhlata#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sihlenge_Lesiluhlata#Kúbópha Wikipedia: IPholandi https://ss.wikipedia.org/wiki/IPholandi iPholandi (Rzeczpospolita Polska). Live weYurophu. Mayelana Pholandihttps://ss.wikipedia.org/wiki/IPholandi#Mayelana_Pholandi Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IPholandi#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IPholandi#Kúbópha Wikipedia: Umkhatsi we-Afrikha https://ss.wikipedia.org/wiki/Umkhatsi_we-Afrikha Umkhatsi we-Afrikha (Ködörösêse tî Bêafrîka, République centrafricaine). Live weAfríka. Mayelana Umkhatsi we-Afrikhahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umkhatsi_we-Afrikha#Mayelana_Umkhatsi_we-Afrikha Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umkhatsi_we-Afrikha#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umkhatsi_we-Afrikha#Kúbópha Wikipedia: IShedi https://ss.wikipedia.org/wiki/IShedi iShedi (ar: شاد‎ Tshād, fr: Tchad). Live weAfríka. Mayelana Umkhatsi we-Shedihttps://ss.wikipedia.org/wiki/IShedi#Mayelana_Umkhatsi_we-Shedi Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IShedi#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IShedi#Kúbópha Wikipedia: IPhuthukezi https://ss.wikipedia.org/wiki/IPhuthukezi iPhuthukezi (República Portuguesa). Live weYurophu. Mayelana Phuthukezihttps://ss.wikipedia.org/wiki/IPhuthukezi#Mayelana_Phuthukezi Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IPhuthukezi#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IPhuthukezi#Kúbópha Wikipedia: IKhomoro https://ss.wikipedia.org/wiki/IKhomoro iKhomoro (Arabic: جزر القُمُر‎, Juzur al-Qumur). Live weAfríka. Mayelana Khomorohttps://ss.wikipedia.org/wiki/IKhomoro#Mayelana_Khomoro Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IKhomoro#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IKhomoro#Kúbópha Wikipedia: IKhongo https://ss.wikipedia.org/wiki/IKhongo iKhongo (République démocratique du Congo). Live weAfríka. Mayelana Khongohttps://ss.wikipedia.org/wiki/IKhongo#Mayelana_Khongo Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IKhongo#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IKhongo#Kúbópha Wikipedia: IRomaniya https://ss.wikipedia.org/wiki/IRomaniya iRomaniya (România). Live weYurophu. Mayelana Romaniyahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IRomaniya#Mayelana_Romaniya Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IRomaniya#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IRomaniya#Kúbópha Wikipedia: Tibuse weKhongo https://ss.wikipedia.org/wiki/Tibuse_weKhongo Tibuse weKhongo (fr: République du Congo, Kituba: Repubilika ya Kongo, Lingala: Republiki ya Kongó). Live weAfríka. Mayelana Tibuse weKhongohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tibuse_weKhongo#Mayelana_Tibuse_weKhongo Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tibuse_weKhongo#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tibuse_weKhongo#Kúbópha Wikipedia: IJibhuthi https://ss.wikipedia.org/wiki/IJibhuthi iJibhuthi (ar: جيبوتي, Jumhūriyyat Jībūtī). Live weAfríka. Mayelana Jibhuthihttps://ss.wikipedia.org/wiki/IJibhuthi#Mayelana_Jibhuthi Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IJibhuthi#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IJibhuthi#Kúbópha Wikipedia: IRashiya https://ss.wikipedia.org/wiki/IRashiya iRashiya (Россия). Live weYurophu. Mayelana Rashiyahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IRashiya#Mayelana_Rashiya Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IRashiya#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IRashiya#Kúbópha Wikipedia: IRitheya https://ss.wikipedia.org/wiki/IRitheya iRitheya (Ge'ez: ኤርትራ, ʾErtrā; ar: إرتريا, Iritrīyā). Live weAfríka. Mayelana Ritheyahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IRitheya#Mayelana_Ritheya Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IRitheya#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IRitheya#Kúbópha Wikipedia: ISebhiya https://ss.wikipedia.org/wiki/ISebhiya iSebhiya (Република Србија). Live weYurophu. Mayelana Sebhiyahttps://ss.wikipedia.org/wiki/ISebhiya#Mayelana_Sebhiya Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/ISebhiya#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/ISebhiya#Kúbópha Wikipedia: ITopiya https://ss.wikipedia.org/wiki/ITopiya iTopiya (Ge'ez: ኢትዮጵያ, ʾĪtyōṗṗyā; ). Live le Afríka. Mayelana neTopiyahttps://ss.wikipedia.org/wiki/ITopiya#Mayelana_neTopiya Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/ITopiya#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/ITopiya#Kúbópha Wikipedia: IGabhoni https://ss.wikipedia.org/wiki/IGabhoni iGabhoni (République Gabonaise). Live weAfríka. Mayelana Gabhonihttps://ss.wikipedia.org/wiki/IGabhoni#Mayelana_Gabhoni Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IGabhoni#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IGabhoni#Kúbópha Wikipedia: IMonthenekho https://ss.wikipedia.org/wiki/IMonthenekho thumb|250px|right Mayelana Monthenekhohttps://ss.wikipedia.org/wiki/IMonthenekho#Mayelana_Monthenekho Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IMonthenekho#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IMonthenekho#Kúbópha Wikipedia: IGambiya https://ss.wikipedia.org/wiki/IGambiya iGambiya. Live weAfríka. Mayelana Gambiyahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IGambiya#Mayelana_Gambiya Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IGambiya#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IGambiya#Kúbópha Wikipedia: IGana https://ss.wikipedia.org/wiki/IGana iGana (Republic of Ghana). Live weAfríka. Mayelana Ganahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IGana#Mayelana_Gana Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IGana#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IGana#Kúbópha Wikipedia: IGiniya https://ss.wikipedia.org/wiki/IGiniya iGiniya (République de Guinée). Live weAfríka. Mayelana Giniyaahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IGiniya#Mayelana_Giniyaa Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IGiniya#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IGiniya#Kúbópha Wikipedia: Silovakhi https://ss.wikipedia.org/wiki/Silovakhi Silovakhi (Slovenská republika). Live weYurophu. Mayelana Silovakhihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Silovakhi#Mayelana_Silovakhi Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Silovakhi#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Silovakhi#Kúbópha Wikipedia: IGiniya-Bhasawu https://ss.wikipedia.org/wiki/IGiniya-Bhasawu iGiniya-Bhasawu (República da Guiné-Bissau). Live weAfríka. Mayelana Giniya-Bhasawuhttps://ss.wikipedia.org/wiki/IGiniya-Bhasawu#Mayelana_Giniya-Bhasawu Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IGiniya-Bhasawu#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IGiniya-Bhasawu#Kúbópha Wikipedia: Lugu Lwempondvondlovu https://ss.wikipedia.org/wiki/Lugu_Lwempondvondlovu Lugu Lwempondvondlovu (République de Côte d'Ivoire). Live weAfríka. Mayelana Lugu Lwempondvondlovuhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Lugu_Lwempondvondlovu#Mayelana_Lugu_Lwempondvondlovu Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Lugu_Lwempondvondlovu#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Lugu_Lwempondvondlovu#Kúbópha Wikipedia: IKheniya https://ss.wikipedia.org/wiki/IKheniya iKheniya (Jamhuri ya Kenya). Live weAfríka. Mayelana Kheniyahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IKheniya#Mayelana_Kheniya Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IKheniya#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IKheniya#Kúbópha Wikipedia: Siloveni https://ss.wikipedia.org/wiki/Siloveni Siloveni (Republika Slovenija). Live weYurophu. Mayelana Silovenihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Siloveni#Mayelana_Siloveni Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Siloveni#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Siloveni#Kúbópha Wikipedia: ILibheriya https://ss.wikipedia.org/wiki/ILibheriya iLibheriya (Republic of Liberia). Live weAfríka. Mayelana Libheriyahttps://ss.wikipedia.org/wiki/ILibheriya#Mayelana_Libheriya Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/ILibheriya#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/ILibheriya#Kúbópha Wikipedia: ILibhiya https://ss.wikipedia.org/wiki/ILibhiya iLibhiya (ليبيا, Lībiyā). Live weAfríka. Mayelana Libheriyahttps://ss.wikipedia.org/wiki/ILibhiya#Mayelana_Libheriya Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/ILibhiya#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/ILibhiya#Kúbópha Wikipedia: IMadagasikha https://ss.wikipedia.org/wiki/IMadagasikha iMadagasikha (Repoblikan'i Madagasikara, République de Madagascar). Live weAfríka. Mayelana Libheriyahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IMadagasikha#Mayelana_Libheriya Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IMadagasikha#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IMadagasikha#Kúbópha Wikipedia: IMalawi https://ss.wikipedia.org/wiki/IMalawi iMalawi (Republic of Malaŵi, Chalo cha Malawi, Dziko la Malaŵi). Live weAfríka. Mayelana Malawihttps://ss.wikipedia.org/wiki/IMalawi#Mayelana_Malawi Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IMalawi#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IMalawi#Kúbópha Wikipedia: IMali https://ss.wikipedia.org/wiki/IMali iMali (République du Mali, Mali ka Fasojamana). Live lelivalelekile weAfríka. Mayelana Malihttps://ss.wikipedia.org/wiki/IMali#Mayelana_Mali Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IMali#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IMali#Kúbópha Wikipedia: IMolithaniya https://ss.wikipedia.org/wiki/IMolithaniya iMolithaniya (موريتانيا‎, Mūrītāniyā; Gànnaar; Mauritanie). Live weAfríka. Mayelana Molithaniyahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IMolithaniya#Mayelana_Molithaniya Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IMolithaniya#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IMolithaniya#Kúbópha Wikipedia: IMorishiyasi https://ss.wikipedia.org/wiki/IMorishiyasi iMorishiyasi (Republik Moris, République de Maurice). Live weAfríka. Mayelana Morishiyasihttps://ss.wikipedia.org/wiki/IMorishiyasi#Mayelana_Morishiyasi Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IMorishiyasi#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IMorishiyasi#Kúbópha Wikipedia: ISwizalendi https://ss.wikipedia.org/wiki/ISwizalendi iSwizalendi (de: die Schweiz, fr: Suisse, it: Svizzera, rm: Svizra). Live laseYurophu. Mayelana ne Swizalendihttps://ss.wikipedia.org/wiki/ISwizalendi#Mayelana_ne_Swizalendi Kufunahttps://ss.wikipedia.org/wiki/ISwizalendi#Kufuna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/ISwizalendi#Kúbópha Wikipedia: IMorokho https://ss.wikipedia.org/wiki/IMorokho iMorokho (ar: المغرب, al-Maġrib; Berber: Amerruk / Murakuc; fr: Maroc). Live weAfríka. Mayelana Morokhohttps://ss.wikipedia.org/wiki/IMorokho#Mayelana_Morokho Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IMorokho#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IMorokho#Kúbópha Wikipedia: INamibiya https://ss.wikipedia.org/wiki/INamibiya iNamibiya (en:Republic of Namibia; af: Republiek van Namibië; ger: Republik Namibia). Live weAfríka. Mayelana Namibiyahttps://ss.wikipedia.org/wiki/INamibiya#Mayelana_Namibiya Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/INamibiya#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/INamibiya#Kúbópha Wikipedia: INayijari https://ss.wikipedia.org/wiki/INayijari iNayijari (fr:République du Niger; Hausa: Jamhuriyar Nijar; en: Republic of Niger). Live weAfríka. Mayelana Nayijarihttps://ss.wikipedia.org/wiki/INayijari#Mayelana_Nayijari Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/INayijari#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/INayijari#Kúbópha Wikipedia: INayijeriya https://ss.wikipedia.org/wiki/INayijeriya iNayijeriya (Igbo; Naíjíríà; Fula: Niiseriya; Yoruba: Nàìjíríà; Hausa: Nijeriya). Live weAfríka. Mayelana Nayijeriyahttps://ss.wikipedia.org/wiki/INayijeriya#Mayelana_Nayijeriya Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/INayijeriya#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/INayijeriya#Kúbópha Wikipedia: IRuwanda https://ss.wikipedia.org/wiki/IRuwanda iRuwanda (Repubulika y'u Rwanda). Live weAfríka. Mayelana Ruwandahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IRuwanda#Mayelana_Ruwanda Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IRuwanda#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IRuwanda#Kúbópha Wikipedia: IThome ne Phrinsiphe https://ss.wikipedia.org/wiki/IThome_ne_Phrinsiphe iThome ne Phrinsiphe (São Tomé e Príncipe). Live weAfríka. Mayelana Thome ne Phrinsiphehttps://ss.wikipedia.org/wiki/IThome_ne_Phrinsiphe#Mayelana_Thome_ne_Phrinsiphe Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IThome_ne_Phrinsiphe#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IThome_ne_Phrinsiphe#Kúbópha Wikipedia: ISeyishelesi https://ss.wikipedia.org/wiki/ISeyishelesi iSeyishelesi (Repiblik Sesel, République des Seychelles). Live weAfríka. Mayelana Seyishelesihttps://ss.wikipedia.org/wiki/ISeyishelesi#Mayelana_Seyishelesi Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/ISeyishelesi#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/ISeyishelesi#Kúbópha Wikipedia: ISiriya-Liyoni https://ss.wikipedia.org/wiki/ISiriya-Liyoni iSiriya-Liyoni (Republic of Sierra Leone). Live weAfríka. Mayelana Siriya-Liyonihttps://ss.wikipedia.org/wiki/ISiriya-Liyoni#Mayelana_Siriya-Liyoni Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/ISiriya-Liyoni#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/ISiriya-Liyoni#Kúbópha Wikipedia: Emjikelweni https://ss.wikipedia.org/wiki/Emjikelweni Emjikelweni, umphakatsi yeInkhundla GegeInombolo yeImiphakatsi: Shiselweni (síNgísi). (District Shiselweni, Umbuso weSwatini). Caphelahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Emjikelweni#Caphela Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Emjikelweni#Kúfúna Wikipedia: IYukhureni https://ss.wikipedia.org/wiki/IYukhureni iYukhureni (uk: Україна). Live weYurophu. Mayelana Yukhurenihttps://ss.wikipedia.org/wiki/IYukhureni#Mayelana_Yukhureni Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IYukhureni#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IYukhureni#Kúbópha Wikipedia: ISomaliya https://ss.wikipedia.org/wiki/ISomaliya iSomaliya (Soomaaliya, الصومال‎ aṣ-Ṣūmāl). Live weAfríka. Mayelana Somaliyahttps://ss.wikipedia.org/wiki/ISomaliya#Mayelana_Somaliya Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/ISomaliya#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/ISomaliya#Kúbópha Wikipedia: ISudani https://ss.wikipedia.org/wiki/ISudani iSudani (جمهورية السودان Jumhūrīyat al Sūdān). Live weAfríka. Mayelana Sudanihttps://ss.wikipedia.org/wiki/ISudani#Mayelana_Sudani Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/ISudani#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/ISudani#Kúbópha Wikipedia: IThanzaniya https://ss.wikipedia.org/wiki/IThanzaniya iThanzaniya (Jamhuri ya Muungano wa Tanzania/United Republic of Tanzania). Live weAfríka. Mayelana Thanzaniyahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IThanzaniya#Mayelana_Thanzaniya Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IThanzaniya#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IThanzaniya#Kúbópha Wikipedia: Inkhundla Kubuta https://ss.wikipedia.org/wiki/Inkhundla_Kubuta Kubuta, inkhundla yeDistrict ShiselweniAtalwe yeTinkhundla: The National Physical Development Plan, NPDP (síNgísi)., Umbuso weSwatini. Mayelana Kubutahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inkhundla_Kubuta#Mayelana_Kubuta Imiphakatsihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inkhundla_Kubuta#Imiphakatsi Caphelahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inkhundla_Kubuta#Caphela Wikipedia: United Kingdom https://ss.wikipedia.org/wiki/United_Kingdom United Kingdom (United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland). Live weYurophu. Mayelana United Kingdomhttps://ss.wikipedia.org/wiki/United_Kingdom#Mayelana_United_Kingdom Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/United_Kingdom#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/United_Kingdom#Kúbópha Wikipedia: IThogo https://ss.wikipedia.org/wiki/IThogo iThogo (République Togolaise). Live weAfríka. Mayelana Thogohttps://ss.wikipedia.org/wiki/IThogo#Mayelana_Thogo Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IThogo#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IThogo#Kúbópha Wikipedia: IThunisiya https://ss.wikipedia.org/wiki/IThunisiya iThunisiya (ar: تونس‎, Tūnis). Live weAfríka. Mayelana Thunisiyahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IThunisiya#Mayelana_Thunisiya Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IThunisiya#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IThunisiya#Kúbópha Wikipedia: Uganda https://ss.wikipedia.org/wiki/Uganda iBuganda (kiswahili: Jamhuri ya Uganda). Live weAfríka. Mayelana Bugandahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Uganda#Mayelana_Buganda Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Uganda#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Uganda#Kúbópha Wikipedia: IZambiya https://ss.wikipedia.org/wiki/IZambiya iZambiya (Republic of Zambia). Live weAfríka. Mayelana Zambiyahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IZambiya#Mayelana_Zambiya Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IZambiya#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IZambiya#Kúbópha Wikipedia: I-Arimeniya https://ss.wikipedia.org/wiki/I-Arimeniya iArimeniya (ar: Հայաստան). Live weAshiya. Mayelana Arimeniyahttps://ss.wikipedia.org/wiki/I-Arimeniya#Mayelana_Arimeniya Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/I-Arimeniya#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/I-Arimeniya#Kúbópha Wikipedia: IZebajani https://ss.wikipedia.org/wiki/IZebajani iZebajani (az: Azərbaycan). Live weAshiya. Mayelana Zebajanihttps://ss.wikipedia.org/wiki/IZebajani#Mayelana_Zebajani Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IZebajani#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IZebajani#Kúbópha Wikipedia: IBhaharayi https://ss.wikipedia.org/wiki/IBhaharayi iBhaharayi (ar: مملكة البحرين‎ Mamlakat al-Baḥrayn). Live weAshiya. Mayelana Bhaharayihttps://ss.wikipedia.org/wiki/IBhaharayi#Mayelana_Bhaharayi Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IBhaharayi#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IBhaharayi#Kúbópha Wikipedia: IVathikhi https://ss.wikipedia.org/wiki/IVathikhi iVathikhi (it: Stato della Città del Vaticano). Live weYurophu. Mayelana Vathikhihttps://ss.wikipedia.org/wiki/IVathikhi#Mayelana_Vathikhi Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IVathikhi#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IVathikhi#Kúbópha Wikipedia: Tilwane https://ss.wikipedia.org/wiki/Tilwane TILWANE Wikipedia: IBhangladeshi https://ss.wikipedia.org/wiki/IBhangladeshi iBhangladeshi (Bengali: বাংলাদেশ‎). Live weAshiya. Mayelana Bhangladeshihttps://ss.wikipedia.org/wiki/IBhangladeshi#Mayelana_Bhangladeshi Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IBhangladeshi#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IBhangladeshi#Kúbópha Wikipedia: IBhuthani https://ss.wikipedia.org/wiki/IBhuthani iBhuthani (Dzongkha: འབྲུག་ཡུལ་ drug yul). Live weAshiya. Mayelana Bhuthanihttps://ss.wikipedia.org/wiki/IBhuthani#Mayelana_Bhuthani Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IBhuthani#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IBhuthani#Kúbópha Wikipedia: IBhruneyi https://ss.wikipedia.org/wiki/IBhruneyi iBhruneyi (Jawi: بروني دارالسلام Negara Brunei Darussalam). Live weAshiya. Mayelana Bhruneyihttps://ss.wikipedia.org/wiki/IBhruneyi#Mayelana_Bhruneyi Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IBhruneyi#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IBhruneyi#Kúbópha Wikipedia: IKhambodiya https://ss.wikipedia.org/wiki/IKhambodiya iKhambodiya (Khmer: ព្រះរាជាណាចក្រកម្ពុជា Preăh Réachéa Nachâk Kâmpŭchéa). Live weAshiya. Mayelana Khambodiyahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IKhambodiya#Mayelana_Khambodiya Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IKhambodiya#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IKhambodiya#Kúbópha Wikipedia: Tibongo temajaha https://ss.wikipedia.org/wiki/Tibongo_temajaha ==Tibongo Temajaha== Tibongo Temajahahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tibongo_temajaha#Tibongo_Temajaha Wikipedia: IShayina https://ss.wikipedia.org/wiki/IShayina iShayina (中华人民共和国 Zhōnghuá Rénmín Gònghéguó). Live weAshiya. Mayelana Khambodiyahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IShayina#Mayelana_Khambodiya Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IShayina#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IShayina#Kúbópha Wikipedia: ISayiphro https://ss.wikipedia.org/wiki/ISayiphro iSayiphro (gr: Κύπρος, Kýpros; tr: Kıbrıs). Live weAshiya. Mayelana Sayiphrohttps://ss.wikipedia.org/wiki/ISayiphro#Mayelana_Sayiphro Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/ISayiphro#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/ISayiphro#Kúbópha Wikipedia: IJojiya https://ss.wikipedia.org/wiki/IJojiya iJojiya (Georgian: საქართველო; sak’art’velo). Live weAshiya. Mayelana Jojiyahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IJojiya#Mayelana_Jojiya Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IJojiya#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IJojiya#Kúbópha Wikipedia: INdonesiya https://ss.wikipedia.org/wiki/INdonesiya iNdonesiya (id: Republik Indonesia). Live weAshiya. Mayelana Ndonesiyahttps://ss.wikipedia.org/wiki/INdonesiya#Mayelana_Ndonesiya Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/INdonesiya#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/INdonesiya#Kúbópha Wikipedia: I-Irani https://ss.wikipedia.org/wiki/I-Irani i-Irani (Fārsi: ایران). Live weAshiya. Mayelana Iranihttps://ss.wikipedia.org/wiki/I-Irani#Mayelana_Irani Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/I-Irani#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/I-Irani#Kúbópha Wikipedia: I-Irakhi https://ss.wikipedia.org/wiki/I-Irakhi i-Irakhi (ar: العراق, Al-Irāq). Live weAshiya. Mayelana Irakhihttps://ss.wikipedia.org/wiki/I-Irakhi#Mayelana_Irakhi Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/I-Irakhi#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/I-Irakhi#Kúbópha Wikipedia: Ka-Israyeli https://ss.wikipedia.org/wiki/Ka-Israyeli Ka-Israyeli (he: יִשְׂרָאֵל, ar: إِسْرَائِيلُ). Live weAshiya. Mayelana Israyelihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ka-Israyeli#Mayelana_Israyeli Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ka-Israyeli#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ka-Israyeli#Kúbópha Wikipedia: IPhalestina https://ss.wikipedia.org/wiki/IPhalestina [(bovú).] Mayelana Phalestinahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IPhalestina#Mayelana_Phalestina Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IPhalestina#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IPhalestina#Kúbópha Wikipedia: IJoridane https://ss.wikipedia.org/wiki/IJoridane iJoridane (ar: لمملكة الأردنّيّة الهاشميّة, Al-Mamlakah al-Urdunniyyah al-Hāšimiyyah). Live weAshiya. Mayelana Joridanehttps://ss.wikipedia.org/wiki/IJoridane#Mayelana_Joridane Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IJoridane#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IJoridane#Kúbópha Wikipedia: IKhazakhi https://ss.wikipedia.org/wiki/IKhazakhi iKhazakhi (ka: Қазақстан, Qazaqstan; قازاقستان, qɑzɑqstɑ́n). Live weAshiya. Mayelana Khazakhihttps://ss.wikipedia.org/wiki/IKhazakhi#Mayelana_Khazakhi Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IKhazakhi#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IKhazakhi#Kúbópha Wikipedia: IKhoriya leseNyakatfo https://ss.wikipedia.org/wiki/IKhoriya_leseNyakatfo iKhoriya leseNyakatfo (ko: 조선민주주의인민공화국, Chosŏn Minjujuŭi Inmin Konghwaguk). Live weAshiya. Mayelana Khoriya leseNyakatfohttps://ss.wikipedia.org/wiki/IKhoriya_leseNyakatfo#Mayelana_Khoriya_leseNyakatfo Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IKhoriya_leseNyakatfo#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IKhoriya_leseNyakatfo#Kúbópha Wikipedia: IKhoriya leseNingizimu https://ss.wikipedia.org/wiki/IKhoriya_leseNingizimu iKhoriya leseNingizimu (ko: 대한민국, Daehanmin(-)guk). Live weAshiya. Mayelana Khoriya leseNingizimuhttps://ss.wikipedia.org/wiki/IKhoriya_leseNingizimu#Mayelana_Khoriya_leseNingizimu Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IKhoriya_leseNingizimu#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IKhoriya_leseNingizimu#Kúbópha Wikipedia: IKhuwathi https://ss.wikipedia.org/wiki/IKhuwathi iKhuwathi (ar: دولة الكويت, Dawlat al-Kuwayt). Live weAshiya. Mayelana Khuwathihttps://ss.wikipedia.org/wiki/IKhuwathi#Mayelana_Khuwathi Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IKhuwathi#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IKhuwathi#Kúbópha Wikipedia: IKhirigi https://ss.wikipedia.org/wiki/IKhirigi iKhirigi (kyr: Кыргызстан, qɯrʁɯzstɑ́n; rus: Кыргызстан, kɨrɡɨsˈtan) . Live weAshiya. Mayelana Khirigihttps://ss.wikipedia.org/wiki/IKhirigi#Mayelana_Khirigi Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IKhirigi#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IKhirigi#Kúbópha Wikipedia: ILawoso https://ss.wikipedia.org/wiki/ILawoso iLawoso (la: ສາທາລະນະລັດປະຊາທິປະໄຕ ປະຊາຊົນລາວ, Saathiaranarath Prachhathipatay Prachhachhou Lao, Lao People's Democratic Republic). Live weAshiya. Mayelana Lawosohttps://ss.wikipedia.org/wiki/ILawoso#Mayelana_Lawoso Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/ILawoso#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/ILawoso#Kúbópha Wikipedia: ILibhanoni https://ss.wikipedia.org/wiki/ILibhanoni iLibhanoni (ar: لُبْنَان‎, Lubnān) . Live weAshiya. Mayelana Libhanonihttps://ss.wikipedia.org/wiki/ILibhanoni#Mayelana_Libhanoni Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/ILibhanoni#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/ILibhanoni#Kúbópha Wikipedia: IMaleshiya https://ss.wikipedia.org/wiki/IMaleshiya iMaleshiya. Live weAshiya. Mayelana Maleshiyahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IMaleshiya#Mayelana_Maleshiya Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IMaleshiya#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IMaleshiya#Kúbópha Wikipedia: Tihlenge teMaldiva https://ss.wikipedia.org/wiki/Tihlenge_teMaldiva Tihlenge teMaldiva (Dhivehi: ދިވެހިރާއްޖެ, Dhivehi Raa'je) . Live weAshiya. Mayelana Tihlenge teMaldivahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tihlenge_teMaldiva#Mayelana_Tihlenge_teMaldiva Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tihlenge_teMaldiva#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tihlenge_teMaldiva#Kúbópha Wikipedia: IMongoliya https://ss.wikipedia.org/wiki/IMongoliya iMongoliya. Live weAshiya. Mayelana Mongoliyahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IMongoliya#Mayelana_Mongoliya Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IMongoliya#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IMongoliya#Kúbópha Wikipedia: IMayanima https://ss.wikipedia.org/wiki/IMayanima iMayanima. Live weAshiya. Mayelana Mayanimahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IMayanima#Mayelana_Mayanima Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IMayanima#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IMayanima#Kúbópha Wikipedia: INephali https://ss.wikipedia.org/wiki/INephali iNephali (Nepali: नेपाल, neˈpal). Live weAshiya. Mayelana Nephalihttps://ss.wikipedia.org/wiki/INephali#Mayelana_Nephali Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/INephali#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/INephali#Kúbópha Wikipedia: IMani https://ss.wikipedia.org/wiki/IMani iMani (ar: عمان, Umān). Live weAshiya. Mayelana Manihttps://ss.wikipedia.org/wiki/IMani#Mayelana_Mani Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IMani#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IMani#Kúbópha Wikipedia: IPhakhistani https://ss.wikipedia.org/wiki/IPhakhistani iPhakhistani (Urdu: پاکِستان, paːkɪˈst̪aːn). Live weAshiya. Mayelana Phakhistanihttps://ss.wikipedia.org/wiki/IPhakhistani#Mayelana_Phakhistani Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IPhakhistani#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IPhakhistani#Kúbópha Wikipedia: Ozasko https://ss.wikipedia.org/wiki/Ozasko Ozasko (Osasco). Lídolôbha yleseNingizimu iBhurazili. Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ozasko#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ozasko#Kúbópha Wikipedia: Ngudzeni https://ss.wikipedia.org/wiki/Ngudzeni Ngudzeni, inkhundla yeDistrict ShiselweniAtalwe yeTinkhundla: The National Physical Development Plan, NPDP (síNgísi)., Umbuso weSwatini. Imiphakatsihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ngudzeni#Imiphakatsi Caphelahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ngudzeni#Caphela Wikipedia: Nkwene https://ss.wikipedia.org/wiki/Nkwene Nkwene, inkhundla yeDistrict ShiselweniAtalwe yeTinkhundla: The National Physical Development Plan, NPDP (síNgísi)., Umbuso weSwatini. Imiphakatsihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Nkwene#Imiphakatsi Caphelahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Nkwene#Caphela Wikipedia: Somntongo https://ss.wikipedia.org/wiki/Somntongo Somntongo, inkhundla yeDistrict ShiselweniAtalwe yeTinkhundla: The National Physical Development Plan, NPDP (síNgísi)., Umbuso weSwatini. Imiphakatsihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Somntongo#Imiphakatsi Caphelahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Somntongo#Caphela Wikipedia: Shiselweni I https://ss.wikipedia.org/wiki/Shiselweni_I Shiselweni I, inkhundla yeDistrict ShiselweniAtalwe yeTinkhundla: The National Physical Development Plan, NPDP (síNgísi)., Umbuso weSwatini. Imiphakatsihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Shiselweni_I#Imiphakatsi Caphelahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Shiselweni_I#Caphela Wikipedia: Lamgabhi https://ss.wikipedia.org/wiki/Lamgabhi Lamgabhi, inkhundla yeDistrict ManziniAtalwe yeTinkhundla: The National Physical Development Plan, NPDP (síNgísi)., Umbuso weSwatini. Imiphakatsihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Lamgabhi#Imiphakatsi Parliamentarianshttps://ss.wikipedia.org/wiki/Lamgabhi#Parliamentarians Caphelahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Lamgabhi#Caphela Wikipedia: Zombodze https://ss.wikipedia.org/wiki/Zombodze Zombodze, inkhundla yeDistrict ShiselweniAtalwe yeTinkhundla: The National Physical Development Plan, NPDP (síNgísi)., Umbuso weSwatini. Imiphakatsihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Zombodze#Imiphakatsi Caphelahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Zombodze#Caphela Wikipedia: IFiliphayi https://ss.wikipedia.org/wiki/IFiliphayi iFiliphayi (Filipino: Republika ng Pilipinas). Live weAshiya. Mayelana Filiphayihttps://ss.wikipedia.org/wiki/IFiliphayi#Mayelana_Filiphayi Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IFiliphayi#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IFiliphayi#Kúbópha Wikipedia: IKhathari https://ss.wikipedia.org/wiki/IKhathari iKhathari (ar: قطر). Live weAshiya. Mayelana Khathariihttps://ss.wikipedia.org/wiki/IKhathari#Mayelana_Khatharii Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IKhathari#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IKhathari#Kúbópha Wikipedia: I-Arabhiya https://ss.wikipedia.org/wiki/I-Arabhiya i-Arabhiya (ar: المملكة العربية السعودية‎). Live weAshiya. Mayelana Arabhiyahttps://ss.wikipedia.org/wiki/I-Arabhiya#Mayelana_Arabhiya Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/I-Arabhiya#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/I-Arabhiya#Kúbópha Wikipedia: ISingapholo https://ss.wikipedia.org/wiki/ISingapholo iSingapholo (Republic of Singapore). Live weAshiya. Mayelana Singapholohttps://ss.wikipedia.org/wiki/ISingapholo#Mayelana_Singapholo Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/ISingapholo#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/ISingapholo#Kúbópha Wikipedia: Siri Lanka https://ss.wikipedia.org/wiki/Siri_Lanka Siri Lanka (Sinhala: ශ්රී ලංකා; Tamil: இலங்கை). Live weAshiya. Mayelana Siri Lankahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Siri_Lanka#Mayelana_Siri_Lanka Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Siri_Lanka#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Siri_Lanka#Kúbópha Wikipedia: ISiriya https://ss.wikipedia.org/wiki/ISiriya iSiriya (ar: سورية‎; sūriyya). Live weAshiya. Mayelana Siriyahttps://ss.wikipedia.org/wiki/ISiriya#Mayelana_Siriya Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/ISiriya#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/ISiriya#Kúbópha Wikipedia: IThayiwani https://ss.wikipedia.org/wiki/IThayiwani iThayiwani (Mandarin: 中華民國; Republic of China). Live weAshiya. Mayelana Thayiwanihttps://ss.wikipedia.org/wiki/IThayiwani#Mayelana_Thayiwani Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IThayiwani#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IThayiwani#Kúbópha Wikipedia: IThajiki https://ss.wikipedia.org/wiki/IThajiki iThajiki (Tajik: Тоҷикистон). Live weAshiya. Mayelana Thajikihttps://ss.wikipedia.org/wiki/IThajiki#Mayelana_Thajiki Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IThajiki#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IThajiki#Kúbópha Wikipedia: 2009 https://ss.wikipedia.org/wiki/2009 Emnyakeni wanga-2009 (MMIX). Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/2009#Kúfúna Wikipedia: IThayilandi https://ss.wikipedia.org/wiki/IThayilandi iThayilandi (Thai: ราชอาณาจักรไทย; Ratcha Anachak Thai). Live weAshiya. Mayelana Thayilandihttps://ss.wikipedia.org/wiki/IThayilandi#Mayelana_Thayilandi Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IThayilandi#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IThayilandi#Kúbópha Wikipedia: IThekhi https://ss.wikipedia.org/wiki/IThekhi iThekhi (Turkish:Türkiye). Live weAshiya. Mayelana Thekhihttps://ss.wikipedia.org/wiki/IThekhi#Mayelana_Thekhi Galleryhttps://ss.wikipedia.org/wiki/IThekhi#Gallery Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IThekhi#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IThekhi#Kúbópha Wikipedia: IThumekhi https://ss.wikipedia.org/wiki/IThumekhi iThumekhi (Turkmen:Türkmenistan). Live weAshiya. Mayelana Thumekhihttps://ss.wikipedia.org/wiki/IThumekhi#Mayelana_Thumekhi Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IThumekhi#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IThumekhi#Kúbópha Wikipedia: Bunye bema-Arabhu https://ss.wikipedia.org/wiki/Bunye_bema-Arabhu Bunye bema-Arabhu (ar: دولة الإمارات العربية المتحدة‎). Live weAshiya. Mayelana Bunye bema-Arabhuhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Bunye_bema-Arabhu#Mayelana_Bunye_bema-Arabhu Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Bunye_bema-Arabhu#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Bunye_bema-Arabhu#Kúbópha Wikipedia: IZubekhi https://ss.wikipedia.org/wiki/IZubekhi iZubekhi (Uzbek:Ўзбекистон Республикаси‎). Live weAshiya. Mayelana Zubekhihttps://ss.wikipedia.org/wiki/IZubekhi#Mayelana_Zubekhi Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IZubekhi#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IZubekhi#Kúbópha Wikipedia: IYemeni https://ss.wikipedia.org/wiki/IYemeni iYemeni (ar: اليَمَن; al-Yaman‎). Live weAshiya. Mayelana Yemenihttps://ss.wikipedia.org/wiki/IYemeni#Mayelana_Yemeni Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IYemeni#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IYemeni#Kúbópha Wikipedia: IBhabudi ne Anithikhu https://ss.wikipedia.org/wiki/IBhabudi_ne_Anithikhu iBhabudi ne Anithikhu (en:Antigua and Barbuda‎). Live weMelika. Mayelana Bhabudi ne Anithikhuhttps://ss.wikipedia.org/wiki/IBhabudi_ne_Anithikhu#Mayelana_Bhabudi_ne_Anithikhu Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IBhabudi_ne_Anithikhu#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IBhabudi_ne_Anithikhu#Kúbópha Wikipedia: IBhahamasi https://ss.wikipedia.org/wiki/IBhahamasi iBhahamasi (en:The Bahamas‎). Live weMelika. Mayelana Bhahamasihttps://ss.wikipedia.org/wiki/IBhahamasi#Mayelana_Bhahamasi Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IBhahamasi#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IBhahamasi#Kúbópha Wikipedia: IBhadosi https://ss.wikipedia.org/wiki/IBhadosi iBhadosi (en:Barbados‎). Live weMelika. Mayelana Bhadosihttps://ss.wikipedia.org/wiki/IBhadosi#Mayelana_Bhadosi Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IBhadosi#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IBhadosi#Kúbópha Wikipedia: IBhelizi https://ss.wikipedia.org/wiki/IBhelizi iBhelizi (sp:Belize‎). Live weMelika. Mayelana Bhelizihttps://ss.wikipedia.org/wiki/IBhelizi#Mayelana_Bhelizi Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IBhelizi#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IBhelizi#Kúbópha Wikipedia: IBhemuda https://ss.wikipedia.org/wiki/IBhemuda iBhemuda (en:Bermuda‎). Live weMelika. Mayelana Bhemudahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IBhemuda#Mayelana_Bhemuda Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IBhemuda#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IBhemuda#Kúbópha Wikipedia: Monzón https://ss.wikipedia.org/wiki/Monz%C3%B3n Monzón, umphakatsi yeProvincia de Huesca (síSpanish, tinkhundla Huesca), Comunidad Autónoma de Aragón (síSpanish, tifundza Aragón), iSpaniya. ISpaniyahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:ISpaniya Wikipedia: Concepción https://ss.wikipedia.org/wiki/Concepci%C3%B3n Concepción Lídolôbha yÉShilene. Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Concepci%C3%B3n#Kúfúna Wikipedia: IKhanada https://ss.wikipedia.org/wiki/IKhanada iKhanada (en: & fr: Canada‎). Live weMelika. Mayelana Khanadahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IKhanada#Mayelana_Khanada Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IKhanada#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IKhanada#Kúbópha Wikipedia: IKhosta-Likha https://ss.wikipedia.org/wiki/IKhosta-Likha iKhosta-Likha (sp: Costa Rica‎). Live weMelika. Mayelana Khanadahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IKhosta-Likha#Mayelana_Khanada Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IKhosta-Likha#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IKhosta-Likha#Kúbópha Wikipedia: IKhuyubha https://ss.wikipedia.org/wiki/IKhuyubha iKhuyubha (sp: Cuba‎). Live weMelika. Mayelana Khuyubhahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IKhuyubha#Mayelana_Khuyubha Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IKhuyubha#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IKhuyubha#Kúbópha Wikipedia: 1 Bhimbídvwane https://ss.wikipedia.org/wiki/1_Bhimb%C3%ADdvwane 1 Bhimbídvwane. Lilanga 1 enyangeni yebhimbídvwane. Atalwehttps://ss.wikipedia.org/wiki/1_Bhimb%C3%ADdvwane#Atalwe Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/1_Bhimb%C3%ADdvwane#Kúfúna Wikipedia: 2 Bhimbídvwane https://ss.wikipedia.org/wiki/2_Bhimb%C3%ADdvwane 2 Bhimbídvwane. Lilanga 2 enyangeni yeBhimbídvwane. Atalwehttps://ss.wikipedia.org/wiki/2_Bhimb%C3%ADdvwane#Atalwe Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/2_Bhimb%C3%ADdvwane#Kúfúna Wikipedia: 3 Bhimbídvwane https://ss.wikipedia.org/wiki/3_Bhimb%C3%ADdvwane 3 Bhimbídvwane. Lilanga 3 enyangeni yeBhimbídvwane. Atalwehttps://ss.wikipedia.org/wiki/3_Bhimb%C3%ADdvwane#Atalwe Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/3_Bhimb%C3%ADdvwane#Kúfúna Wikipedia: 4 Bhimbídvwane https://ss.wikipedia.org/wiki/4_Bhimb%C3%ADdvwane 4 Bhimbídvwane. Lilanga 4 enyangeni yeBhimbídvwane. Atalwehttps://ss.wikipedia.org/wiki/4_Bhimb%C3%ADdvwane#Atalwe Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/4_Bhimb%C3%ADdvwane#Kúfúna Wikipedia: 5 Bhimbídvwane https://ss.wikipedia.org/wiki/5_Bhimb%C3%ADdvwane 5 Bhimbídvwane. Lilanga 5 enyangeni yeBhimbídvwane. Atalwehttps://ss.wikipedia.org/wiki/5_Bhimb%C3%ADdvwane#Atalwe Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/5_Bhimb%C3%ADdvwane#Kúfúna Wikipedia: 6 Bhimbídvwane https://ss.wikipedia.org/wiki/6_Bhimb%C3%ADdvwane 6 Bhimbídvwane. Lilanga 6 enyangeni yeBhimbídvwane. Atalwehttps://ss.wikipedia.org/wiki/6_Bhimb%C3%ADdvwane#Atalwe Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/6_Bhimb%C3%ADdvwane#Kúfúna Wikipedia: 15 Bhimbídvwane https://ss.wikipedia.org/wiki/15_Bhimb%C3%ADdvwane 15 Bhimbídvwane. Lilanga 15 enyangeni yeBhimbídvwane. Atalwehttps://ss.wikipedia.org/wiki/15_Bhimb%C3%ADdvwane#Atalwe Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/15_Bhimb%C3%ADdvwane#Kúfúna Wikipedia: 16 Khólwáne https://ss.wikipedia.org/wiki/16_Kh%C3%B3lw%C3%A1ne 16 Khólwáne. Lilanga 16 enyangeni yeKhólwáne. Atalwehttps://ss.wikipedia.org/wiki/16_Kh%C3%B3lw%C3%A1ne#Atalwe Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/16_Kh%C3%B3lw%C3%A1ne#Kúfúna Wikipedia: 29 Khólwáne https://ss.wikipedia.org/wiki/29_Kh%C3%B3lw%C3%A1ne 29 Khólwáne. Lilanga 29 enyangeni yeKhólwáne. Atalwehttps://ss.wikipedia.org/wiki/29_Kh%C3%B3lw%C3%A1ne#Atalwe Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/29_Kh%C3%B3lw%C3%A1ne#Kúfúna Wikipedia: 10 íMphala https://ss.wikipedia.org/wiki/10_%C3%ADMphala 10 íMphala. Lilanga 10 enyangeni yeíMphala. Atalwehttps://ss.wikipedia.org/wiki/10_%C3%ADMphala#Atalwe Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/10_%C3%ADMphala#Kúfúna Wikipedia: 21 Mábasa https://ss.wikipedia.org/wiki/21_M%C3%A1basa 21 Mábasa. Lilanga 21 enyangeni yeMábasa. Atalwehttps://ss.wikipedia.org/wiki/21_M%C3%A1basa#Atalwe Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/21_M%C3%A1basa#Kúfúna Wikipedia: 12 iNdlóvana https://ss.wikipedia.org/wiki/12_iNdl%C3%B3vana 12 iNdlóvana. Lilanga 12 enyangeni yeiNdlóvana. Atalwehttps://ss.wikipedia.org/wiki/12_iNdl%C3%B3vana#Atalwe Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/12_iNdl%C3%B3vana#Kúfúna Wikipedia: 29 iNdlóvana https://ss.wikipedia.org/wiki/29_iNdl%C3%B3vana 29 iNdlóvana. Lilanga 29 enyangeni yeiNdlóvana. Atalwehttps://ss.wikipedia.org/wiki/29_iNdl%C3%B3vana#Atalwe Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/29_iNdl%C3%B3vana#Kúfúna Wikipedia: 1 iNdlóvana https://ss.wikipedia.org/wiki/1_iNdl%C3%B3vana 1 iNdlóvana. Lilanga 1 enyangeni yeiNdlóvana. Atalwehttps://ss.wikipedia.org/wiki/1_iNdl%C3%B3vana#Atalwe Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/1_iNdl%C3%B3vana#Kúfúna Wikipedia: 14 íNgongóni https://ss.wikipedia.org/wiki/14_%C3%ADNgong%C3%B3ni 14 íNgongóni. Lilanga 14 enyangeni yeíNgongóni. Licinisohttps://ss.wikipedia.org/wiki/14_%C3%ADNgong%C3%B3ni#Liciniso Atalwehttps://ss.wikipedia.org/wiki/14_%C3%ADNgong%C3%B3ni#Atalwe Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/14_%C3%ADNgong%C3%B3ni#Kúfúna Wikipedia: IDomonokha https://ss.wikipedia.org/wiki/IDomonokha iDomonokha (en: Dominica, carib: Waitikubuli‎). Live weMelika. Mayelana Domonokhahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IDomonokha#Mayelana_Domonokha Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IDomonokha#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IDomonokha#Kúbópha Wikipedia: ISalivado https://ss.wikipedia.org/wiki/ISalivado iSalivado (sp: El Salvador‎). Live weMelika. Mayelana Salivadohttps://ss.wikipedia.org/wiki/ISalivado#Mayelana_Salivado Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/ISalivado#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/ISalivado#Kúbópha Wikipedia: IGelenada https://ss.wikipedia.org/wiki/IGelenada iGelenada (en: Grenada‎). Live weMelika. Mayelana Gelenadahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IGelenada#Mayelana_Gelenada Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IGelenada#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IGelenada#Kúbópha Wikipedia: IGwathamala https://ss.wikipedia.org/wiki/IGwathamala iGwathamala (sp: Guatemala‎). Live weMelika. Mayelana Gwathamalahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IGwathamala#Mayelana_Gwathamala Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IGwathamala#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IGwathamala#Kúbópha Wikipedia: IHayithi https://ss.wikipedia.org/wiki/IHayithi iHayithi (fr: Haiti‎; Haitian Creole: Ayiti). Live weMelika. Mayelana Hayithihttps://ss.wikipedia.org/wiki/IHayithi#Mayelana_Hayithi Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IHayithi#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IHayithi#Kúbópha Wikipedia: IHondulasi https://ss.wikipedia.org/wiki/IHondulasi iHondulasi (sp: Honduras). Live weMelika. Mayelana Hondulasihttps://ss.wikipedia.org/wiki/IHondulasi#Mayelana_Hondulasi Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IHondulasi#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IHondulasi#Kúbópha Wikipedia: IJamayikha https://ss.wikipedia.org/wiki/IJamayikha iJamayikha (en: Jamaica). Live weMelika. Mayelana Jamayikhahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IJamayikha#Mayelana_Jamayikha Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IJamayikha#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IJamayikha#Kúbópha Wikipedia: IMekisikho https://ss.wikipedia.org/wiki/IMekisikho iMekisikho (nauatl Mexihco). Live weMelika. Mayelana Mekisikhohttps://ss.wikipedia.org/wiki/IMekisikho#Mayelana_Mekisikho Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IMekisikho#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IMekisikho#Kúbópha Wikipedia: INikhalaga https://ss.wikipedia.org/wiki/INikhalaga iNikhalaga (sp: Nicaragua). Live weMelika. Mayelana Nikhalagahttps://ss.wikipedia.org/wiki/INikhalaga#Mayelana_Nikhalaga Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/INikhalaga#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/INikhalaga#Kúbópha Wikipedia: IPhanama https://ss.wikipedia.org/wiki/IPhanama iPhanama (sp: Panama). Live weMelika. Mayelana Phanamahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IPhanama#Mayelana_Phanama Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IPhanama#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IPhanama#Kúbópha Wikipedia: IKhisinevi https://ss.wikipedia.org/wiki/IKhisinevi iKhisinevi (en: Saint Kitts and Nevis). Live weMelika. Mayelana Khisinevihttps://ss.wikipedia.org/wiki/IKhisinevi#Mayelana_Khisinevi Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IKhisinevi#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IKhisinevi#Kúbópha Wikipedia: ISenti-Lushiya https://ss.wikipedia.org/wiki/ISenti-Lushiya iSenti-Lushiya (en: Saint Lucia). Live weMelika. Mayelana Senti-Lushiyahttps://ss.wikipedia.org/wiki/ISenti-Lushiya#Mayelana_Senti-Lushiya Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/ISenti-Lushiya#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/ISenti-Lushiya#Kúbópha Wikipedia: IThinidedi neThobhago https://ss.wikipedia.org/wiki/IThinidedi_neThobhago iThinidedi neThobhago (en: Trinidad and Tobago). Live weMelika. Mayelana Thinidedi neThobhagohttps://ss.wikipedia.org/wiki/IThinidedi_neThobhago#Mayelana_Thinidedi_neThobhago Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IThinidedi_neThobhago#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IThinidedi_neThobhago#Kúbópha Wikipedia: Tibuse weDomonokha https://ss.wikipedia.org/wiki/Tibuse_weDomonokha Tibuse weDomonokha (sp: República Dominicana). Live weMelika. Mayelana Tibuse weDomonokhahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tibuse_weDomonokha#Mayelana_Tibuse_weDomonokha Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tibuse_weDomonokha#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tibuse_weDomonokha#Kúbópha Wikipedia: Paltoga https://ss.wikipedia.org/wiki/Paltoga Paltoga, lídolôbha yÉRashiene. Rashiyahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Rashiya Wikipedia: IShile https://ss.wikipedia.org/wiki/IShile |- Livehttps://ss.wikipedia.org/wiki/IShile#Live Wikipedia: Moscow https://ss.wikipedia.org/wiki/Moscow Moscow, lídolôbha yÉRashiene. Rashiyahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Rashiya Stubshttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Stubs Wikipedia: Malgrat de Mar https://ss.wikipedia.org/wiki/Malgrat_de_Mar Malgrat de Mar (sipanishi), umphakatsi yeBarcelona (inkhundla), Sipeyini. ISpaniyahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:ISpaniya Wikipedia: IMelika (live) https://ss.wikipedia.org/wiki/IMelika_(live) iMelika (siNgisi United States of America). Live weMelika. Mayelana Melikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IMelika_(live)#Mayelana_Melika Kwakadzenihttps://ss.wikipedia.org/wiki/IMelika_(live)#Kwakadzeni Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IMelika_(live)#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IMelika_(live)#Kúbópha Wikipedia: Chemult https://ss.wikipedia.org/wiki/Chemult Chemult, lídolôbha yÉMelika. Melikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Melika Wikipedia: Moshchena https://ss.wikipedia.org/wiki/Moshchena Moshchena, lídolôbha yYukhurene. Yukhurenihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Yukhureni Wikipedia: Ho Chi Minh City https://ss.wikipedia.org/wiki/Ho_Chi_Minh_City , IViyethina IRiphabhulikhi yeNingizimu Ashiya. IViyethinahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:IViyethina Wikipedia: Tfwala https://ss.wikipedia.org/wiki/Tfwala Sibongo sakaTfwala ngesinye sezibongo ezidume kakhulu eSwazini njalo umlando wabo ubanzi, badlala indima enkulu ngeskhathi kubunjwa umbuso kaSobhuza wokuqala. Ingwenyama ebusa manje eSwazini uMakhosetive(Mswati 3), izalwa ngumaThwala uNtombifuthi. uMlando wakwaThwalahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tfwala#uMlando_wakwaThwala Wikipedia: Umntfwanenkhosi https://ss.wikipedia.org/wiki/Umntfwanenkhosi UmntfwaneNkhosi Wikipedia: Sí-Ido https://ss.wikipedia.org/wiki/S%C3%AD-Ido Sí-Ido, lulwimi. Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/S%C3%AD-Ido#Kúbópha Wikipedia: Ray Phiri https://ss.wikipedia.org/wiki/Ray_Phiri Raymond Chikapa Phiri (watalwa mhlaka 23 iNdlovu|23 iNdlovulenkhulu 1947) ngumculi we afrofusion kanye nembaqanga lowatalelwa eMpumalanga. Watalwa ngubabe loweta ngemsebenti avela eMalawi lobekatiwa ngekutsi ngu "Just Now" Phiri. Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ray_Phiri#Tinkomba Wikipedia: Ashin Wirathu https://ss.wikipedia.org/wiki/Ashin_Wirathu Ashin Wirathu ngu Monk aphindze abe ngumholi wenkolo yama Bhudha kantsi ushumayela ngekuhlukana phakatsi kwenkolo yemaIslam (kakhulukati kwinkolo yekungahlangani neba Bengali) ,emacembu emaIslam elive lelatiwa nge Burma kumbe iMayanima ambita nga Bin Laden ngobe kukholelwa kutsi nguye lowasusa lelutfutfuva lelatiwa ngekutsi i anti-Bengali Movement ngetintfo bekatikhuluma , nanobe atsi ishumayela kutfula . Ekutalweni kwakhehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ashin_Wirathu#Ekutalweni_kwakhe Lamanye emakhasihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ashin_Wirathu#Lamanye_emakhasi emareferensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ashin_Wirathu#emareferensi Tichumaniso tangaphandlehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ashin_Wirathu#Tichumaniso_tangaphandle Wikipedia: Gito Baloi https://ss.wikipedia.org/wiki/Gito_Baloi Gito Baloi (30 Inyoni 1964 – 4 Mabasa 2004) bekangumculi wesintfu, lowatalelwa e-Mozambique. Wacala ngekwatiwa ngekutibandzakanya kanye nelicembu le-Tananas lebelicuketse emalunga lamatsatfu, uphindze akhombe bunyoninco nakacula adlala sigingci kuma albums akhe lafana nabo-Ekhaya (2005), Na Ku Randza (1997), Herbs & Roots (2003) kanye nalena lekhishwe ngemuva kwekushona kwakhe letsi Beyond (2008). Kufa kwakhehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Gito_Baloi#Kufa_kwakhe Phindza futsi ubonehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Gito_Baloi#Phindza_futsi_ubone Referenceshttps://ss.wikipedia.org/wiki/Gito_Baloi#References Wikipedia: Tananas https://ss.wikipedia.org/wiki/Tananas iTananas , licembu lase Ningizimu Afrika lelasulungwa ngo 1987 . ekucaleni kwalo belina Gito Baloi lowatalwa loculako aphindze adlale siginci se bass . IRiphabhulikhi yeNingizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:IRiphabhulikhi_yeNingizimu_Afrika Wikipedia: Stimela Semalahle https://ss.wikipedia.org/wiki/Stimela_Semalahle Stimela Semalahle Sakhiwohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Stimela_Semalahle#Sakhiwo letinye tetitimelahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Stimela_Semalahle#letinye_tetitimela kusebentahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Stimela_Semalahle#kusebenta Phindza futsi ubonehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Stimela_Semalahle#Phindza_futsi_ubone emaRefencehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Stimela_Semalahle#emaRefence Wikipedia: Moses Taiwa Molekekwa https://ss.wikipedia.org/wiki/Moses_Taiwa_Molekekwa ==Moses Taiwa Molelekwa== Moses Taiwa Molelekwahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Moses_Taiwa_Molekekwa#Moses_Taiwa_Molelekwa Kusebenta emculwenihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Moses_Taiwa_Molekekwa#Kusebenta_emculweni Kudlala emaveni angaphandlehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Moses_Taiwa_Molekekwa#Kudlala_emaveni_angaphandle Umlandvo ngemculohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Moses_Taiwa_Molekekwa#Umlandvo_ngemculo Emacwewehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Moses_Taiwa_Molekekwa#Emacwewe Phindze ubonehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Moses_Taiwa_Molekekwa#Phindze_ubone Referenceshttps://ss.wikipedia.org/wiki/Moses_Taiwa_Molekekwa#References External linkshttps://ss.wikipedia.org/wiki/Moses_Taiwa_Molekekwa#External_links Wikipedia: John Robert Dunn https://ss.wikipedia.org/wiki/John_Robert_Dunn John Robert Dunn (1834–1895) watalwa Ningizimu Afrika aphinze asakhamuti, mtingeli, kanye na sopolitiki wandzabuko yase Scotland. watalwa e Port Elizabeth kumbe e Port Natal ngeminyaka yangabo 1834, wakhulela e Natali/ngase Durban. Kusebentahttps://ss.wikipedia.org/wiki/John_Robert_Dunn#Kusebenta Kuhamba Kweminyakahttps://ss.wikipedia.org/wiki/John_Robert_Dunn#Kuhamba_Kweminyaka Kufahttps://ss.wikipedia.org/wiki/John_Robert_Dunn#Kufa Phindze ubonehttps://ss.wikipedia.org/wiki/John_Robert_Dunn#Phindze_ubone emaReferensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/John_Robert_Dunn#emaReferensi tichumanisohttps://ss.wikipedia.org/wiki/John_Robert_Dunn#tichumaniso Wikipedia: Danny Jordaan https://ss.wikipedia.org/wiki/Danny_Jordaan Daniel Alexander "Danny" Jordaan (Watalwa 3 Lweti 1951) ngumongameli we libhola letinyawo lase Ningizimu Afrika (SAFA) kantsi futsi ngembi kwekutsi abe ngumongameli, bekafundzisa ezingelileliphakeme aphendze alwa nencindzetelo yelubadlululo. Jordaan bekangulomunye lowaholela live lase Ningizimu Afrika empumelelweni ye 2010 FIFA World Cup. Iminyaka yekucala kusebentahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Danny_Jordaan#Iminyaka_yekucala_kusebenta Imfundvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Danny_Jordaan#Imfundvo ema Awardshttps://ss.wikipedia.org/wiki/Danny_Jordaan#ema_Awards Emareferensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Danny_Jordaan#Emareferensi Wikipedia: Noxolo Nogwaza https://ss.wikipedia.org/wiki/Noxolo_Nogwaza Noxolo Nogwaza (1987 – 24 April 2011) watatelwa e Ningizimu Afrika , atsandzana ngebulili lobufanako aphindze alwela emalungelo ebantfu labatsandzana ngabo bulili lobufanako. Nogwaza bekahlala endzaweni yase Ekurhuleni aselikomidini lelimele wona emalungelo ebantfu labatsandzana ngebulili lobufanako. emaReferensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Noxolo_Nogwaza#emaReferensi Wikipedia: Steve Kekana https://ss.wikipedia.org/wiki/Steve_Kekana Steve Kekana (watalwa ngo 1958 e Zebediela, eLimpopo) ngumculi wase Ningizimu Afrika aphindze abe ngumbhali wetingoma. Kekana walahlekelwa kubona emehlweni aneminyaka lesihlanu nje kuphela, ngulapho khona ke wangeniswa esikolweni sebantfu labangaboni emehlweni ePietersburg. emacwecwe akhehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Steve_Kekana#emacwecwe_akhe emareferensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Steve_Kekana#emareferensi External linkshttps://ss.wikipedia.org/wiki/Steve_Kekana#External_links Wikipedia: Mbandzeni https://ss.wikipedia.org/wiki/Mbandzeni Mbandzeni ( lophindze atiwe nga Dlamini IV, emaNgisi bekamati nga Umbandine, Umbandeen ) (1855–1889) BekayiNkosi yesive sase Swaziland kusukela ngemnyaka wa 1875 kuya ku 1889. External linkshttps://ss.wikipedia.org/wiki/Mbandzeni#External_links Referenceshttps://ss.wikipedia.org/wiki/Mbandzeni#References Wikipedia: Jonas Savimbi https://ss.wikipedia.org/wiki/Jonas_Savimbi Jonas Malheiro Savimbi (Ingci 3, 1934 – Indlovana 22, 2002) bekangusopolitiki wase Angola aphindze abe ngumholi wetempi. wacala waphindze wabangumholi welicembu le UNITA, leli bekulicembu lelacala timpi temagerila lebetilwisana nencindzetelo yemaputukezi, i UNITA beyihlanganyela ngato letimpi ilekelelana kanye nelicembu lembangave wase Angola lelatiwa nge MPLA leti ke timpi letatsatsa iminyaka kodvwa tabese tiyacinisela taba ngemandla ngemnyaka wango, 1974 kuya ku 75, kwatsi emva kwempumelelo yekutfola inkululeko yalo lelive lase Angola ngemnyaka wango 1975 kwaba ngulapho ke impi emkhatsini we MPLA kanye ne Unita http://www. Emareferensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Jonas_Savimbi#Emareferensi Wikipedia: Hermann Rorschach https://ss.wikipedia.org/wiki/Hermann_Rorschach Hermann Rorschach (8 Lweti 1884 – 1 Mabasa 1922) bekangudokotela wengcondvo wase Switzerland edholobheni lase Freudian , bekaphindze angungcondvongcondvo ngetifo letibukene netemicabango yebantfu, ngekufundza kwakhe wenta sivivinyo lesatiwa nge projective test kumbe i Rorschach inkblot test. lesivivinyo besisekutfola umcabango ngekutfola timpendvulo tekutiphatsa kwebantfu,kantsi futsi lesifundvo satiwa nge "Psychological projection project" ku leyonhlobo yekutsintseka kwengcondvo nangendlela leyamukela iphindze itsatse ngayo tintfo. Emareferensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Hermann_Rorschach#Emareferensi Wikipedia: Robert Trunz https://ss.wikipedia.org/wiki/Robert_Trunz Robert Trunz (mhlaka 3 Mabasa 1954) watalwa e Swizalendi, Trunz ungumhleli aphindze abe ngumcondzisi kanye nemhlanganisi wemisindvo yemculo lehlukahlukene. Uphindze abe ngusomabhizinisi kantsi uncedze baculi labanyeti e Ningizimu Afrika kutsi baphumelele emculweni wabo. Iminyaka yekucala Kwakhehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Robert_Trunz#Iminyaka_yekucala_Kwakhe Kusungulwa kwenkapani yakhehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Robert_Trunz#Kusungulwa_kwenkapani_yakhe Emareferensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Robert_Trunz#Emareferensi Ema external linkshttps://ss.wikipedia.org/wiki/Robert_Trunz#Ema_external_links Wikipedia: Imbuluzi https://ss.wikipedia.org/wiki/Imbuluzi Umfula iMbuluzi ngulomunye wemifula lemikhulu yakaNgwane. Lomfula lo unemitfombo lemibili. Umbuso weSwatinihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Umbuso_weSwatini É-Mozambikehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:%C3%89-Mozambike Wikipedia: I HIV/AIDS eSwatini https://ss.wikipedia.org/wiki/I_HIV/AIDS_eSwatini I-HIV/AIDS Eswatini yacala kubikwa nga-1986 kepha kusukela lapho seyifinyelele ezingeni lelibhubhisako. Kusukela ngemnyaka wa 2016, i-Eswatini beyinelinani lesisetulu kakhulu le-HIV kubantfu labadzala labaneminyaka lengu-15 kuya ku-49 emhlabeni wonkhe (27. Kutfolakala kwe-HIV/AIDShttps://ss.wikipedia.org/wiki/I_HIV/AIDS_eSwatini#Kutfolakala_kwe-HIV/AIDS Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/I_HIV/AIDS_eSwatini#Umlandvo Umlandvo wemasikohttps://ss.wikipedia.org/wiki/I_HIV/AIDS_eSwatini#Umlandvo_wemasiko Imphendvulo yavelonkhehttps://ss.wikipedia.org/wiki/I_HIV/AIDS_eSwatini#Imphendvulo_yavelonkhe Umehluko lohlobene ne-HIV/AIDShttps://ss.wikipedia.org/wiki/I_HIV/AIDS_eSwatini#Umehluko_lohlobene_ne-HIV/AIDS Bantfu basemaphandleni nalabasemadolobhenihttps://ss.wikipedia.org/wiki/I_HIV/AIDS_eSwatini#Bantfu_basemaphandleni_nalabasemadolobheni Bantfu labaphuyile ngekwetemnotfo nalabo labanjingile ngekwetemnotfohttps://ss.wikipedia.org/wiki/I_HIV/AIDS_eSwatini#Bantfu_labaphuyile_ngekwetemnotfo_nalabo_labanjingile_ngekwetemnotfo Emadvodza laneminyaka lengu-15 kuya ku-39 budzalahttps://ss.wikipedia.org/wiki/I_HIV/AIDS_eSwatini#Emadvodza_laneminyaka_lengu-15_kuya_ku-39_budzala Bantfu labakhishwe inyumbazane, labanganakwa, kanye nalabasengotinihttps://ss.wikipedia.org/wiki/I_HIV/AIDS_eSwatini#Bantfu_labakhishwe_inyumbazane,_labanganakwa,_kanye_nalabasengotini Besifazane labatsengisa ngemtimba (FSW)https://ss.wikipedia.org/wiki/I_HIV/AIDS_eSwatini#Besifazane_labatsengisa_ngemtimba_(FSW) Emadvodza lalala nemadvodza (MSM)https://ss.wikipedia.org/wiki/I_HIV/AIDS_eSwatini#Emadvodza_lalala_nemadvodza_(MSM) Bantfwana labaphila ne-HIV kanye nebantfwana labatintsandzane nalabasengotini (OVC)https://ss.wikipedia.org/wiki/I_HIV/AIDS_eSwatini#Bantfwana_labaphila_ne-HIV_kanye_nebantfwana_labatintsandzane_nalabasengotini_(OVC) Labanye bantfu labane-HIV/AIDShttps://ss.wikipedia.org/wiki/I_HIV/AIDS_eSwatini#Labanye_bantfu_labane-HIV/AIDS Tisebenti tetemphilohttps://ss.wikipedia.org/wiki/I_HIV/AIDS_eSwatini#Tisebenti_tetemphilo Kungalondvolotwa kwekudla kanye ne-HIV/AIDShttps://ss.wikipedia.org/wiki/I_HIV/AIDS_eSwatini#Kungalondvolotwa_kwekudla_kanye_ne-HIV/AIDS I-HIV kanye ne-TB (TB) ngekuhlanganyelahttps://ss.wikipedia.org/wiki/I_HIV/AIDS_eSwatini#I-HIV_kanye_ne-TB_(TB)_ngekuhlanganyela Buka futsihttps://ss.wikipedia.org/wiki/I_HIV/AIDS_eSwatini#Buka_futsi Imibhalo lebhalwe phansihttps://ss.wikipedia.org/wiki/I_HIV/AIDS_eSwatini#Imibhalo_lebhalwe_phansi Ema-link langaphandlehttps://ss.wikipedia.org/wiki/I_HIV/AIDS_eSwatini#Ema-link_langaphandle Wikipedia: Linda Sikhakhane https://ss.wikipedia.org/wiki/Linda_Sikhakhane Linda Sikhakhane ngumdlali we-saxophone aphindze abe ngumcambi wetingoma teluhlobo lwe Jazz. Utalelwe eMlazi eNingizimu Afrika elokishini lase Durban. Referenceshttps://ss.wikipedia.org/wiki/Linda_Sikhakhane#References Wikipedia: Ludvonga II https://ss.wikipedia.org/wiki/Ludvonga_II Ludvonga wesibili ( Ludvonga II, uphindze atiwe ngekutsi nguMacaleni ) , bekunguMntfwana lobekatawutsatsa bukhosi emuva kwekukhotsama kwaMswati. Utalwa yiNkhosi Mswati wesibili kanye neNkhosikati laMgangeni Khumalo. Umbuso weSwatinihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Umbuso_weSwatini Wikipedia: Ngwane V https://ss.wikipedia.org/wiki/Ngwane_V Ngwane V ( watiwa ngekutsi ngu Mahlokohla ) bekayiNgwenyama yelive lakaNgwane. Ngwane watalwa yiNkhosi Mbandzeni nekhosikati Labotsibeni Mdluli. Umbuso weSwatinihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Umbuso_weSwatini Wikipedia: Umlandvo wemaSwati https://ss.wikipedia.org/wiki/Umlandvo_wemaSwati == Umlandvo wemaSwati == Umlandvo wemaSwatihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umlandvo_wemaSwati#Umlandvo_wemaSwati Makhandzambilihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umlandvo_wemaSwati#Makhandzambili Bemdzabuhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umlandvo_wemaSwati#Bemdzabu Emafikamuvahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umlandvo_wemaSwati#Emafikamuva Wikipedia: Tintsaba teLubombo https://ss.wikipedia.org/wiki/Tintsaba_teLubombo Tinsaba teLubombo lulungelunge lwetintsaba lolusuka eHluhluwe esifundzeni saKaZulu luze luyewufika esifundzeni seLimpopo, lokungemakhilomitha langemakhulu lasiphohlongo. Wikipedia: Mpandze ka Senzangakhona https://ss.wikipedia.org/wiki/Mpandze_ka_Senzangakhona Mpandze (1798–1872), uMsimude owavela ngesiluba phakathi kwamaNgisi namaQadasi, leti bekutinanatelo takhe, kantsi Mpandze bekayinkosi yesive sema Zulu kusukela ngemnyaka wa 1840 kuya ku 1872, loku kwamenta waba yenkosi leyabusa sikhatsi lesidze emlandvweni wemakhosi aka Zulu. bekamnakabo Shaka kanye na Dingane ngabo make, kantsi futsi utsatsa kubo bukhosi. Umlandvo wakhehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Mpandze_ka_Senzangakhona#Umlandvo_wakhe Referenceshttps://ss.wikipedia.org/wiki/Mpandze_ka_Senzangakhona#References Wikipedia: Sandra Prinsloo https://ss.wikipedia.org/wiki/Sandra_Prinsloo Sandra Prinsloo, (watalwa 15 mabasa 1947) uphindze atiwe ngekutsi ngu Sandra Prinzlow, ungumlingisi wemafilimu eNingizimu Afrika lowatiwa pheceleti nga Kate Thomson efilimini langa 1980 I The Gods Must Be Crazy. Kufundzahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sandra_Prinsloo#Kufundza Emafilimu lawentilehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sandra_Prinsloo#Emafilimu_lawentile emaReferensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sandra_Prinsloo#emaReferensi Letinye tichumanisohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sandra_Prinsloo#Letinye_tichumaniso Wikipedia: Nathi Mthethwa https://ss.wikipedia.org/wiki/Nathi_Mthethwa Emmanuel Nkosinathi (Nathi) Mthethwa (watalwa 23 Bhimbidvwane 1967 KwaZulu-Natal) ngu sopolitiki wase Ningizimu Afrika lovela endzaweni ya Kwa Mbonambi, KwaZulu-Natal uphindze abe lilunga le ANC. Bekangusosiswebhu wavelonke embutfweni we ANC. emareferensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Nathi_Mthethwa#emareferensi Wikipedia: Emathuna ase Avalon https://ss.wikipedia.org/wiki/Emathuna_ase_Avalon Emangcwaba ase Avalon ngulamanye lamakhulukati eveni lase Ningizimu Afrika. avulwa ngo 1972, ngesikhatsi sencindzetelo yelibandlululo lweapartheid, kantsi avulelwa kutsi atoba ebantfu labamnyama nje kuphela. Lisiko Lwekungcwabahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Emathuna_ase_Avalon#Lisiko_Lwekungcwaba Bantfu labadvumile kulamalibahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Emathuna_ase_Avalon#Bantfu_labadvumile_kulamaliba Referenceshttps://ss.wikipedia.org/wiki/Emathuna_ase_Avalon#References Wikipedia: Marek Grechuta https://ss.wikipedia.org/wiki/Marek_Grechuta Marek Michał Grechuta (10 ÍNgongóni 1945 - 09 ÍMphala 2006) - Bekangumculi waseveni lasePoland weluhlobo lwemculo weClassic. IPholandihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:IPholandi Stubshttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Stubs Wikipedia: Solomon Mahlangu https://ss.wikipedia.org/wiki/Solomon_Mahlangu Solomon Kalushi Mahlangu (10 Kholwane 1956 – 6 Mabasa 1979) bekangu mfana lobekazbalazela emalungelo eluntfu e South Africa bekaphindze alilunga le ANC Umkhonto weSizwe (MK). Mahlangu wabandzakanya netembangave walwa nencindzetelo eNingizimu Afrika waboshwa wabese ugwetjwa sigwebo sentsambo ngo 1979 ngemuva kwekutfweswa emacala ebuphekula kanye nekubulala. Ekukhuleni kwakhehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Solomon_Mahlangu#Ekukhuleni_kwakhe Kupolitikihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Solomon_Mahlangu#Kupolitiki Emareferensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Solomon_Mahlangu#Emareferensi Wikipedia: Umkhonto weSizwe https://ss.wikipedia.org/wiki/Umkhonto_weSizwe Umkhonto we Sizwe lophindze watiwe ngekutsi i "MK" bekuliphiko letempi te African National Congress (ANC), kantsi lomunye wesunguli balo ngu Nelson Mandela ngemuva kwesehlakalo sekubulawa kwebantfu e Sharpeville. lenye intfo leyenta kwasungulwa leliphiko bekungukutsi I ANC beyingasakhoni kuchubeka netinkulumiswano tekucedza libandlululo kanye nekuyinyova ngekuthula ngaphandle kweludlame. Emareferensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umkhonto_weSizwe#Emareferensi Wikipedia: IJohannesburg https://ss.wikipedia.org/wiki/IJohannesburg iJohannesburg lephindze yatiwe ngekutsi iJozi, iJoburg, eJoni, eGoli kumbe eJoeys, lebhalwa pheceleti njenge JHB, lidholobhakati lase Ningizimu Afrika. iJohannesburg iphindze ibe inhloko dholobha yesifundza se Gauteng, kantsi inotse kutengca tonke tifundza tase Ningizimu Afrika kanye nemadholobhakati asentasi nelivekati lase Afrika. Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IJohannesburg#Tinkomba Wikipedia: UNITA https://ss.wikipedia.org/wiki/UNITA I (UNITA) (Portuguese: União Nacional para a Independência Total de Angola) Licembu letepolitiki lesibili ngebukhulu . Lelicembu lasungulwa ngemnyaka wa 1966 lapho laba yimbumba kanye nelicembu lelinye letembangave i MPLA lahlanganyela nekulwa nencindzetelo yemaputugezi kwaze kwatfolakala inkululeko ngo 1975. Emareferensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/UNITA#Emareferensi Wikipedia: Simple box https://ss.wikipedia.org/wiki/Simple_box #A simple infobox that cab be used for basically anything. Wikipedia:Kú-gcinahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Wikipedia:K%C3%BA-gcina Wikipedia: Inkantolo yeMtsetfo sisekelo https://ss.wikipedia.org/wiki/Inkantolo_yeMtsetfo_sisekelo Category:Wikipedia:Kú-gcina Kucala kwalenkantolohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inkantolo_yeMtsetfo_sisekelo#Kucala_kwalenkantolo Emareferensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inkantolo_yeMtsetfo_sisekelo#Emareferensi Wikipedia: Indlu yeSatyagraha https://ss.wikipedia.org/wiki/Indlu_yeSatyagraha Category:Wikipedia:Kú-gcina Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Indlu_yeSatyagraha#Umlandvo Tichumanisohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Indlu_yeSatyagraha#Tichumaniso Wikipedia: Eduardo Mondlane https://ss.wikipedia.org/wiki/Eduardo_Mondlane Eduardo Chivambo Mondlane (Inhlaba 20, 1920 - Indlovana 3, 1969) bekangumongameli wekucala welicembu letembangave le Mozambican Liberation Front (FRELIMO) kusukela ngemnyaka wa 1962, ekusungulweni kwayo i FRELIMO e Tanzania, kwate kwafika lapho abulawa khona ngemnyaka wa 1969. Bekaneticu te anthropology kodvwa bekafundzisa temlandvo kanye nenhlalakahle e Syracuse University. Ebuncaneni bakhehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Eduardo_Mondlane#Ebuncaneni_bakhe Tepolitikihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Eduardo_Mondlane#Tepolitiki Kufa kwakhehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Eduardo_Mondlane#Kufa_kwakhe Tikhumbutohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Eduardo_Mondlane#Tikhumbuto iNyuvesi ye Eduardo Mondlanehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Eduardo_Mondlane#iNyuvesi_ye_Eduardo_Mondlane Leminye imisebenti ngayehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Eduardo_Mondlane#Leminye_imisebenti_ngaye Tichumanisohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Eduardo_Mondlane#Tichumaniso Wikipedia: FRELIMO https://ss.wikipedia.org/wiki/FRELIMO i"Mozambican Liberation Front" kumbe "Frente de Libertação de Moçambique" (FRELIMO)licembu letembusave laseveni lase Mozambiki.Mongameli walo wekucala ngu Eduardo Mondlane. Tichumanisohttps://ss.wikipedia.org/wiki/FRELIMO#Tichumaniso Wikipedia: Cahora Bassa https://ss.wikipedia.org/wiki/Cahora_Bassa The Cahora Bassa lake—in the Portuguese colonial era (until 1974) known as Cabora Bassa, from Historyhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Cahora_Bassa#History Portuguese periodhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Cahora_Bassa#Portuguese_period Tichumanisohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Cahora_Bassa#Tichumaniso Wikipedia: Radio Studio 54 Network https://ss.wikipedia.org/wiki/Radio_Studio_54_Network Umsakato wemoya lowatiwa pheceleti nge Radio Studio 54 Network, kumbe i Studio 54 Network, ungumsakato wemoya lotfolakala eveni lase Taliyane kantsi ungumsakato lotfolakala endzaweni yase Locri, esifundzeni sase Calabria. Kusakata Kwalesiteshi kutfolakala etifundzeni letiyimfica etindzaweni letisihlanu takhona eTaliyane esigodzini sase Messina. Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Radio_Studio_54_Network#Umlandvo Tinhlelo temsakatohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Radio_Studio_54_Network#Tinhlelo_temsakato Kusaka ngaphandlehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Radio_Studio_54_Network#Kusaka_ngaphandle Tingilosi te Studio 54https://ss.wikipedia.org/wiki/Radio_Studio_54_Network#Tingilosi_te_Studio_54 Tichumanisohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Radio_Studio_54_Network#Tichumaniso External linkshttps://ss.wikipedia.org/wiki/Radio_Studio_54_Network#External_links Wikipedia: Alfred Bitini Xuma https://ss.wikipedia.org/wiki/Alfred_Bitini_Xuma Alfred Bitini Xuma OLG, watiwa nga AB Xuma Watalwa Mhlaka 27 MbiMbhidvwane 1893 endzaweni yase Transkai wasishiya emhlabeni mhlaka 27 Kumbhindvwane 1962 bekangumholi we African National Cogress(ANC) Kusukela nga 1940 kuya ku 1949. Bekalilunga Le African American eyatholwa Alpha Phi Alpha fraternity. Impilo ya AB Xumahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Alfred_Bitini_Xuma#Impilo_ya_AB_Xuma Wikipedia: Ronald Reagan https://ss.wikipedia.org/wiki/Ronald_Reagan Ronald Wilson Reagan (1911-2004) fue 40th Mengameli o IMelika (live) (1981-1989). IMelika (live)https://ss.wikipedia.org/wiki/Category:IMelika_(live) Wikipedia: Mahatma Gandhi https://ss.wikipedia.org/wiki/Mahatma_Gandhi Category:Wikipedia:Kú-gcina Umsukahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Mahatma_Gandhi#Umsuka Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Mahatma_Gandhi#Tinkomba Wikipedia: Mbombela https://ss.wikipedia.org/wiki/Mbombela Imbombela inhlokodolobha yasesifundzeni sase Mpumalanga. Lena yindzawo letfolakala ehlanzeni nesifundza sase Mpumalanga. imitfombo yelwatihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Mbombela#imitfombo_yelwati Wikipedia: Inkhomo https://ss.wikipedia.org/wiki/Inkhomo INKHOMO umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inkhomo#umlandvo Kubaluleka kwenkhomo emasikweni nemihambohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inkhomo#Kubaluleka_kwenkhomo_emasikweni_nemihambo Inkhomo nemnotfohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inkhomo#Inkhomo_nemnotfo Wikipedia: Mzilikazi https://ss.wikipedia.org/wiki/Mzilikazi Mzilikazi Khumalo watalwa ngeminyaka yangabo 1790 wafa mhlaka 9 Ingci 1868 bekayinkosi yemandebele lebekusive lesiphindze satiwe ngabo Mthwakazi. Sibongo sa Mzilikazi bekungu Khumalo atalwa esiveni saka Ndwandwe endzaweni yase Mkhuze leseyatiwa namuhla nge KwaZulu Natal, kantsi babe wakhe bekungu Mashobane. Emareferensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Mzilikazi#Emareferensi Wikipedia: Ligciwane lesifo se-Ebola https://ss.wikipedia.org/wiki/Ligciwane_lesifo_se-Ebola | ICD9 = Imitfombolwatihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ligciwane_lesifo_se-Ebola#Imitfombolwati Kuchumana kwangaphandlehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ligciwane_lesifo_se-Ebola#Kuchumana_kwangaphandle Wikipedia: Trojany https://ss.wikipedia.org/wiki/Trojany Trojany, lídolôbha yÉPholandi. IPholandihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:IPholandi Wikipedia: Sí-Lydnevi https://ss.wikipedia.org/wiki/S%C3%AD-Lydnevi Sí-Lydnevi, lulwimi.SZTEMON, Libor (2002). Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/S%C3%AD-Lydnevi#Kúbópha Wikipedia: LiRandi https://ss.wikipedia.org/wiki/LiRandi liRandi yimali yembuso we Ningizimu Afrika kantsi iphindze isentjetiswe nangemave abomakhelwane be Ningizimu Afrika. http://www. Emarefensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/LiRandi#Emarefensi Wikipedia: Stary Dwór https://ss.wikipedia.org/wiki/Stary_Dw%C3%B3r Stary Dwór, lídolôbha yÉPholandi. IPholandihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:IPholandi Wikipedia: Issei Sagawa https://ss.wikipedia.org/wiki/Issei_Sagawa Issei Sagawa ( watalwa 26 Mabasa 1949) ngumuntfu waseveni lase Japani lokwatsi ngemnyaka wa 1981 wabulala wabuye wadla umfundzi lomsikati waseveni lase Nederlands lobekafundza kanye naye e France. Ligama lalomfundzi lowabulawa ngu Sagawa bekungu Renée Hartevelt. Emarefarensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Issei_Sagawa#Emarefarensi Wikipedia: Collins Chabane https://ss.wikipedia.org/wiki/Collins_Chabane Collins Chabane (15 Mabasa 1960 – 15 Indlovu 2015) bekalilunga lephalamende abuye abengungcongcoshe wetenhlalakahle Ningizimu Afrika. Chabane watalwa eLimpopo waphindze wacala timfundvo takhe khona kulesifundza. Tichumanisohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Collins_Chabane#Tichumaniso Wikipedia: Arara https://ss.wikipedia.org/wiki/Arara Arara. Lídolôbha yleseNingizimu iBhurazili. Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Arara#Kúbópha Wikipedia: Sikhanyiso Dlamini https://ss.wikipedia.org/wiki/Sikhanyiso_Dlamini Inkhosatane Sikhanyiso Dlamini yaseSwatini (yatalwa Mabasa 1, 1987) ingumntfwana wekucala weNkosi Mswati III waseveni lase Swatini. Ulitibulo kubantfwana labangemashumi lamatsatfu (30), Kantsi make wakhe naye uyinkosikati yekucala ya Mswati III kutindlovukati letilishumi (10) Inkhosikati LaMbikiza (Sibonelo Mngometulu). Kukhula kanye nemfundvo yakhehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sikhanyiso_Dlamini#Kukhula_kanye_nemfundvo_yakhe Referenceshttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sikhanyiso_Dlamini#References Wikipedia: Soshangane https://ss.wikipedia.org/wiki/Soshangane Soshangane kaZikode (wekutalwa eminyakeni yabo 1790 -1858) bekangumsunguli wesive semaShangane aphindze abe yinkosi yekucala ebukhosini beGazankulu,  longebukhulu bawo ngaleso sikhatsi bewucala eMozambiki utsatse tindzawo taseMpumalanga kanye netifundza teLimpopo eNingizimu Afrika. Soshangane ubuse lendzawo yeGazankulu kusukela ngo-1825 kwaze kwaba sekufeni kwakhe nga-1858. Ebuncaneni bakhehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Soshangane#Ebuncaneni_bakhe Indzabuko kanye nelusendvo lwaSoshangane'shttps://ss.wikipedia.org/wiki/Soshangane#Indzabuko_kanye_nelusendvo_lwaSoshangane's Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Soshangane#Tinkomba Wikipedia: Shaka https://ss.wikipedia.org/wiki/Shaka Shaka kaSenzangakhona (watalwa ngo 1787 – 22  Mabasa 1828), lophindze atiwe ngekutsi ngu Shaka Zulu,  bekayingwenyama yesive semaZulu waphindze wadlala indzima lebalulekile ekwakheni sive sawo emaZulu. Nakatsatsa Umbuso ku Senzangakhonahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Shaka#Nakatsatsa_Umbuso_ku_Senzangakhona Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Shaka#Tinkomba Wikipedia: Rio de Janeiro https://ss.wikipedia.org/wiki/Rio_de_Janeiro Rio de Janeiro. Lídolôbha yleseNingizimu iBhurazili. IBhurazilihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:IBhurazili Stubshttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Stubs Wikipedia: Ntumbesa https://ss.wikipedia.org/wiki/Ntumbesa Mashaya dumisa mphankomo mphatsi wenduku mshayi welithonga maqedze lingabuyseli ntumbeza nyokana eluhlazana umabonabulawe phosakubusa kwlaka zulu zalukazana ezihamba ziphikisana esinye sith ngyophuza ngenhla esinye sith ngezansi somuhle Wikipedia: Edyta Górniak https://ss.wikipedia.org/wiki/Edyta_G%C3%B3rniak Edyta Anna Górniak (7387 p.n. Bosatiwakohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Bosatiwako Stubshttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Stubs Wikipedia: Ifiva ye-Zika https://ss.wikipedia.org/wiki/Ifiva_ye-Zika |ICD10 = , code change from 21 December 2015 Emareferensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ifiva_ye-Zika#Emareferensi Wikipedia: Umtfundzangati https://ss.wikipedia.org/wiki/Umtfundzangati | synonyms = Umtfundzangati, ifiva yesneyili, i-katayama fiva Emareferensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umtfundzangati#Emareferensi Wikipedia: Emarabi https://ss.wikipedia.org/wiki/Emarabi | ID9 = Imbangela nekutfolakala kwalesifohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Emarabi#Imbangela_nekutfolakala_kwalesifo Kusivikela nekusilaphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Emarabi#Kusivikela_nekusilapha Umjovohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Emarabi#Umjovo Kuphephahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Emarabi#Kuphepha i-Ephidemiyolojihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Emarabi#i-Ephidemiyoloji Emareferensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Emarabi#Emareferensi Wikipedia: I-Onchocerciasis https://ss.wikipedia.org/wiki/I-Onchocerciasis | DiseasesDB = 9218 Emareferensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/I-Onchocerciasis#Emareferensi Wikipedia: Bulephelo https://ss.wikipedia.org/wiki/Bulephelo | DiseasesDB = 8478 Emareferensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Bulephelo#Emareferensi Wikipedia: Sifo se-Leishmaniasis https://ss.wikipedia.org/wiki/Sifo_se-Leishmaniasis leishmaniosis or http://www.collinsdictionary.com/dictionary/english/leishmaniasis Emareferensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sifo_se-Leishmaniasis#Emareferensi Wikipedia: Itestateroni https://ss.wikipedia.org/wiki/Itestateroni Itestasteroni ngulenye yetitsako temtimba leyenta imisebenti leminyenti njengekulekelela ekukhuleni kanye nekuniketa umfutfo. Emadvodzeni itfolaka emasendzeni, kantsi ebafatini itfolakala ngemtsamo lomcane. Kuvukelwa kwemivahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Itestateroni#Kuvukelwa_kwemiva Emarefarensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Itestateroni#Emarefarensi Wikipedia: Umbhobho wekunatsa https://ss.wikipedia.org/wiki/Umbhobho_wekunatsa Umbhobho wekunatsa usentjetiswa uma ufuna kunatsa emanti kumbe tinatfo. Umbhobho wekunatsa utfolakala ngayo yonke imibala kantsi uba yipulasitiki. Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umbhobho_wekunatsa#Umlandvo Emareferensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umbhobho_wekunatsa#Emareferensi Wikipedia: Šiprage https://ss.wikipedia.org/wiki/%C5%A0iprage Šiprage (Шипраге) lídolôbha yeBhosinya ne Hezegovi, iYurophu.http://www. Kwesimo selituluhttps://ss.wikipedia.org/wiki/%C5%A0iprage#Kwesimo_selitulu Referencehttps://ss.wikipedia.org/wiki/%C5%A0iprage#Reference Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/%C5%A0iprage#Kúfúna Wikipedia: Lutsandvo https://ss.wikipedia.org/wiki/Lutsandvo Lutsandvo miva lehlukahlukene lengachaza kutsandza umuntfu, kutsandza intfo, kutsandza kudla kumbe kutsandza silwane. Kuphindze kuchaze kuba nemivo letsite etintfweni letinjengetemidlalo kanye naletifana netemculo netemidvwebo. Imitfombohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Lutsandvo#Imitfombo Wikipedia: Sifo Semzinyane https://ss.wikipedia.org/wiki/Sifo_Semzinyane | ICD9 = Emareferensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sifo_Semzinyane#Emareferensi Wikipedia: Tilondza esitfweni samake sangasese https://ss.wikipedia.org/wiki/Tilondza_esitfweni_samake_sangasese Tilondza esitfweni samake sangasese FGM, letiphindze tatiwe ngekutsi kusikeka esitfweni sangasese kanye nekucwiywa kwesitfo samake sangasese, kuchazwa Inhlangano Yetemphilo Velonkhe (WHO) "njengekuhlindvwa lokufaka ekhatsi kukhishwa kwencenye noma konkhe lokulimele kulesitfo sangasese noma lokulimala kulesitfo samake sangasese kwentela tizatfu tekulapha.""Classification of female genital mutilation", World Health Organization, 2013 (hereafter WHO 2013). Emareferensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tilondza_esitfweni_samake_sangasese#Emareferensi Wikipedia: Kubeleka https://ss.wikipedia.org/wiki/Kubeleka Kubeleka, lekubuye kwatiwe ngekutsi umhelo noma kukhululeka nabewutitfwele, kungalesikhatsi kuphela kukhulelwa ubeleka umntfwana munye noma ngetulu aphuma esibeletfweni samake. Ngemnyaka wa-2015 bekubeleke bantfu labalinganiselwa kutigidzi leti-135 mhlabawonkhe. Emareferensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Kubeleka#Emareferensi Wikipedia: Kuhlela umndeni https://ss.wikipedia.org/wiki/Kuhlela_umndeni Kuhlela umndeni, lekubuye kwatiwe ngekutsi kuhlela kanye nekuvikela kukhulelwa, leti tindlela noma ngemathulusi lasetjentiselwa kuvikela kukhulelwa. Kuhlela, kwenta kutfolakale, kanye nekusebentisa tinsita tekulawula kubeleka kubitwa ngekutsi kuhlela umndeni. Emareferensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Kuhlela_umndeni#Emareferensi Wikipedia: Kukhipha sisu https://ss.wikipedia.org/wiki/Kukhipha_sisu | ICD10 = Emareferensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Kukhipha_sisu#Emareferensi Wikipedia: Kukhulelwa https://ss.wikipedia.org/wiki/Kukhulelwa | ICD9 = Emareferensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Kukhulelwa#Emareferensi Wikipedia: SíChoza https://ss.wikipedia.org/wiki/S%C3%ADChoza SiChoza silulwimi lwaseNingizimu Afrika. Siyafana nesiSwati nesiZulu nesiNdebele kakhulu. IRiphabhulikhi yeNingizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:IRiphabhulikhi_yeNingizimu_Afrika Lúlwîmihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:L%C3%BAlw%C3%AEmi Í-Afríkahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:%C3%8D-Afr%C3%ADka Wikipedia: Dättlikon https://ss.wikipedia.org/wiki/D%C3%A4ttlikon |- Kufunahttps://ss.wikipedia.org/wiki/D%C3%A4ttlikon#Kufuna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/D%C3%A4ttlikon#Kúbópha Wikipedia: Tibongo tenkhosi Mahlokohla/Bhunu https://ss.wikipedia.org/wiki/Tibongo_tenkhosi_Mahlokohla/Bhunu Mahlokohla lomnyama, ngulondzatja ngentsamo Wikipedia: Mpumalanga koloni https://ss.wikipedia.org/wiki/Mpumalanga_koloni Mpumalanga Koloni I provinsi letfolakala eNingizimu NeAfrika. Itfolokala ekoloni. IRiphabhulikhi yeNingizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:IRiphabhulikhi_yeNingizimu_Afrika Wikipedia: TINKHONDLO https://ss.wikipedia.org/wiki/TINKHONDLO TINKONDLO Wikipedia: Siciwi i-Blyde River Canyon https://ss.wikipedia.org/wiki/Siciwi_i-Blyde_River_Canyon |area=|established=November 1965|visitation_num=|visitation_year=|governing_body=Mpumalanga Tourism and Parks Agency (MTPA)|url=http://www.mtpa. Tigodzi tase Bourke's Luck https://ss.wikipedia.org/wiki/Siciwi_i-Blyde_River_Canyon#Tigodzi_tase_Bourke's_Luck  Emalonto Lamatsaftuhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Siciwi_i-Blyde_River_Canyon#_Emalonto_Lamatsaftu I-God's Windowhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Siciwi_i-Blyde_River_Canyon#I-God's_Window I-Faunahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Siciwi_i-Blyde_River_Canyon#I-Fauna Tihlahlahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Siciwi_i-Blyde_River_Canyon#Tihlahla Indzawo letayelekilehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Siciwi_i-Blyde_River_Canyon#Indzawo_letayelekile Referenceshttps://ss.wikipedia.org/wiki/Siciwi_i-Blyde_River_Canyon#References External linkshttps://ss.wikipedia.org/wiki/Siciwi_i-Blyde_River_Canyon#External_links Wikipedia: Komati River https://ss.wikipedia.org/wiki/Komati_River Umfula e-Komati watiwa ngekutsi Incomati,lona ngumfula lose INingizimu Afrika, Swaziland kanye nase Mozambique. Budze balomfula bungu 480 wemakhilomitha, kanye nesimunyo semanti lesinganga 50,000 wetikwele temakhilomitha. Umhlabahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Komati_River#Umhlaba Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Komati_River#Umlandvo Umgwacohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Komati_River#Umgwaco Buka futsihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Komati_River#Buka_futsi Luphenyohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Komati_River#Luphenyo Buka Futsihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Komati_River#Buka_Futsi External linkshttps://ss.wikipedia.org/wiki/Komati_River#External_links Referenceshttps://ss.wikipedia.org/wiki/Komati_River#References Wikipedia: Umfula wase Maputo https://ss.wikipedia.org/wiki/Umfula_wase_Maputo Umfula wae-Maputo (e-Portuguese Rio) watiwa ngekutsi i-Great Usuthu River, umfula we-Lusutfu noma umfula we Suthu lose South Africa, Swaziland, kanye ne Mozambique. Lligama le-Suthu lisukela ebantfwini be-Bosotho lebebahlala eceleni kwalomfula, kepha bahlaselwa phindze basuswa maSwati. Kugeletahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umfula_wase_Maputo#Kugeleta Imifula Leyakhakohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umfula_wase_Maputo#Imifula_Leyakhako Emadamu kulomfulahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umfula_wase_Maputo#Emadamu_kulomfula Buka Futsihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umfula_wase_Maputo#Buka_Futsi Ema-referensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umfula_wase_Maputo#Ema-referensi Leminye imininingwanehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umfula_wase_Maputo#Leminye_imininingwane Wikipedia: Umgwenya (e-Limpopo) https://ss.wikipedia.org/wiki/Umgwenya_(e-Limpopo) Umgwenya (Afrikaans) ngumfula loseSouth Africa. Emva kwekuhlangana kwalomfula neMarico River, yomibili lemifula yakha i- Limpopo River. Luhambo lwemfulahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umgwenya_(e-Limpopo)#Luhambo_lwemfula Kugeleta nekuhlanga kwemifulahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umgwenya_(e-Limpopo)#Kugeleta_nekuhlanga_kwemifula Kungcoliseka kwalomfulahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umgwenya_(e-Limpopo)#Kungcoliseka_kwalomfula Emadamuhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umgwenya_(e-Limpopo)#Emadamu Buka futsihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umgwenya_(e-Limpopo)#Buka_futsi Luphenyohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umgwenya_(e-Limpopo)#Luphenyo Leminye imininingwanehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umgwenya_(e-Limpopo)#Leminye_imininingwane Wikipedia: Ligede lase Mozambique kanye ne-Ningizimu Afrika https://ss.wikipedia.org/wiki/Ligede_lase_Mozambique_kanye_ne-Ningizimu_Afrika Leligede emkhatsini kwe Mozambique kanye ne South Africa lihlukaniswe kabili, libe lembuso wase Swatini. Lelelinye luhlangotsi lungase Nshonalanga ngemakhilomitha langu 410 (255) ngebudze, leligijima ngase nshonalanga kanye nase ningizimu emkhatsini kwetintsaba tase Lebombo kusukela e- Zimbabwe kuya eswatini. Umhlabahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ligede_lase_Mozambique_kanye_ne-Ningizimu_Afrika#Umhlaba Kwewelahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ligede_lase_Mozambique_kanye_ne-Ningizimu_Afrika#Kwewela Tintsatselohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ligede_lase_Mozambique_kanye_ne-Ningizimu_Afrika#Tintsatselo Wikipedia: Sam Nhlengethwa https://ss.wikipedia.org/wiki/Sam_Nhlengethwa Jabulani Sam Nhlengethwa (9 Bhimbhidvwane 1955) ungumdvwebi wase Ningizimu Afrika wetitfombe kanye nemibukiso. Nhlengetfwa wacala kukhomba likhono lekudvweba asesemncane. Umsebentihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sam_Nhlengethwa#Umsebenti Emareferensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sam_Nhlengethwa#Emareferensi Wikipedia: Kubulawa kwebantfu eBoipatong https://ss.wikipedia.org/wiki/Kubulawa_kwebantfu_eBoipatong Kubulawa Kwebantfu eBoipatong kwenteka mhlaka 7 June 1992 emphakatsini wase Boibatong, eNingizimu Afrika. Loku kwaba kubulawa kwebantfu ngesihluku ngemalunga eNkatha Freedom Party. Imbangelahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Kubulawa_kwebantfu_eBoipatong#Imbangela Sehlakalohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Kubulawa_kwebantfu_eBoipatong#Sehlakalo Luphenyohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Kubulawa_kwebantfu_eBoipatong#Luphenyo Emarefarensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Kubulawa_kwebantfu_eBoipatong#Emarefarensi Wikipedia: Kubulawa Kwase Bisho https://ss.wikipedia.org/wiki/Kubulawa_Kwase_Bisho Kubulawa Kwase Bisho Kwenta mhlaka 7 Septermber 1992 eBhiso, Lena bekuyindzawo lebeyatiwa ngekutsi i Ciskei ngesikhatsi selibandlululo. Bantfu belicembu lwa Khongolose i ANC labangu 28 babulawa ngumbuso wemaBhunu  ngekufuna kubayincenye ye Ningizimu Afrika. Imbangelahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Kubulawa_Kwase_Bisho#Imbangela Referenceshttps://ss.wikipedia.org/wiki/Kubulawa_Kwase_Bisho#References Wikipedia: Doda https://ss.wikipedia.org/wiki/Doda Dorota Aqualiteja Rabczewska (owatalwa ngo-15 kuFebhuwari 1984), watiwa njengaDoda, ungumlobi-wengoma wasePoland, umlingisi, umkhiqiti, nobuntu bethelevishini. Umnqobi wemiklomelo emibili yeMTV Europe Music Award, uphakathi kwabaculi abaphumelele kakhulu basePoland ngokuya ngenani lemiklomelo ewinile. Bosatiwakohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Bosatiwako Wikipedia: Bonnie Mbuli https://ss.wikipedia.org/wiki/Bonnie_Mbuli Bonnie Mbuli (3 Indlovulenkulu 1979) ngumdlali wemafilimu kanye nembukisi wetimpahla. Uphindze abe yintsatseli ehlelweni we SABC 3 lelatiwa ngekutsi i, Afternoon Express 3. Ebuncaneni bakhehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Bonnie_Mbuli#Ebuncaneni_bakhe Tinkhombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Bonnie_Mbuli#Tinkhomba Wikipedia: Umtsetfo Sisekelo wase Ningizimu Afrika https://ss.wikipedia.org/wiki/Umtsetfo_Sisekelo_wase_Ningizimu_Afrika Umtsetfo sisekelo we Ningizimu Afrika ngumtsetfo lolawula live lase Ningizimu Afrika. Unikela sisekelo etinkundleni tekulawulwa kwemitsetfo yaseveni lase Ningizimu Afrika. Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umtsetfo_Sisekelo_wase_Ningizimu_Afrika#Umlandvo Referenceshttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umtsetfo_Sisekelo_wase_Ningizimu_Afrika#References Wikipedia: Umgababa https://ss.wikipedia.org/wiki/Umgababa Umgababa lugu lelwandle lelitfolakala endzaweni yase Thekwini KwaZulu Natal eNingizimu Afrika. Liligama lelitsi Umgababa litsatselwa egameni lelitsi umkababa lokuchaza kutsi umfati wababe. Tekuvakashahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umgababa#Tekuvakasha Referenceshttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umgababa#References Wikipedia: Cyril Ramaphosa https://ss.wikipedia.org/wiki/Cyril_Ramaphosa Matamela Cyril Ramaphosa (born 17 Lweti 1952) ngumongameli wesihlanu welive lase Ningizimu Afrika.  Ramaphosa ulandzela ngemuva kwa mongameli Jacob Zuma. Ebuncaneni kanye nemfundvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Cyril_Ramaphosa#Ebuncaneni_kanye_nemfundvo Referenceshttps://ss.wikipedia.org/wiki/Cyril_Ramaphosa#References Wikipedia: Kukhanyisa sikhumba https://ss.wikipedia.org/wiki/Kukhanyisa_sikhumba Kukhanyisa sikhumba ngumkhuba wekusebentisa timonyu, emakhatsakhatsa, kumbe letinye tindlela tekwenta sikhumba sibe mhlophe. Imitsi yekukhanyisa sikhumba isebenta ngekwehlisa linani  melanin yesikhumba. Umsebentihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Kukhanyisa_sikhumba#Umsebenti Discovery and designhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Kukhanyisa_sikhumba#Discovery_and_design Referenceshttps://ss.wikipedia.org/wiki/Kukhanyisa_sikhumba#References Wikipedia: Sikhumulo Setindiza sase Maseru https://ss.wikipedia.org/wiki/Sikhumulo_Setindiza_sase_Maseru Sikhumulo Setindiza sase Maseru lesiphindze satiwe nge Nkosi Moshoeshe I. lesikhumulo sitfolakala e Maseru kantsi setsiwe ngenkosi Moshoeshoe I yaseLesotho lebeyibuso ngeminyaka yango -1850. Tinsitancantihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sikhumulo_Setindiza_sase_Maseru#Tinsitancanti Kuphapha kwetindizahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sikhumulo_Setindiza_sase_Maseru#Kuphapha_kwetindiza Emareferensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sikhumulo_Setindiza_sase_Maseru#Emareferensi Wikipedia: Letta Mbulu https://ss.wikipedia.org/wiki/Letta_Mbulu |birth_place=eGoli,eNingizimu Afrika|death_date=|death_place=[iTaliya|eItaliya]|genre=i-Afropop,|occupation=umculi|label=Manteca, Strut, RCA, Mercury, Kapp, Collectable, Suave Music, Warner Bros., Reprise, PolyGram, Drg, Stern's Africa, Kaz, Sonodisc}} Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Letta_Mbulu#Umlandvo iDiskografihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Letta_Mbulu#iDiskografi Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Letta_Mbulu#Tinkomba Wikipedia: Theresa May https://ss.wikipedia.org/wiki/Theresa_May Theresa May (watalwa 1 Impala 1956) nguNdvunankulu wase-United Kingdom neMholi we-Conservative Party kusukela ngo-2016. Uphindze waba ngoNobhala wase Brithani kusukela ngo-2010 kuya ku-2016. Kungena Kute Politikihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Theresa_May#Kungena_Kute_Politiki Emareferensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Theresa_May#Emareferensi Wikipedia: Tilwimi tase Ningizimu Afrika https://ss.wikipedia.org/wiki/Tilwimi_tase_Ningizimu_Afrika Tilishumi nanye tilwimi taseNingizimu Afrika, kantsi ticuketse: siBhunu, siNgisi, siNdebele, siSwati, siSuthu saseNyakatfo, siSuthu, siTsonga, siTswana, siVenda, siXhosa nesiZulu. Linyenti lebantfu baseNingizimu Afrika likhuluma lulwimi lelingetulu kwelilodvwa. Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tilwimi_tase_Ningizimu_Afrika#Tinkomba Wikipedia: Sibusiso Mashiloane https://ss.wikipedia.org/wiki/Sibusiso_Mashiloane Sibusiso Mash Mashiloane ngumculi weluhlobo lwe Jazz wase Ningizimu Afrika. Watalwa endzaweni yase Betali, esifundzeni sase Mpumalanga e Ningizimu Afrika. Umlandvo wakhehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sibusiso_Mashiloane#Umlandvo_wakhe iDiskografihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sibusiso_Mashiloane#iDiskografi Emarefarensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sibusiso_Mashiloane#Emarefarensi Wikipedia: Langalibalele https://ss.wikipedia.org/wiki/Langalibalele Langalibalele (siHlubi: Ilanga liyashisa kakhulu), lobekatiwa ngekutsi nguMtsetfwa (c1814 - 1889), bekayinkosi yemaHlubi, sive seBantfu esifundzeni saKwaZulu-Natali, eNingizimu Afrika. Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Langalibalele#Tinkomba Wikipedia: Daniel Tshanda https://ss.wikipedia.org/wiki/Daniel_Tshanda Daniel Ndivhiseni Tshanda, lodvume ngaDan Tshanda, (28 Bhimbidvwane 1964-5 Bhimbidvwane 2019) bekangumculi waseNingizimu Afrika lobekatiwa ngemculo weDisco. Umculo wakhe bewudvume kakhulu ngeminyaka yangabo 1980, kantsi letinye tingoma takhe telidvumo tifaka phakatsi bo "Pikoko" nabo " Eli Eli Lamasabatha" kanye nabo " Anginamali Yekuya Eskolweni". Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Daniel_Tshanda#Tinkomba Wikipedia: Sitolo saka OK https://ss.wikipedia.org/wiki/Sitolo_saka_OK Sitolo saka Ok ngulesinye setitolo letindzala taseNingizimu Afrika lesasungulwa balingani bo Michael Miller kanye na Sam Cohen ngemnyaka wa 1927. Letitolo taka OK solo tikhona nalamuhla kantsi sitolo sekucala sakhiwa lapha endzaweni yase Johannesburg emkhatsini wetitaladi i Eloff kanye ne President. Emarefarensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sitolo_saka_OK#Emarefarensi Wikipedia: Ntfombi Tfwala https://ss.wikipedia.org/wiki/Ntfombi_Tfwala Ntfombi (born Ntfombi Tfwala; 27 December 1949) has been Queen Mother of Eswantini since 1986. She was also regent of Eswatini from 1983 to 1986. Imphilo yasebuntfwaneni kanye nemshadohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ntfombi_Tfwala#Imphilo_yasebuntfwaneni_kanye_nemshado Kubusa kweNdlovukazi Dzeliwehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ntfombi_Tfwala#Kubusa_kweNdlovukazi_Dzeliwe Indlovukazihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ntfombi_Tfwala#Indlovukazi Imibhalo lebhalwe phansihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ntfombi_Tfwala#Imibhalo_lebhalwe_phansi Wikipedia: Dzeliwe Shongwe https://ss.wikipedia.org/wiki/Dzeliwe_Shongwe Dzeliwe Shongwe (watalwa 1927 - 2003) bekayindlovukati yelive lembuso weSwatini.Nakushona inkosi Sobhuza wesibili ngemnyaka wa 1982, https://www. Emarefarensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Dzeliwe_Shongwe#Emarefarensi Wikipedia: Lomawa Ndwandwe https://ss.wikipedia.org/wiki/Lomawa_Ndwandwe laNgolotsheni (Lomawa) Ndwandwe (wafa 1938) bekayindlovukati yelive lembuso weSwatini. Lomawa bekayinkosikati yenkosi Mahlokohla (Ngwane V), kantsi bekangu make wenkosi Sobhuza wesibili (Nkhotfotjeni). Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Lomawa_Ndwandwe#Tinkomba Wikipedia: Tibati Nkambule https://ss.wikipedia.org/wiki/Tibati_Nkambule Tibati Madvolomafisha Nkambule bekayindlovukati yelive lembuso weSwatini kusukela ngemnyaka wa 1889 kuya ku 1894 kulandzela kufa kwenkosi Mbandzeni. Tibati bekatiwa njengendlovukati legcine emasiko esive semaSwati kantsi wabamba bukhosi ngetikhatsi tetingucuko eSwatini kanye nasevenikati le Afrika lapho khona imitsetfo yangesheya kwelwandle kanye nemfundvo beyibanesandla lesikhulu kutepolitiki yangaleso sikhatsi endzaweni yakaNgwane. Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tibati_Nkambule#Tinkomba Wikipedia: LaYaka Ndwandwe https://ss.wikipedia.org/wiki/LaYaka_Ndwandwe Layaka Ndwandwe bekayindlovukati yelive lembuso waseSwatini ngemnyaka wa 1780. Wabamba tintsambo tebuholi bembuso wakaNgwane ngemuva kwekutsi kufe Ngwane wesitsatfu. Emarefarensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/LaYaka_Ndwandwe#Emarefarensi Wikipedia: Msogwaba https://ss.wikipedia.org/wiki/Msogwaba Msogwaba lodolobha lelitfolakala endzaweni yasehlanzeni esifundzeni saseMpumalanga.https://census2011. Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Msogwaba#Umlandvo Emarefarensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Msogwaba#Emarefarensi Wikipedia: Seneleleni Ndwandwe https://ss.wikipedia.org/wiki/Seneleleni_Ndwandwe Seneleleni Ndwandwe lophindze atiwe nga Seneleni Nxumalo (wafa ngo 1980) bekayindlovukati yembuso welive laseSwatini aphindze angulomunye webomake benkosi Sobhuza II. Kantsi sesi wakhe bekungu Zihlathi Ndwandwe. Emarefarensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Seneleleni_Ndwandwe#Emarefarensi Wikipedia: Wiseman Meyiwa https://ss.wikipedia.org/wiki/Wiseman_Meyiwa Wiseman Meyiwa (watalwa 27 Ingongoni 1999) ngumdlali welibhola letinyawo lesekatsetse umhlala phansi.https://www. Emarefarensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Wiseman_Meyiwa#Emarefarensi Wikipedia: Bukhomanisi https://ss.wikipedia.org/wiki/Bukhomanisi Bukhomanisi lihlelo lepolitiki lesimo senhlangano yemphakatsi lapho imphahla kanye netidzingancanti tilawulwa Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Bukhomanisi#Umlandvo Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Bukhomanisi#Tinkomba Wikipedia: Glayton Modise https://ss.wikipedia.org/wiki/Glayton_Modise Glayton Modise bekangumholi welibandla le International Pentecostal Holiness Church (IPHC). Lelibandla linemalunga labalelwa etigidzini letintsatfu lokulenta lelinye lemasontfo lamakhulukati eNingizimu Afrika kanye nasevenikati leAfrika. Ebuncaneni bakhehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Glayton_Modise#Ebuncaneni_bakhe Buholi belibandlahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Glayton_Modise#Buholi_belibandla Emarefarensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Glayton_Modise#Emarefarensi Wikipedia: Nduduzo Makhathini https://ss.wikipedia.org/wiki/Nduduzo_Makhathini Nduduzo Makhathini (Watalwa 24 Ingci 1982) ngumculi waseNingizimu Afrika weluhlobo lwemculo we Jazz. Makhathini uwine emacwecwe lamanyenti emculweni weJazz kantsi usebente nebaculi labanyenti labatiwako labafaka phakatsi bo Zim Ngqawana, Feya Feku, McCoy Mrubata. iDisckografihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Nduduzo_Makhathini#iDisckografi Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Nduduzo_Makhathini#Tinkomba Wikipedia: Jesu https://ss.wikipedia.org/wiki/Jesu Jesu lophindze atiwe ngekutsi ngu Jesu Khrestu bekangumfundisi aphindze abe ngumshumayeli wesive semaJuda. Jesu watiwa kakhulu esiveni senkolo yebuKhrestu, emakholwa lamaningi akholelwa etifundzisweni takhe, okubaluleke kakhulu ukuthi kufanele uthande isitha sakho. Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Jesu#Umlandvo Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Jesu#Tinkomba Wikipedia: INyuvesi yase Ningizimu Afrika (UNISA) https://ss.wikipedia.org/wiki/INyuvesi_yase_Ningizimu_Afrika_(UNISA) iNyuvesi yase Ningizimu Afrika lephindze yatiwe ngeUNISA iyinyuvesi yaseNingizimu Afrika leyenta timfundvo tayo etinkundleni te inthanethi.http://www. Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/INyuvesi_yase_Ningizimu_Afrika_(UNISA)#Umlandvo Luhla lwebantfu labafundze e Unisa labatiwakohttps://ss.wikipedia.org/wiki/INyuvesi_yase_Ningizimu_Afrika_(UNISA)#Luhla_lwebantfu_labafundze_e_Unisa_labatiwako Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/INyuvesi_yase_Ningizimu_Afrika_(UNISA)#Tinkomba Wikipedia: Dorothy Masuka https://ss.wikipedia.org/wiki/Dorothy_Masuka Dorothy Masuka (3 Inyoni 1935 - 23 Indlovana 2019 ) bekangumculi waseNingizimu Afrika lowatalelwa eZimbabwehttps://www.timeslive. Iminyaka yekucalahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Dorothy_Masuka#Iminyaka_yekucala Luhla lwetingomahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Dorothy_Masuka#Luhla_lwetingoma Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Dorothy_Masuka#Tinkomba Wikipedia: Patrice Lumumba https://ss.wikipedia.org/wiki/Patrice_Lumumba Patrice Émery Lumumba bekungusopolitiki kanye namongameli welive lase Congo. Lumumba waba ngumongameli wekucala wentsandvo yelinyenti ngemnyaka wa 1960. Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Patrice_Lumumba#Tinkomba Wikipedia: Sarah Baartman https://ss.wikipedia.org/wiki/Sarah_Baartman Sara Baartman (watalwa ngabo-1770 – 29 Ingongoni 1815) bekangumake wesive semaKhoikhoi lowatsatfwa eveni lase-Afrika wamikiswa eNgilandi kutsi ayowentiwa umbukiso ngenca yendlela bekakheke ngayo.https://www. Impilohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sarah_Baartman#Impilo Kufa nekungcwatjwa kwakhehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sarah_Baartman#Kufa_nekungcwatjwa_kwakhe Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sarah_Baartman#Tinkomba Wikipedia: Jolly Mazimhaka https://ss.wikipedia.org/wiki/Jolly_Mazimhaka Jolly Rwanyonga Mazimhaka yingcwele kutemfundvo lebukene nekuphucula lizinga letemfundvo eveni laseRuwanda. Kantsi ushade na Patrick Mazimhaka (* 1948; † 2018) banemadvodzakati lamatsatfu. Imfundvo kanye nemlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Jolly_Mazimhaka#Imfundvo_kanye_nemlandvo Umsebentihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Jolly_Mazimhaka#Umsebenti Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Jolly_Mazimhaka#Tinkomba Wikipedia: Lulwimi lwesiChewa https://ss.wikipedia.org/wiki/Lulwimi_lwesiChewa siChewa , lesiphindze satiwe ngekutsi iNyanja, lulwimi lwebantfu lelikhulunywa emaveni lafana nabo Malawi, Tanzania kanye nase Zambia. Kantsi eMalawi leli ngulelinye lwetilwimi letisetjentiswa ngalokusemtseftweni. Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Lulwimi_lwesiChewa#Tinkomba Wikipedia: Govan Mbeki https://ss.wikipedia.org/wiki/Govan_Mbeki Govan Mbeki watalwa ngo 1910 ngoKholwane 01, bekangusopoliti waseNingizimu Afrika. IRiphabhulikhi yeNingizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:IRiphabhulikhi_yeNingizimu_Afrika Sopolitikihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Sopolitiki Wikipedia: Titolo taka Foschini https://ss.wikipedia.org/wiki/Titolo_taka_Foschini iFoschini inkapani yaseNingizimu Afrika letsengisa ngetimpahla tekugcoka. Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Titolo_taka_Foschini#Tinkomba Wikipedia: Magagula https://ss.wikipedia.org/wiki/Magagula Magagula sibongo sebantfu labatfolaka eveni laseSwatini kanye nase Ningizimu Afrika, IRiphabhulikhi yeNingizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:IRiphabhulikhi_yeNingizimu_Afrika Umbuso weSwatinihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Umbuso_weSwatini Wikipedia: Ambrose Mandvulo Dlamini https://ss.wikipedia.org/wiki/Ambrose_Mandvulo_Dlamini Ambrose Mandvulo Dlamini5 ÍNdlovu 1968 - 2020 Umbuso weSwatini Ndvunankhulu Umbuso weSwatinihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ambrose_Mandvulo_Dlamini#Ndvunankhulu_Umbuso_weSwatini Wikipedia: Urdu ulimi https://ss.wikipedia.org/wiki/Urdu_ulimi Isi-Urdu igama lenye yezilimi ezikhulunywa eNingizimu Asia. Lulwimi lwesizwe sasePakistan. Urdu ulimihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Urdu_ulimi Wikipedia: Monte Águila https://ss.wikipedia.org/wiki/Monte_%C3%81guila Monte Águila, lídolôbha yeShile. IShilehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:IShile Wikipedia: Lihawu Secondary School https://ss.wikipedia.org/wiki/Lihawu_Secondary_School Lihawu sikolo semabanga laphakeme lesitfolakala endzaweni yaseMbombela kaMsogwaba. Indzawo yaseLihawu icanjwe ngaso lesikolo, kantsi sicala ebangeni lesitfupha kuyofika ebangeni lelishumi. Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Lihawu_Secondary_School#Umlandvo Wikipedia: IKholombiya https://ss.wikipedia.org/wiki/IKholombiya |- Livehttps://ss.wikipedia.org/wiki/IKholombiya#Live Wikipedia: Bogotá https://ss.wikipedia.org/wiki/Bogot%C3%A1 Bogotá. Lídolôbha yleseNingizimu iKholombiya. IKholombiyahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:IKholombiya Stubshttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Stubs Wikipedia: Keith Zenda https://ss.wikipedia.org/wiki/Keith_Zenda Keith Zenda (1985) ungudvwebi waseveni laseZimbabwe.https://www. iMinyaka yebuncanehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Keith_Zenda#iMinyaka_yebuncane Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Keith_Zenda#Tinkomba Wikipedia: Steve Biko https://ss.wikipedia.org/wiki/Steve_Biko Stephen Bantu Biko (18 Disemba 1946 - 12 Septhemba 1977) bekasishoshovu saseNingizimu Afrika lebesilwa nelibandlululo. Bekaphindze abe lihambambili emkhankasweni wokulwa nelubandlululo lelwatiwa ngeBlack Consciousness Movement ngabo-1960 kuya ku-1970. Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Steve_Biko#Tinkomba Wikipedia: Emma Sandile https://ss.wikipedia.org/wiki/Emma_Sandile Emma Sandile (1842-1892), lobekatiwa ngekutsi nguPrincess Emma, bekayindvodzakati yenkosi yaseNgqika lebeyatiwa ngaMgolombane Sandile. Wafundziswa emaBritane eCape Colony, kwatsi ngemuva kwaloko waba ngumnikazi wemhlaba, kantsi bekawekucala wesifazane eNingizimu Afrika kutsi abe nemhlaba lobhaliswe ngaphansi kweligama lakhe. Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Emma_Sandile#Tinkomba Wikipedia: Teboho MacDonald Mashinini https://ss.wikipedia.org/wiki/Teboho_MacDonald_Mashinini Teboho "Tsietsi" MacDonald Mashinini (watalwa ngo-27 Januwari 1957 - 1990) eCentral Western Jabavu, eSoweto, eNingizimu Afrika, washona ehlobo, ngo-1990 eConakry, eGuinea), wangcwatshwa emagcwabeni ase Avalon, bekangumholi wabafundzi lobekalihambambili tibhelu taseSoweto tango 1976.https://www. Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Teboho_MacDonald_Mashinini#Tinkomba Wikipedia: Albertina Sisulu https://ss.wikipedia.org/wiki/Albertina_Sisulu Nontsikelelo Albertina "Ma" Sisulu (21 Oktobha 1918 - 2 Juni 2011) bekangulomunye wabantfu lebafaka sandla ekulweni nencindzetelo, kantsi bekayinkosikati yaWalter Sisulu. eNingizimu Afrika udale inkokheli ezibonakalise ukukhalipha nokuzimisela okubalaseleyo ekujonganeni nenkohlakalo yentshutshiso. Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Albertina_Sisulu#Tinkomba Wikipedia: Frene Ginwala https://ss.wikipedia.org/wiki/Frene_Ginwala Frene Noshir Ginwala (watalwa nga-Ephreli 25, 1932) ngumlobi kanye nasopolitiki waseNingizimu Afrika lobekanguSomlomo weliPhalamende wavelonke laseNingizimu Afrika kusukela nga-1994 kuya ku-2004. Frene Ginwala from South African History Online. Tindondo tekuhlonishwahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Frene_Ginwala#Tindondo_tekuhlonishwa Inkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Frene_Ginwala#Inkomba Wikipedia: Tembeka Ngcukaitobi https://ss.wikipedia.org/wiki/Tembeka_Ngcukaitobi Adv Tembeka Ngcukaitobi (25 Disemba 1979) ngummeli waseNingizimu Afrika, abuye abe sikhulumi semphakatsi, kantsi uphindze abe ngumbhali kanye nesishoshovu setepolitiki. Ngcukaitobi lilungu leKomishini Yetemtsetfo waseNingizimu Afrika (i-SALRC). Umsebenti webuMmelihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tembeka_Ngcukaitobi#Umsebenti_webuMmeli Kubhalahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tembeka_Ngcukaitobi#Kubhala Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tembeka_Ngcukaitobi#Tinkomba Wikipedia: Tuberculosis https://ss.wikipedia.org/wiki/Tuberculosis |prevention=Screening those at high risk, treatment of those infected, vaccination with bacillus Calmette-Guérin (BCG)|treatment=Antibiotics|medication=|frequency=25% of people (latent TB)|deaths=1.6 million (2017)}} Wikipedia: Samora Mashele https://ss.wikipedia.org/wiki/Samora_Mashele Samora Moses Mashele (29 Septhemba 1933 - 19 Okthoba 1986) bekangusopolitiki abuye abe nguMongameli wekucala welive laseMozambiki. Mashele washona anguMongameli ngo-1986 ngesikatsi indiza yakhe iwa iphahlateka endzaweni yaseMbuzini edvute kwemngcele waseMozambiki nase Ebuncaneni kanye nemfundvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Samora_Mashele#Ebuncaneni_kanye_nemfundvo Kungena kutepolitikihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Samora_Mashele#Kungena_kutepolitiki Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Samora_Mashele#Tinkomba Wikipedia: Sigodlo Saseludzidzini https://ss.wikipedia.org/wiki/Sigodlo_Saseludzidzini Sigodlo sasebukhosini seseLudzidzini likhaya lebukhosi base-eSwatini, leliholwa iNgwenyama Mswati III (lowatalwa nga-1968) kanye neNdlovukati make Ntfombi Tfwala (lowatalwa: nga-1950a). Kantsi futsi leli lidolobhana lelatiwa nangemkhosi wekudansa wemhlanga. Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sigodlo_Saseludzidzini#Tinkomba Wikipedia: Umjovo i-BCG https://ss.wikipedia.org/wiki/Umjovo_i-BCG |vaccine_type=live Emareferensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umjovo_i-BCG#Emareferensi Wikipedia: Simungwamungwane https://ss.wikipedia.org/wiki/Simungwamungwane Simungwamungwane, lesibuye satiwe njenge-morbilli, irubeola, nesimungwamungwane lesibovu, sifo lesisulelanako lesinemtselela lomkhulu lesibangelwa ligciwane lesimungwamungwane.Caserta, MT, ed. Emareferensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Simungwamungwane#Emareferensi Wikipedia: Umjovo wesimungwamungwane https://ss.wikipedia.org/wiki/Umjovo_wesimungwamungwane Umjovo wesimungwamungwane ngumjovo losebenta kahle kakhulu ekuvikeleni simungwamungwane."Measles vaccines: WHO position paper" (PDF). Emareferensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umjovo_wesimungwamungwane#Emareferensi Wikipedia: Pertussis https://ss.wikipedia.org/wiki/Pertussis IPertussis, leyibuye yatiwe ngekutsi kukhwehlela kubhadle sikhwehlela noma kukhwehlela emalanga lali-100, sifo lesinemagciwane latsatselana ngalokundlulele.Carbonetti NH (June 2007). Emareferensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Pertussis#Emareferensi Wikipedia: Umjovo wePertussis https://ss.wikipedia.org/wiki/Umjovo_wePertussis Umjovo wePertussis ngumjovo lovikela kukhwehlela kubhadle sikhwehlela."Pertussis vaccines: WHO position paper - September 2015" (PDF). Emareferensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umjovo_wePertussis#Emareferensi Wikipedia: Ihepatitis A https://ss.wikipedia.org/wiki/Ihepatitis_A Ihepatitis A (lebeyatiwa ngehepatitis lesulelanako) sifo lesibucayi lesitsatselanako sesibindzi lesibangelwa ligciwane lehepatitis A (i-HAV).Ryan KJ, Ray CG (editors) (2004). Emareferensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ihepatitis_A#Emareferensi Wikipedia: Umjovo wehepatitis A https://ss.wikipedia.org/wiki/Umjovo_wehepatitis_A Umjovo wehepatitis A ngumjovo lovikela ihepatitis A."WHO position paper on hepatitis A vaccines – June 2012" (PDF). Emareferensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umjovo_wehepatitis_A#Emareferensi Wikipedia: Ihepatitis B https://ss.wikipedia.org/wiki/Ihepatitis_B }} Emareferensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ihepatitis_B#Emareferensi Wikipedia: Umjovo weHepatitis B https://ss.wikipedia.org/wiki/Umjovo_weHepatitis_B Umjovo weHepatitis B ngumjovo lovikela ihepatitis B."Hepatitis B vaccines WHO position paper" (PDF). Emareferensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umjovo_weHepatitis_B#Emareferensi Wikipedia: Imenenjayethisi https://ss.wikipedia.org/wiki/Imenenjayethisi Imenenjayethisi kuvuvuka lokubalulekile kwemitsambo legigeletele ingcondvo nemgogodla, lekwatiwa ngalokuphelele njengemenenjesi.Sáez-Llorens X, McCracken GH (June 2003). Emareferensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Imenenjayethisi#Emareferensi Wikipedia: Umjovo i-Meningococcal https://ss.wikipedia.org/wiki/Umjovo_i-Meningococcal Umjovo i-Meningococcal kushiwo noma ngukuphi kusuleleka ngetifo lokusetjentiselwa kuvikela sifo i-Neisseria meningitidis."Meningococcal vaccines: WHO position paper" (PDF). Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umjovo_i-Meningococcal#Tinkomba Wikipedia: Edirne https://ss.wikipedia.org/wiki/Edirne Edirne. lídolôbha yleseNingizumu IThekhi. Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Edirne#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Edirne#Kúbópha Wikipedia: Sifuba semoya https://ss.wikipedia.org/wiki/Sifuba_semoya |diagnosis=CXR, culture, tuberculin skin test|causes=Mycobacterium tuberculosis|image=Tuberculosis-x-ray-1.jpg|duration=|onset=|symptoms=Chronic cough, fever, cough with bloody mucus, weight loss|synonyms=Phthisis, phthisis pulmonalis, consumption|field=Infectious disease, pulmonology|caption=Chest X-ray of a person with advanced tuberculosis: Infection in both lungs is marked by white arrow-heads, and the formation of a cavity is marked by black arrows. Emareferensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sifuba_semoya#Emareferensi Wikipedia: Nandi kaBhebhe https://ss.wikipedia.org/wiki/Nandi_kaBhebhe Nandi kaBhebhe (c. 1760 – Impala 10, 1827) bekangumake wenkosi Shaka Zulu kantsi futsi bekayindvodzakati yandvunankulu Bhebhe kantsi uvela loinkosi eyedlule yesizwe saseLangeni kanye nenina waShaka lowacala sive semaZulu. Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Nandi_kaBhebhe#Umlandvo Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Nandi_kaBhebhe#Tinkomba Wikipedia: Senzangakhona kaJama https://ss.wikipedia.org/wiki/Senzangakhona_kaJama Senzangakhona Jama (c. 1762 - 1816) bayeyindvuna yemindeni yemaZulu, kantsi lomunye wemakhosikati akhe bekungu Nandi Bhebhe lobekangunina wa Shaka. Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Senzangakhona_kaJama#Tinkomba Wikipedia: Godongwane https://ss.wikipedia.org/wiki/Godongwane Dingiswayo Godongwane (1795 – 1840) bekayindvuna yesive sebakaMtsetfwa, lewatsatsa Shaka asemncane wamfundzisa ngetempi kanye nebuholi, Shaka Zulu. Kantsi babe wa Dingiswayo bekayinkosi yabakaMtsetfwa, Jobe wakaKayi. Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Godongwane#Tinkomba Wikipedia: Shirley Caesar https://ss.wikipedia.org/wiki/Shirley_Caesar Shirley Ann Caesar-Williams (watalwa ngeMphala 13, 1938 eDurham, eNorth Carolina, eMelika), lodvume ngaShirley Caesar, ngumculi we-Gospel yaseMelika, kantsi ucule iminyaka lengetulu kwemashumi lasitfupha. Umculi lotfole imiklomelo leminingi,https://indyweek. Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Shirley_Caesar#Tinkomba Wikipedia: IReconstruction and Development Programme https://ss.wikipedia.org/wiki/IReconstruction_and_Development_Programme iReconstruction and Development Programme (RDP) iPholisi yase Ningizimu Afrika leyabekwa iPhathi yeAfrican National Congress (ANC) leyayibuswa ngu Nelson Mandela nga 1994 emvwa kwe tinyanga tekudzingidza nekubonisana emkhatsini kwayo iANC, nalamanye emabanga njenge Congress of South African Trade Unions neSouth African Communist Part phindze "iMass organisations in the wider in the wider civil society". The Reconstruction and Development Programme Preface, Nelson Mandela, 1994 Imphumelelo yeRDP emphakatsinihttps://ss.wikipedia.org/wiki/IReconstruction_and_Development_Programme#Imphumelelo_yeRDP_emphakatsini Bona lokunyehttps://ss.wikipedia.org/wiki/IReconstruction_and_Development_Programme#Bona_lokunye Emaphuzuhttps://ss.wikipedia.org/wiki/IReconstruction_and_Development_Programme#Emaphuzu Wikipedia: Bamako https://ss.wikipedia.org/wiki/Bamako Bamako - Inhlokodolobha iMali. Linani leBantfu: 1. Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Bamako#Kúfúna Wikipedia: Harare https://ss.wikipedia.org/wiki/Harare |population_footnotes=|area_code=242|postal_code=|postal_code_type=|population_demonym=Hararean|population_urban=1,619,000|population_density_sq_mi=4330|population_density_km2=2540|area_total_sq_mi=|area_magnitude=|settlement_type=Capital city and Province|flag_size=|motto= IZimbabhwehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:IZimbabhwe Wikipedia: Dodoma https://ss.wikipedia.org/wiki/Dodoma Dodoma - Inhlokodolobha IThanzaniya. Linani leBantfu: 410. Emarefarensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Dodoma#Emarefarensi Wikipedia: Kassim Majaliwa https://ss.wikipedia.org/wiki/Kassim_Majaliwa Kassim Majaliwa (kutalwa 1960) - Mengameli iThanzaniya. Emefarensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Kassim_Majaliwa#Emefarensi Wikipedia: .tz https://ss.wikipedia.org/wiki/.tz .tz - Likhodi Le-inthanethi iThanzaniya. Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/.tz#Kúfúna Wikipedia: Mungu ibariki Afrika https://ss.wikipedia.org/wiki/Mungu_ibariki_Afrika Mungu ibariki Afrika - iThanzaniya lihubi lesive (1961): Enoch Sontonga/Joseph Parry. siSwahilihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Mungu_ibariki_Afrika#siSwahili síNgísihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Mungu_ibariki_Afrika#síNgísi Emarefarensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Mungu_ibariki_Afrika#Emarefarensi Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Mungu_ibariki_Afrika#Kúfúna Wikipedia: Bilady, Bilady, Bilady https://ss.wikipedia.org/wiki/Bilady,_Bilady,_Bilady Bilady, Bilady, Bilady (si-Arabhu: بلادي بلادي بلادي, siSwati: live lami, live lami, live lami) - iGibhithe ihubi lesive (1979): Muhammad Yunis al-Qadi, Sayed Darwish. si-Arabhuhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Bilady,_Bilady,_Bilady#si-Arabhu Latinhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Bilady,_Bilady,_Bilady#Latin síNgísihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Bilady,_Bilady,_Bilady#síNgísi Emarefarensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Bilady,_Bilady,_Bilady#Emarefarensi Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Bilady,_Bilady,_Bilady#Kúfúna Wikipedia: Cairo https://ss.wikipedia.org/wiki/Cairo Cairo (si-Arabhu: القاهرة) - Inhlokodolobha iGibhithe. Linani leBantfu: 9. Emarefarensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Cairo#Emarefarensi Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Cairo#Kúfúna Wikipedia: Dvokodvweni https://ss.wikipedia.org/wiki/Dvokodvweni Dvokodvweni - Inkhundla yeLubombo, eSwatini. Linani leBantfu: 28. Emarefarensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Dvokodvweni#Emarefarensi Wikipedia: Hlane https://ss.wikipedia.org/wiki/Hlane Hlane - Inkhundla yeLubombo, eSwatini. Linani leBantfu: 7. Emarefarensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Hlane#Emarefarensi Wikipedia: Bắc Ninh https://ss.wikipedia.org/wiki/B%E1%BA%AFc_Ninh Bắc Ninh - Tehlukahlukano ye iViyethina. Livehttps://ss.wikipedia.org/wiki/B%E1%BA%AFc_Ninh#Live Emarefarensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/B%E1%BA%AFc_Ninh#Emarefarensi Commonshttps://ss.wikipedia.org/wiki/B%E1%BA%AFc_Ninh#Commons Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/B%E1%BA%AFc_Ninh#Kúfúna Wikipedia: .ss https://ss.wikipedia.org/wiki/.ss | Izizinda ezisezingeni lesibilihttps://ss.wikipedia.org/wiki/.ss#Izizinda_ezisezingeni_lesibili Izinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/.ss#Izinkomba Izixhumanisi zangaphandlehttps://ss.wikipedia.org/wiki/.ss#Izixhumanisi_zangaphandle Wikipedia: Sifo seKhorona yango-2019 https://ss.wikipedia.org/wiki/Sifo_seKhorona_yango-2019 | ICD9 = Timpawuhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sifo_seKhorona_yango-2019#Timpawu Kusakatekahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sifo_seKhorona_yango-2019#Kusakateka Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sifo_seKhorona_yango-2019#Tinkomba Wikipedia: Kufa kwa George Floyd https://ss.wikipedia.org/wiki/Kufa_kwa_George_Floyd George Floyd (1974) wabulawa ngembaphoyisa ase Amelika ngetinsolo tekutfolakala asebentisa imali mbumbulu. Lesehlakalo satfwebulwa ngefoni kantsi sasusa tibhelu eveni laseMelika nawo wonke umhlaba ngengcindzetelo yebantfu labamnyama. Wikipedia: Kiefer Sutherland https://ss.wikipedia.org/wiki/Kiefer_Sutherland Kiefer Sutherland ungumdlali wemafilimu was Canada kodvwa watalwa Engilandi. https://ew. Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Kiefer_Sutherland#Tinkomba Wikipedia: Thishela https://ss.wikipedia.org/wiki/Thishela Tishela ngumuntfu lofundzisa timfundvo ikakhulukati esikolweni. Bothishela badlala indzima lemcoka emphakatsini ngoba bafundzisa banftwana kusukela emabangeni laphansi emfundvo kuya emabangeni laphakeme. Wikipedia: Michael S. Smith https://ss.wikipedia.org/wiki/Michael_S._Smith UMichael Sean Smith (owazalwa ngo-1964) ungumklami wangaphakathi waseMelika ozinze eLos Angeles. USmith waqokwa nguMongameli uBarack Obama eKomitini Lokulondolozwa kweWhite House kusuka ngo-2008 kuya ku-2016 futhi ubhekele ukuguqulwa kweHhovisi le-Oval ngo-2010. Ubuntwanahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Michael_S._Smith#Ubuntwana Umsebenzihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Michael_S._Smith#Umsebenzi Ukuguqulwa kwe-White Househttps://ss.wikipedia.org/wiki/Michael_S._Smith#Ukuguqulwa_kwe-White_House Impilo yomuntu siquhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Michael_S._Smith#Impilo_yomuntu_siqu Wikipedia: Sifonyo Sebuso https://ss.wikipedia.org/wiki/Sifonyo_Sebuso Sifonyo sebuso sisetjentiswa bantfu kuvala timpumulo nemlomo kute kutsi ungahogeli umoya lonetifo kanye nekungaphefemuleli labanye imimoya lengaba netifo. Tifonyo tentiwa ngetintfo letehluke kufaka phakatsi tindvwangu kanye nemaplastiki. Kusetjentiswa kwesifonyohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sifonyo_Sebuso#Kusetjentiswa_kwesifonyo Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sifonyo_Sebuso#Tinkomba Wikipedia: Jacob "Mpharanyana" Radebe https://ss.wikipedia.org/wiki/Jacob_%22Mpharanyana%22_Radebe UJacob "Mpharanyana" Radebe (16 Ephreli 1948 - 21 Agasti 1979) bekangumculi waseNingizimu Afrika longumculi nembhali wetingoma. Umculo wakhe uvame kuhlukaniswa nge-jazz, i-fusion, iDisco, iSoul kanye ne-mbaqanga. Iminyaka yebuncanehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Jacob_%22Mpharanyana%22_Radebe#Iminyaka_yebuncane iDiskografihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Jacob_%22Mpharanyana%22_Radebe#iDiskografi Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Jacob_%22Mpharanyana%22_Radebe#Tinkomba Wikipedia: Jimmie Johnson https://ss.wikipedia.org/wiki/Jimmie_Johnson Jimmie Kenneth Johnson (atalwe Imelika, 17 September 1975), kubili NASCAR Champions (2006, 2007, 2008, 2009, 2010, 2013, 2016). Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Jimmie_Johnson#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Jimmie_Johnson#Kúbópha Wikipedia: Nyongane https://ss.wikipedia.org/wiki/Nyongane iNyongane lilokishi lelitfolakala kuMasipala wesifunda sasehlanzeni eMbombela eMpumalanga eNingizimu Afrika. https://www. Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Nyongane#Umlandvo Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Nyongane#Tinkomba Wikipedia: Harvey Weinstein https://ss.wikipedia.org/wiki/Harvey_Weinstein Harvey Weinstein (/ ˈwaɪnstiːn /; utalwe ngeNdlovulenkhulu 19, 1952) ungumkhiqiti wemafilimu aseMelika futsi waba nelicala lokwephula umtsetfo ngokwelicansi. Yena nemfowabo Bob Weinstein basungula inkampani yemafilimu iMiramax, leyayikhiqita amafilimu latimele laphumelele lokubalwa kuwo iSex, Lies, and Videotape (1989), The Crying Game (1992), Pulp Fiction (1994), Heavenly Creatures (1994), Flirting with Disaster (1996), Shakespeare in Love (1998). Emacala ekudlwengulahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Harvey_Weinstein#Emacala_ekudlwengula Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Harvey_Weinstein#Tinkomba Wikipedia: Evelyn Mase https://ss.wikipedia.org/wiki/Evelyn_Mase Evelyn Ntoko Mase (18 Meyi 1922 - 30 Ephreli 2004), kamuva lobese atiwa nga-Evelyn Rakeepile, bekangumhlengikati waseNingizimu Afrika aphindze abe ngunkosikati wekucala wesishoshovu lesasilwa nelubandlululo Nelson Mandela. Washada naMandela kusukela ngo-1944 kuya ku-1958. Imvelaphi yakhehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Evelyn_Mase#Imvelaphi_yakhe Tinkinga emshadwenihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Evelyn_Mase#Tinkinga_emshadweni Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Evelyn_Mase#Tinkomba Wikipedia: SíPersi https://ss.wikipedia.org/wiki/S%C3%ADPersi [Language Location Map.svg|frameless|right] Lúlwîmihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:L%C3%BAlw%C3%AEmi Wikipedia: Tibongo tenkhosi Somhlolo/Sobhuza II https://ss.wikipedia.org/wiki/Tibongo_tenkhosi_Somhlolo/Sobhuza_II Nguye bhuza wezindaba nguMahlokohla. Ngidingidi madlala kwezimnyama izihlangu. Wikipedia: Kuhlaselwa kweMatola https://ss.wikipedia.org/wiki/Kuhlaselwa_kweMatola Kuhlaselwa kweMatola kwenteka ngo 30 Bhimbidvwane 1981 lapho khona emabutfo embuso wemasoja elubandlululo ahlasela inkambu yekuticecesha kweMatola, eMozambiki.https://www. Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Kuhlaselwa_kweMatola#Tinkomba Wikipedia: Matola https://ss.wikipedia.org/wiki/Matola iMatola lidolobha lelitfolakala eMozambiki. Latiwa ngekuhlaselwa kweMatola lapho kwahlaselwa imkambu yembutfo weMkhonto weSizwe lebewuceceshwa kulendzawo ngesikhatsi selibandlululo. Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Matola#Tinkomba Wikipedia: Radoje Domanović https://ss.wikipedia.org/wiki/Radoje_Domanovi%C4%87 Radoje Domanović (Indlovana 16, 1873 – Ingci 17, 1908) bekangumbhali, intsatseli, phindze anguthishela waseSebhiya, bekandvumele tinganekwane takhe limfisha. Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Radoje_Domanovi%C4%87#Umlandvo Imibhalohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Radoje_Domanovi%C4%87#Imibhalo Emarefarensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Radoje_Domanovi%C4%87#Emarefarensi Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Radoje_Domanovi%C4%87#Kúbópha Wikipedia: Nairobi https://ss.wikipedia.org/wiki/Nairobi Nairobi - Inhlokodolobha IKheniya. Linani leBantfu: 4. Emarefarensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Nairobi#Emarefarensi Wikipedia: Lusaka https://ss.wikipedia.org/wiki/Lusaka Lusaka - Inhlokodolobha IZambiya. Bubanti belive: 418 km2. Emarefarensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Lusaka#Emarefarensi Wikipedia: Lomahasha https://ss.wikipedia.org/wiki/Lomahasha Lomahasha - Inkhundla yeLubombo, eSwatini. Linani leBantfu: 22. Emarefarensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Lomahasha#Emarefarensi Wikipedia: Lugongolweni https://ss.wikipedia.org/wiki/Lugongolweni Lugongolweni - Inkhundla yeLubombo, eSwatini. Linani leBantfu: 15. Emarefarensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Lugongolweni#Emarefarensi Wikipedia: Mpholonjeni https://ss.wikipedia.org/wiki/Mpholonjeni Mpholonjeni - Inkhundla yeLubombo, eSwatini. Linani leBantfu: 20. Emarefarensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Mpholonjeni#Emarefarensi Wikipedia: Nkilongo https://ss.wikipedia.org/wiki/Nkilongo Nkilongo - Inkhundla yeLubombo, eSwatini. Linani leBantfu: 15. Emarefarensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Nkilongo#Emarefarensi Wikipedia: Hhukwini https://ss.wikipedia.org/wiki/Hhukwini Hhukwini - Inkhundla yeHhohho, eSwatini. Linani leBantfu: 9. Emarefarensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Hhukwini#Emarefarensi Wikipedia: Robert Mugabe https://ss.wikipedia.org/wiki/Robert_Mugabe Robert Gabriel Mugabe (/ mʊˈɡɑːbi /; IsiShona: [muɡaɓe]; 21 kuFebhuwari 1924 - 6 Septhemba 2019) bekangusopolitiki aphindze abe ngu Mongameli waseZimbabwe kusukela ngo-1980 kuya ku-2017. Mugabe bekangumholi welicembu letembangave i Zimbabwe National African Union Patriotic Front ( ZANU-PF) lebeyilicembu lelibusako kusukela ngesikhatsi sukutfola inkululeko eveni lase Brithani. Kukhula kwakhehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Robert_Mugabe#Kukhula_kwakhe Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Robert_Mugabe#Tinkomba Emakhathegorihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Robert_Mugabe#Emakhathegori Wikipedia: Michael Jackson https://ss.wikipedia.org/wiki/Michael_Jackson Michael Joseph Jackson (watalwa ngo 29 ÍNgci 1958 eGary, eIndiana, eMelika – 25 ÍNhlaba 2009 eLos Angeles, eCalifornia, eMelika), lodvume ngaMichael Jackson, bekangumculi we-Pop yaseMelika. Watiwa nge-"The King of Pop". Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Michael_Jackson#Tinkomba Wikipedia: 29 íNgci https://ss.wikipedia.org/wiki/29_%C3%ADNgci 29 íNgci. Lilanga 29 enyangeni yeNgci. Atalwehttps://ss.wikipedia.org/wiki/29_%C3%ADNgci#Atalwe Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/29_%C3%ADNgci#Kúfúna Wikipedia: IBhurazili https://ss.wikipedia.org/wiki/IBhurazili |- Livehttps://ss.wikipedia.org/wiki/IBhurazili#Live Wikipedia: David Woodard https://ss.wikipedia.org/wiki/David_Woodard thumb|right|250px|Woodard nga 2020 Imfundvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/David_Woodard#Imfundvo Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/David_Woodard#Tinkomba Kúfúnahttps://ss.wikipedia.org/wiki/David_Woodard#Kúfúna Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/David_Woodard#Kúbópha Wikipedia: Sigananda kaZokufa https://ss.wikipedia.org/wiki/Sigananda_kaZokufa Sigananda kaZokufa Shezi (c. 1815–1906) wemakhosi esiveni sembuso wakaZulu kantsi aphindze angumeluleki wemakhosi akaZulu. Lichaza lalidlalahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sigananda_kaZokufa#Lichaza_lalidlala Intsela yango 1906https://ss.wikipedia.org/wiki/Sigananda_kaZokufa#Intsela_yango_1906 Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sigananda_kaZokufa#Tinkomba Wikipedia: Mzwandile Masina https://ss.wikipedia.org/wiki/Mzwandile_Masina Mzwandile Masina (watalwa 2 Inyoni 1974) ngusopolitiki waseNingizimu Afrika kantsi uphindze abelilunga laKhongolose kanyeMeya yasedolobheni lase Johannesburg.https://www. Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Mzwandile_Masina#Tinkomba Wikipedia: African National Congress https://ss.wikipedia.org/wiki/African_National_Congress I-African National Congress (ANC) licembu lepolitiki lelisekela intsandvo yelinyenti eNingizimu Afrika. Lelicembu ingulenye yetinhlangano tenkhululeko letatiwa ngekuphikisana nelubandlululo, ibuse lelive kusukela nga-1994, ngesikhatsi lukhetfo lwekucala ngemuva kwelubandlululwa lubeka Nelson Mandela kutsi abe nguMengameli wase Ningizimu Afrika. Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/African_National_Congress#Umlandvo Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/African_National_Congress#Tinkomba Wikipedia: UNDP South Africa https://ss.wikipedia.org/wiki/UNDP_South_Africa Lihlelo Lekutfutfukiswa KweNhlangano Yezizwe (i-UNDP) eNingizimu Afrika ingelinye lamahhovisi ayi-177 amanethiwekhi omhlaba e-UNDP atholakala enhlokodolobha yezwe, iPitoli. Umbono wayo uwukunikeza amandla izimpilo zabantu nokusiza izizwe kuthi zibe namandla futhi zikwazi kumelana nezimo. Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/UNDP_South_Africa#Umlandvo Tinhlelo Telihhovisi Lelivehttps://ss.wikipedia.org/wiki/UNDP_South_Africa#Tinhlelo_Telihhovisi_Lelive Kukhula lokubandzakanyakohttps://ss.wikipedia.org/wiki/UNDP_South_Africa#Kukhula_lokubandzakanyako Kulethwa kwezidingo kanye nokubusa ngentando yeningihttps://ss.wikipedia.org/wiki/UNDP_South_Africa#Kulethwa_kwezidingo_kanye_nokubusa_ngentando_yeningi Kuguquka kwesimo sezulu kanye nokutshala umnotho waseNingizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/UNDP_South_Africa#Kuguquka_kwesimo_sezulu_kanye_nokutshala_umnotho_waseNingizimu_Afrika Tinkhombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/UNDP_South_Africa#Tinkhomba Wikipedia: Interlingue https://ss.wikipedia.org/wiki/Interlingue Interlingue, lulwimi. ISOhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Interlingue#ISO Kúbóphahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Interlingue#Kúbópha Wikipedia: Umkhosi weMhlanga https://ss.wikipedia.org/wiki/Umkhosi_weMhlanga LISIKO LEMHLANGA Wikipedia: Given Mkhari https://ss.wikipedia.org/wiki/Given_Mkhari Given Mkhari ngusomabhizinisi waseNingizimu Afrika kanye nesikhulu setekuchumana nekusakata.https://www. Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Given_Mkhari#Umlandvo Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Given_Mkhari#Tinkomba Wikipedia: Luhla Lwemakhasi Ladzinga kuhumushwa https://ss.wikipedia.org/wiki/Luhla_Lwemakhasi_Ladzinga_kuhumushwa Lelikhasi lentelwe kuhlanganisa ndzawonye lweluhla lwemakhasi ladzinga kuhunyushwa. Uma unelikhasi longatsandza kulenta ngalokutako, sicela ulibhale lapha kuze litsatfwe. Wikipedia: Mkabayi kaJama https://ss.wikipedia.org/wiki/Mkabayi_kaJama Mkabayi kaJama ( c 1750- 1843) bekayinkosatane yebukhosi bakaZulu. Ngekwemlandvo lococwako Mkabayi watalwa aliwele, kantsi ngekwelisiko nemtsetfo wakaZulu bekumele kubulawe linye lalamawela kute kugwenywe emabhadi nelilaka lwemadloti, kodvwa inkosi yakaZulu Jama yenta lokuphambene nelisiko ngukubasindzisa bobabili, Mkabayi nadzadzewabo Mama. Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Mkabayi_kaJama#Tinkomba Wikipedia: Mangaliso Ngema https://ss.wikipedia.org/wiki/Mangaliso_Ngema Mangaliso Ngema ngumlingisi waseNingizimu Afrika lowatiwa ngemidlalo yebomabonakudze lefana nabo Generations kanye nabo Vehicle 19. Ngema watalelwa e Orlando West, eSoweto. Luhla Lwemafilimuhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Mangaliso_Ngema#Luhla_Lwemafilimu Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Mangaliso_Ngema#Tinkomba Wikipedia: Soweto https://ss.wikipedia.org/wiki/Soweto iSoweto lilokishi lelitfolakala eNingizimu Afrika esifundzeni saseGauteng. Ligama layo lisifinyeto lwesiNgisi lwemalokishi aseNingizimu Ntshonalanga lwelumele kutsi (South Western Townships). Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Soweto#Umlandvo Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Soweto#Tinkomba Wikipedia: Intsaba yaseRushmore https://ss.wikipedia.org/wiki/Intsaba_yaseRushmore iRushmore yintsaba letfolakala eMelika leyasungulwa ngenhloso yekuheha bavakashi. Lentsaba iyindzawo legcwele kusive semaLakota Sioux, kanye naletinye tivetaseMelika, kantsi ngekufika kwebelungu lendzawo yatsatfwa ngenkani yagujwa ngekwemfanekiso wabomongameli belive laseMelika. Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Intsaba_yaseRushmore#Tinkomba Wikipedia: Sol Phenduka https://ss.wikipedia.org/wiki/Sol_Phenduka Solomzi Thandubuntu Phenduka (18 February 1987) lowatiwa ngela-Sol Phenduka ngumsakati waseNingizimu Afrika, DJ wemculo, abuye abe ngumsakati. Impilo nemsebentihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sol_Phenduka#Impilo_nemsebenti Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sol_Phenduka#Tinkomba Wikipedia: Vosloorus https://ss.wikipedia.org/wiki/Vosloorus iVosloorus lilokishi lelikhulu laseNingizimu Afrika lelitfolakala eningizimu yeBoksburg ngasempumalanga yeKatlehong Ekurhuleni. Lelilokishi lingemakhilomitha langu-30 kufika eJozi, Gauteng. Bantfu labatiwakohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Vosloorus#Bantfu_labatiwako Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Vosloorus#Tinkomba Wikipedia: Boksburg https://ss.wikipedia.org/wiki/Boksburg iBoksburg lidolobha leliseMpumalanga Randi esifundzeni saseGauteng eNingizimu Afrika. Ligolide latfolwa e-Boksburg ngo-1887. Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Boksburg#Tinkomba Wikipedia: Maishe Maponya https://ss.wikipedia.org/wiki/Maishe_Maponya Maishe Maphonya (1951-2021) bekasishoshovi semzabalazo saseNingizimu Afrika, aphindze abe ngumlobi wemidlalo kanye nemcondzisi wemafilimu. Maponya bekatsandza kubhala tinkondlo, kantsi watalelwa e - Alexandra Township Kodvwa umndeni wakubo wakhishwa ngenkani eAlexandra wafakwa e Diepkloof, eSoweto ngo - 1961. Umlandvo kanye neMisebenti yakhehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Maishe_Maponya#Umlandvo_kanye_neMisebenti_yakhe Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Maishe_Maponya#Tinkomba Wikipedia: Jessie Duarte https://ss.wikipedia.org/wiki/Jessie_Duarte Yasmin "Jessie" Duarte (utwala ngaYasmeen Dangor; 19 Septhemba 1953 - 17 Julayi 2022) bekangusopolitiki waseNingizimu Afrika kantsi futsi bekalibamba lanobhala-jikelele we-(African National Congress) ANC. Duarte bekasishoshovu lebesilwa nembuso welibandlululo, wasebenta emahhovisi lahlukahlukene ku ANC njengemsiti wemongameli Nelson Mandela, waphindze wasebenta njengelilungu leKhabhinethi yesifundzate (MEC) eGauteng, waba linxusa laseMozambique kanye nemkhulumeli we-ANC, ngaphambi kokutsatsa sikhundla sakhe njengePhini laNobhala-Jikelele we-ANC ngo-2012,https://www. Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Jessie_Duarte#Tinkomba Wikipedia: 13 íNgongóni https://ss.wikipedia.org/wiki/13_%C3%ADNgong%C3%B3ni 13 íNgongóni. Lilanga 13 enyangeni yeíNgongóni. Wikipedia: 12 íNgongóni https://ss.wikipedia.org/wiki/12_%C3%ADNgong%C3%B3ni 12 íNgongóni. Lilanga 12 enyangeni yeíNgongóni. Wikipedia: 7 Bhimbídvwane https://ss.wikipedia.org/wiki/7_Bhimb%C3%ADdvwane 7 Bhimbídvwane. Lilanga 7 enyangeni yeBhimbídvwane. Wikipedia: 8 Bhimbídvwane https://ss.wikipedia.org/wiki/8_Bhimb%C3%ADdvwane 8 Bhimbídvwane. Lilanga 8 enyangeni yeBhimbídvwane. Wikipedia: 9 Bhimbídvwane https://ss.wikipedia.org/wiki/9_Bhimb%C3%ADdvwane 9 Bhimbídvwane. Lilanga 9 enyangeni yeBhimbídvwane. Wikipedia: 10 Bhimbídvwane https://ss.wikipedia.org/wiki/10_Bhimb%C3%ADdvwane 10 Bhimbídvwane. Lilanga 10 enyangeni yeBhimbídvwane. Candidates for speedy deletionhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Candidates_for_speedy_deletion Wikipedia: 11 Bhimbídvwane https://ss.wikipedia.org/wiki/11_Bhimb%C3%ADdvwane 11 Bhimbídvwane. Lilanga 11 enyangeni yeBhimbídvwane. Wikipedia: 12 Bhimbídvwane https://ss.wikipedia.org/wiki/12_Bhimb%C3%ADdvwane 12 Bhimbídvwane. Lilanga 12 enyangeni yeBhimbídvwane. Wikipedia: 13 Bhimbídvwane https://ss.wikipedia.org/wiki/13_Bhimb%C3%ADdvwane 13 Bhimbídvwane. Lilanga 13 enyangeni yeBhimbídvwane. Wikipedia: 14 Bhimbídvwane https://ss.wikipedia.org/wiki/14_Bhimb%C3%ADdvwane 14 Bhimbídvwane. Lilanga 14 enyangeni yeBhimbídvwane. Bhimbídvwanehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Bhimb%C3%ADdvwane Wikipedia: Kubulawa kwa Tshegofatso Pule https://ss.wikipedia.org/wiki/Kubulawa_kwa_Tshegofatso_Pule Tshegofatso Pule bekangumfati wase Ningizimu Afrika loneminyaka lengu-28 budzala lowatfolwa agwazwe futsi alengiswe esihlahleni eDurban Deep, eRoodepoort , eJohannesburg ngenyanga yeNhlaba nga-2020. Ngesikhatsi ashona abetinyanga letisiphohlongo akhulelwe, futsi ngekuhamba kwesikhatsi emaphoyisa atfola kutsi sitsandzani sakhe, Nothuthuko Shoba nguye lowacasha umbulali. Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Kubulawa_kwa_Tshegofatso_Pule#Tinkomba Wikipedia: Emma Gillett https://ss.wikipedia.org/wiki/Emma_Gillett Emma Millinda Gillett (1852 -1927) bekangummeli waseMelika futsi angumlweli wemalungelo ebantfu labasikati lowadlala indzima lebalulekile ekutfutfukiseni tifundvo temtsetfo kubomake. Ngemuva kwekwencatjelwa kutsi angayi etikolweni temtsetfo tendzawo ngenca yebulili bakhe, wamukelwa yiHoward University, iyunivesithi yebantfu labamnyama. Umlandvo wasekucalenihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Emma_Gillett#Umlandvo_wasekucaleni Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Emma_Gillett#Tinkomba Wikipedia: Kaizer Chiefs F.C. https://ss.wikipedia.org/wiki/Kaizer_Chiefs_F.C. I-Kaizer Chiefs Football Club (lephindze yatiwe ngekutsi yi-Chiefs) licembu lelibhola letinyawo lase Ningizimu Afrika leseNaturena,laseJohannesburg, ledlala e-Premier Soccer League. Lelicembu liphindze latiwe ngeligama lemaKhosi, lokusho kutsi "tindvuna" ngesiZulu, kanye ne Phefeni Glamour Boys. Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Kaizer_Chiefs_F.C.#Tinkomba Wikipedia: 11 íNgongóni https://ss.wikipedia.org/wiki/11_%C3%ADNgong%C3%B3ni 11 íNgongóni. Lilanga 11 enyangeni yeíNgongóni. Wikipedia: 1 íNgongóni https://ss.wikipedia.org/wiki/1_%C3%ADNgong%C3%B3ni 1 íNgongóni. Lilanga 1 enyangeni yeíNgongóni. Wikipedia: 2 íNgongóni https://ss.wikipedia.org/wiki/2_%C3%ADNgong%C3%B3ni 2 íNgongóni. Lilanga 2 enyangeni yeíNgongóni. Wikipedia: 3 íNgongóni https://ss.wikipedia.org/wiki/3_%C3%ADNgong%C3%B3ni 3 íNgongóni. Lilanga 3 enyangeni yeíNgongóni. Wikipedia: 4 íNgongóni https://ss.wikipedia.org/wiki/4_%C3%ADNgong%C3%B3ni 4 íNgongóni. Lilanga 4 enyangeni yeíNgongóni. Wikipedia: Richard Maponya https://ss.wikipedia.org/wiki/Richard_Maponya Richard John Pelwana Maponya (24 Disemba 1920) bekangumtsengisi wase Ningizimu Afrika futsi angumkhiciti wetakhiwo lowatiwa kakhulu ngekwakha emabhizinisi nangetulu kwekucindzetelwa kwelubandlululo kanye nekutimisela kwakhe kubona lidolobha lase Soweto litfutfuka ngekwetemnotfo. Kufahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Richard_Maponya#Kufa Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Richard_Maponya#Tinkomba Wikipedia: Winnie Madikizela-Mandela https://ss.wikipedia.org/wiki/Winnie_Madikizela-Mandela Winnie Madikizela-Mandela (lowatalwa nga Nomzamo Winifred Zanyiwe Madikizela; 26 Inyoni 1936 2 Ingci 2018), watiwa nangekutsi ngu Winnie Mandela, bekangumshisekeli welibandlululo wase Ningizimu Afrika futsi angumuntfu wepolitiki, futsi angumfati wesibili waNelson Mandela.Winnie Mandela. Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Winnie_Madikizela-Mandela#Tinkomba Wikipedia: Zizi Kodwa https://ss.wikipedia.org/wiki/Zizi_Kodwa Zizi Kodwa (ngo 19 Januwari 1970) ungusopolitiki wase Ningizimu Afrika lobekalilunga lePhalamende (MP) le African National Congress.https://www. Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Zizi_Kodwa#Tinkomba Wikipedia: William Ruto https://ss.wikipedia.org/wiki/William_Ruto William Samoei Arap Ruto (watalwa mhlaka 21 Disemba 1966) ungusopolitiki wase Kenya lokhetsiwe kutsi abe ngumengameli wase Kenya. Usebente njengelisekela lamengameli waseKenya kusukela nga-2013. Imphilo yasebuntfwaneni kanye nemfundvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/William_Ruto#Imphilo_yasebuntfwaneni_kanye_nemfundvo Kungenela tembusavehttps://ss.wikipedia.org/wiki/William_Ruto#Kungenela_tembusave Libambela lamengamelihttps://ss.wikipedia.org/wiki/William_Ruto#Libambela_lamengameli LiSekela laMengamelihttps://ss.wikipedia.org/wiki/William_Ruto#LiSekela_laMengameli Imphilo yakhehttps://ss.wikipedia.org/wiki/William_Ruto#Imphilo_yakhe Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/William_Ruto#Tinkomba Wikipedia: George Wajackoyah https://ss.wikipedia.org/wiki/George_Wajackoyah   Imphilo yakhe yasebuntfwanenihttps://ss.wikipedia.org/wiki/George_Wajackoyah#Imphilo_yakhe_yasebuntfwaneni Imfundvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/George_Wajackoyah#Imfundvo Tepolitikihttps://ss.wikipedia.org/wiki/George_Wajackoyah#Tepolitiki Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/George_Wajackoyah#Tinkomba Wikipedia: Vytjie Mentor https://ss.wikipedia.org/wiki/Vytjie_Mentor Mabel Patronella Mentor (19 October 1963 - 23 August 2022), lowatiwa ngekutsi ngu Vytjie Mentor, bekangusopolitiki wase Ningizimu Afrika lobekalilunga leSigungu saVelonkhe kusukela nga-2002 kuya ku-2014. Bekangusihlalo se -African National Congress (ANC) kusukela nga-2004 kuya ku-2008. Imphilo yasebuntfwaneni kanye nemfundvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Vytjie_Mentor#Imphilo_yasebuntfwaneni_kanye_nemfundvo Umsebenti wephalamendehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Vytjie_Mentor#Umsebenti_wephalamende Tinsolo tekuboshwa nguhulumendehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Vytjie_Mentor#Tinsolo_tekuboshwa_nguhulumende Umsebenti wakhe wekugcinahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Vytjie_Mentor#Umsebenti_wakhe_wekugcina Kufahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Vytjie_Mentor#Kufa Tincwadzihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Vytjie_Mentor#Tincwadzi Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Vytjie_Mentor#Tinkomba Wikipedia: Grand P https://ss.wikipedia.org/wiki/Grand_P Moussa Sandiana Kaba (1990) lowatiwa ngekutsi ngu Grand P ngumculi waseGuinea, kanye nemlingisi waseGuinea. Kantsi Grand P unesifo se-progeria lesimenta kutsi angakhuli. Bantfuhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Bantfu Bosatiwakohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Bosatiwako Wikipedia: Kupheka https://ss.wikipedia.org/wiki/Kupheka = Kupheka = Kuphekahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Kupheka#Kupheka Kupheka Ngetingeleti.https://ss.wikipedia.org/wiki/Kupheka#Kupheka_Ngetingeleti. Kudludlisa (simmering)https://ss.wikipedia.org/wiki/Kupheka#Kudludlisa_(simmering) Kufutfutisa (poaching)https://ss.wikipedia.org/wiki/Kupheka#Kufutfutisa_(poaching) Kupheka Ngemafutsahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Kupheka#Kupheka_Ngemafutsa Kupheka Ngekufutsetelahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Kupheka#Kupheka_Ngekufutsetela Kubhaka (baking)https://ss.wikipedia.org/wiki/Kupheka#Kubhaka_(baking) Kugayinga (dry roasting)https://ss.wikipedia.org/wiki/Kupheka#Kugayinga_(dry_roasting) Kosa (roasting)https://ss.wikipedia.org/wiki/Kupheka#Kosa_(roasting) Wikipedia: Enos John Mabuza https://ss.wikipedia.org/wiki/Enos_John_Mabuza Enos John Nganani Mabuza (6 June 1939 - 13 December 1997) watalwa emayini yeligolide yase Sheba eBarberton, eNingizimu Afrika mhlaka 6 June 1939. Waya esikolweni waze wefika kulibanga lesiphohlongo. Umsebenti wakhehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Enos_John_Mabuza#Umsebenti_wakhe Ema-Inyandza Movemenenthttps://ss.wikipedia.org/wiki/Enos_John_Mabuza#Ema-Inyandza_Movemenent Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Enos_John_Mabuza#Tinkomba Tincwadzi letibalulekilehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Enos_John_Mabuza#Tincwadzi_letibalulekile Wikipedia: Murder of Babita Deokaran https://ss.wikipedia.org/wiki/Murder_of_Babita_Deokaran Babita Deokaran wabulawa nga-08:00 SAST mhlaka 23 Ingci 2021 ngesikhatsi abuyela ekhaya ngemuva kwekushiya indvodzakati yakhe esikolweni. Imoto yakhe yadvonsa eceleni kwemoto yakhe futsi yadubula kanyenti ngemuva kwekuma kwakhe embikwenkhundla yakhe eJohannesburg South, esiFundzeni saseGauteng, eNingizimu Afrika lokwamenta wafa. Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Murder_of_Babita_Deokaran#Umlandvo Kusakatwa kwemaphephandzabahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Murder_of_Babita_Deokaran#Kusakatwa_kwemaphephandzaba Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Murder_of_Babita_Deokaran#Tinkomba Wikipedia: Incwala https://ss.wikipedia.org/wiki/Incwala == Incwala == Incwalahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Incwala#Incwala Wikipedia: Fambile https://ss.wikipedia.org/wiki/Fambile Fambile ingosi yezindaba ezimele yaseBrazil eyakhiwe ngo-2022, ngaphezu kweBrazil, isiza sinamagatsha e-Afrika, e-United States naseMexico. Ireferensihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Fambile#Ireferensi Wikipedia: Paul Ngobeni https://ss.wikipedia.org/wiki/Paul_Ngobeni   Umsebenti wetemtsetfohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Paul_Ngobeni#Umsebenti_wetemtsetfo Tinsolo tekungasebenti kahle kanye nekukhishwa kwemtsetfo e-UShttps://ss.wikipedia.org/wiki/Paul_Ngobeni#Tinsolo_tekungasebenti_kahle_kanye_nekukhishwa_kwemtsetfo_e-US Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Paul_Ngobeni#Tinkomba Wikipedia: Kweku Hanson https://ss.wikipedia.org/wiki/Kweku_Hanson Kweku Joseph Hanson (watalwa ngo 21 Juni 1961, e-Accra, eGhana) waphotfula nge-AB eBowdoin College, Brunswick, ME ngemnyaka wa 1985 kanye ne-Doctor of Jurisprudence (Juris Doctor, noma JD, cishe kulingana ne-LLB) degree e-University of Connecticut School of Law ngemnyaka wa 1988. Ngekuhamba kwesikhatsi wabekwa eceleni njengemmeli kanye nemmeli wetekufika ngenca yetikhalo letinyenti letiphatselene nekutiphatsa lokungekho emtsetfweni, kungakhoni kwenta umsebenti, kungasebentisi kahle imali yemakhasimende, kanye nekubekwa licala lekuhlukunyetwa ngekwelicansi, titfombe tebantfwana letingcolile kanye nekungetsembeki kwebofakazi. Imetamo yekushushiswa kwelicembu ngenca yekucindzeteleka lokubangelwe kubuyiselwa kwemathayihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Kweku_Hanson#Imetamo_yekushushiswa_kwelicembu_ngenca_yekucindzeteleka_lokubangelwe_kubuyiselwa_kwemathayi Inkantolo yeLubandlululo eNingizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Kweku_Hanson#Inkantolo_yeLubandlululo_eNingizimu_Afrika Kuhlukunyetwa ngekwelicansi, kuboshwa, kanye nekulahlwa licalahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Kweku_Hanson#Kuhlukunyetwa_ngekwelicansi,_kuboshwa,_kanye_nekulahlwa_licala Imibhalo lebhalwe phansihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Kweku_Hanson#Imibhalo_lebhalwe_phansi Wikipedia: Hamilton College https://ss.wikipedia.org/wiki/Hamilton_College I-Hamilton College iyikolishi lelitimele yebuciko lase-Clinton, e-Oneida County, eNew York. Yasungulwa njenge-Hamilton-Oneida Academy ngemnyaka wa-1793, yabhaliswa njenge-Hamiilton College ngemnyaka wa-1812 ngekuhlonipha Alexander Hamilton, ngemuva kwesiphakamiso lesaletfwa ngemuva kwekufa kwakhe ngemnyaka wa 1804. Wikipedia: Clinton, Oneida County, New York https://ss.wikipedia.org/wiki/Clinton,_Oneida_County,_New_York Clinton (noma Ka-dah-wis-dag, "insimi lemhlophe" ngelulwimi lwesiSeneca) yindzawo lese Oneida County, New York, United States. Linani lebantfu belingu 1,942 nga-2010. Pages with citations lacking titleshttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_citations_lacking_titles Wikipedia: Lydenburg https://ss.wikipedia.org/wiki/Lydenburg Lydenburg, lewatiwa ngekutsi yi-Mashishing, lidolobha lengaphansi kwamasipala we Thaba Chweu, eMpumalanga highveld, eNingizimu Afrika. Itfolakala emfuleni i-Sterkspruit/Dorps River emfuleni we-Lepelle esicongweni se-Long Tom Pass. Wikipedia: EmaPedi https://ss.wikipedia.org/wiki/EmaPedi EmaPedi /pɛdi/ noma emaBapedi /bæˈpɛdi/ (laphindze atiwe ngekutsi ngemaNorthern Sotho noma eMasotho ase Leboa kanye nemaMarota noma emaBamaroteng) ngemacembu esive aseNingizimu Afrika lakhuluma siPedi noma siSepedi, lulwimi lolusemkhatsini welicembu letilwimi taseSotho-Tswana. SiSotho saseNyakatfo ligama lelisetjentiselwa kuchaza lulwimi lolusemtsetfweni lweNingizimu Afrika lolungu-11. Timphi tase Sekhukhunehttps://ss.wikipedia.org/wiki/EmaPedi#Timphi_tase_Sekhukhune Wikipedia: Rustenburg https://ss.wikipedia.org/wiki/Rustenburg iRustenburg (/ˈrʌstənbɜːrɡ/; Afrikaans pronunciation: , Afrikaans and Dutch: City of Rest) lidolobha lelisekugcineni kwetintsaba tase Magaliesberg. Rustenburg lidolobha lelinebantfu labanyenti esifundzeni sase North West, eNingizimu Afrika (549,575 ngemnyaka wa 2011 na 626,522 ekubalweni kwebantfu nga-2016). Wikipedia: Sekhukhune II https://ss.wikipedia.org/wiki/Sekhukhune_II Sekhukhune II bekayinkhosi lenkhulu yaseBapedi aphindze abengumtukulu wa Sekhukhune I. Wabusa ngesikhatsi seMpi Yesibili yema-Anglo-Boer. Buka futsihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sekhukhune_II#Buka_futsi Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sekhukhune_II#Tinkomba Wikipedia: Umlandvo waseSwatini https://ss.wikipedia.org/wiki/Umlandvo_waseSwatini Tintfo takadzeni letikhombisa imisebenti yebantfu kusukela ekucaleni kweNkatsi yeLitje titfolwe eMbusweni wase-Eswatini. Takhamuti tekucala letatiwako talesigodzi bekungemtingeli kanye nekuhlanganisa emaKhoisan. Wikipedia: Encyclopedia https://ss.wikipedia.org/wiki/Encyclopedia I-encyclopedia (NgeSingisi saseMelika), noma i-encyclopedy (NgeSingisi saseBrithani) yincwadzi yekuhlola nobe incwadzi leniketa tifushaniso telwati lolwetayelekile nobe lolukhetsekile kumkhakha lotsite nobe sifundvo. Ema-encyclopedias ahlukaniswe ngetihloko nobe tintfo letihlelwe ngekulandzelana kweligama lesihloko nobe tigaba tetihloko, nobe tihlanganiswe kakhulu futsi tifunwa ngekutfola lokungahleliwe. Wikipedia: IBrithani https://ss.wikipedia.org/wiki/IBrithani * I-United Kingdom, live lelitimele lase-Europe lelifaka ekhatsi siqhingi sase-Great Britain, incenye lesenyakatfo-mpumalanga yesichingi sase-Ireland kanye netichingi letinyenti letincane Wikipedia: Misuzulu Zulu https://ss.wikipedia.org/wiki/Misuzulu_Zulu Misuzulu Sinqobile kaZwelithini (watalwa mhlaka 23 Inyoni 1974) uyiNkhosi lebusako yesive semaZulu. Ngesikhatsi Misuzulu angumntfwana wesitsatfu lomdzala weNkhosi Goodwill Zwelithini kaBhekuzulu, uyindvodzana yekucala yeMfati Lomkhulu weNkhosi Good Will Zwelitheni, iNdlovukazi Mantfombi Dlamini. Kutfola Sihlalo seMbusohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Misuzulu_Zulu#Kutfola_Sihlalo_seMbuso Wikipedia: Mantfombi Dlamini https://ss.wikipedia.org/wiki/Mantfombi_Dlamini Mantfombi Shiyiwe Dlamini Zulu (February 15, 1953 - April 29, 2021) bekayindlovukazi yesive semaZulu kusukela nga-1977 kuya ku-2021 njengemfati lomkhulu weNkhosi Goodwill Zwelithini. Wakhonta njengendlovukazi kusukela ngaMashi 2021 kuya ku-Ephreli 2021. Imphilo yasebuntfwaneni nemndenihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Mantfombi_Dlamini#Imphilo_yasebuntfwaneni_nemndeni Indlovukazi lengumfatihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Mantfombi_Dlamini#Indlovukazi_lengumfati Wikipedia: The Press Walla https://ss.wikipedia.org/wiki/The_Press_Walla The Press Walla iyingosi yezindaba kanye nomagazini we-e owasungulwa ngo-2021.https://www. External linkshttps://ss.wikipedia.org/wiki/The_Press_Walla#External_links Wikipedia: Zanele Sifuba https://ss.wikipedia.org/wiki/Zanele_Sifuba Ntombizanele Beauty Sifuba ungusopolitiki wase Ningizimu Afrika futsi unguthishela lowaba sikhulumi se Free State Provincial Legislature kusukela ngaMeyi 2019. Wakhetfwa kutsi abe lilunga lesishayamtsetfo ngenyanga lefanako. Imfundvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Zanele_Sifuba#Imfundvo Umsebenti wakhehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Zanele_Sifuba#Umsebenti_wakhe Umsebenti wekufundzisahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Zanele_Sifuba#Umsebenti_wekufundzisa Umsebenti wetembusavehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Zanele_Sifuba#Umsebenti_wetembusave Wikipedia: Augustin Bizimungu https://ss.wikipedia.org/wiki/Augustin_Bizimungu Augustin Bizimungu (watalwa mhlaka 28 Ingci 1952) bekangumholi we Rwandan Armed Forces (FAR). Ngenyanga yeNdlovu emnyakeni wa 1994, ekucaleni kwe-Rwanda genocide, wakhetfwa njengenhloko yebasebenti bemabutfo waphindze wakhushulelwa esigabeni sekuba yindvuna lenkhulu. Umlandvo Wekuphilahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Augustin_Bizimungu#Umlandvo_Wekuphila Imibhalo lebhalwe phansihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Augustin_Bizimungu#Imibhalo_lebhalwe_phansi Wikipedia: Sepp Blatter https://ss.wikipedia.org/wiki/Sepp_Blatter   Imphilo yakhe yasebuntfwanenihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sepp_Blatter#Imphilo_yakhe_yasebuntfwaneni Imphilo yakhehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sepp_Blatter#Imphilo_yakhe Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sepp_Blatter#Tinkomba Wikipedia: John Gummer https://ss.wikipedia.org/wiki/John_Gummer John Selwyn Gummer, (watalwa mhlaka 26 Novemba 1939) ungusopolitiki wase British Conservative Party, lobekake waba liLunga lePhalamende (MP) lase Suffolk Coastal futsi nyalo ulilunga leNdlu yeLord. Bekangusihlalo we Conservative Party kusukela nga-1983 kuya ku-1985 futsi bekabambe tikhundla letehlukahlukene kuhulumende kufaka ekhatsi Mabhalane weMbuso weMvelo kusukela nga-1993 kuya ku-1997. Kuhulumendehttps://ss.wikipedia.org/wiki/John_Gummer#Kuhulumende Wikipedia: Volleyball https://ss.wikipedia.org/wiki/Volleyball Volleyball wumdlalo weqembu lapho amaqembu amabili abadlali abayisithupha ehlukaniswa ngenethi. Iqembu ngalinye lizama ukuthola amaphuzu ngokubeka phansi ibhola enkundleni yelinye iqembu ngaphansi kwemithetho ehleliwe. Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Volleyball#Tinkomba Wikipedia: Molefi Oliphant https://ss.wikipedia.org/wiki/Molefi_Oliphant Molefi Nathanael Oliphant (March 6, 1952) ungumphatsi welibhola letinyawo wase Ningizimu Afrika. Molefi bekanetikhundla letehlukahlukene etinhlelweni telibhola letinyawo, kufaka ekhatsi i-National Olympic Committe yaseNingizimu Afrika, i-Council of Southern African Football Association (COSAFA) kanye ne-International Federation of Football Associations (FIFA). Tindvondvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Molefi_Oliphant#Tindvondvo Imibhalo lebhalwe phansihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Molefi_Oliphant#Imibhalo_lebhalwe_phansi Wikipedia: Janusz Waluś https://ss.wikipedia.org/wiki/Janusz_Walu%C5%9B Janusz Jakub Waluś (/ˈjɑːnəs ˈwɒləs/, Polish: ; watalwa mhlaka 14 Januwari 1953) ungumbulali wase Goral ePoland. Bekangumhlali wasePoland kanye naseNingizimu Afrika kusukela nga-1986 kwate kwaphela buve bakhe baseNingizimu Afrika nga-2017. Imphilo yakhe yasebuntfwanenihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Janusz_Walu%C5%9B#Imphilo_yakhe_yasebuntfwaneni Kubulawa kwaChris Hanihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Janusz_Walu%C5%9B#Kubulawa_kwaChris_Hani Kugwetjwa kanye nekulalelwa kwelicalahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Janusz_Walu%C5%9B#Kugwetjwa_kanye_nekulalelwa_kwelicala Emva kwesehlakalohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Janusz_Walu%C5%9B#Emva_kwesehlakalo Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Janusz_Walu%C5%9B#Tinkomba Wikipedia: Chris Hani https://ss.wikipedia.org/wiki/Chris_Hani Chris Hani (28 June 1942 10 April 1993), bekangumholi welicembu lemaKhomanisi laseNingizimu Afrika futsi angumphatsi webasebenti be-Mkhonto we Sizwe, licembu lelihlomile le-African National Congress (ANC). Bekalwa nahulumende welubandlululo, kantsi loku kwabangela kutsi abulawe nguJanusz Waluś, lobekangumchamuki wasePoland futsi angumsekeli we Conservative opposition mhlaka 10 Apreli 1993, ngesikhatsi seludlame lolwalungaphambi kwekugucukela kwentsandvo yelinyenti. Buholihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Chris_Hani#Buholi Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Chris_Hani#Tinkomba Wikipedia: Licembu lesive (iNingizimu Afrika) https://ss.wikipedia.org/wiki/Licembu_lesive_(iNingizimu_Afrika) I-National Party (Afrikaans: Nasionale Party, NP), lephindze yatiwe ngekutsi yi-Nationalist Party, bekulicembu lepolitiki eNingizimu Afrika lelasungulwa nga-1914 laphindze lahlakateka nga-1997. Lelicembu bekulicembu lebantfu base-Afrikaner lebelikhutsata intsandvo yema-Afrikaners eNingizimu Afrika. Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Licembu_lesive_(iNingizimu_Afrika)#Tinkomba Wikipedia: Ghanim Al-Muftah https://ss.wikipedia.org/wiki/Ghanim_Al-Muftah Ghānim Muḥammad al-Muftāḥ ngumuntfu wase-Qatari lowenta i-YouTube abuye angumnikeli kubantfu labakhubatekile. Al-Muftah unesifo se-caudal regression syndrome. Indzebe yeMhlaba yanga-2022https://ss.wikipedia.org/wiki/Ghanim_Al-Muftah#Indzebe_yeMhlaba_yanga-2022 Imiklomelohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ghanim_Al-Muftah#Imiklomelo Imibhalo lebhalwe phansihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ghanim_Al-Muftah#Imibhalo_lebhalwe_phansi Wikipedia: Janet Jackson https://ss.wikipedia.org/wiki/Janet_Jackson Janet Damita Jo Jackson (watalwa mhlaka 16 Inkhwenkhweti 1966) ngumculi waseMelika, umbhali wetingoma, umlingisi, kanye nemdansi. Watiwa ngemarekhodi akhe, lahlolisisa imiphakatsi kanye nalawo lahlukumeta bulili, kanye nemibukiso yesiteji. Emarikotihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Janet_Jackson#Emarikoti Emafilimuhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Janet_Jackson#Emafilimu Wikipedia: Jessica Alves https://ss.wikipedia.org/wiki/Jessica_Alves Jessica Alves (watalwa mhlaka 30 Kholwane 1983) ngumdlali wethelevishini waseBrazil-British lowatiwa ngekuhlindvwa emahlandla lamanyenti kwentela kushintja kubukeka kwakhe. Ngaphambi kwekushintja kwakhe, abevame kubitwa ngekutsi ngu-Ken doll. Umlandvo Wekuphilahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Jessica_Alves#Umlandvo_Wekuphila Emafilimuhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Jessica_Alves#Emafilimu Wikipedia: Umtfombo https://ss.wikipedia.org/wiki/Umtfombo Umtfombo, losuselwa egameni lesiLatin lelitsi "fons" (genitive "fontis"), lokusho umtfombo. Umtfombo ngumtfombo wekuhlobisa losetjentiswa ekwendluliseni emanti. Imvulahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Imvula Mantihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Manti Umtfombohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Umtfombo Wikipedia: Imphi Yelive Yekucala https://ss.wikipedia.org/wiki/Imphi_Yelive_Yekucala Imphi yeMhlaba Yekucala nobe Imphi yeLive Yekucala, levame kufushaniswa ngekutsi yi-WWI nobe i-WW1, futsi labanye babhali labakhuluma siNgisi bayibita ngekutsi yi-"Great War" nobe "War to End All Wars", bekungemphi yemhlaba wonkhe leyachubeka kusukela nga-1914 kuya ku-1918, futsi itsatfwa njengalenye yetimphi letibulalako emlandvweni. Imphi beyifaka ekhatsi incenye lenkhulu yase Europe, i Russian Empire, i United States, kanye ne Ottoman Empire, kanye nekulwa lokwenteka kulo lonkhe lase Europe, eMiddle East, e-Afrika, ePacific, kanye nasetincenyeni tase Asia. Impi yemhlabahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Impi_yemhlaba Tembangavehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Tembangave Wikipedia: EMashara https://ss.wikipedia.org/wiki/EMashara eMashara, lidolobha lelitfolakala esifundzeni saseMpumalanga lelishitje ligama latiwa ngekutsi i Ntokozweni, lilidolobha litfolakala eNingizimu Afrika kantsi imifula Elands River incamula phakatsi kwalelidolobha. Lelidolobha lacanjwa ligama laMachado kuhlonipha njiniyela wemputugezi Joachim Machado. Emangcwaba ase-baKonihttps://ss.wikipedia.org/wiki/EMashara#Emangcwaba_ase-baKoni Wikipedia: Bakoni https://ss.wikipedia.org/wiki/Bakoni Bakoni (lokusho kutsi 'live lebantfu basenyakatfo') bekungumphakatsi we-agro-pastoral lobewutfolakala enyakatfo-nshonalanga kanye naseningizimu yesigodzi sase Mpumalanga, eNingizimu Afrika. Indzawo lebaluleke kakhulu kulendzawo tindzawo letinetindvonga tematje, letitfolakala ngetindlela letehlukahlukene. Tindzawohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Bakoni#Tindzawo Wikipedia: E-Waterval Boven https://ss.wikipedia.org/wiki/E-Waterval_Boven iBhova (leyatiwa ngekutsi yi Waterval Boven) lidolobha lelincane lelisemnceleni we-Escarpment emnceleni wemfula i-Elands ngetulu kwe-Elands Falls lengemamitha langu-75 emgceni wesitimela losuka ePitoli uye eMaputo eMpumalanga, eNingizimu Afrika. Ngako-ke leligama, lelisho kutsi "ngetulu kwetimpophoma". Mpumalangahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Mpumalanga Ningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Ningizimu_Afrika Wikipedia: Sichingi saseRobben https://ss.wikipedia.org/wiki/Sichingi_saseRobben iRobben Iyilendi sichingi lesise Table Bay, 6.9 km (4. Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sichingi_saseRobben#Tinkomba Wikipedia: EMakhanda, https://ss.wikipedia.org/wiki/EMakhanda, iMakhanda, lephindze yatiwe ngekutsi yiGrahamstown, lidolobha lelinebantfu labangaba ngu-140 000 esifundzeni sase Eastern Cape eNingizimu Afrika. Itfolakala emakhilomitheni la-110 (70 mi) enyakatfo-mpumalanga yePort Elizabeth kanye nemakhilomitha la-130 (80 mi) eningizimu-nshonalanga ye-East London. Lidholobahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Lidholoba Ningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Ningizimu_Afrika Wikipedia: I-Rhodes University https://ss.wikipedia.org/wiki/I-Rhodes_University I-Rhodes University inyuvesi yemphakatsi yekucwaninga lese Makhanda (eGrahamstown) eSifundzeni sase Eastern Cape eNingizimu Afrika. Ungulenye yemanyuvesi lamane kulesifundza. Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/I-Rhodes_University#Umlandvo Kuhlelwa kanye nekuphatsahttps://ss.wikipedia.org/wiki/I-Rhodes_University#Kuhlelwa_kanye_nekuphatsa Wikipedia: Eyam https://ss.wikipedia.org/wiki/Eyam I-Eyam ( /ˈiːm/) yindzawo yaseNgilandi lese Derbyshire Dales lese Peak District National Park. Kukhona bufakazi bekuhlala kwebantfu baseRoma labebagubha umthofu kulendzawo. Kubusahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Eyam#Kubusa Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Eyam#Umlandvo Kubhebhetseka kwesifo lesibulalanako nga-1665https://ss.wikipedia.org/wiki/Eyam#Kubhebhetseka_kwesifo_lesibulalanako_nga-1665 NgeLisontfo Lesifohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Eyam#NgeLisontfo_Lesifo Tindzawo letijabulisakohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Eyam#Tindzawo_letijabulisako Imidvwebo yemasikohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Eyam#Imidvwebo_yemasiko Wikipedia: I-Boeing 747 https://ss.wikipedia.org/wiki/I-Boeing_747 I-Boeing 747 yindiza lenkhulu, lenemtimba lomudze, leyakhiwa yi-Boeig Commercial Airplanes eMelika emkhatsini wa-1968 na-2022. Tindizahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Tindiza Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Umlandvo Wikipedia: Cicely Tyson https://ss.wikipedia.org/wiki/Cicely_Tyson   Articles with hCardshttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Articles_with_hCards Bosatiwakohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Bosatiwako IMelika (live)https://ss.wikipedia.org/wiki/Category:IMelika_(live) Wikipedia: Maya Angelou https://ss.wikipedia.org/wiki/Maya_Angelou Maya Angelou (/ˈændʒəloʊ/ (lalela) AN-jə-loh; watalwa njenga Marguerite Annie Johnson; mhlaka April 4, 1928 , May 28, 2014) bekangumbhali wetincwadzi temlandvo waseMelika, imbongi ledvumile, kanye nemlweli wemalungelo ebantfu. Ushicilele imilandvo yemphilo yakhe lesikhombisa, tincwadzi letintsatfu tetindzaba, tincwadzi letinyenti tetinkondlo, futsi uhlonishwa ngeluhlu lwemidlalo, emabhayisikobho, kanye netinhlelo tethelevishini letitsatsa iminyaka lengetulu kwalengu-50. Bosatiwakohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Bosatiwako Imelikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Imelika Wikipedia: Poe https://ss.wikipedia.org/wiki/Poe Edgar Allan Poe, aliyezaliwa au (né) Edgar Poe, alikua mwandish na mshairi wa kimarekani wa karne ya 19, ambaye alijulikana sana, hasa kwa mandhari yake ya giza. Wikipedia: Sipho 'Brickz' Ndlovu https://ss.wikipedia.org/wiki/Sipho_%27Brickz%27_Ndlovu Sipho Ndlovu (February 1981) , lowatiwa kakhulu ngekutsi nguBrickz ngumculi wase Ningizimu Afrika lowatiwa ngekuhlabela umculo waseKwaito. Ndlovu watalelwa e-Zola, eSoweto, kantsi watfolwa ngu-Dj Cleo, kulapho watfola ludvumo eNingizimu Afrika kanye nakuletinye tincenye tase-Afrika ngetingoma letifana na- "Sweety My Baby" kanye na- "Tjovitjo". Kudlwengulahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sipho_%27Brickz%27_Ndlovu#Kudlwengula Imibhalo lebhalwe phansihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sipho_%27Brickz%27_Ndlovu#Imibhalo_lebhalwe_phansi Wikipedia: Umlingisi Kabila Mulengela https://ss.wikipedia.org/wiki/Umlingisi_Kabila_Mulengela Aimée Kabila Mulengela (24 July 1976 - 16 January 2008) bekayindvodzakati ya Laurent-Désiré Kabila, umengameli we Democratic Republic of the Congo (DRC). Kuphilahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umlingisi_Kabila_Mulengela#Kuphila Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umlingisi_Kabila_Mulengela#Tinkomba Wikipedia: I-Big Nuz https://ss.wikipedia.org/wiki/I-Big_Nuz iBig Nuz bekulicembu lebaculi labatsatfu bemculo we-Kwaito eNingizimu Afrika labavela eThekwini, KwaZulu-Natal, lelasungulwa nga-2002. Lelicembu lakhiwa ngemalunga lamatsatfu latiwa ngemagama abo esiteji Mampintsha, R Mashesha, kanye neDanger. Bosatiwakohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Bosatiwako Umculihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Umculi Umculohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Umculo Wikipedia: Kuqhuma kwe-tanker eBoksburg https://ss.wikipedia.org/wiki/Kuqhuma_kwe-tanker_eBoksburg Ngemhlaka 24 Disemba 2022,iloli letfwala iliquefied petroleum gas (LPG) yaqhuma ngaphansi kwebhuloho lesitimela eBoksburg, e-Ekurhuleni Metropolitan Municipality eGauteng, eNingizimu Afrika. Bantfu labasiphohlongo bafa ngekushesha, kantsi labangu-40 balimala kakhulu. Bantfu labafilehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Kuqhuma_kwe-tanker_eBoksburg#Bantfu_labafile Luphenyohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Kuqhuma_kwe-tanker_eBoksburg#Luphenyo Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Kuqhuma_kwe-tanker_eBoksburg#Tinkomba Wikipedia: Lidolobha lase-Ekurhuleni Masipala https://ss.wikipedia.org/wiki/Lidolobha_lase-Ekurhuleni_Masipala Lidolobha lase-Ekurhuleni lidolobha lelikhulu lelakha hulumende wasendzaweni yase-East Rand esifundzeni sase-Gauteng. Lomasipala uyindzawo lenkhulu lesemaphetselweni emphumalanga yeJozi. Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Lidolobha_lase-Ekurhuleni_Masipala#Umlandvo Wikipedia: DJ Tira https://ss.wikipedia.org/wiki/DJ_Tira Mthokozisi Khathi (24 Ingci 1976), lowatiwa ngeligama lakhe lelisesiteji lelitsi DJ Tira, ngu-DJ wase Ningizimu Afrika, umkhiciti wemarekhodi kanye nemculi waseKwaito. Wasita ekutfutfukiseni luhlobo lwemculo we-Gqom. Imphilo yakhe yasebuntfwanenihttps://ss.wikipedia.org/wiki/DJ_Tira#Imphilo_yakhe_yasebuntfwaneni Umsebenti wakhehttps://ss.wikipedia.org/wiki/DJ_Tira#Umsebenti_wakhe Imphilo yakhehttps://ss.wikipedia.org/wiki/DJ_Tira#Imphilo_yakhe Wikipedia: Kususwa https://ss.wikipedia.org/wiki/Kususwa Oscar Sibonginkosi Mdlongwa ( 29 Novemba 1967) ngumculi wase Ningizimu Afrika, DJ, umkhiciti welirekhodi kanye nemabhizinisi. Njengobe sekuphele iminyaka lengetulu kwalengu-26, Oskido sewutfole sikhundla lesisetulu emculweni wase Ningizimu Afrika, ikakhulukati emasikweni ebantfu labasha. Imphilo nemsebentihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Kususwa#Imphilo_nemsebenti 1967-1990: Kusebuntfwanenihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Kususwa#1967-1990:_Kusebuntfwaneni 1991-2006: Kucala kwemsebentihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Kususwa#1991-2006:_Kucala_kwemsebenti Emabhizinisihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Kususwa#Emabhizinisi Wikipedia: Oskido https://ss.wikipedia.org/wiki/Oskido Oscar Sibonginkosi Mdlongwa ( 29 Novemba 1967) lodvume nga Oskido ngumculi wase Ningizimu Afrika, DJ, umkhiciti welirekhodi kanye nemabhizinisi. Njengobe sekuphele iminyaka lengetulu kwalengu-26, Oskido sewutfole sikhundla lesisetulu emculweni wase Ningizimu Afrika, ikakhulukati emasikweni ebantfu labasha. Imphilo nemsebentihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Oskido#Imphilo_nemsebenti 1967-1990: Kusebuntfwanenihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Oskido#1967-1990:_Kusebuntfwaneni 1991-2006: Kucala kwemsebentihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Oskido#1991-2006:_Kucala_kwemsebenti Emabhizinisihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Oskido#Emabhizinisi Wikipedia: IMafikizolo https://ss.wikipedia.org/wiki/IMafikizolo iMafikizolo yi-duo yemculo we-Afro-pop yase Ningizimu Afrika leyasungulwa nga-1996, leyakhiwa ngumculi Theo Kgosinkwe kanye nemculi loholako Nhlanhla Nciza. Laba lababili batfola ludvumo ngemuva kwekukhulula tingoma tabo letitsi "Ndihamba Nawe kuphela", "Kwela Kwela", "Sibongile", "Udakwa Njalo". Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/IMafikizolo#Umlandvo 1997-2002: Mafikizolo, Music Revolution and Sibongilehttps://ss.wikipedia.org/wiki/IMafikizolo#1997-2002:_Mafikizolo,_Music_Revolution_and_Sibongile Wikipedia: I-Orlando Pirates F.C. https://ss.wikipedia.org/wiki/I-Orlando_Pirates_F.C. I-Orlando Pirates Football Club (lephindze yatiwe ngekutsi yi "The Buccaneers") licembu lelibhola letinyawo lase Ningizimu Afrika. Lelicembu lidlala imidlalo yalo yasekhaya e-Orlando Stadium eSoweto. Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/I-Orlando_Pirates_F.C.#Umlandvo Wikipedia: Jama kaNdaba https://ss.wikipedia.org/wiki/Jama_kaNdaba   Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Jama_kaNdaba#Umlandvo Umshadohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Jama_kaNdaba#Umshado Indvodzakati yakhe Mkabayihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Jama_kaNdaba#Indvodzakati_yakhe_Mkabayi Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Jama_kaNdaba#Tinkomba Wikipedia: Madosini https://ss.wikipedia.org/wiki/Madosini Latozi "Madosini" Mpahleni (25 Disemba 1943 ̊ 23 Disemba 2022) bekangumculi wase Ningizimu Afrika, lowatiwa ngekudlala tinsimbi temasiko esiXhosa letifana ne-uhadi ne-mhrubhe, kanye ne-sitolotolo.web |title=Archive copy |url=https://ewn. Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Madosini#Tinkomba Wikipedia: Luhla lwemakhosi emaZulu https://ss.wikipedia.org/wiki/Luhla_lwemakhosi_emaZulu Lesihloko sibala emakhosi emaZulu, kufaka ekhatsi tikhulu kanye nemakhosi emndeni wasebukhosini bemaZulu kusukela emlandvweni wawo wekucala lowatiwako kuze kube ngulamuhla. Indzawo yangaphambi kweZuluhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Luhla_lwemakhosi_emaZulu#Indzawo_yangaphambi_kweZulu Tikhulu temaZulu (c. 1700X1818)https://ss.wikipedia.org/wiki/Luhla_lwemakhosi_emaZulu#Tikhulu_temaZulu_(c._1700X1818) Emakhosi emaZulu (c. 1818 -present)https://ss.wikipedia.org/wiki/Luhla_lwemakhosi_emaZulu#Emakhosi_emaZulu_(c._1818_-present) Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Luhla_lwemakhosi_emaZulu#Tinkomba Wikipedia: Margaret Singana https://ss.wikipedia.org/wiki/Margaret_Singana Margaret Singana (1938- 22 Apreli 2000), bekumculi wase Ningizimu Afrika lowatalwa atiwa ngenga Margaret M'cingana, bekangumculi wase Ningizimu Afrika. Watiwa kakhulu ngengoma yakhe yesiXhosa, "Hamba Bhekile". Ebuntfwanenihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Margaret_Singana#Ebuntfwaneni Temculohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Margaret_Singana#Temculo Imphilo yakhehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Margaret_Singana#Imphilo_yakhe Imibhalo lebhalwe phansihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Margaret_Singana#Imibhalo_lebhalwe_phansi Wikipedia: Busiswa Gqulu https://ss.wikipedia.org/wiki/Busiswa_Gqulu Busiswa Gqulu ( 8 Novemba 1988), lowatiwa ngekutsi ngu Busiswa noma Busi, ngumculi, umbhali wetingoma kanye nembongi wase Ningizimu Afrika. Wazalelwa eMthatha, e-Eastern Cape, eNingizimu Afrika, watfola kwatiwa emphakatsini ngekubhala kwakhe ingoma ya-DJ Zinhle, "My Name Is", ngemuva kwekutfolwa ngu-CEO we-Kalawa Jazmee Oskido. Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Busiswa_Gqulu#Tinkomba Wikipedia: Tshekedi Khama II https://ss.wikipedia.org/wiki/Tshekedi_Khama_II Tshekedi Stanford Khama ( 9 Inhlaba 1958) ungusopolitiki wase Botswana. Nyalo ulilunga lePhalamende laseSerowe West, lelimele i-Botswana Patriotic Front. Umlandvo Wekuphilahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tshekedi_Khama_II#Umlandvo_Wekuphila Umsebenti wetembusavehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tshekedi_Khama_II#Umsebenti_wetembusave Imibhalo lebhalwe phansihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tshekedi_Khama_II#Imibhalo_lebhalwe_phansi Wikipedia: Ian Khama https://ss.wikipedia.org/wiki/Ian_Khama Seretse Khama Ian Khama ( 27 Indlovana 1953) ungusopolitiki waseBotswana futsi bekangumphatsi wemphi futsi bekangumengameli wesine weRiphabhulikhi yaseBotswana kusukela mhlaka 1 Apreli 2008 kuya kumhlaka 1 Imphala 2018."True to tradition, Khama is born to rule Botswana", Sapa-AFP (Pretoria News), 1 April 2008. Imphilo yakhe yasebuntfwanenihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ian_Khama#Imphilo_yakhe_yasebuntfwaneni Imfundvo kanye nemsebenti wetemphihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ian_Khama#Imfundvo_kanye_nemsebenti_wetemphi Umsebenti wetembusavehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ian_Khama#Umsebenti_wetembusave Umengamelihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ian_Khama#Umengameli Sikhatsi sesikhashana, 2008-2009https://ss.wikipedia.org/wiki/Ian_Khama#Sikhatsi_sesikhashana,_2008-2009 Lukhetfo lwanga-2009https://ss.wikipedia.org/wiki/Ian_Khama#Lukhetfo_lwanga-2009 Sigaba sekucala, 2009-2014https://ss.wikipedia.org/wiki/Ian_Khama#Sigaba_sekucala,_2009-2014 Lukhetfo lwanga-2014https://ss.wikipedia.org/wiki/Ian_Khama#Lukhetfo_lwanga-2014 Sigaba sesibili, 20142018https://ss.wikipedia.org/wiki/Ian_Khama#Sigaba_sesibili,_20142018 Imibono yetembusavehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ian_Khama#Imibono_yetembusave Kutsatsa umhlalaphansihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ian_Khama#Kutsatsa_umhlalaphansi Kuhlonishwa kanye nemiklomelohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ian_Khama#Kuhlonishwa_kanye_nemiklomelo Imibhalo lebhalwe phansihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ian_Khama#Imibhalo_lebhalwe_phansi Ema-link langaphandlehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ian_Khama#Ema-link_langaphandle Wikipedia: Julie Yip-Williams https://ss.wikipedia.org/wiki/Julie_Yip-Williams Julie Yip-Williams (January 6, 1976), bekangummeli waseMelika futsi aphindze angumbhali, watalwa njenga Diep Ly Thanh eVietnam. Imphilo yasebuntfwaneni kanye nemfundvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Julie_Yip-Williams#Imphilo_yasebuntfwaneni_kanye_nemfundvo Umsebenti wakhehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Julie_Yip-Williams#Umsebenti_wakhe Imphilo yakhehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Julie_Yip-Williams#Imphilo_yakhe Imitfombohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Julie_Yip-Williams#Imitfombo Ema-link langaphandlehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Julie_Yip-Williams#Ema-link_langaphandle Wikipedia: Babhaki (bakery) https://ss.wikipedia.org/wiki/Babhaki_(bakery) I-Bakers Limited, leyatiwa ngekutsi yi-Bakers, yinkampani yase Ningizimu Afrika lekhicita tinhlobonhlobo temabhisikhi lanongotelako. Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Babhaki_(bakery)#Umlandvo Imikhicitohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Babhaki_(bakery)#Imikhicito Imibhalo lebhalwe phansihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Babhaki_(bakery)#Imibhalo_lebhalwe_phansi Ema-link langaphandlehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Babhaki_(bakery)#Ema-link_langaphandle Wikipedia: Rita Payés https://ss.wikipedia.org/wiki/Rita_Pay%C3%A9s Rita Payés (watalwa 26 September 1999) ngumculi we-jazz waseSpain. Payés watalelwa emndenini webaculi namake wakhe Elizabeth Roma losekavele angumculi we-Jazz kanye nemculi we-classic. Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Rita_Pay%C3%A9s#Tinkomba Wikipedia: Elifasi Msomi https://ss.wikipedia.org/wiki/Elifasi_Msomi   Buka futsihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Elifasi_Msomi#Buka_futsi Imibhalo lebhalwe phansihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Elifasi_Msomi#Imibhalo_lebhalwe_phansi Wikipedia: Tinhloso Tekucwaninga https://ss.wikipedia.org/wiki/Tinhloso_Tekucwaninga Tinhloso tekucwaninga tichaza imigomo yelucwaningo lwakho futsi tinikete ingcikitsi yekutsi kungani uchuba. Kantsi tisita ekufundzeni kwakho futsi kukunikete umbiko wetindlela nemigomo yemsebenti wakho. Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tinhloso_Tekucwaninga#Tinkomba Wikipedia: William Anderson Soga https://ss.wikipedia.org/wiki/William_Anderson_Soga William Anderson Soga (1858-15 July 1916) waba ngumuntfu wekucala wase-Afrika wekutfola ticu tebudokotela ku MBCM ngemnyaka wa-1883. Kantsi leticu watiphotfula eMelika watsi nakacedza wasebenta eNingizimu Afrika, waphindze waba ngumuntfu wase-Afrika wekucala lowatfola i-doctorate MD. Imphilo yasebuntfwaneni nemndeni[edit]https://ss.wikipedia.org/wiki/William_Anderson_Soga#Imphilo_yasebuntfwaneni_nemndeni[edit] Imfundvo[edit]https://ss.wikipedia.org/wiki/William_Anderson_Soga#Imfundvo[edit] Umshado kanye nebantfwanahttps://ss.wikipedia.org/wiki/William_Anderson_Soga#Umshado_kanye_nebantfwana Ema-link langaphandle[edit]https://ss.wikipedia.org/wiki/William_Anderson_Soga#Ema-link_langaphandle[edit] Imibhalo lebhalwe phansihttps://ss.wikipedia.org/wiki/William_Anderson_Soga#Imibhalo_lebhalwe_phansi Wikipedia: Thapelo Amad https://ss.wikipedia.org/wiki/Thapelo_Amad   Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Thapelo_Amad#Umlandvo Umsebenti wetembusavehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Thapelo_Amad#Umsebenti_wetembusave Indvuna yaseGolihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Thapelo_Amad#Indvuna_yaseGoli Imibhalo lebhalwe phansihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Thapelo_Amad#Imibhalo_lebhalwe_phansi Wikipedia: Emmanuel Ngobese https://ss.wikipedia.org/wiki/Emmanuel_Ngobese Emmanuel Asanda "Skara" Ngobese (3 June 1980 - 11 May 2010) bekangumdlali welibhola letinyawo wase Ningizimu Afrika lowagcina kudlala emkhatsini we Kaizer Chiefs FC e-Premier Soccer League. Watalwa eKatlehong, eGauteng kwatsi washona eGoli. Umsebenti wakhehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Emmanuel_Ngobese#Umsebenti_wakhe Kufahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Emmanuel_Ngobese#Kufa Imvelaphi yebantfu labatiwakohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Emmanuel_Ngobese#Imvelaphi_yebantfu_labatiwako Imibhalo lebhalwe phansihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Emmanuel_Ngobese#Imibhalo_lebhalwe_phansi Wikipedia: I-Harambe https://ss.wikipedia.org/wiki/I-Harambe Harambe (May 27, 1999 , May 28, 2016) bekuyigorilla yase-western lowland lebeyihlala e-Cincinnati Zoo kusukela nga-2014 kuya ku-2016, phambilini e-Gladys Porter Zoo iminyaka lengu-15. NgaMeyi 28, 2016, umfana loneminyaka lemitsatfu budzala wagibela endzaweni yema-gorilla eCincinnati Zoo and Botanical Garden lapho abanjwa khona futsi wadonswa ngu-Harambe. Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/I-Harambe#Tinkomba Ema-link langaphandlehttps://ss.wikipedia.org/wiki/I-Harambe#Ema-link_langaphandle Wikipedia: Harambe https://ss.wikipedia.org/wiki/Harambe Harambe (May 27, 1999 , May 28, 2016) bekuyigorilla yase-western lowland lebeyihlala e-Cincinnati Zoo kusukela nga-2014 kuya ku-2016, phambilini e-Gladys Porter Zoo iminyaka lengu-15. NgaMeyi 28, 2016, umfana loneminyaka lemitsatfu budzala wagibela endzaweni yema-gorilla eCincinnati Zoo and Botanical Garden lapho abanjwa khona futsi wadonswa ngu-Harambe. Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Harambe#Tinkomba Ema-link langaphandlehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Harambe#Ema-link_langaphandle Wikipedia: Imfucumfucu lemhlophe https://ss.wikipedia.org/wiki/Imfucumfucu_lemhlophe Imfucumfucu yebantfu labamhlophe yinkhulumo yekwedzelela ngekwebuhlanga kanye nekuhlukunyetwa kwelicembu lelisetjentiswa esiNgisini saseMelika kuchaza bantfu labamhlophe labaphuyile, ikakhulukati etindzaweni tasemakhaya eningizimu yeMelika. Leligama lisho sigaba setenhlalo emkhatsini webantfu labamhlophe futsi ikakhulukati lizinga lemphilo leliphansi. Pages with citations lacking titleshttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_citations_lacking_titles Pages with reference errorshttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_reference_errors Wikipedia: Benjamin Silinda https://ss.wikipedia.org/wiki/Benjamin_Silinda Benjamin Jack Silinda (5 Inkhwenkhweti 1925 9 Indlovulenkhulu 2015) bekangusomabhizinisi aphindze angumsunguli we Nazarene Revival, leyaba ngulenye yemasontfo lamakhulu aseNingizimu Afrika. Wangena esikolweni sase Lydenburg wase ucala ibhizinisi yetitolo ngemnyaka wa 1955 etindzaweni tase Bushbuckridge nase Acornhoek. Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Benjamin_Silinda#Tinkomba Wikipedia: Thabo Bester https://ss.wikipedia.org/wiki/Thabo_Bester Thabo Bester (13 Inhlaba 1986) usigebengu lesafohla ejele laseMangaung Correctional Centre eNingizimu Afrika ngemuva kwekwenta shengatsi ufile nga-2022.Thabo Bester: South Africa's 'Facebook rapist' deported from Tanzania (yahoo. Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Thabo_Bester#Umlandvo Buvehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Thabo_Bester#Buve Kubaleka ejelehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Thabo_Bester#Kubaleka_ejele Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Thabo_Bester#Tinkomba Wikipedia: Seo https://ss.wikipedia.org/wiki/Seo == Search engine optimization == Search engine optimizationhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Seo#Search_engine_optimization Abakɔsɛmhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Seo#Abakɔsɛm Abusuabɔ a ɛda wɔne Google ntamhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Seo#Abusuabɔ_a_ɛda_wɔne_Google_ntam Akwan a wɔfa so yɛhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Seo#Akwan_a_wɔfa_so_yɛ Nhwehwɛmu a wobenyahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Seo#Nhwehwɛmu_a_wobenya Nneɛma a wɔwea a wobesiw anohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Seo#Nneɛma_a_wɔwea_a_wobesiw_ano Nnipa a wogye din a ɛrenya nkɔanimhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Seo#Nnipa_a_wogye_din_a_ɛrenya_nkɔanim White hat versus tuntum kyɛw akwan horowhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Seo#White_hat_versus_tuntum_kyɛw_akwan_horow Sɛ́ aguadi ho nhyehyɛehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Seo#Sɛ́_aguadi_ho_nhyehyɛe Amanaman ntam gua ahorowhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Seo#Amanaman_ntam_gua_ahorow Mmara kwan so nhwɛso ahorowhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Seo#Mmara_kwan_so_nhwɛso_ahorow Wikipedia: Sikhumulo Setindiza sakuMatsapha https://ss.wikipedia.org/wiki/Sikhumulo_Setindiza_sakuMatsapha Nanobe sikhumulo setindiza lesisha sakaManzini, i-King Mswati III International Airport, savulwa ngenyanga yeNdlovu 2014, i-Airlink yakhetsa kuchubeka nekundizela iye kuMastapha. Nomakunjalo, i-Eswatini Civil Aviation Authority (ESWACAA) yafuna kutsi lenkapani yetindiza ivale tindiza letiya kuMatsapha mhlaka 29 Inyoni 2014 bese iyashintja iya e-King Mswati III Airport ngelilanga lelilandzelako. Wikipedia: Tekuvakasha Eswatini https://ss.wikipedia.org/wiki/Tekuvakasha_Eswatini Luhlangotsi lwekuvasha Eswatini ibhizinisi lephumelelako. Tivakashi letinyenti letivakasha Eswatini tichamuka eNingizimu Afrika tihamba ngemgwaco. Sikhatsi selubandlululohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tekuvakasha_Eswatini#Sikhatsi_selubandlululo Nasekuphele Lubandlululohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tekuvakasha_Eswatini#Nasekuphele_Lubandlululo Emave lakuchamuka khona tivashihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tekuvakasha_Eswatini#Emave_lakuchamuka_khona_tivashi Wikipedia: Umhlanga (umkhosi) https://ss.wikipedia.org/wiki/Umhlanga_(umkhosi) Umkhosi wemhlanga ngumkhosi wemaswatihttps://en.m. Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umhlanga_(umkhosi)#Umlandvo ENingizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umhlanga_(umkhosi)#ENingizimu_Afrika Eswatinihttps://www.google.com/amp/s/www.bbc.com/news/world-africa-43821512.amphttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umhlanga_(umkhosi)#Eswatinihttps://www.google.com/amp/s/www.bbc.com/news/world-africa-43821512.amp Imphikiswano Yebungcunuhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umhlanga_(umkhosi)#Imphikiswano_Yebungcunu Emalungiselelohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umhlanga_(umkhosi)#Emalungiselelo Tingucuko talamuhlahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umhlanga_(umkhosi)#Tingucuko_talamuhla Imibhalo lebhalwe phansihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umhlanga_(umkhosi)#Imibhalo_lebhalwe_phansi Ema-link langaphandlehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umhlanga_(umkhosi)#Ema-link_langaphandle Wikipedia: Emasiko asEswatini https://ss.wikipedia.org/wiki/Emasiko_asEswatini   Kuhlobana kwemaSwatihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Emasiko_asEswatini#Kuhlobana_kwemaSwati Tangomahttps://en.m.wikipedia.org/wiki/Traditional_healers_of_Southern_Africahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Emasiko_asEswatini#Tangomahttps://en.m.wikipedia.org/wiki/Traditional_healers_of_Southern_Africa Incwalahttps://en.m.wikipedia.org/wiki/Incwalahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Emasiko_asEswatini#Incwalahttps://en.m.wikipedia.org/wiki/Incwala Umhlangahttps://ss.m.wikipedia.org/wiki/Umhlanga_(umkhosi)https://ss.wikipedia.org/wiki/Emasiko_asEswatini#Umhlangahttps://ss.m.wikipedia.org/wiki/Umhlanga_(umkhosi) Imisebenti yetandlahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Emasiko_asEswatini#Imisebenti_yetandla Lokunye longakubukahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Emasiko_asEswatini#Lokunye_longakubuka Tikhombohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Emasiko_asEswatini#Tikhombo Wikipedia: Inyuvesi yase-Eswatini https://ss.wikipedia.org/wiki/Inyuvesi_yase-Eswatini I-Nyuvesi yase- Eswatini (noma i-UNESWA; lebeyatiwa ngekutsi yi-Nyuvesi yase Swaziland, noma i-UNISWA) inyuvesi yesive yase-Eswatini. Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inyuvesi_yase-Eswatini#Umlandvo Kubusa nekuphatsahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inyuvesi_yase-Eswatini#Kubusa_nekuphatsa Ema-campushttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inyuvesi_yase-Eswatini#Ema-campus Temfundvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inyuvesi_yase-Eswatini#Temfundvo Sikhungo Setekulimahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inyuvesi_yase-Eswatini#Sikhungo_Setekulima Sikhungo seTentsengiselwanohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inyuvesi_yase-Eswatini#Sikhungo_seTentsengiselwano Sikhungo seSayensi neBatsengihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inyuvesi_yase-Eswatini#Sikhungo_seSayensi_neBatsengi Sikhungo Semfundvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inyuvesi_yase-Eswatini#Sikhungo_Semfundvo Sikhungo Sesayensi neTemphilohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inyuvesi_yase-Eswatini#Sikhungo_Sesayensi_neTemphilo Sikhungo of Humanitieshttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inyuvesi_yase-Eswatini#Sikhungo_of_Humanities Sikhungo Sesayensi neSebunjinyelahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inyuvesi_yase-Eswatini#Sikhungo_Sesayensi_neSebunjinyela Sikhungo Sesayensi neteNhlalakahlehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inyuvesi_yase-Eswatini#Sikhungo_Sesayensi_neteNhlalakahle Litiko Letemfundvo Yakhashanehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inyuvesi_yase-Eswatini#Litiko_Letemfundvo_Yakhashane Litiko Letemfundvo Lechubekakohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inyuvesi_yase-Eswatini#Litiko_Letemfundvo_Lechubekako Wikipedia: Kudla kwase-Eswatini https://ss.wikipedia.org/wiki/Kudla_kwase-Eswatini   Kudla kwelisikohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Kudla_kwase-Eswatini#Kudla_kwelisiko Wikipedia: Tilwane tesiganga tase-Eswatini https://ss.wikipedia.org/wiki/Tilwane_tesiganga_tase-Eswatini Tilwane tesiganga tase-Eswatini takhiwa titjalo netilwane. Lelive linetinhlobo letingu-107 tetilwane letincelisako kanye netinhlobo letingu-507 tetinyoni. Tilwanehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tilwane_tesiganga_tase-Eswatini#Tilwane Tilwane letincelisakohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tilwane_tesiganga_tase-Eswatini#Tilwane_letincelisako Tinyonihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tilwane_tesiganga_tase-Eswatini#Tinyoni Tilwanyanahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tilwane_tesiganga_tase-Eswatini#Tilwanyana Titjalohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tilwane_tesiganga_tase-Eswatini#Titjalo Wikipedia: Inkholo yase-Eswatini https://ss.wikipedia.org/wiki/Inkholo_yase-Eswatini   BuKhristuhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inkholo_yase-Eswatini#BuKhristu Inkholo yemaSwatihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inkholo_yase-Eswatini#Inkholo_yemaSwati Incwalahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inkholo_yase-Eswatini#Incwala Letinye tinkholohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inkholo_yase-Eswatini#Letinye_tinkholo Wikipedia: Inyuvesi yaseSwatini https://ss.wikipedia.org/wiki/Inyuvesi_yaseSwatini   Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inyuvesi_yaseSwatini#Umlandvo Kubusa nekuphatsahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inyuvesi_yaseSwatini#Kubusa_nekuphatsa Ema-campushttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inyuvesi_yaseSwatini#Ema-campus Temfundvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inyuvesi_yaseSwatini#Temfundvo Sikhungo Setekulimahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inyuvesi_yaseSwatini#Sikhungo_Setekulima Sikhungo seTentsengiselwanohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inyuvesi_yaseSwatini#Sikhungo_seTentsengiselwano Sikhungo seSayensi neBatsengihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inyuvesi_yaseSwatini#Sikhungo_seSayensi_neBatsengi Sikhungo Semfundvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inyuvesi_yaseSwatini#Sikhungo_Semfundvo Sikhungo Sesayensi neTemphilohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inyuvesi_yaseSwatini#Sikhungo_Sesayensi_neTemphilo Sikhungo of Humanitieshttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inyuvesi_yaseSwatini#Sikhungo_of_Humanities Sikhungo Sesayensi neSebunjinyelahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inyuvesi_yaseSwatini#Sikhungo_Sesayensi_neSebunjinyela Sikhungo Sesayensi neteNhlalakahlehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inyuvesi_yaseSwatini#Sikhungo_Sesayensi_neteNhlalakahle Litiko Letemfundvo Yakhashanehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inyuvesi_yaseSwatini#Litiko_Letemfundvo_Yakhashane Litiko Letemfundvo Lechubekakohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inyuvesi_yaseSwatini#Litiko_Letemfundvo_Lechubekako Bafundzi labatiwakohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inyuvesi_yaseSwatini#Bafundzi_labatiwako Wikipedia: I-Eswatini Airlink https://ss.wikipedia.org/wiki/I-Eswatini_Airlink I-Eswatini Airlink bekuyinkampani yetindiza yesifundza lebeyisendzaweni yakuMatsapha, eSwatini, futsi beyiyinkampani lebeyihambisa umjeka walelive. Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/I-Eswatini_Airlink#Umlandvo Tindzawo Lebeyitfunyelwa kutohttps://ss.wikipedia.org/wiki/I-Eswatini_Airlink#Tindzawo_Lebeyitfunyelwa_kuto Tindizahttps://ss.wikipedia.org/wiki/I-Eswatini_Airlink#Tindiza Tikhombohttps://ss.wikipedia.org/wiki/I-Eswatini_Airlink#Tikhombo Ema-link langaphandlehttps://ss.wikipedia.org/wiki/I-Eswatini_Airlink#Ema-link_langaphandle Wikipedia: Marabastad, ePitoli https://ss.wikipedia.org/wiki/Marabastad,_ePitoli iMarabastad yindzawo yetemabhizinisi lesedvute nenkhaba yelidolobha lasePitoli, eNingizimu Afrika. Indzawo yekucala yaseMaraba, leseningizimu yeMarabastad, isungulwa futsi yabuswa yiNdvuna yaseNdebele Maraba. Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Marabastad,_ePitoli#Tinkomba Wikipedia: Inkholo yaseSwatini https://ss.wikipedia.org/wiki/Inkholo_yaseSwatini   BuKhristuhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inkholo_yaseSwatini#BuKhristu Inkholo yemaSwatihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inkholo_yaseSwatini#Inkholo_yemaSwati Incwalahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inkholo_yaseSwatini#Incwala Letinye tinkholohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inkholo_yaseSwatini#Letinye_tinkholo Wikipedia: Emasiko aseSwatini https://ss.wikipedia.org/wiki/Emasiko_aseSwatini   Umsuka wemaSwatihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Emasiko_aseSwatini#Umsuka_wemaSwati Tangomahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Emasiko_aseSwatini#Tangoma Incwalahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Emasiko_aseSwatini#Incwala Umhlangahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Emasiko_aseSwatini#Umhlanga Buciko kanye nemisebenti yetandlahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Emasiko_aseSwatini#Buciko_kanye_nemisebenti_yetandla Buka futsihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Emasiko_aseSwatini#Buka_futsi Imibhalo lebhalwe phansihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Emasiko_aseSwatini#Imibhalo_lebhalwe_phansi Wikipedia: Tilwane tesiganga taseSwatini https://ss.wikipedia.org/wiki/Tilwane_tesiganga_taseSwatini Tilwane tesiganga taseSwatini takhiwa titjalo netilwane. Lelive linetinhlobo letingu-107 tetilwane letincelisako kanye netinhlobo letingu-507 tetinyoni. Tilwanehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tilwane_tesiganga_taseSwatini#Tilwane Tilwane letincelisakohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tilwane_tesiganga_taseSwatini#Tilwane_letincelisako Tinyonihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tilwane_tesiganga_taseSwatini#Tinyoni Tilwanyanahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tilwane_tesiganga_taseSwatini#Tilwanyana Titjalohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tilwane_tesiganga_taseSwatini#Titjalo Imibhalo lebhalwe phansihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tilwane_tesiganga_taseSwatini#Imibhalo_lebhalwe_phansi Wikipedia: Kudla kwaseSwatini https://ss.wikipedia.org/wiki/Kudla_kwaseSwatini   Kudla kwelisikohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Kudla_kwaseSwatini#Kudla_kwelisiko Buka futsihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Kudla_kwaseSwatini#Buka_futsi Imibhalo lebhalwe phansihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Kudla_kwaseSwatini#Imibhalo_lebhalwe_phansi Wikipedia: Umjeka WaseSwatini https://ss.wikipedia.org/wiki/Umjeka_WaseSwatini   Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umjeka_WaseSwatini#Umlandvo Tinchazelohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umjeka_WaseSwatini#Tinchazelo Leminye imijekahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umjeka_WaseSwatini#Leminye_imijeka Tikhombohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umjeka_WaseSwatini#Tikhombo Wikipedia: Imfundvo yaseSwatini https://ss.wikipedia.org/wiki/Imfundvo_yaseSwatini Imfundvo eSwatini ifaka ekhatsi imfundvo yangaphambi kwesikolwa, yesikolwa semabanga laphansi, yesikolwa semabanga laphakeme kanye nalasetulu, imfundvo leyetayelekile kanye nekuceceshwa (i-GET), kanye nemanyuvesi kanye nemakolishi asezingeni lelisetulu. Kusuka ebuntfwaneni kuya esikolweni lesiphakemehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Imfundvo_yaseSwatini#Kusuka_ebuntfwaneni_kuya_esikolweni_lesiphakeme Imfundvo lephakemehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Imfundvo_yaseSwatini#Imfundvo_lephakeme Imitapo yetincwadzihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Imfundvo_yaseSwatini#Imitapo_yetincwadzi Buka futsihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Imfundvo_yaseSwatini#Buka_futsi Imibhalo lebhalwe phansihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Imfundvo_yaseSwatini#Imibhalo_lebhalwe_phansi Ema-link langaphandlehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Imfundvo_yaseSwatini#Ema-link_langaphandle Wikipedia: EmaSwati https://ss.wikipedia.org/wiki/EmaSwati IRSwazi people Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/EmaSwati#Umlandvo Emasikohttps://ss.wikipedia.org/wiki/EmaSwati#Emasiko Inkholohttps://ss.wikipedia.org/wiki/EmaSwati#Inkholo Buka futsihttps://ss.wikipedia.org/wiki/EmaSwati#Buka_futsi Imibhalo lebhalwe phansihttps://ss.wikipedia.org/wiki/EmaSwati#Imibhalo_lebhalwe_phansi Wikipedia: Tepolitiki taseSwatini https://ss.wikipedia.org/wiki/Tepolitiki_taseSwatini   Umbuso Wemakhosihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tepolitiki_taseSwatini#Umbuso_Wemakhosi Kulandzelana kwebantfu labadvunahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tepolitiki_taseSwatini#Kulandzelana_kwebantfu_labadvuna Kutsatsa sitsembuhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tepolitiki_taseSwatini#Kutsatsa_sitsembu Indlela Yekuphilahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tepolitiki_taseSwatini#Indlela_Yekuphila Ligatja leliphetsehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tepolitiki_taseSwatini#Ligatja_leliphetse Emacembu epolitiki kanye nekuhlanganyelahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tepolitiki_taseSwatini#Emacembu_epolitiki_kanye_nekuhlanganyela Tikhombohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tepolitiki_taseSwatini#Tikhombo Ema-link langaphandlehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tepolitiki_taseSwatini#Ema-link_langaphandle Wikipedia: Mamelodi Sundowns Football Club https://ss.wikipedia.org/wiki/Mamelodi_Sundowns_Football_Club I-Mamelodi Sundowns Football Club (leyatiwa ngekutsi yi-Sundown) ilicembu lelibhola letinyawo laseNingizimu Afrika eMameloodi, ePitoli esifundzeni saseGauteng lelidlala ku-Premier Soccer League. Lelicembu lasungulwa ngemnyaka wa 1970, lidlala imidlalo yasekhaya e-Loftus Versfeld Stadium. Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Mamelodi_Sundowns_Football_Club#Tinkomba Wikipedia: Emafilimu Lamakhulu Letiyingoti https://ss.wikipedia.org/wiki/Emafilimu_Lamakhulu_Letiyingoti I-Horror luhlobo lwebhayisikobho lolufuna kwenta bantfu besaba nobe batfukutsele ngenca yetinhloso tekutijabulisa.https://sportsbrief. Emafilimuhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Emafilimu Wikipedia: IDangerous Darkies https://ss.wikipedia.org/wiki/IDangerous_Darkies I-Dangerous Darkies leliphindze latiwe ngeDarkies bekulicembu lelibhola letinyawo lase Mbombela.https://mpumalanganews. Kubekwa Kwemidlalohttps://ss.wikipedia.org/wiki/IDangerous_Darkies#Kubekwa_Kwemidlalo Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/IDangerous_Darkies#Tinkomba Wikipedia: Hendrik van der Bijl https://ss.wikipedia.org/wiki/Hendrik_van_der_Bijl Category:Articles with hCards Imphilo yasebuntfwaneni kanye nemfundvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Hendrik_van_der_Bijl#Imphilo_yasebuntfwaneni_kanye_nemfundvo Umsebenti wakhe eNingizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Hendrik_van_der_Bijl#Umsebenti_wakhe_eNingizimu_Afrika Kuhlonishwa kanye nemiklomelohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Hendrik_van_der_Bijl#Kuhlonishwa_kanye_nemiklomelo Imphilo yakhehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Hendrik_van_der_Bijl#Imphilo_yakhe Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Hendrik_van_der_Bijl#Tinkomba Wikipedia: Siteshi Sekuphehla Emandla e-Hendrina https://ss.wikipedia.org/wiki/Siteshi_Sekuphehla_Emandla_e-Hendrina I-Hendrina Power Station Siteshi semandla agezi i-Hendrina eMpumalanga, eNingizimu Afrika, singulesinye setiteshi temandla agezi letindzala tagezi eNingizimu Afrika.https://www. Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Siteshi_Sekuphehla_Emandla_e-Hendrina#Umlandvo Kuphehla emandlahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Siteshi_Sekuphehla_Emandla_e-Hendrina#Kuphehla_emandla Buka futsihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Siteshi_Sekuphehla_Emandla_e-Hendrina#Buka_futsi Imibhalo lebhalwe phansihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Siteshi_Sekuphehla_Emandla_e-Hendrina#Imibhalo_lebhalwe_phansi Wikipedia: Julian Assange https://ss.wikipedia.org/wiki/Julian_Assange Julian Paul Assange (/əˈsɑːnʒ/ ə-SAHNZH; né Hawkins; watalwa mhlaka 3 Kholwane 1971) ngumbhali kanye nemhleli weWikileaks wase-Australia. Ngemnyaka wa-2006, wasungula iwebsite yetemaphephandzaba lengasebenteli inzuzo i-WikiLeaks, leyashicilela imiculu lebeyivulekile lebeyinemtselela etindzabeni tepolitiki. Pages with citations lacking titleshttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_citations_lacking_titles Wikipedia: Zwide kaLanga https://ss.wikipedia.org/wiki/Zwide_kaLanga   Kuphila kutepolitikihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Zwide_kaLanga#Kuphila_kutepolitiki Imisebenti yetemphihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Zwide_kaLanga#Imisebenti_yetemphi Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Zwide_kaLanga#Tinkomba Wikipedia: Matshobana KaMangete https://ss.wikipedia.org/wiki/Matshobana_KaMangete Mashobane KaMangethe bekangudokotela longumtsakatsi wase Ningizimu Afrika futsi angumelusi wetinkhomo. Ema-link langaphandlehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Matshobana_KaMangete#Ema-link_langaphandle Wikipedia: William Cornwallis Harris https://ss.wikipedia.org/wiki/William_Cornwallis_Harris William Cornwallis Harris ( 2 Apreli 1807 - 9 Imphala 1848) abengunjiniyela wetemphi waseNgilandi, umculi kanye nemtingeli. Imphilo nemsebentihttps://ss.wikipedia.org/wiki/William_Cornwallis_Harris#Imphilo_nemsebenti Imphilo yakhe yasebuntfwanenihttps://ss.wikipedia.org/wiki/William_Cornwallis_Harris#Imphilo_yakhe_yasebuntfwaneni INingizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/William_Cornwallis_Harris#INingizimu_Afrika Wikipedia: Dingiswayo https://ss.wikipedia.org/wiki/Dingiswayo 1817|spouse=|father=Jobe kaKhayi|mother=Mabamba kaDonda|issue=Somveli, Seyama, Mngoye, Sonkonde, Ngungumbana, Mthakathi, Mgcobo, Khuzwayo, Shuqu, Manqe}} Umlandvo weluhlangahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Dingiswayo#Umlandvo_weluhlanga Imphilo yakhe yasebuntfwanenihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Dingiswayo#Imphilo_yakhe_yasebuntfwaneni Kufa neKwatiwahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Dingiswayo#Kufa_neKwatiwa Imibhalo lebhalwe phansihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Dingiswayo#Imibhalo_lebhalwe_phansi Emaphuzuhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Dingiswayo#Emaphuzu Wikipedia: Bhambatha https://ss.wikipedia.org/wiki/Bhambatha Bhambatha kaMancinza (c. 1865), lophindze atiwe ngekutsi ngaBhambatha, bekangumholi wesive semaZondi esifundzeni saseNatal futsi angumntfwana waMancina. Iminyaka yekucalahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Bhambatha#Iminyaka_yekucala Lokuvukelahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Bhambatha#Lokuvukela Imibhalo lebhalwe phansihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Bhambatha#Imibhalo_lebhalwe_phansi Wikipedia: Indlela ye-Sompisi https://ss.wikipedia.org/wiki/Indlela_ye-Sompisi Ndlela kaSompisi (wafa nga 1840) bekangumholi lomkhulu weMakhosi akaZulu Shaka kanye neDingane. Watiwa kakhulu njemholi lowasebenta kahle ngaphansi kwaShaka. Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Umlandvo Wikipedia: Cetshwayo https://ss.wikipedia.org/wiki/Cetshwayo 1826|birth_place=Eshowe, Zulu Kingdom|death_date=8 February |death_place=Eshowe, Zulu Kingdom|title=King of the Zulu Kingdom|titletext=|predecessor=Mpande|successor=Dinuzulu|spouse=|issue=Dinuzulu|regnal name=Jininindi Omnyama|father=Mpande|mother=Ngqumbazi|royal house=House of Zulu}} Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Umlandvo Wikipedia: Weeping (ingoma) https://ss.wikipedia.org/wiki/Weeping_(ingoma) i"Weeping" yingoma yekubhikisha lemelene nelubandlululo leyabhalwa nguDan Heymann ngeminyaka yangabo-1980, kantsi yatiwa kakhulu ngelicembu laseNingizimu Afrika i-Bright Blue.Graeme Codrington, "Weeping, by Josh Groban, errr, actually Bright Blue" Tomorrow Today, January 1, 2007 Lengoma beyiyimphendvulo lecondzile ku-1985 State of Emergency leyamenyetelwa nguMengameli P. Labanye baculi bayohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Weeping_(ingoma)#Labanye_baculi_bayo Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Weeping_(ingoma)#Tinkomba Wikipedia: Bantfu baseZulu https://ss.wikipedia.org/wiki/Bantfu_baseZulu emaZulu sive semaNguni lesivela eNingizimu ye-Afrika. Bantfu bemaZulu ngibo labanyenti eNingizimu Afrika, labangu-1012 wetigidzi, labahlala kakhulu esifundzeni saseKwaZulu-Natal. Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Bantfu_baseZulu#Umlandvo Umsukahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Bantfu_baseZulu#Umsuka Wikipedia: Sive SemaZulu https://ss.wikipedia.org/wiki/Sive_SemaZulu emaZulu sive semaNguni lesivela eNingizimu ye-Afrika. Bantfu bemaZulu ngibo labanyenti eNingizimu Afrika, labangu-1012 wetigidzi, labahlala kakhulu esifundzeni saseKwaZulu-Natal. Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sive_SemaZulu#Umlandvo Umsukahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sive_SemaZulu#Umsuka Kuyangena eNatalhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sive_SemaZulu#Kuyangena_eNatal Wikipedia: EmaZulu https://ss.wikipedia.org/wiki/EmaZulu emaZulu sive semaNguni lesivela eNingizimu ye-Afrika. Bantfu bemaZulu ngibo labanyenti eNingizimu Afrika, labangu-1012 wetigidzi, labahlala kakhulu esifundzeni saseKwaZulu-Natal. Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/EmaZulu#Umlandvo Umsukahttps://ss.wikipedia.org/wiki/EmaZulu#Umsuka Kuyangena eNatalhttps://ss.wikipedia.org/wiki/EmaZulu#Kuyangena_eNatal Wikipedia: Zibhebhu kaMaphitha https://ss.wikipedia.org/wiki/Zibhebhu_kaMaphitha Zibhebhu kaMaphitha (1841 - 1904) bekangumholi wemaZulu. Ngemuva kwekuncotjwa kweMbuso wemaZulu ngemaNgisi, wetama kwakha umbuso wakhe lotimele. Kuphilahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Zibhebhu_kaMaphitha#Kuphila Imibhalo lebhalwe phansihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Zibhebhu_kaMaphitha#Imibhalo_lebhalwe_phansi Wikipedia: Sekhukhuni https://ss.wikipedia.org/wiki/Sekhukhuni Sekhukhuni I (1814 ː 13 August 1882) bekayinkosi yesive sebaBapedi kusukela mhlaka 21 Inyoni 1861 kwate kwaba kubulawa kwakhe nguMaturu II. Njengemholi lomkhulu wesive sebaPedi wahlangabetana netinsayeya tepolitiki letivela kumaBhunu, eNingizimu Afrika (Dutch: Zuid-Afrikaansche Republiek), uMbuso waseBrithani, kanye nelushintjo lolukhulu lwetenhlalo lolubangelwe titfunywa telivangeli temaKhristu. Timphi tase Sekhukhunehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sekhukhuni#Timphi_tase_Sekhukhune Imphi Yekucala YaseSekhukhunehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sekhukhuni#Imphi_Yekucala_YaseSekhukhune Wikipedia: Kufa, Kukhumbula Kanye Nekucedza Bantfu https://ss.wikipedia.org/wiki/Kufa,_Kukhumbula_Kanye_Nekucedza_Bantfu   Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Kufa,_Kukhumbula_Kanye_Nekucedza_Bantfu#Umlandvo iPlotihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Kufa,_Kukhumbula_Kanye_Nekucedza_Bantfu#iPloti Badlalihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Kufa,_Kukhumbula_Kanye_Nekucedza_Bantfu#Badlali Ema-creditshttps://ss.wikipedia.org/wiki/Kufa,_Kukhumbula_Kanye_Nekucedza_Bantfu#Ema-credits Imiklomelohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Kufa,_Kukhumbula_Kanye_Nekucedza_Bantfu#Imiklomelo Imibhalo lebhalwe phansihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Kufa,_Kukhumbula_Kanye_Nekucedza_Bantfu#Imibhalo_lebhalwe_phansi Ema-link langaphandlehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Kufa,_Kukhumbula_Kanye_Nekucedza_Bantfu#Ema-link_langaphandle Wikipedia: Mueda, Sikhumbuto sekufa kwase Mueda https://ss.wikipedia.org/wiki/Mueda,_Sikhumbuto_sekufa_kwase_Mueda   Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Mueda,_Sikhumbuto_sekufa_kwase_Mueda#Umlandvo iPlotihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Mueda,_Sikhumbuto_sekufa_kwase_Mueda#iPloti Badlalihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Mueda,_Sikhumbuto_sekufa_kwase_Mueda#Badlali Ema-creditshttps://ss.wikipedia.org/wiki/Mueda,_Sikhumbuto_sekufa_kwase_Mueda#Ema-credits Imiklomelohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Mueda,_Sikhumbuto_sekufa_kwase_Mueda#Imiklomelo Imibhalo lebhalwe phansihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Mueda,_Sikhumbuto_sekufa_kwase_Mueda#Imibhalo_lebhalwe_phansi Ema-link langaphandlehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Mueda,_Sikhumbuto_sekufa_kwase_Mueda#Ema-link_langaphandle Wikipedia: Harry Gwala https://ss.wikipedia.org/wiki/Harry_Gwala   Umlandvo Wekuphilahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Harry_Gwala#Umlandvo_Wekuphila Umsebenti wakhe wekucalahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Harry_Gwala#Umsebenti_wakhe_wekucala Kuboshwahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Harry_Gwala#Kuboshwa Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Harry_Gwala#Tinkomba Wikipedia: Wicknell Chivayo https://ss.wikipedia.org/wiki/Wicknell_Chivayo   Umlandvo kanye nemsebenti wakhehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Wicknell_Chivayo#Umlandvo_kanye_nemsebenti_wakhe Imphikiswanohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Wicknell_Chivayo#Imphikiswano Kuboshwahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Wicknell_Chivayo#Kuboshwa Tindzaba tepolitiki taseZimbabwehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Wicknell_Chivayo#Tindzaba_tepolitiki_taseZimbabwe Imphilo yakhehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Wicknell_Chivayo#Imphilo_yakhe Wikipedia: Mzwanele Manyi https://ss.wikipedia.org/wiki/Mzwanele_Manyi   Imphilo yakhehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Mzwanele_Manyi#Imphilo_yakhe Wikipedia: EmaDinuzulu https://ss.wikipedia.org/wiki/EmaDinuzulu Dinuzulu kaCetshwayo (c. 1868 ̊ -18 October 1913) bekayinkhosi yesive semaZulu kusukela mhlaka 20 Inkhwenkhweti 1884 kwate kwaba sekufeni kwakhe ngemnyaka wa 1913. Kuvukela kweBambathahttps://ss.wikipedia.org/wiki/EmaDinuzulu#Kuvukela_kweBambatha Wikipedia: Dinuzulu https://ss.wikipedia.org/wiki/Dinuzulu Dinuzulu kaCetshwayo (c. 1868 ̊ -18 October 1913) bekayinkhosi yesive semaZulu kusukela mhlaka 20 Inkhwenkhweti 1884 kwate kwaba sekufeni kwakhe ngemnyaka wa 1913. Kuvukela kweBambathahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Dinuzulu#Kuvukela_kweBambatha Wikipedia: Terminator 2: Judgment Day https://ss.wikipedia.org/wiki/Terminator_2:_Judgment_Day Category:Pages using multiple image with auto scaled images Emafilimuhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Emafilimu Pages using multiple image with auto scaled imageshttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_multiple_image_with_auto_scaled_images Wikipedia: Arnold Schwarzenegger https://ss.wikipedia.org/wiki/Arnold_Schwarzenegger Arnold Alois Schwarzenegger ( 1947) ungumdlali wase-Austria kanye naseMelika, usomabhizinisi, umdlali wemafilimu, sopolitiki, kanye nemdlali wemtimba losatsetse umhlalaphansi lowatiwa kakhulu ngendzima yakhe kumafilimu lanemandla. Bekaphetse hulumede wesi-38 waseCalifornia kusukela nga-2003 kuya ku-2011 futsi bekangulomunye webantfu labangu-100 labanethonya lelikhulu emhlabeni wonkhe nga-2004 na-2007. Badlali bemafilimuhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Badlali_bemafilimu Wikipedia: Sobhuza I https://ss.wikipedia.org/wiki/Sobhuza_I Sobhuza I (lophindze atiwe nga Ngwane IV, Kumbe Somhlolo) ( watalwa ngabo 1788-1850) bekayinkhosi yase Eswatini, kusukela nga 1815 kuya ku 1850. Babe wakhe bekuyiNkhosi Ndvungunye, kantsi make wakhe bekungu Somnjalose Simelane. Imphilo yakamuvahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sobhuza_I#Imphilo_yakamuva Wikipedia: Ndvungunye https://ss.wikipedia.org/wiki/Ndvungunye |birth_place=|death_date=1815 (aged 54-55)|death_place=}} Pages with citations lacking titleshttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_citations_lacking_titles Pages with reference errorshttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_reference_errors Tingwenyama tembuso weSwatinihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Tingwenyama_tembuso_weSwatini Wikipedia: Lojiba Simelane https://ss.wikipedia.org/wiki/Lojiba_Simelane Lojiba Simelane bekayindlovukazi yaseSwatini kusukela nga-1836 ngemuva kwekufa kwaSobhuza I kwate kwaba ngu-1840 ngesikhatsi iNkhosi Mswati II iba yinkhosi. Indvodzana yaLojiba Simelani yekucala, inkhosana, Sononde, beyisemncane ngesikhatsi sekushona kwababe wakhe. Tinkomahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Lojiba_Simelane#Tinkoma Wikipedia: Mswati II https://ss.wikipedia.org/wiki/Mswati_II INkhosi Mswati II (Watalwa:1820-Washona:1868), lephindze yatiwe nga Mswati kanye na Mavuso III, bekayinkosi yasEswatini emkhatsini wa 1850 na 1868. Bekaphindze abe ligama lelisemtsetfweni lase Eswatini. Pages with citations lacking titleshttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_citations_lacking_titles Tingwenyama tembuso weSwatinihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Tingwenyama_tembuso_weSwatini Wikipedia: Tsandzile Ndwandwe https://ss.wikipedia.org/wiki/Tsandzile_Ndwandwe Tsandzile Ndwandwe, lophindze atiwe ngaLaZidze (indvodzakati yaZidze), bekanguNdlovukati nobe indlovukazi lenkhulu yaseSwaziland kusukela ngaJuly 1868 kuya kuJune 1875. Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tsandzile_Ndwandwe#Tinkomba Wikipedia: Sive sakaKhumalo https://ss.wikipedia.org/wiki/Sive_sakaKhumalo Sive sakaKhumalo sive sase-Afrika lesisuka enyakatfo yeKwaZulu, eNingizimu Afrika. Sive sakaKhumalo siyincenye yelicembu lemaZulu nemaNguni latiwa ngekutsi ngemaMntungwa. Tingwenyama tembuso weSwatinihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Tingwenyama_tembuso_weSwatini Wikipedia: I-Mfecane https://ss.wikipedia.org/wiki/I-Mfecane I-Mfecane bekusikhatsi sempi emlandvweni sekungevani lokukhulu kwemphi kanye nekutfutsela lokuhambisana nekwakhiwa kwembuso kanye nekwandza eNingizimu ye-Afrika. Lempi yenteka emkhatsini weminyaka yabo 1810 kuya ku 1840. Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Umlandvo Wikipedia: Sigujana https://ss.wikipedia.org/wiki/Sigujana Sigujana kaSenzangakhona (wafa nga-1816) bekangumholi wemaZulu ngemnyaka wa-1816. Bekayindvodzana yaSenzangakhona kaJama kantsi angumnakabo Dingane kaSenzanghona kanye naShaka kaSenzagakhona. Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sigujana#Tinkomba Wikipedia: Henry Francis Fynn https://ss.wikipedia.org/wiki/Henry_Francis_Fynn Henry Francis Fynn (1803) bekangumtsengisi waseNgilandi. Bekangulomunye webantfu bekucala baseYuropu labahlangana na Shaka Zulu. Imphilo yakhehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Henry_Francis_Fynn#Imphilo_yakhe Wikipedia: Umfula iTugela https://ss.wikipedia.org/wiki/Umfula_iTugela {| class="infobox" Pages with TemplateStyles errorshttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_TemplateStyles_errors Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Umlandvo Wikipedia: Umfula iMooi (Tugela) https://ss.wikipedia.org/wiki/Umfula_iMooi_(Tugela) Umfula iMooi ngumfula losesifundzeni saseKwaZulu-Natal, eNingizimu Afrika. Ivela eMkomazi Nature Reserve etintsabeni tase Drakensberg, bese igeleta iye eMfuleni iTugela eceleni kweMuden. Ligamahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umfula_iMooi_(Tugela)#Ligama Buka futsihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umfula_iMooi_(Tugela)#Buka_futsi Ema-link langaphandlehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umfula_iMooi_(Tugela)#Ema-link_langaphandle Wikipedia: Umfula iMooi (lidolobha) https://ss.wikipedia.org/wiki/Umfula_iMooi_(lidolobha) Umfula iMooi (ngesibhunu: Mooirivier) lidolobha lelincane lelibitwa ngeligama lwemfula lelisetulu ngemamitha langu 1,389 ngetulu kwelwandle futsi likhilomitha langu 160 kusuka elugwini lwase KwaZulu-Natal, eNingizimu Afrika. Bantfu bekucala baseYurophu labahlala kulendzawo bebakhona eMfuleni iMooi Drift ngemnyaka wa 1852. Imifulahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Imifula Wikipedia: Mbali Frazer https://ss.wikipedia.org/wiki/Mbali_Frazer Mbalenhle Cleopatra Frazer, lowatiwa ngekutsi ngu Mbali Frazer, ungusopolitiki wase Ningizimu Afrika kantsi bekanguthishela futsi alilunga le-KwaZulu-Natal le-Executive Council (MEC) yeMfundvo kusukela ngo-Agasti 2022. Usebente ku-KwaZulu-Natal Legislature njenge-African National Congress kusukela nga-2014. Umsebenti wakhehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Mbali_Frazer#Umsebenti_wakhe Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Mbali_Frazer#Tinkomba Wikipedia: Moses Mabhida https://ss.wikipedia.org/wiki/Moses_Mabhida   Iningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Iningizimu_Afrika Tepolitikihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Tepolitiki Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Umlandvo Wikipedia: John Langalibalele Dube https://ss.wikipedia.org/wiki/John_Langalibalele_Dube   Bosopolitikihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Bosopolitiki Ningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Ningizimu_Afrika Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Umlandvo Wikipedia: Pixley ka Isaka Seme https://ss.wikipedia.org/wiki/Pixley_ka_Isaka_Seme   Imphilo yakhe yasebuntfwanenihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Pixley_ka_Isaka_Seme#Imphilo_yakhe_yasebuntfwaneni Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Pixley_ka_Isaka_Seme#Tinkomba Wikipedia: Josiah Tshangana Gumede https://ss.wikipedia.org/wiki/Josiah_Tshangana_Gumede Josiah Tshangana Gumede (aphindze abitwe ngekutsi nguJ.T. Ningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Ningizimu_Afrika Sopolitikihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Sopolitiki Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Umlandvo Wikipedia: Zacharias Richard Mahabane https://ss.wikipedia.org/wiki/Zacharias_Richard_Mahabane Zaccheus Richard Mahabane (15 Agasti 1881 - September 1971) bekangusopolitiki wase Ningizimu Afrika, angumengameli we-African National Congress kusukela nga-1924 kuya ku-1927 waphindze futsi kusukela nga-1937 kuya ku-1940. Bekaphindze abe ngumfundisi we-Weseli. Leminye yemibhalo yakhehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Zacharias_Richard_Mahabane#Leminye_yemibhalo_yakhe Wikipedia: James Moroka https://ss.wikipedia.org/wiki/James_Moroka   Ningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Ningizimu_Afrika Sopolitikihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Sopolitiki Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Umlandvo Wikipedia: Thabo Mbeki https://ss.wikipedia.org/wiki/Thabo_Mbeki Thabo Mvuyelwa Mbeki (watalwa mhlaka 18 Inhlaba 1942) ngusopolitiki wase Ningizimu Afrika lobekangumengameli wesibili lomnyama wase Ningizimu Africa kusukela mhlaka 14 Inhlaba 1999 kuya kumhlaka 24 Inyoni 2008. Mbeki washiya sikhundla sakhe ngemuva kwesicesilo selicembu lakhe, i-African National Congress (ANC). Ningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Ningizimu_Afrika Sopolitikihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Sopolitiki Wikipedia: F. W. de Klerk https://ss.wikipedia.org/wiki/F._W._de_Klerk Frederik Willem de Klerk 18 Mashi 1936 - 11 Lweti 2021) bekangusopolitiki wase Ningizimu Afrika lowaba ngumengameli wase Ningizimu Africa kusukela nga-1989 kuya ku-1994 futsi waba liSekela laMengameli kusukela nga-1996 kuya ku-1996. Njengenhloko yekugcina yase Ningizimu Afrika ngesikhatsi sekubusa kwebantfu welibandlululo, yena kanye nahulumende wakhe banconywa ngukucedza luhlelo lwekubusa ngelubandlululo base batfula luhlelo lwekubusa ngentsandvo yelinyenti. Ningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Ningizimu_Afrika Sopolitikihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Sopolitiki Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Umlandvo Wikipedia: Billy McFarland (umkhohlisi) https://ss.wikipedia.org/wiki/Billy_McFarland_(umkhohlisi) William Z. McFarland (watalwa ngo-1991) ngumkhohlisi waseMelika lobekwe emacala enkohlakalo nekukhwabanisa asebentisa inkampani yakhe i-Fyre Festival. Tigebenguhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Tigebengu Wikipedia: Clive Barker (Umceceshi welibhola Letinyawo) https://ss.wikipedia.org/wiki/Clive_Barker_(Umceceshi_welibhola_Letinyawo)   Umsebenti wakhehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Clive_Barker_(Umceceshi_welibhola_Letinyawo)#Umsebenti_wakhe Njengemdlalihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Clive_Barker_(Umceceshi_welibhola_Letinyawo)#Njengemdlali Umcondzisihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Clive_Barker_(Umceceshi_welibhola_Letinyawo)#Umcondzisi Imphilo yakhehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Clive_Barker_(Umceceshi_welibhola_Letinyawo)#Imphilo_yakhe Imibhalo lebhalwe phansihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Clive_Barker_(Umceceshi_welibhola_Letinyawo)#Imibhalo_lebhalwe_phansi Wikipedia: Kenny Lattimore https://ss.wikipedia.org/wiki/Kenny_Lattimore Kenny Lattimore ( 10 Apreli 1970) ngumculi waseMelika we-R&B. Imphilo yakhe yasebuntfwanenihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Kenny_Lattimore#Imphilo_yakhe_yasebuntfwaneni Wikipedia: Ingoma yaMoore https://ss.wikipedia.org/wiki/Ingoma_yaMoore Chanté Torrane Moore ( 17 Indlovana 1967) ngumculi waseMelika, umbhali wetingoma kanye nemidlalo yabomabonakudze, uphindze abe ngumlingisi. Watfola ludvumo ekucaleni kwemnyaka wa-1990, Moore watibonakalisa njengemculi we-R&B. Baculihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Baculi Wikipedia: Donald Trump https://ss.wikipedia.org/wiki/Donald_Trump Donald John Trump (Juni 14, 1946) ungusopolitiki waseMelika, umlweli wetindzaba, futsi usomabhizinisi lowakhonta njengemengameli wesi-45 waseMelika kusukela nga-2017 kuya ku-2021. Bosopolitikihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Bosopolitiki Wikipedia: Barack Obama https://ss.wikipedia.org/wiki/Barack_Obama Barack Hussein Obama II (watalwa mhlaka 4 Ingci 1961) ungusopolitiki waseMelika lowaba ngumengameli wesi-44 wase United States kusukela nga-2009 kuya ku-2017. Abelilunga lelicembu le-Democratic Party, waba ngumengameli welibala lelimnyama eMelika. Imibono Yenkholohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Barack_Obama#Imibono_Yenkholo Wikipedia: Umbuso waseMonomotapa https://ss.wikipedia.org/wiki/Umbuso_waseMonomotapa   Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umbuso_waseMonomotapa#Umlandvo Kwandzahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umbuso_waseMonomotapa#Kwandza Inkholohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umbuso_waseMonomotapa#Inkholo Kuchumana nemaPutukezihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umbuso_waseMonomotapa#Kuchumana_nemaPutukezi Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umbuso_waseMonomotapa#Tinkomba Imitfombohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umbuso_waseMonomotapa#Imitfombo Wikipedia: Dokotela Khumalo https://ss.wikipedia.org/wiki/Dokotela_Khumalo Doctor Khumalo ( 26 Inhlaba 1967), ungumdlali welibhola letinyawo wase Ningizimu Afrika. Watiwa kakhulu ngekuba ngumdlali lomkhulu we-Kaizer Chiefs nelicembu lesive laseNingizimu Afrika. Badlali bebholahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Badlali_bebhola Iningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Iningizimu_Afrika Wikipedia: ENyanga, eWestern Cape https://ss.wikipedia.org/wiki/ENyanga,_eWestern_Cape iNyanga, lilokishi lelisendzaweni yase Western Cape, eNingizimu Afrika. Ligama layo ngesiXhosa lisho "inyanga" kantsi lingulelinye lemadolobha lamadzala alabamnyama eKapa. Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/ENyanga,_eWestern_Cape#Umlandvo Wikipedia: Gugulethu https://ss.wikipedia.org/wiki/Gugulethu I-Gugulethu lilokishi lelisendzaweni yase Western Cape, eNingizimu Afrika kantsi likhashane ngemakhilomitha lalishumi nesihlanu nelidolobha laseCape Town. Ligama layo liyincenye yeligama lelitsi igugu lethu, lelisho kutigcabha kwetfu. Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Gugulethu#Umlandvo Wikipedia: Langa, eNingizimu Afrika https://ss.wikipedia.org/wiki/Langa,_eNingizimu_Afrika I-Langa lilokishi lelisedolobheni laseKapa, eNingizimu Afrika. Ligama layo ngesiXhosa lisho "lilanga". Wikipedia: ILanga, Lilokishi lase Kapa https://ss.wikipedia.org/wiki/ILanga,_Lilokishi_lase_Kapa I-Langa lilokishi lelisedolobheni laseKapa, eNingizimu Afrika. Ligama layo ngesiXhosa lisho "lilanga". Lidholobahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Lidholoba Ningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Ningizimu_Afrika Wikipedia: Barberton, eNingizimu Afrika https://ss.wikipedia.org/wiki/Barberton,_eNingizimu_Afrika iBarberton, lephindze yatiwe nge Baptini lidolobha lelisesifundzeni sase Mpumalanga eNingizimu Afrika, lelasungulwa ngemnyaka wa-1880 kulesigodzi. Itfolakala eSigodzini sase De Kaap futsi igcwele tintsaba tase Makhonjwa. Lidholobahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Lidholoba Ningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Ningizimu_Afrika Wikipedia: EBaptini https://ss.wikipedia.org/wiki/EBaptini iBarberton, lephindze yatiwe nge Baptini lidolobha lelisesifundzeni sase Mpumalanga eNingizimu Afrika, lelasungulwa ngemnyaka wa-1880 kulesigodzi. Itfolakala eSigodzini sase De Kaap futsi igcwele tintsaba tase Makhonjwa. Lidholobahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Lidholoba Ningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Ningizimu_Afrika Wikipedia: Indzawo yemlandvo wase Kromdraai https://ss.wikipedia.org/wiki/Indzawo_yemlandvo_wase_Kromdraai   Tintfo letafa letitfolwehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Indzawo_yemlandvo_wase_Kromdraai#Tintfo_letafa_letitfolwe Wikipedia: Sterkfontein https://ss.wikipedia.org/wiki/Sterkfontein iSterkfontein iyinhlanganisela yemihume ye-limestone lenenshisekelo lekhetsekile ye paleoanthropology lesesifundzeni sase Gauteng, lacishe abe ngu-40 (25 mi) enyakatfo-nshonalanga yeJohannesburg, eNingizimu Afrika endzaweni yase Muldersdrift eceleni kwelidolobha lase Krugersdorp. Tindzawo temlandvo tase Swartkrans nase Kromdraai tisendzaweni yinye. Emadolobhahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Emadolobha Iningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Iningizimu_Afrika Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Umlandvo Wikipedia: Sibongile Khumalo https://ss.wikipedia.org/wiki/Sibongile_Khumalo Sibongile Khumalo(24 September 1957 - 28 January 2021) bekangumculi kanye nembhali wetingoma wase Ningizimu Afrika. Wacula umculo we-classic, we-jazz, we-opera kanye nemculo wesintfu waseNingizimu Afrika. Imphilo yakhe yasebuntfwanenihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sibongile_Khumalo#Imphilo_yakhe_yasebuntfwaneni Wikipedia: IWakkerstroom https://ss.wikipedia.org/wiki/IWakkerstroom iWakkerstroom, lidolobha lesibili ngebudzala esifundzeni sase Mpumalanga, eNingizimu Afrika. Lelidolobha lisemnceleni waseKwaZulu-Natal, emakhilomitha langu-27 emphumalanga yeVolksrust kanye nemakhilomitha langu-56 eningizimu-mpumalanga ye-Amersfoort. Lidholobahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Lidholoba Ningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Ningizimu_Afrika Wikipedia: Nkosazana Dlamini-Zuma https://ss.wikipedia.org/wiki/Nkosazana_Dlamini-Zuma Nkosazana Clarice Dlamini-Zuma ( watalwa mhlaka 27 Januwari 1949), ungusopolitiki wase Ningizimu Afrika, ungudokotela wetekwelashwa futsi bekangumlweli welubandlululo. Ulilunga le-African National Congress (ANC) sikhatsi lesidze, nyalo usebenta njengeNdvuna yeMengameli lenemtfwalo weBesifazane, Lusha kanye nebantfu labakhubatekile futsi unguNdvunankhulu we-Nyuvesi yase Limpopo. Bosopolitikihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Bosopolitiki Ningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Ningizimu_Afrika Wikipedia: INyuvesi yase Witwatersrand https://ss.wikipedia.org/wiki/INyuvesi_yase_Witwatersrand I-University of the Witwatersrand, iyunivesithi yelucwaningo yemphakatsi yaseNingizimu Afrika lesenyakatfo yeGoli. LeNyuvesi yatiwa kakhulu ngekutsi yi-Wits University noma i-Wits. Emanyuvesi ase Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Emanyuvesi_ase_Afrika Ningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Ningizimu_Afrika Wikipedia: Emapaki aseTau https://ss.wikipedia.org/wiki/Emapaki_aseTau Parks Tau (watalwa ngo 1970) ngusopolitiki wase Ningizimu Afrika lowaba liSekela leNdvuna yeMbuso kanye Netindzaba Temasiko kusukela ngaMashi 2023 futsi abelilunga leSigungu saVelonkhe sase Ningizimu Afrika kusukela ngenyanga yeNdlovana 2023, amele i-African National Congress. Ngaphambi kwekutsi abe lilunga lePhalamende, Tau abelilunga leSigungu Lesishayamtsetfo Sesifundza saseGauteng lapho asebenta khona eMkhandlwini Wekuhola WaseGauteng njenge-MEC for Economic Development kusukela ngaDisemba 2020 kuya ku-Okthoba 2022. Bosopolitikihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Bosopolitiki Ningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Ningizimu_Afrika Wikipedia: Orlando, Soweto https://ss.wikipedia.org/wiki/Orlando,_Soweto I-Orlando yincenye leselokishini yase Soweto, eNingizimu Afrika. Lelidolobha lasungulwa nga-1931 futsi laqanjwa ngeligama la-Edwin Orlando Leake, lobekangumphatsi welidolobha laseGoli kusukela nga-1925 kuya ku-1926. Emalokishihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Emalokishi Ningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Ningizimu_Afrika Wikipedia: Hector Pieterson https://ss.wikipedia.org/wiki/Hector_Pieterson Zolile Hector Pieterson (19 Agasti 1963 - 16 June 1976) bekangumfana wasesikolweni wase Ningizimu Afrika lowadutjulwa wabulawa aneminyaka lelishumi nakubili ngesikhatsi sekuvukela kwase Soweto, ngesikhatsi emaphoyisa acala kubulala bafundzi labamnyama lababhikisha kwekufundzisa kwelulwimi lwesibhunu, lokwakukhulunywa kakhulu bantfu labamhlophe nalabamnyama eNingizimu Afrika, kantsi bebafuna kufundza tilwimi tabo tendzabuko, siXhosa nesiZulu. Sitfombe setindzaba sa-Sam Nzima sa-Pieterson lowalimala kakhulu aphetfwe ngulomunye lohlala eSoweto ngesikhatsi dzadzewabo agijima eceleni kwabo sashicilelwa mhlabawonkhe. Malokishihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Malokishi Ningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Ningizimu_Afrika Pages with broken file linkshttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_broken_file_links Wikipedia: Desmond Tutu https://ss.wikipedia.org/wiki/Desmond_Tutu Desmond Mpilo Tutu (7 October 1931 26 December 2021) bekangumbhishobhi wase Anglican wase Ningizimu Afrika aphindze abe ngusosayensi wetenkolo, lowatiwa ngemsebenti wakhe wekulwa nelubandlululo kanye nemlweli wemalungelo ebantfu. Bekangumbhishobhi waseJozi kusukela nga-1985 kuya ku-1986 wase uba ngumbhishobhi lomkhulu waseKapa kusukela nga-1986 kuya ku-1996, kuto totimbili letimo waba ngumuntfu lomnyama wekucala wase-Afrika lowabamba lesikhundla. Bosatiwakohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Bosatiwako Ningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Ningizimu_Afrika Wikipedia: Klerksdorp https://ss.wikipedia.org/wiki/Klerksdorp IKlerksdorp lodolobha lelitfolakala eSifundzeni sase North West, eNingizimu Afrika. IKlerksdorp, lidolobha lelikhulu kunawo onkhe eSifundzeni sase North West, lisebangeni lelingemakhilomitha langu-165 (103 mi) eningizimu mpumalanga yeMahikeng, inhlokodolobha yesifundza. Emadolobhahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Emadolobha Ningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Ningizimu_Afrika Wikipedia: Mafikeng https://ss.wikipedia.org/wiki/Mafikeng iMahikeng, lebeyatiwa ngekutsi yi-Mafikeng lidolobha lelikhulu lesifundza sase North West eNingizimu Afrika. Emadolobhahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Emadolobha Ningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Ningizimu_Afrika Wikipedia: Umfula iMolopo https://ss.wikipedia.org/wiki/Umfula_iMolopo Umfula iMolopo ungulomunye wemifula lemikhulu eNingizimu ye-Afrika. Lomfula unebudze lobungaba ngemakhilomitha langu-960 kanye nendzawo lenemanti lengemakhilomitha lamakhulu lasitfupha nemashumi lasitfukkane nemashumi lasikhombisa nemashumi lamabili nesigamu kanye neBotswana, iNamibia kanye neNingizimu Afrika lehlukaniselana cishe incenye yesitsatfu yesigodzi ngasinye. Imifulahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Imifula Ningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Ningizimu_Afrika Wikipedia: Umfula we-Orange https://ss.wikipedia.org/wiki/Umfula_we-Orange Umfula i-Orange ngumfula loseniNgizimu ye-Afrika. kantsi ungumfula lomudze kakhulu eNingizimu Afrika. Pages with citations lacking titleshttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_citations_lacking_titles Wikipedia: Kimberley, eNyakatfo yeKapa https://ss.wikipedia.org/wiki/Kimberley,_eNyakatfo_yeKapa I-Kimberley inhloko-dolobha, iphindze ibe lidolobha lelikhulu kunawo onkhe esifundzeni sase Northern Cape eNingizimu Afrika. Itfolakala emakhilomitheni la-110 emphumalanga lapho kuhlangana khona imifula iVaal ne-Orange. Emadolobhahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Emadolobha Ningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Ningizimu_Afrika Wikipedia: Mampuru II https://ss.wikipedia.org/wiki/Mampuru_II Mampuru II (1824 - 22 November 1883) bekayinkhosi yebantfu bamaPedi eningizimu ye-Afrika. Mampuru bekayindvodzana yemnakabo Sekwati lomdzala futsi watsi bekabekwe kutsi atsatse sikhundla sakhe. Ningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Ningizimu_Afrika Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Umlandvo Wikipedia: Matsulu https://ss.wikipedia.org/wiki/Matsulu Matsulu lilokishi lelisedolobheni lase Mbombela ngaphansi kweMasipala Wesigodzi sase Ehlanzeni esifundzeni sase Mpumalanga eNingizimu Afrika. Itfolakala eceleni kwemgwaco wavelonkhe i-N4 ngemakhilomitha langu-41 emphumalanga ye-Nelspruit (Mbombela) CBD, ngemakhilomitha lamatsatfu ngaphambi kwesiteshi sesitimela i-Kaapmuiden. Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Matsulu#Umlandvo Imitfombo yelwatihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Matsulu#Imitfombo_yelwati Wikipedia: KaNgwane https://ss.wikipedia.org/wiki/KaNgwane KaNgwane bekuyindzawo lebekelwe bantfu labamnyama ngapansi kwembuso welibandlululo leyatiwa ngeBantustan eNingizimu Afrika, lebeyihloswe nguhulumende welubandlululo kutsi ibe live lelitimele lebantfu baseSwazi. Beyibitwa ngekutsi yi "Swazi Territorial Authority" kusukela nga-1976 kuya ku-1977. Pages with citations lacking titleshttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_citations_lacking_titles Wikipedia: Bruce Fordyce https://ss.wikipedia.org/wiki/Bruce_Fordyce   Bosatiwakohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Bosatiwako Ningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Ningizimu_Afrika Pages using Infobox sportsperson with unknown parametershttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_Infobox_sportsperson_with_unknown_parameters Wikipedia: Riah Phiyega https://ss.wikipedia.org/wiki/Riah_Phiyega Mangwashi Victoria Phiyega (29 Inkhwenkhweti 1958) lowatiwa nga nguRiah Phiyega, bekanguNkomishane weMaphoyisa aseNingizimu Afrika ngaphansi kwembuso waMengameli Jacob Zuma kusukela 12 Inhlaba 2012 kwate kwaba 14 Imphala 2015 lapho amiswa khona ngemuva kwesincumo seFarlam Commission of Inquiry ngekufa kwebasebenti bemayini lababhikishako eMarikana ngemnyaka wa 2012. Phiyega bekawesifazane wekucala kuhlala kulelihhovisi. Imphilo yasebuntfwaneni kanye nemfundvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Riah_Phiyega#Imphilo_yasebuntfwaneni_kanye_nemfundvo Kuphenyahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Riah_Phiyega#Kuphenya Kuyekelahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Riah_Phiyega#Kuyekela Wikipedia: Jacob Zuma https://ss.wikipedia.org/wiki/Jacob_Zuma |birth_place=Nkandla, Natal, Union of South Africa|death_date=|death_place=|occupation=|party=|spouse=|children=}} Bosopolitikihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Bosopolitiki Ningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Ningizimu_Afrika Pages with script errorshttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_script_errors Wikipedia: Peta Teanet https://ss.wikipedia.org/wiki/Peta_Teanet Peta Teanet bekangumculi we-disco wase Ningizimu Afrika wemculo wesiShangane. Umlandvo wetincwadzihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Peta_Teanet#Umlandvo_wetincwadzi Wikipedia: Acornhoek https://ss.wikipedia.org/wiki/Acornhoek I-Acornhoek, lephindze yatiwe ngekutsi yi-Khenhuk, lilokishi lelisemaphandleni lelisenyakatfo-mpumalanga ye-Bushbuckridge esifundzeni sase-Mpumalanga eNingizimu Afrika. Emadolobhahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Emadolobha Emalokishihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Emalokishi Ningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Ningizimu_Afrika Wikipedia: I-Hoedspruit https://ss.wikipedia.org/wiki/I-Hoedspruit iHoedspruit lidolobha lelincane lelisesifundzeni sase Limpopo eNingizimu Afrika, emgceni wesitimela losuka eTzaneen uye eKaapmuiden. Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/I-Hoedspruit#Umlandvo Wikipedia: I-Kaapmuiden https://ss.wikipedia.org/wiki/I-Kaapmuiden I-Kaapmuiden lephindze yatiwe ngekutsi iKapmende lidolobha lelincane lelimangako lelisekuhlangeni kwemifula i-Kaap neMgwenya esfundzeni saseMpumalanga, eNingizimu Afrika. Lelidolobha lisedvute nemgwaco lomkhulu i-N4 futsi libekwe yindzawo lenkhulu lengabonakali emgwacweni. Ningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Ningizimu_Afrika Wikipedia: Umfula uMgwenya https://ss.wikipedia.org/wiki/Umfula_uMgwenya Umfula uMgwenya, ngumfula lomkhulu logeleta esifundzeni sase Mpumalanga eNingizimu Afrika. Iyincenye yeMfula iNkomati. Umzilahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umfula_uMgwenya#Umzila Wikipedia: Dullstroom https://ss.wikipedia.org/wiki/Dullstroom iDullstroom, lilokishi lelitfolakala esifundzeni sase Mpumalanga, eNingizimu Afrika. Lelidolobha lisemakhilomitheni langu-35 (22 mi) enyakatfo ye-Belfast futsi lisemakhilomitseni langu-53 (33 mi) eningizimu-nshonalanga ye-Lydenburg emgwacweni we-R540. Emadolobhahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Emadolobha Emalokishihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Emalokishi Wikipedia: Nyabela https://ss.wikipedia.org/wiki/Nyabela Nyabêla (1825/30 - 1902) bekangumholi wesive semaNdebele egumeni lophuma lakaNdzundza-. Ukhunjulwa ngekulwa kwakhe nebantfu labamhlophe kute alawule indzawo yesive sakhe. Umsukahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Nyabela#Umsuka Wikipedia: Mulalo Doyoyo https://ss.wikipedia.org/wiki/Mulalo_Doyoyo Mulalo Doyoyo (13 Ingci 1970) ungunjiniyela wase Ningizimu Afrika, umsunguli, kantsi ubuye abe nguphrofesa nengcwele kutimfundvo tebuniniyela. Imphilo yasebuntfwaneni kanye nemfundvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Mulalo_Doyoyo#Imphilo_yasebuntfwaneni_kanye_nemfundvo Wikipedia: Inyuvesi yaseKapa https://ss.wikipedia.org/wiki/Inyuvesi_yaseKapa iNyuvesi yaseKapa lephindze yatiwe nge UCT iyunivesithi yemphakatsi yekucwaninga leseKapa, eNingizimu Afrika. Yasungulwa nga-1829 njengeKholiji yaseNingizimu Afrika, yaniketwa sitfunti semanyuvesi laphelele nga-1918, lokwenta kutsi ibe iyunivesithi lendzala kakhulu eNingizimu Afrika kanye neyunivesithi lendzala kunayo yonkhe eNingizimu yeSahara Afrika lechubekako. Emanyuvesi ase Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Emanyuvesi_ase_Afrika Ningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Ningizimu_Afrika Wikipedia: I-Makerere University https://ss.wikipedia.org/wiki/I-Makerere_University iMakerere, inyuvesi letfolakala eKampala eUganda, kantsi iyindzawo lenkhulu futsi lendzala kakhulu yemfundvo lephakeme e-Uganda, yasungulwa kwekucala njengesikolwa sebuchwepheshe nga-1922. Yaba iyunivesithi lelitimele yavelonkhe nga-1970. Emanyuvesi ase Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Emanyuvesi_ase_Afrika Ugandahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Uganda Wikipedia: Lingua Franca Nova https://ss.wikipedia.org/wiki/Lingua_Franca_Nova I-Lingua Franca Nova lebuye yatiwe ngekutsi i (“Elefen”) ilulwimi lelilula, lelingagucuki, futsi lufundzeka kalula ekuchumaneni namave ngamave. Letinye timfanelo lenato ngunati: Wikipedia: Agostinho Neto https://ss.wikipedia.org/wiki/Agostinho_Neto António Agostinho da Silva Neto (17 September 1922 - 10 September 1979) bekangusopolitiki wase-Angola futsi angumbhali wetinkondlo. Bekangumengameli wekucala wase-Angola kusukela ngo-1975 kuya ku-1979, ngemuva kwekuhola i-Popular Movement for the Liberation of Angola (MPLA) empini leyenta kutsi batfole inkululeko (1961-1974). Bosopolitikihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Bosopolitiki Wikipedia: Umlazi https://ss.wikipedia.org/wiki/Umlazi Umlazi lilokishi laka KwaZulu-Natal, eNingizimu Afrika, leliseningizimu-nshonalanga yeDurban. Ngekuhleleka nangekwengamela iyincenye ye-eThekwini Metropolitan Municipality kanye ne-Southern Municipal Planning Region. Emalokishihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Emalokishi Ningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Ningizimu_Afrika Wikipedia: Thembisa https://ss.wikipedia.org/wiki/Thembisa iThembisa, lilokishi lelikhulu lelisenyakatfo yeKempton Park e-East Rand, eGauteng, eNingizimu Afrika. Lasungulwa nga-1957 ngesikhatsi bantfu labamnyama basuka e-Alexandra nakuletinye tindzawo e-Edenvale, eKempton Park, eMidrand nase-Germiston. Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Thembisa#Umlandvo Wikipedia: Nukwase Ndwandwe https://ss.wikipedia.org/wiki/Nukwase_Ndwandwe |reign-type=|coronation=|cor-type=|predecessor=Lomawa Ndwandwe|pre-type=|successor=Zihlathi Ndwandwe/Mkhatjwa|suc-type=|regent=|reg-type=|birth_name=|birth_date=c. 1890 |birth_place=|death_date=15 September 1957 |death_place=|burial_date=|burial_place=|spouse=|spouse-type=|consort=|issue=|issue-link=|issue-pipe=|issue-type=|full name=|era name=|era dates=|regnal name=|posthumous name=|temple name=|house=|house-type=|father=|mother=|occupation=|signature_type=|signature=}} Imphilo yakhe yasebuntfwanenihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Nukwase_Ndwandwe#Imphilo_yakhe_yasebuntfwaneni Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Nukwase_Ndwandwe#Tinkomba Wikipedia: Mxolisi Lukhele https://ss.wikipedia.org/wiki/Mxolisi_Lukhele   Badlali bebholahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Badlali_bebhola Wikipedia: Paul Mashatile https://ss.wikipedia.org/wiki/Paul_Mashatile Paul Shipokosa Mashatile ( 21 Imphala 1961) ungusopolitiki wase Ningizimu Afrika kantsi uphindze abe lisekela Mengameli wase Ningizimu Africa wesi-9 kusukela ngenyanga yeNdlovu 2023. Waba liSekela laMengameli we African National Congress (ANC) ngenyanga yeNgongoni nga 2022. Imphilo yakhehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Paul_Mashatile#Imphilo_yakhe Wikipedia: Tokyo Sexwale https://ss.wikipedia.org/wiki/Tokyo_Sexwale   Ningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Ningizimu_Afrika Sopolitikihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Sopolitiki Wikipedia: Hlengiwe Mkhaliphi https://ss.wikipedia.org/wiki/Hlengiwe_Mkhaliphi   Imfundvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Hlengiwe_Mkhaliphi#Imfundvo Wikipedia: Mpho Modikoane https://ss.wikipedia.org/wiki/Mpho_Modikoane Mpho Modikoane ngusomahlaya waseNingizimu Afrika, aphinze abe ngumlingisi nemetfuli wetinhlelo. Watiwa kakhulu ngemsebenzi wakhe etinhlelweni tamabonakudze letehlukene taseNingizimu Afrika njenge-10 Over 10, Comedy Central Presents: Mpho and Friends, kanye ne-Proverbs in the Hood. Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Mpho_Modikoane#Tinkomba Wikipedia: Oyili https://ss.wikipedia.org/wiki/Oyili I-petroleum, lephindze yatiwe ngekutsi yi-oyili, yinhlanganisela yemvelo lenembala lophuti nalomnyama lenetitsako letibitwa ngema-hydrocarbons, katnsi itfolwa etindzaweni letisemhlabatsini. Leligama lelitsi petroleum lihlanganisa bobabili oyili longakalungiswa kanye nemikhicito ye petroleum lenemafutsa lahlantekile. Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Oyili#Tinkomba Wikipedia: SiNgisi saseNingizimu Afrika https://ss.wikipedia.org/wiki/SiNgisi_saseNingizimu_Afrika SiNgisi sase Ningizimu Afrika luhlelo lwetilwimi tesiNgisi letivela eNingizimu Afrika. Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/SiNgisi_saseNingizimu_Afrika#Umlandvo Wikipedia: Lord Charles Somerset https://ss.wikipedia.org/wiki/Lord_Charles_Somerset Lord Charles Henry Somerset (12 Disemba 1767 - 18 Indlovana 1831), watalwa eBadminton, eNgilandi, bekalisotja laseBrithani, abuye ngusopolitiki kantsi bekaphindze angumphatsi wemakholoni.Charles Mosley, editor. Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Lord_Charles_Somerset#Umlandvo Wikipedia: Somerset West https://ss.wikipedia.org/wiki/Somerset_West iSomerset West lidolobha lelisendzaweni yase Western Cape, eNingizimu Afrika. Ngekuhleleka nangekwengamela ifakwe kumasipala welidolobha laseKapa njengendzawo lengaphandle kwesifundza saseHelderberg (lebeyatiwa ngekutsi yiHottentots Holland). Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Somerset_West#Umlandvo Wikipedia: Somerset East https://ss.wikipedia.org/wiki/Somerset_East Somerset East, leyaphindze yabitwa ngekutsi yi KwaNojoli ngenyanga yeNdlovu 2023, lidolobha lelisendzaweni ye Blue Crane Route Local Municipality e-Eastern Cape, eNingizimu Afrika. Yasungulwa ngu-Lord Charles Somerset nga-1825. Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Somerset_East#Umlandvo Wikipedia: Mthatha https://ss.wikipedia.org/wiki/Mthatha iMthatha , iphindze uhunyushwe ngekutsi Umtata, lidolobha lelikhulu laMasipala weNkhosi Sabata Dalindyebo Local esifundzeni sase Eastern Cape eNingizimu Afrika kanye nenhlokodolobha yeMasipala we OR Tambo District. Lelidolobha linesikhumulo setindiza, lebesatiwa ngekutsi yi-K. Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Mthatha#Umlandvo Wikipedia: Inyuvesi yaseFort Hare https://ss.wikipedia.org/wiki/Inyuvesi_yaseFort_Hare   Articles using infobox universityhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Articles_using_infobox_university Emanyuvesi ase Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Emanyuvesi_ase_Afrika Ningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Ningizimu_Afrika Pages using infobox university with the image name parameterhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_infobox_university_with_the_image_name_parameter Wikipedia: Robert Sobukwe https://ss.wikipedia.org/wiki/Robert_Sobukwe Robert Mangaliso Sobukwe (December 5, 1924 - February 27, 1978) bekangusopolitiki wase Ningizimu Afrika lobekamelene nelubandlululo kantsi bekaphindze abe ngumsunguli welicembu le Pan Africanist Congress (PAC), lobekangumengameli wekucala walenhlangano. Ningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Ningizimu_Afrika Sopolitikihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Sopolitiki Wikipedia: Amina Desai https://ss.wikipedia.org/wiki/Amina_Desai   Articles with hCardshttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Articles_with_hCards Bosopolitikihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Bosopolitiki Ningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Ningizimu_Afrika Wikipedia: Ahmed Timol https://ss.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Timol   Articles with hCardshttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Articles_with_hCards Ningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Ningizimu_Afrika Sopolitikihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Sopolitiki Wikipedia: Siteshi Semaphoyisa Lesikhulu saseJozi https://ss.wikipedia.org/wiki/Siteshi_Semaphoyisa_Lesikhulu_saseJozi Siteshi Semaphoyisa Lesikhulu saseJozi siteshi semaphoyisa aseNingizimu Afrika lesisedolobheni laseJohannesburg, eNingizimu Afrika. Kusukela yavulwa nga-1968 kuya kuSeptemba 1997, beyibitwa ngekutsi yiJohn Vorster Square, ngemuva kwaNdvunankhulu B. Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Siteshi_Semaphoyisa_Lesikhulu_saseJozi#Umlandvo Wikipedia: Lubandlululo eNingizimu Afrika https://ss.wikipedia.org/wiki/Lubandlululo_eNingizimu_Afrika Lubandlululo eNingizimu Afrika lucala ngemuva kwekufika kwebantfu labamhlophe ngo 6 April 1652 endzaweni yase Ningizimu Afrika. Kantsi emlandvweni wekucala wekusebentisana emkhatsini webantfu base-Afrika, base-Asia, kanye nebaseYurophu ngaselugwini lwaseNingizimu ye-Afrika. Libandlululohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Libandlululo Ningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Ningizimu_Afrika Pages with citations lacking titleshttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_citations_lacking_titles Pages with reference errorshttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_reference_errors Wikipedia: Umvikeli wemalungelo eluntfu https://ss.wikipedia.org/wiki/Umvikeli_wemalungelo_eluntfu Umvikeli wemalungelo eluntfu ngumuntfu lotfutfukisa emalungelo ebantfu kantsi aphindze avikele emalungelo eluntfu. Bantfu labavikela luntfu bangaba batfolakala emikhakheni leminyenti emphakatsini kufaka phakatsi tintsatseli tetindzaba, bothisela, bodokotela, bafundisi bameli, bothishela, bakhankasela tindlu, batsintsekako etintfweni leticondzile, nobe bantfu labadlala bodvwa. Emalungelohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Emalungelo Ningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Ningizimu_Afrika Wikipedia: Lijele Leliphephile Kakhulu, eRobben Island https://ss.wikipedia.org/wiki/Lijele_Leliphephile_Kakhulu,_eRobben_Island iRobben Island lijele lelitfolakala esichingini sase Table Bay, 6.9 km (4. Ningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Ningizimu_Afrika Wikipedia: Lijele iRobben Island https://ss.wikipedia.org/wiki/Lijele_iRobben_Island iRobben Island sichingi lekutfolakala kuso lijele lelatiwas ngekuboshwa kwetishoshovu tembangave. Kantsi sitfolakala e Table Bay, 6. Ningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Ningizimu_Afrika Wikipedia: Makhanda (umphrofethi) https://ss.wikipedia.org/wiki/Makhanda_(umphrofethi) Makhanda, lophindze abitwe ngekutsi Makana futsi lowatiwa nangekutsi ngu Nxele ("losebentisa sandla sangesencele"), (c. - 25 December 1820) bekangudokotela wemdzabu wama Xhosa. Kufa nelifahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Makhanda_(umphrofethi)#Kufa_nelifa Wikipedia: Makhanda (Sangoma) https://ss.wikipedia.org/wiki/Makhanda_(Sangoma) Makhanda, bekasangoma aphindze abe ligedla eNingizimu Afrika kantsi belungu bebambita nga Makana futsi lowatiwa nangekutsi ngu Nxele ("losebentisa sandla sangesencele"), (c. - 25 December 1820) bekangudokotela wemdzabu wama Xhosa. Kufa nelifahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Makhanda_(Sangoma)#Kufa_nelifa Wikipedia: Jafta Masemola https://ss.wikipedia.org/wiki/Jafta_Masemola Jafta Kgalabi Masemola (December 12, 1931 - April 17, 1990), lowatiwa nangekutsi nguThe Tiger of Azania kanye na Bra Jeff, bekasishoshovi selibandlululo sase Ningizimu Afrika, thishela, kanye nemsunguli we Pan Africanist Congress (PAC). Wacitsa iminyaka lengu-27 ejele lase Ningizimu Afrika ngesikhatsi selubandlululo eNingizimu Afrika, futsi wakhululwa nga-Okthoba 1989, ngaphambi nje kwekutsi i-PAC kanye ne-African National Congress ibekwe ngalokusemtsetfweni ngu-F. Bosopolitikihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Bosopolitiki Ningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Ningizimu_Afrika Pages with citations lacking titleshttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_citations_lacking_titles Pages with reference errorshttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_reference_errors Wikipedia: Tingubo teMkhise https://ss.wikipedia.org/wiki/Tingubo_teMkhise Themba Mkhize ngumdlali we-piano ye-jazz wase Ningizimu Afrika kanye nemculi wetingoma. Watalwa KwaZulu Natal, Mkhize udlala nemacembu lamanyenti aseNingizimu Afrika lafaka ekhatsi iBayethe kanye na Sakhile. Iminyaka yekucalahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tingubo_teMkhise#Iminyaka_yekucala Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tingubo_teMkhise#Tinkomba Wikipedia: Afrika Mkhize https://ss.wikipedia.org/wiki/Afrika_Mkhize Afrika Mkhize ngumdlali we-piano ye-jazz wase Ningizimu Afrika. Watiwa ngekufaka sandla ku-Cape Jazz kanye naku-South African jazz. Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Afrika_Mkhize#Tinkomba Wikipedia: Themba Mkhize https://ss.wikipedia.org/wiki/Themba_Mkhize Themba Mkhize ngumdlali we-piano ye-jazz wase Ningizimu Afrika kanye nemculi wetingoma. Mkhize KwaZulu Natal, kantsi udlala nemacembu lamanyenti aseNingizimu Afrika lafaka ekhatsi iBayethe kanye na Sakhile. Iminyaka yekucalahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Themba_Mkhize#Iminyaka_yekucala Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Themba_Mkhize#Tinkomba Wikipedia: Mgolombane Sandile https://ss.wikipedia.org/wiki/Mgolombane_Sandile Mgolombane Sandile (1820-1878) bekangumholi wesive semaXhosa. Kantsi wahola emabutfo emaXhosa etimphini letinyenti temaXhosa nemaBritish. Ningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Ningizimu_Afrika Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Umlandvo Wikipedia: Mantsebo Amelia 'Matsaba https://ss.wikipedia.org/wiki/Mantsebo_Amelia_%27Matsaba 'Mantšebo (ngalokugcwele: 'Mantšhebo Amelia 'Matšaba; 1902-1964) bekayindlovukati lebeyibusa esukhundleni sembuso wase Basutoland (lesikhatsi sanyalo iLesotho), kantsi bekabambele indvodzana yakhe Moshoeshoe II kusukela nga-1941 kuya ku-1960, Wikipedia: Sarili kaHintsa https://ss.wikipedia.org/wiki/Sarili_kaHintsa Inkhosi Sarhili (1810 - 1892) bekayinkhosi yesive semaXhosa kusukela ngemnyaka wa 1835 kwate kwaba sekufeni kwakhe ngo 1892 eSholora, eBomvana. Waphindze watiwa ngekutsi ngu "Kreli", kantsi wahola emabutfo emaXhosa etimphi letinyenti. Imphilo yasebuntfwaneni nemndenihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sarili_kaHintsa#Imphilo_yasebuntfwaneni_nemndeni Wikipedia: Sigcawu kaSarili https://ss.wikipedia.org/wiki/Sigcawu_kaSarili Inkosi Sigcawu ka Sarili bekayinkhosi yesive semaXhosa kusukela nga-1892 kwate kwaba sekufeni kwakhe nga-1902. Babe wakhe bekunguSarili kaHintsa kantsi make wakhe bekuyiNdlovukazi Nobuthe. Iningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Iningizimu_Afrika Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Umlandvo Wikipedia: Daliza Sigcawu https://ss.wikipedia.org/wiki/Daliza_Sigcawu Daliza Sigcawu bekangumbusi wesiphohlongo welicembu lema-Gcaleka lesive sema-Xhosa ngemuva kwekutsi umnakabo Salukaphathwa Gwebi'nkumbi Sigcawu ashone mhlaka 30 Inkhwenkhweti 1921 kwate kwaba ngulapho anikela kubusa kumshana wakhe Mpisekhaya Ngangomhlaba Sigcawu ngemnyaka wa-1923 ngesikhatsi sekakhulile ngalokwenele. Kantsi babe wakhe bekungu Sigcawu ka Sarili. Iningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Iningizimu_Afrika Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Umlandvo Wikipedia: Andreas Mihavecz https://ss.wikipedia.org/wiki/Andreas_Mihavecz Andreas Mihavecz yindvodza yase-Austria levela eBregenz lenemlandvo wekuphila sikhatsi lesidze ngaphandle kwekudla nobe kunatsa emanti. Kuhlupheka kwakhe kubhalwe ku-Guinness World Records. Imibhalo lebhalwe phansihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Andreas_Mihavecz#Imibhalo_lebhalwe_phansi Wikipedia: Michael Jordan https://ss.wikipedia.org/wiki/Michael_Jordan Michael Jeffrey Jordan (watalwa mhlaka 17 Indlovana 1963), lophindze atiwe nga MJ, ungumdlali we-basketball waseMelika kantsi uphindze abengusomabhizinisi.Rein, Kotler and Shields, p. Bosatiwakohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Bosatiwako Wikipedia: Benjamin Dube https://ss.wikipedia.org/wiki/Benjamin_Dube Benjamin Dube (January 23, 1962) ngumculi we gospel wase Ningizimu Afrika lowatfola ludvumo ekucaleni kweminyaka yangabo 80. Eminyakeni leyendlulile ukhiphe ema-albhamu lamanyenti lafinyelele ezingeni leligolide kanye ne-platinum emculweni waseNingizimu Afrika. Iminyaka yekucalahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Benjamin_Dube#Iminyaka_yekucala Umlandvo wetincwadzihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Benjamin_Dube#Umlandvo_wetincwadzi Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Benjamin_Dube#Tinkomba Wikipedia: Doman (Khoikhoi) https://ss.wikipedia.org/wiki/Doman_(Khoikhoi) Doman (wafa 12 Disemba 1663) bekangumuntfu wesive semaKhoikhoi kantsi angumhumushi webantfu baseDutch eCape of Good Hope. Bekangulomunye wabahumushi bekucala labacashwe yi-Dutch East India Company ngesikhatsi bahlala eKapa. Lifahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Doman_(Khoikhoi)#Lifa Wikipedia: Fatima Meer https://ss.wikipedia.org/wiki/Fatima_Meer Fatima Meer (12 Agasti 1928 - 12 Mashi 2010) bekangumbhali wase Ningizimu Afrika, umfundzisi, umbhali wemafilimu, kanye nemlweli wemalungelo eluntfu lowatiwako wekulwa nelubandlululo. Wikipedia: Mcebisi Jona https://ss.wikipedia.org/wiki/Mcebisi_Jona Mcebisi Hubert Jonas (watalwa ngo-1960) bekanguSekela leNdvuna yetetimali kuHulumende wase Ningizimu Afrika lowasebenta kusukela ngo 2014 kuya ku-2016. Uphindze waba lilunga le-Executive Council for Economic Development and Environmental Affairs esifundzeni sase-Eastern Cape eNingizimu Afrika ngaphansi kwaNdvunankhulu wase-Easthern Cape Phumulo Masualle, futsi abelilunga leSigungu saVelonkhe saseNingizimu Afrika kusukela nga-2014 kuya ku-2017. Wikipedia: Bo Zama zamas https://ss.wikipedia.org/wiki/Bo_Zama_zamas Bo zama zama bavukuti labangekho emtsetfweni eNingizimu Afrika lahlala etimayini letivaliwe nobe letisebentako kute timayini letifana negolide, insimbi, emalahle, kanye ne-manganese. Leligama lelitsi Zama zama lihunyushwe ngekutsi "Tsatsa litfuba e-isiZulu" futsi basebentisa emathulusi lamancane kanye netibhamu tekumba. Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Bo_Zama_zamas#Tinkomba Wikipedia: Ibrahim Traoré https://ss.wikipedia.org/wiki/Ibrahim_Traor%C3%A9 Ibrahim Traoré (watalwa ngabo 1988) usiphatsimandla setemphi saseBurkina Faso kantsi uphindze abe ngumongameli wesikhashane eBurkina Faso kusukela mhlaka 30 Inyoni 2022 ngesikhatsi sekugumbutela umbuso lokwakhipha umengameli wesikhashana Paul-Henri Sandaogo Damiba. Ngesikhatsi aneminyaka lengu-34, Traoré nyalo ungumengameli lomncane kunabo bonkhe emhlabeni. Bosatiwakohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Bosatiwako Tembangavehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Tembangave Wikipedia: Umyalo https://ss.wikipedia.org/wiki/Umyalo   Kufahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umyalo#Kufa Wikipedia: Arthur Mafokate https://ss.wikipedia.org/wiki/Arthur_Mafokate Arthur Mafokate (watalwa mhlaka10 Kholwane 1964) ngumculi waseNingizimu Afrika. Ngemnyaka wa 1994, wakhipha i-albhamu yakhe yekucala lebeyinesihloko lesitsi Windy Windy nge-hit track "Amagents Ayaphanda". Imphilo nemsebentihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Arthur_Mafokate#Imphilo_nemsebenti Imphilo yakhe yasebuntfwanenihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Arthur_Mafokate#Imphilo_yakhe_yasebuntfwaneni Wikipedia: Brenda Fassie https://ss.wikipedia.org/wiki/Brenda_Fassie Brenda Nokuzola Fassie (3 November 1964 - 9 May 2004) bekangumculi waseNingizimu Afrika, umbhali wetingoma, umdansi kanye nemshikashika. Uphindze atiwe ngaMaBrrr kubalandzeli bakhe, uphindze atiwe ngekutsi ngu "Queen of African Pop", "Madonna of The Townships" noma nje ngu The Black Madonna. Baculi base baseNingizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Baculi_base_baseNingizimu_Afrika Bosatiwakohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Bosatiwako Wikipedia: I-Afrotraction https://ss.wikipedia.org/wiki/I-Afrotraction Mzwandile Moya (watalwa mhlaka 16 Apreli 1983) lowatiwa nga Afrotraction, ungumculi we-R&B kanye ne-neo soul wase Ningizimu Afrika kanye nemkhiciti. Moya uphuma emndenini webaculi futsi lutsandvo lwakhe ngemculo lwacala asesemncane. Baculi base baseNingizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Baculi_base_baseNingizimu_Afrika Wikipedia: AKA (umculi we-rap) https://ss.wikipedia.org/wiki/AKA_(umculi_we-rap) Kiernan Jarryd Forbes (28 January 1988 - 10 February 2023), lowatiwa ngekutsi ngu-AKA, bekangumculi we-rap wase Ningizimu Afrika, bekaphindze abe ngumkhiciti wemarekhodi kantsi abuye abengusomabhizinisi. Watalwa eKapa kantsi wakhulela eJozi, Forbes watfola kwatiwa ngemuva kwekukhulula liculo lakhe "Victory Lap" ku-albhamu yakhe yekucala, i-Altar Ego (2011). Kufahttps://ss.wikipedia.org/wiki/AKA_(umculi_we-rap)#Kufa Wikipedia: Arno Carstens https://ss.wikipedia.org/wiki/Arno_Carstens   Articles with hCardshttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Articles_with_hCards Baculi base baseNingizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Baculi_base_baseNingizimu_Afrika Pages using infobox musical artist with associated actshttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_using_infobox_musical_artist_with_associated_acts Wikipedia: Cassper Nyovest https://ss.wikipedia.org/wiki/Cassper_Nyovest Refiloe Maele Phoolo (watalwa mhlaka 16 Disemba 1990), lowatiwa nga Cassper Nyovest, ngumculi we-rap wase Ningizimu Afrika, kanye nembhali wetingoma,kantsi uphindze abe ngusomabhizinisi, umkhiciti welirekhodi kanye nemshayi wesibhakela. Watalwa futsi wakhulela eMahikeng, eNyakatfo yeNshonalanga, utsatfwa njengalomunye webaculi labaphumelelako eNingizimu Afrika. Baculi base baseNingizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Baculi_base_baseNingizimu_Afrika Wikipedia: Yvonne Chaka https://ss.wikipedia.org/wiki/Yvonne_Chaka   Baculi base baseNingizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Baculi_base_baseNingizimu_Afrika Pages with reference errorshttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_reference_errors Wikipedia: Rosemary Ndlovu https://ss.wikipedia.org/wiki/Rosemary_Ndlovu   Imphilo yakhe yasebuntfwanenihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Rosemary_Ndlovu#Imphilo_yakhe_yasebuntfwaneni Kuboshwahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Rosemary_Ndlovu#Kuboshwa Wikipedia: Marshall Dlamini https://ss.wikipedia.org/wiki/Marshall_Dlamini   Bosopolitikihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Bosopolitiki Ningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Ningizimu_Afrika Wikipedia: Balweli beNkhululeko Yetemnotfo https://ss.wikipedia.org/wiki/Balweli_beNkhululeko_Yetemnotfo I-Economic Freedom Fighters (EFF) licembu lepolitiki lase Ningizimu Afrika lelisekela ema-Afrika kanye ne-Marxist-Leninist. Yasungulwa ngu Julius Malema, lobekangumengameli we-African National Congress Youth League (ANCYL) kanye nebangani bakhe, ngemnyaka wa-2013. Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Balweli_beNkhululeko_Yetemnotfo#Umlandvo Wikipedia: Patrick Loch Otieno Lumumba https://ss.wikipedia.org/wiki/Patrick_Loch_Otieno_Lumumba Patrick Loch Otieno Lumumba (watalwa 17 Kholwane 1962) ngummeli wase Kenya aphindze abe ngumshisekeli wetepolitiki. Bekangumcondzisi weKenya School of Law futsi bekangumcondzi weKenya Anti-Corruption Commission kusukela ngaJulayi 2010 kuya ku-Agasti 2011. Imfundvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Patrick_Loch_Otieno_Lumumba#Imfundvo Tikhundla temfundvo kanye netemphakatsihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Patrick_Loch_Otieno_Lumumba#Tikhundla_temfundvo_kanye_netemphakatsi Imphilo yakhehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Patrick_Loch_Otieno_Lumumba#Imphilo_yakhe Tincwadzihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Patrick_Loch_Otieno_Lumumba#Tincwadzi Wikipedia: Floyd Shivambu https://ss.wikipedia.org/wiki/Floyd_Shivambu Nyiko Floyd Shivambu (watalwa mhlaka 1 Bhimbidvwane 1983) ungusopolitiki wase Ningizimu Afrika lolilunga lephalamende le-Economic Freedom Fighters (EFF). Watalwa eMalamulele, eLimpopo, kantsi uphindze abengusekela mongameli kanye nemholi we-Economic Freedom Fighters, umholi wePhalamende ePhalamende yaseNingizimu Afrika, losebenta ku-Trade and Industry Portfolio Committee kanye naku-Standing Committee on Finance. Ningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Ningizimu_Afrika Sopolitikihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Sopolitiki Wikipedia: Sinawo Tambo https://ss.wikipedia.org/wiki/Sinawo_Tambo Sinawo Tambo (June 2, 1996) ngusopolitiki wase Ningizimu Afrika lochamuka eEastern Cape. Kusukela mhlaka 22 Imphala 2020, ulilunga leSigungu saVelonkhe sase Ningizimu Afrika lelimele ema-Economic Freedom Fighters. Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sinawo_Tambo#Umlandvo Imibhalo lebhalwe phansihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Sinawo_Tambo#Imibhalo_lebhalwe_phansi Wikipedia: Economic Freedom Fighters https://ss.wikipedia.org/wiki/Economic_Freedom_Fighters I-Economic Freedom Fighters (EFF) licembu lepolitiki lase Ningizimu Afrika lelisekela ema-Afrika kanye ne-Marxist-Leninist. Yasungulwa ngu Julius Malema, lobekangumengameli we-African National Congress Youth League (ANCYL) kanye nebangani bakhe, ngemnyaka wa-2013. Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Economic_Freedom_Fighters#Umlandvo Wikipedia: Indzawo yase Nkandla https://ss.wikipedia.org/wiki/Indzawo_yase_Nkandla Likhaya laMengameli wase Ningizimu Afrika Jacob Zuma lisendzaweni lengaba ngemakhilomitha langu-24 ( mi) eningizimu yelidolobha lase Nkandla eKwaZulu-Natal futsi ivame kubitwa ngekutsi yiNkandla homestead. Ngesikhatsi sebumongameli baZuma, lokwakhiwa kwalelikhaya kwasusa impikiswano lenkulu ngemali yembuso lecitfwe ekwakhiweni kwayo. Ningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Ningizimu_Afrika Wikipedia: Nkandla, KwaZulu-Natal https://ss.wikipedia.org/wiki/Nkandla,_KwaZulu-Natal iNkandla lidolobha lelisesifundzeni sase-uThungulu eKwaZulu-Natal, eNingizimu Afrika. Kantsi libuye libe indzawo yekuhlala yeMkhandlu Wesifundza wase Nkandla, kanye nesigodzi lapho kuhlala khona lobekangumengameli wase Ningizimu Afrika, Jacob Zuma. Ningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Ningizimu_Afrika Wikipedia: Ahmed Kathrada https://ss.wikipedia.org/wiki/Ahmed_Kathrada Ahmed Mohamed Kathrada (21 Agasti 1929 - 28 Mashi 2017),Lophindze atiwe nga "Kathy", bekangusopolitiki wase Ningizimu Afrika futsi angumlweli welubandlululo. Ningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Ningizimu_Afrika Sopolitikihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Sopolitiki Wikipedia: Barbara Hogan https://ss.wikipedia.org/wiki/Barbara_Hogan Barbara Anne Hogan (watalwa mhlaka 28 Indlovana 1952) bekanguNdvuna wetemphilo kanye Netemabhizinisi Emphakatsi kuKhabhinethi yamongameli Zuma eNingizimu Afrika. Imphilo yakhe yasebuntfwanenihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Barbara_Hogan#Imphilo_yakhe_yasebuntfwaneni Wikipedia: Malusi Gigaba https://ss.wikipedia.org/wiki/Malusi_Gigaba Knowledge Malusi Nkanyezi Gigaba (mhlaka 30 Ingci 1971) ngusopolitiki wase Ningizimu Afrika lowasebenta njengeNdvuna Yetindzaba Tavelonkhe yeRiphabhulikhi yase Ningizimu Afrika ngaphansi kwekhabinethi yamongameli Cyril Ramaphosa kusukela mhlaka 27 Indlovana 2018 kwate kwaba ngu 13 Lweti 2018. Waphindze wabamba lesikhundla kusukela mhlaka 25 Inkhwenkhweti 2014 kuya kumhlaka 31 Mashi 2017 ngesikhatsi akhetfwa nguMengameli wangaphambilini Jacob Zuma. Wikipedia: Blade Nzimande https://ss.wikipedia.org/wiki/Blade_Nzimande Bonginkosi Emmanuel "Blade" Nzimande (14 Apreli 1958 e-Edendale edvute nase Pietermaritzburg) ungusopolitiki wase Ningizimu Afrika, losati setenhlalakahle, sati sefilosofi, umfundzisi, umlweli welubandlululo kanye neNdvuna Yetemfundvo Lephakeme, Isayensi neTheknoloji. BekanguNdvuna yetekutfutsa kusukela nga-2018 kuya ku-2019, kanye neNdvuna Yetemfundvo Lephakeme kanye Netekuceceshwa kusukela nga-2009 kuya ku-2017. Ningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Ningizimu_Afrika Sopolitikihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Sopolitiki Wikipedia: Baleka Mbete https://ss.wikipedia.org/wiki/Baleka_Mbete Baleka Mbete (24 Inyoni 1949) ungusopolitiki wase Ningizimu Afrika lobekaphindze abengusekela waMengameli wase Ningizimu Africa kusukela mhlaka 2008 kuya kumhlaka 2009. Waphindze waba Sikhulumi seSigungu saVelonkhe tikhatsi letimbili letingachubeki kusukela nga-2004 kuya ku-2008 kanye nangesikhatsi kusuka nga-2014 kuya ku-2019. Ningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Ningizimu_Afrika Sopolitikihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Sopolitiki Wikipedia: Kgalema Motlanthe https://ss.wikipedia.org/wiki/Kgalema_Motlanthe Kgalema Petrus Motlanthe (watalwa mhlaka 19 Kholwane 1949) ungusopolitiki wase Ningizimu Afrika lowaba ngumengameli wesitsatfu wase Ningizimu Africa kusukela mhlaka 25 Inyoni 2008 kuya kumhlaka 9 Inkhwenkhweti 2009, ngemuva kwekwesula kwa Thabo Mbeki. Wikipedia: Ivy Matsepe-Casaburri https://ss.wikipedia.org/wiki/Ivy_Matsepe-Casaburri Ivy Florence Matsepe-Casaburri (18 September 1937 - 6 April 2009) bekangusopolitiki wase Ningizimu Afrika. Bekangundvunankhulu wesibili wase Free State, kantsi bekaphindze abe yiNdvuna yetekuchumana yase Ningizimu Afrika kusukela nga-2009 kwate kwaba sekufeni kwakhe. Wikipedia: Maryana Iskander https://ss.wikipedia.org/wiki/Maryana_Iskander Maryana Iskander (watalwa mhlaka 1 Inyoni 1975) ungumphatsi lomkhulu we Wikimedia Foundation. Uhlala eNingizimu Afrika kanye naseMelika kantsi watalelwa eGibhithe futsi ungummeli. Ningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Ningizimu_Afrika Pages with citations lacking titleshttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_citations_lacking_titles Wikipedia: Walter Sisulu https://ss.wikipedia.org/wiki/Walter_Sisulu Walter Max Ulyate Sisulu (18 Inkhwenkhweti 1912 - 5 Inkhwenyane 2003) bekasishoshovi abuye ngusopolitiki kanye nemholi welicembu le African National Congress (ANC) wase Ningizimu Afrika futsi abelilunga. Emkhatsini welibanga le-ANC-Nobhala Jikelele (1949-1954) kanye neSekela laMengameli we-ANC (1991-1994), wamangalelwa No. Ningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Ningizimu_Afrika Sopolitikihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Sopolitiki Wikipedia: Oliver Tambo https://ss.wikipedia.org/wiki/Oliver_Tambo Oliver Reginald Kaizana Tambo (27 October 1917 24 April 1993) bekangusopolitiki licembu le African National Congress (ANC) kusukela nga-1967 kuya ku-1991. Tambo watalwa eNingizimu Afrika kantsi ulwe nelubandlululo impilo yakhe yonke. Ningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Ningizimu_Afrika Sopolitikihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Sopolitiki Wikipedia: Tim Jenkin https://ss.wikipedia.org/wiki/Tim_Jenkin Timothy Peter Jenkin (watalwa nga-1948) ungumbhali wase Ningizimu Afrika, lobekangumlweli welubandlululo kantsi waphindze waboshiwa ngenca yekhubhala ngetepolitiki. Watiwa kakhulu ngekubaleka kwakhe ejele lasePitoli nga-1979 (incenye yePitoli Central Prison complex), kanye naStephen Lee na-Alex Moumbaris. Ningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Ningizimu_Afrika Sopolitikihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Sopolitiki Wikipedia: Thomas Mtobi Mapikela https://ss.wikipedia.org/wiki/Thomas_Mtobi_Mapikela Thomas Mtobi Mapikela (1869-1945) bekangulomunye webasunguli be-South African Native National Congress leyasungulwa nga-1912 futsi, nga-1923, yaba yi-African National Congress. Bekangumbati ngemsebenti wakhe, kepha ngekushesha wadlala indzima lebalulekile kutembusave, kantsi watiwa ngekufaka sandla ekutfoleni intsandvo yelinyenti eNingizimu Afrika. Indlu yaseMapikela kanye nekubaluleka kwayohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Thomas_Mtobi_Mapikela#Indlu_yaseMapikela_kanye_nekubaluleka_kwayo Wikipedia: Fikile Mbalula https://ss.wikipedia.org/wiki/Fikile_Mbalula Fikile April Mbalula (watalwa mhlaka 8 Apreli 1971) ungusopolitiki wase Ningizimu Afrika lobekangumabhalane jikelele we African National Congress (ANC) kusukela ngaDisemba 2022. BekanguNdvuna yeKhabhinethi emkhatsini wa-2010 na-2023, kantsi uphidze waba nguNdvunankulu yetekutfutsa kusukela nga-2019 kuya ku-2023. Ningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Ningizimu_Afrika Sopolitikihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Sopolitiki Wikipedia: Ace Magashule https://ss.wikipedia.org/wiki/Ace_Magashule Elias Sekgobelo "Ace" Magashule ( 3 Novemba 1959) ngusopolitiki wase Ningizimu Afrika lobekangumlweli welubandlululo lowasebenta njengaNobhala Jikelele we African National Congress (ANC), emkhatsini waDisemba 2017 kwate kwabekwa kwakhe esikhundleni mhlaka-3 Meyi 2021. Bekangundvunankhulu we Free State, lesinye setifundza letiyimfica tase Ningizimu Afrika, kusukela nga-2009 kuya ku-2018, futsi watiwa ngekutsi unemandla ku-ANC esifundzeni sakubo. Ningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Ningizimu_Afrika Sopolitikihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Sopolitiki Wikipedia: Frank Bladin https://ss.wikipedia.org/wiki/Frank_Bladin Francis Masson Bladin, (26 Agasti 1898 - 2 Indlovana 1978) bekangumphatsi wetemphi wase-Australia lobekangumholi lomkhulu we Royal Australian Air Force (RAAF). Watalelwa endzaweni yasemakhaya yaseVictoria, waphotfula eRoyal Military College, Duntroon, ngemnyaka wa 1920. Sopolitikihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Sopolitiki Wikipedia: Bugebengu eNingizimu Afrika https://ss.wikipedia.org/wiki/Bugebengu_eNingizimu_Afrika Lzinga lebugebengu eNingizimu Afrika lifaka phakatsi bonkhe bugebengu lobunebudlova nalobungasibo budlova lobwenteka eveni laseNingizimu Afrika, nobe ngalenye indlela lobusemkhatsini wemandla alo. Uma kucatsaniswa nalamanye emave iNingizimu Afrika inelinani lelisetulu lebugebengu lobunebudlova futsi yatiwa ngekutsi inelinani leliphakeme kakhulu lekubulala emhlabeni wonkhe. Wikipedia: Amos Masondo https://ss.wikipedia.org/wiki/Amos_Masondo Nkosiyakhe Amos Masondo ( 21 Apreli 1953) ngusopolitiki wase Ningizimu Afrika, losebente njengeSihlalo we-National Council of Provinces yase Ningizimu Afrika kusukela mhlaka 23 Inkhwenkhweti 2019. Bekangumphatsi welidolobha laseJozi, emkhatsini waDisemba 2000 na-2011. Ningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Ningizimu_Afrika Sopolitikihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Sopolitiki Wikipedia: Sylvia Lucas https://ss.wikipedia.org/wiki/Sylvia_Lucas Sylvia Elizabeth Lucas ( 22 Apreli 1964) ungusekela Sihlalo we-National Council of Provinces eNingizimu Afrika, ngemuva kwekutsatsa sikhundla mhlaka 23 Inkhwenkhweti 2019. Kusukela ngo-2013 kuya ku-2019, waba nguNdvunankhulu wesine wesifundza sase Northern Cape. Ningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Ningizimu_Afrika Sopolitikihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Sopolitiki Wikipedia: Félix Houphouët-Boigny https://ss.wikipedia.org/wiki/F%C3%A9lix_Houphou%C3%ABt-Boigny Félix Houphouët-Boigny (18 October 1905 - 7 December 1993), lophindze atiwe ngaPapa Houphouet noma Le Vieux ("Lomdzala"), bekangusopolitiki wase-Ivory Coast, kantsi bekangudokotela ngembi kwekutsi abe ngumengameli wekucala wase-Ivory Coast, kusukela nga-1960 kwate kwaba sekufeni kwakhe nga-1993. Indvuna yesive, wasebenta njengemsiti wetekwelashwa, umholi wenyonyane, kanye nemlimi ngaphambi kwekutsi akhetfwe ePhalamende yaseFulansi. Sopolitikihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Sopolitiki Wikipedia: African Congress for Transformation https://ss.wikipedia.org/wiki/African_Congress_for_Transformation I-African Congress for Transformation (ACT) licembu lepolitiki laseNingizimu Afrika lelasungulwa ngenyanga yeNgci nga-2023 ngulobekangundvunankhulu we Free State Ace Magashule, futsi wacosha umphatsi we Hawks Berning Ntlemeza.https://www. Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/African_Congress_for_Transformation#Tinkomba Wikipedia: Mxolisi Dukwana https://ss.wikipedia.org/wiki/Mxolisi_Dukwana Mxolisi Abraham Dukwana (watalwa mhlaka 14 Inyoni 1964) ungusopolitiki wase Ningizimu Afrika kantsi bekanguNdvunankhulu wesikhombisa wesifundza seFree State kusukela ngenyanga yeNdlovana 2023. Uphindze waba nguSihlalo weSifundza we Free State yelicembu lakhe lepolitiki, i-African National Congress (ANC), kusukela ngaJanuary 2023. Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Mxolisi_Dukwana#Tinkomba Wikipedia: Kholeka Gcaleka https://ss.wikipedia.org/wiki/Kholeka_Gcaleka Nompilo Kholeka Gcaleka ngummeli wase Ningizimu Afrika kantsi uphindze abengumvikeli wemphakatsi wase Ningizimu Africa. Ungumuntfu wesihlanu kubamba lesikhundla ngemuva kwekungena esikhundleni sa Busisiwe Mkhwebane. Ningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Ningizimu_Afrika Sopolitikihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Sopolitiki Wikipedia: 2023 Umlilo wesakhiwo saseGoli https://ss.wikipedia.org/wiki/2023_Umlilo_wesakhiwo_saseGoli Ngamhlaka 31 Ingci 2023 ngo 01:30 SAST, umlilo wagcwala sakhiwo eJozi, eNingizimu Afrika, wabulala bantfu labangu-74 waphindze walimata labanye labangu-52.https://edition. Tintfo letentekahttps://ss.wikipedia.org/wiki/2023_Umlilo_wesakhiwo_saseGoli#Tintfo_letenteka Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/2023_Umlilo_wesakhiwo_saseGoli#Tinkomba Wikipedia: Antonio Faraó https://ss.wikipedia.org/wiki/Antonio_Fara%C3%B3   Umsebentihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Antonio_Fara%C3%B3#Umsebenti Imiklomelohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Antonio_Fara%C3%B3#Imiklomelo Umlandvo wetincwadzihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Antonio_Fara%C3%B3#Umlandvo_wetincwadzi Wikipedia: Zhong Shanshan https://ss.wikipedia.org/wiki/Zhong_Shanshan Zhong Shanshan ( watalwa ngenyanga yeNgongoni ngemnyaka wa 1954) ngusomabhizinisi waseShayina. Bosomabhizinisihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Bosomabhizinisi Wikipedia: Gwede Mantashe https://ss.wikipedia.org/wiki/Gwede_Mantashe Samson Gwede Mantashe (watalwa mhlaka 21 Inhlaba 1955) ungusopolitiki wase Ningizimu Afrika kantsi wacala ngekuba ngumholi wetinyonyane kwatsi ngekuhamba kwesikhatsi wangenela tepolitiki waba iNdvuna yeMitfombo yeMaminerali kanye Nemandla. BekanguNdvuna yeMitfombo yeMaminerali kusukela ngaFebhuwari 2018 kuya kuMeyi 2019, ngesikhatsi kwakhiwa iphothifoliyo yakhe. Iminyaka yebuncane nekufundzahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Gwede_Mantashe#Iminyaka_yebuncane_nekufundza Wikipedia: Jeff Radebe https://ss.wikipedia.org/wiki/Jeff_Radebe Jeffrey Thamsanqa Radebe Lophindze atiwe nga Jeff Hadebe (watalwa mhlaka 18 Indlovana 1953) ungusopolitiki kanye nasomabhinizini wase Ningizimu Afrika lowagcina kubekwa njengeNdvuna yeMandla nguCyril Ramaphosa mhlaka 26 Indlovana 2018. Wakhonta kuhulumende wase Ningizimu Afrika njengeNdvuna yeMengameli kusukela nga-2014 kuya ku-2018. Imfundvo kanye nekuphilahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Jeff_Radebe#Imfundvo_kanye_nekuphila Wikipedia: Enver Surty https://ss.wikipedia.org/wiki/Enver_Surty Mohamed Enver Surty (watalwa mhlaka 15 Ingci 1953) ungusopolitiki kanye neMmeli wase Ningizimu Afrika lowasebenta njengelisekela leNdvuna Yetemfundvo Lesisekelo kuKhabhinethi yeMengameli Cyril Ramaphosa kusukela nga-2009 kuya ku-2019. Kantsi ubuye abe lilunga le-African National Congress. Ningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Ningizimu_Afrika Sopolitikihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Sopolitiki Wikipedia: Angie Motshekga https://ss.wikipedia.org/wiki/Angie_Motshekga Matsie Angelina Motshekga Lophindze atiwe njenga Angie Motshekga (watalwa mhlaka 19 Inhlaba 1955) ungusopolitiki kantsi iphindze abe ngundvunankule wetemfumdvo yemabanga laphansi e Ningizimu Afrika.Usebenta njengeNdvuna Yetemfundvo Lesisekelo kusukela ngaMeyi 2009. Imphilo yakhe yekucala kanye nemsebenti wakhe wekufundzisahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Angie_Motshekga#Imphilo_yakhe_yekucala_kanye_nemsebenti_wakhe_wekufundzisa Wikipedia: Bathabile Dlamini https://ss.wikipedia.org/wiki/Bathabile_Dlamini Bathabile Dlamini (watalwa mhlaka 10 Inyoni 1962) ungusopolitiki wase Ningizimu Afrika lobekangumengameli we African National Congress (ANC) Women's League kusukela nga-2015 kuya ku-2022. Ngaphambilini bekanguNdvunankulu yeMengameli yeBesifazane kusukela nga-2018 kuya ku-2019 kanye neNdvuna Yekutfutfukiswa kweMphakatsi kusukela nga-2010 kuya ku-2018. Ningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Ningizimu_Afrika Sopolitikihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Sopolitiki Wikipedia: Susan Shabangu https://ss.wikipedia.org/wiki/Susan_Shabangu Susan Shabangu ( 28 Indlovana 1956) ungusopolitiki wase Ningizimu Afrika lobe lilunga lephalamende lelimele i-African National Congress kusukela ngaMeyi 1994. Ngaphambilini bekabambe sikhundla sekuba nguNdvunankule Yekutfutfukiswa kweMphakatsi. Ningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Ningizimu_Afrika Sopolitikihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Sopolitiki Wikipedia: Lindiwe Zulu https://ss.wikipedia.org/wiki/Lindiwe_Zulu Lindiwe Daphney Zulu (watalwa mhlaka 21 Apreli 1958) ungusopolitiki wase Ningizimu Afrika katsi uphindze abe nguNdvunankulu Yekutfutfukiswa Kwemmango. Ngaphambi kwekutsi akhetfwe kulelohhovisi ngaMeyi 2019, bekanguNdvuna Yekutfutfukiswa Kwemabhizinisi Lamancane kusukela nga-2014 kuya ku-2019. Imphilo yasebuntfwanenihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Lindiwe_Zulu#Imphilo_yasebuntfwaneni Wikipedia: Joan Chamorro https://ss.wikipedia.org/wiki/Joan_Chamorro Joan Chamorro (watalwa ngemnyaka wa 1962) ngumculi we-jazz waseSpain kantsi uphindze abe nguthishela wemculo. Udlala i-saxophone, i-clarinet, i-flaut, i-cornet kanye ne-double bass. Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Joan_Chamorro#Tinkomba Wikipedia: Mkhuleko Hlengwa https://ss.wikipedia.org/wiki/Mkhuleko_Hlengwa Mkhuleko Hlengwa (watalwa mhlaka 12 Inhlaba 1987) ungusopolitiki wase Ningizimu Afrika losebenta njengelilunga leSigungu saVelonkhe se-Inkatha Freedom Party (IFP). Uphindze abengusihlalo weKomidi Lechubekako yePhalamende ye-Public Accounts (SCOPA). Bosopolitikihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Bosopolitiki Ningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Ningizimu_Afrika Wikipedia: I-Inkatha Freedom Party https://ss.wikipedia.org/wiki/I-Inkatha_Freedom_Party I-Inkatha Freedom Party (Zulu: , IFP) licembu lepolitiki laseNingizimu Afrika, lelingulelinye lelidlale indzima lenkulu kutepolitiki nemladvo walelalive. Nanobe libhaliswe njengelicembu lesive, litfole imphumelelo lencane kuwo wonke emakhetfo lake abanjwa ngaphandle kwesifundza sayo saseKwaZulu-Natal. Ningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Ningizimu_Afrika Sopolitikihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Sopolitiki Wikipedia: Inkatha Freedom Party https://ss.wikipedia.org/wiki/Inkatha_Freedom_Party Inkatha Freedom Party (Zulu: , IFP) licembu lepolitiki laseNingizimu Afrika, lelingulelinye lelidlale indzima lenkulu kutepolitiki nemladvo walelalive. Nanobe libhaliswe njengelicembu lesive, litfole imphumelelo lencane kuwo wonke emakhetfo lake abanjwa ngaphandle kwesifundza sayo saseKwaZulu-Natal. Ningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Ningizimu_Afrika Sopolitikihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Sopolitiki Wikipedia: Joe Modise https://ss.wikipedia.org/wiki/Joe_Modise Johannes "Joe" Modise (23 Inkhwenkhweti 1929 - 26 Lweti 2001) bekangusopolitiki wase Ningizimu Afrika aphindze abe ngulomunye lowasungula uMkhonto we Sizwe, libutfo lemphi le-African National Congress, kantsi uphindze waba ngumholi wayo lowasebenta sikhatsi lesidze ngesikhatsi isekudzingisweni. Modise bekalisekela la Joe Slovo kanye naChris Hani ngetikhatsi letehlukene. Kungenela tepolitikihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Joe_Modise#Kungenela_tepolitiki Wikipedia: Raymond Mhlaba https://ss.wikipedia.org/wiki/Raymond_Mhlaba Raymond Mphakamisi Mhlaba (Indlovana 12, 1920 - Indlovana 20, 2005) bekangusopolitiki abuye alwa nembuso welubandlululo, umKhomanisi futsi angumholi we African National Congress (ANC) futsi abengundvunankhulu wekucala wase Eastern Cape. Mhlaba wacitsa iminyaka lengu-25 asejele. Ningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Ningizimu_Afrika Sopolitikihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Sopolitiki Wikipedia: Kobie Coetsee https://ss.wikipedia.org/wiki/Kobie_Coetsee Hendrik Jacobus Coetsee (19 April 1931 - 29 July 2000), Bekangusopoliki kanye nemholi welicembu iNational Party e Ningizimu Afrika, kantsi ube ngulabanye bebaholi belibandlululo ngesikhatsi sengucuko kwelive kwentsandvo yelinyenti. Umlandvo Wekuphilahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Kobie_Coetsee#Umlandvo_Wekuphila Wikipedia: Wilton Mkwayi https://ss.wikipedia.org/wiki/Wilton_Mkwayi Wilton Zimasile Mkwayi (17 Disemba 1923 - 24 Kholwane 2004) bekangulabanye bebalandzeli lebaphindze babe baholi beliphiko lweMkhonto weSizwe ku African National Congress. Kantsi bekaphindze abengulomunye wemalunga lasitfupha ekucala e-Umkonto weSizwe kutsi atfunyelwe ekucecesheni imphi. Imphilo yakhe yasebuntfwanenihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Wilton_Mkwayi#Imphilo_yakhe_yasebuntfwaneni Umsebenti wetembusavehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Wilton_Mkwayi#Umsebenti_wetembusave Wikipedia: Siphiwe Nyanda https://ss.wikipedia.org/wiki/Siphiwe_Nyanda Siphiwe Nyanda (watalwa ngemnyaka wa 1950) ngusopolitiki lophindze abekangumholi lowendlulile wembutfo wetempi wase Ningizimu Afrika futsi angumuntfu wepolitiki. Abelilunga le-Mkhonto we Sizwe futsi bekangumholi we-South African National Defence Force kusukela nga-1998 kuya ku-2005, i-Minister of Communications kusukela nga-2009 kuya ku-2010 futsi wabekwa njengelilunga lebhodi ye-Denel ngenyanga yeNkhwenkhweti nga-2018. Ningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Ningizimu_Afrika Sopolitikihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Sopolitiki Wikipedia: Themba Godi https://ss.wikipedia.org/wiki/Themba_Godi Nelson Themba Godi (watalwa mhlaka 10 Ingci 1966) ngusopolitiki wase Ningizimu Afrika lobekalilunga leSigungu saVelonkhe. Kantsi wamiswa esikhundleni sakhe Njengelisekela lemholi wephalamende we Pan-Africanist Congress of Azania, ngumengameli we-PAC, Motsoko Pheko, ngenyanga yeNyoni ngemnyaka wa 2006. Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Themba_Godi#Tinkomba Wikipedia: Travis King https://ss.wikipedia.org/wiki/Travis_King   Sopolitikihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Sopolitiki Wikipedia: Cape Town https://ss.wikipedia.org/wiki/Cape_Town Cape Town inhloko-dolobha yomthetho yaseNingizimu Afrika. Yidolobha elidala kunawo wonke ezweni futhi ikomkhulu lePhalamende laseNingizimu Afrika. IRiphabhulikhi yeNingizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:IRiphabhulikhi_yeNingizimu_Afrika Wikipedia: Sitsembu https://ss.wikipedia.org/wiki/Sitsembu Sitsembu ngumkhuba wekushada nebantfu labanyenti. Kantsi loku kuvame kutsii Indvodza ishade nebafati labangetulu kwamunye ngesikhatsi sinye. Wikipedia: Jona Lomu https://ss.wikipedia.org/wiki/Jona_Lomu Jona Tali Lomu MNZM (12 Inkhwenkhweti 1975 - 18 Lweti 2015) bekangumdlali we rugby wase New Zealand. Lomu utsatfwa njengemdlali wekucala wemhlaba we-rugby kudvuma atiwe umhlaba wonke, kantsi lokudvula kwakhe kwaba nemtselela lomkhulu kulomdlalo. Temidlalohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Temidlalo Wikipedia: Freedom Front Plus https://ss.wikipedia.org/wiki/Freedom_Front_Plus I-Freedom Front Plus licembu lepolitiki laseNingizimu Afrika lelasungulwa nga-1994. Lelicembu lholwa ngu Pieter Groenewald. Tepolitikihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Tepolitiki Wikipedia: Richard Roundtree https://ss.wikipedia.org/wiki/Richard_Roundtree Richard Roundtree (July 9, 1942 - October 24, 2023) bekangumdlali wemafilimu kanye namabonakudze waseMelika, lowatiwa ngekutsi "ngemlingisi wekucala lomnyama" ngekudlala kwakhe umseshi John Shaft ku-movie yango-1971 i-Shaft, kanye netincenye tayo letine, letikhishwe emkhatsini wa-1972 na-2019. Tweedle, Sam, "I'm Just Talkin' About Shaft (And We Can Dig It)," Confessions of a Pop Culture Addict, Internet website , accessed August 20, 2014. Bosatiwakohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Bosatiwako Wikipedia: Esther Mahlangu https://ss.wikipedia.org/wiki/Esther_Mahlangu   Articles with hCardshttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Articles_with_hCards Bosatiwakohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Bosatiwako Wikipedia: Bantfu basive semaNdebele aseNingizimu https://ss.wikipedia.org/wiki/Bantfu_basive_semaNdebele_aseNingizimu Ema-AmaNdebele licembu lebantfu labavela INingizimu Afrika labakhuluma isiNdebele. Linyenti labo litfolaka etifundzeni tase Mpumalanga, eGauteng, Limpopo, kanye nasenyakatfo-Mpumalanga yeNingizimu Afrika. Iningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Iningizimu_Afrika Wikipedia: I-Indian National Congress https://ss.wikipedia.org/wiki/I-Indian_National_Congress I-Indian National Congress (INC), Licembu letepolitiki laseNdiya lelasungulwa ngemnyaka wa-1885. Kantsi liyinhlangano yekucala yekulwa nembuso welibandlululu waseBrithani e-Asia. Pages with reference errorshttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_reference_errors Tembangavehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Tembangave Wikipedia: I-Democratic Alliance (i-South Africa) https://ss.wikipedia.org/wiki/I-Democratic_Alliance_(i-South_Africa) I-Democratic Alliance (DA; ngeAfrikaans ) licembu lepolitiki lase Ningizimu Afrika, kantsi lilicembu leliphikisana ne-African National Congress (ANC). Lelicembu lihlala lesemkhatsini futsi libitwa ngekutsi yi-centre-left kanye ne-centre'right policies. Tembangavehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Tembangave Wikipedia: I-African Christian Democratic Party https://ss.wikipedia.org/wiki/I-African_Christian_Democratic_Party I-African Christian Democratic Party (ACDP) licembu lepolitiki lase Ningizimu Afrika lelasungulwa ngemnyaka wa 1993. Lilicembu likholelwa ekubuseni ngnkambu yebuKrestu letisekelwe etimisweni teliBhayibheli. Tembusavehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Tembusave Wikipedia: I-United Democratic Movement https://ss.wikipedia.org/wiki/I-United_Democratic_Movement I-United Democratic Movement (UDM) licembu lepolitiki lase Ningizimu Afrika lelasungulwa ngumholi we-National Party, Roelf Meyer. Kantsi ngekuhamba kwesikhatsi Meyer walishiya lelicumbu wajoyina licembu le -African National Congress kanye ne-Transkei homeland, Jenerali Bantu Holomisa, kanye nelilunga le-ANC Executive Committee, John Taylor. Tembusavehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Tembusave Wikipedia: Inhlangano Yekugucula Bantfu base-Afrika https://ss.wikipedia.org/wiki/Inhlangano_Yekugucula_Bantfu_base-Afrika I-African Transformation Movement (ATM) licembu lepolitiki INingizimu Afrika leliholwa ngu Vuyolwethu Zungula. Lelicembu likholelwa etimisweni telibhayibheli kantsi lasungulwa ngekusekelwa yi-South African Council of Messianic Churches in Christ (SACMCC). Tembangavehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Tembangave Wikipedia: IGOOD https://ss.wikipedia.org/wiki/IGOOD I-GOOD licembu lepolitiki lase Ningizimu Afrika lelasungulwa ngaDisemba 2018. Patricia de Lille names her party 'Good'. Tembangavehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Tembangave Wikipedia: Licembu Lenkhululeko Yesive https://ss.wikipedia.org/wiki/Licembu_Lenkhululeko_Yesive I-National Freedom Party (NFP) licembu lepolitiki lase Ningizimu Afrika. Lelicembu lasungulwa mhlaka 25 Januwari 2011 ngu Zanele kaMagwaza-Msibi, lobekangusihlalo I-Inkatha Freedom Party (IFP), kantsi walicala kanye nalamanye emalunga e-IFP. Tembangavehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Tembangave Wikipedia: I-African Independent Congress https://ss.wikipedia.org/wiki/I-African_Independent_Congress I-African Independent Congress (AIC) Ngulelinye lemacembu lamancane epolitiki laseNingizimu Afrika. Lelicembu lasungulwa eMatatiele mhlaka 12 Disemba 2005, bekungumkhankhaso wekubhikisha ngekuphikisana nendzawo yalendzawo lesemkhatsini wemincele yesifundza sase-Eastern Cape kunaseKwaZulu-Natal ngenca yeSichibiyelo se-12 seMtsetfosisekelo waseNingizimu Afrika lesabekwa nguhulumende we-ANC. Tembangavehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Tembangave Wikipedia: I-Congress of the People https://ss.wikipedia.org/wiki/I-Congress_of_the_People I-Congress of the People (COPE) licembu lepolitiki lase Ningizimu Afrika lelasungulwa ngemnyaka wa-2008 ngemalunga e-African National Congress (ANC) labafaka phakatsi Mosiuoa Lekota, Mbhazima Shilowa kanye na Mluleki George . Lelicembu lamenyetelwa ngemuva kwemhlangano wavelonkhe lobewubanjelwe eSandton mhlaka 1 Novemba 2008, futsi lasungulwa emhlanganweni lobewubanjwe eBloemfontein mhlaka 16 Disemba 2008. Tembangavehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Tembangave Wikipedia: I-Pan Africanist Congress yase-Azania https://ss.wikipedia.org/wiki/I-Pan_Africanist_Congress_yase-Azania I-Pan Africanist Congress of Azania (leyatiwa ngekutsi I-PAC Africanista Congress (PAC) licembu lepolitiki laseNingizimu Afrika , kantsi ngulelinye lemacembu etepolitiki leladlala indzima lenkulu ekulweni nenkhululeko yebantfu labamnyama. Lelicembu lasungulwa nguRobert Sobukwe, ngemuva kwekushiya licembu le I-African National Congress (ANC) ngemnyaka wa-1959, njengoba i-PAC beyimelene ne-ANC "live ngelabo bonkhe labahlala kulo labamhlophe nalabamnyama" futsi bebangavumelani nembono webuhlanga lobunyenti, esikhundleni saloko belikhutsata iNingizimu Afrika lesekelwe ebuveni base-Afrika. Tembangavehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Tembangave Wikipedia: I-Al Jama-ah https://ss.wikipedia.org/wiki/I-Al_Jama-ah I-Al Jama-ah (Arabic الجماعة, lit. ') licembu lepolitiki lase Ningizimu Afrika. Tembangavehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Tembangave Wikipedia: Sento https://ss.wikipedia.org/wiki/Sento I-ActionSA licembu lepolitiki lase Ningizimu Afrika lelasungulwa ngu-Herman Mashaba ngo 2020, lobekangumphatsi welidolobha laseJozi, ngekushesha ngemuva kwekutsi ashiye I-Democratic Alliance. Wikipedia: Sivumelwane Selubandlululo https://ss.wikipedia.org/wiki/Sivumelwane_Selubandlululo I-Patriotic Alliance (PA) licembu lepolitiki lase Ningizimu Afrika, lelasungulwa nga-2013 ngu-Gayton McKenzie na-Kenny Kunene, lobekanguthishela wesiNgisi lowaba ngumtsengisi.Lelicembu ngalesikhatsi limemetela kutsi lihlose kuhlanganyela elukhetfweni lwavelonkhe kanye nelwesifundza lwanga-2014 eNingizimu Afrika, ngekunaka kakhulu sifundza sase Western Cape, nanobe litawuphindze lifune kuba khona eFree State, eGauteng, INyakatfo yeKapa nase North West. Pages with reference errorshttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Pages_with_reference_errors Tembangavehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Tembangave Wikipedia: Indzawo Yekwetfula Tinsita https://ss.wikipedia.org/wiki/Indzawo_Yekwetfula_Tinsita I-Forum 4 Service Delivery (F4SD) licembu lepolitiki lase INingizimu Afrika lelasungulwa ngemnyaka wa-2015 kute kucatululwe tinkinga letifana nemanti, kuhlanta, tindlu, imitsetfo yekufika, imfundvo kanye nebantfwana labaya esikolweni ngaphandle kweticatfulo. Lelicembu labhalisa kutsi litawuncintisana elukhetfweni lwabomasipala baseNingizimu Afrika lwanga-2016 etifundzeni letisihlanu: iNyakatfo yeNshonalanga, iMpumalanga, iNorthern Cape, I-Gauteng neLimpopo. Tembangavehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Tembangave Wikipedia: Bantfu Bantfu Labakhulu https://ss.wikipedia.org/wiki/Bantfu_Bantfu_Labakhulu I-Bantu Batho Congress licembu lepolitiki lase Ningizimu Afrika lelasungulwa ngu-Philani 'PG' Mavundla.Lelicembu litibita ngekutsi yi-Afrocentric, Pan-Africanist kanye ne-feminist revolutionary movement. Tembangavehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Tembangave Wikipedia: African People's Convention https://ss.wikipedia.org/wiki/African_People%27s_Convention I-African People's Convention licembu lepolitiki lase Ningizimu Afrika lelasungulwa ngu-Themba Godi,nga 2007 lobekangumsekela wemholi we-Pan-Afriqueist Congress of Azania (PAC) ngemtsetfo wekwewela phansi, mhlaka 4 Inyoni 2007. Godi wahamba kanye nabameleli lababili kuphela be-PAC, I-Eastern Cape MPL Zingisa Mkabile kanye I-Gauteng MPL Malesela Ledwaba. Tembangavehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Tembangave Wikipedia: Independent Civic Organisation of South Africa https://ss.wikipedia.org/wiki/Independent_Civic_Organisation_of_South_Africa I-Independent Civic Organisation of South Africa (ISANCO) licembu lelincane lepolitiki lase INingizimu Afrika Yasungulwa ngu Truman Prince, lobekangumphatsi weKaroo District Municipality, lowacoshwa I-African National Congress (ANC) nga-2006. Wabuyiselwa esikhundleni sekuba ngumphatsi wamasipala ngumkhandlu wamasipala ngenyanga yeNhlaba, emnyakeni wa 2007, ngemuva kwemphi yetemtsetfo lendze, kepha wacoshwa esikhundleni sakhe ngenyanga yeNgci ngalowo mnyaka ngelukhetfo lwesifundza. Tembangavehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Tembangave Wikipedia: I-Cape Coloured Congress https://ss.wikipedia.org/wiki/I-Cape_Coloured_Congress I-Cape Coloured Congress licembu lepolitiki lase Ningizimu Afrika leliholwa ngu-Fadiel Adams, umsunguli we-Gatvol Capetonian Movement. Lelicembu lasungulwa ngenyanga yeNgci 2020 futsi ligcile etindzabeni letitsintsa bantfu labamnyama baseNingizimu Afrika eWestern Cape. Tembangavehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Tembangave Wikipedia: I-United Christian Democratic Party https://ss.wikipedia.org/wiki/I-United_Christian_Democratic_Party I-United Christian Democratic Party licembu lelincane lepolitiki INingizimu Afrika Yasungulwa ngu Lucas Mangope, umholi we-Bophuthatswana Bantustan nga-1997, njengentfo lelandzela i-Tswana National Party, futsi beyiholwa nguye eminyakeni lelishumi nesihlanu yekucala yekuphila kwayo. Mavis Matladi wakhetfwa njengemholi wayo mhlaka 29 Januwari 2011 ngemuva kwekucoshwa kwa Mangope. Tembangavehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Tembangave Wikipedia: Team Sugar South Africa https://ss.wikipedia.org/wiki/Team_Sugar_South_Africa I-Team Sugar licembu lepolitiki lase Ningizimu Afrika lelisenyakatfo yeKwaZulu-Natal. I-Economic Freedom Fighters yacala kusebenta njengenhlangano yetisebenti kanye neyetenhlalakahle lebeyinaka kakhulu emalungelo etisebenti tasemafektri. Imiphumela yelukhetfohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Team_Sugar_South_Africa#Imiphumela_yelukhetfo Wikipedia: I-Plaaslike Besorgde In dominante https://ss.wikipedia.org/wiki/I-Plaaslike_Besorgde_In_dominante I-Plaaslike Besorgde In dominante (Concerned Local Residents) licembu lelincane lepolitiki lelisedolobheni laseGeorge, INingizimu Afrika Lelicembu ligcile enkhohlakalweni, futsi langenela lukhetfo lwaMasipala lwanga-2016, latfola 3.3% wemavoti ekumelwa endzaweni yaseGeorge, futsi latfola tihlalo letimbili kuMasipala wasendzaweni yaseGeorge. Tembangavehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Tembangave Wikipedia: Bolsheviks Party of South Africa https://ss.wikipedia.org/wiki/Bolsheviks_Party_of_South_Africa I-Bolshevik Party yase Ningizimu Afrika licembu lepolitiki lase Ningizimu Afrika lelisedolobheni lase Limpopo. Ikhankasela kutsi kube nekulingana, nekutsi indzawo yaseMoutse isuswe eLimpopo iye esifundzeni saseMpumalanga. Tembangavehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Tembangave Wikipedia: I-United Independent Movement https://ss.wikipedia.org/wiki/I-United_Independent_Movement I-United Independent Movement (UIM) licembu lepolitiki lase INingizimu Afrika lelasungulwa ngu-Neil de Beer, lobekangumeluleki wetekuphepha wa-Nelson Mandela futsi lobekangumsebentisi we-Mkhonto we Sizwe. Lelicembu lacalwa njengenhlangano yemphakatsi ngemuva kwekutsi de Beer alahlekelwe kukholwa I-African National Congress (ANC). Kuceceshwahttps://ss.wikipedia.org/wiki/I-United_Independent_Movement#Kuceceshwa Imikhankaso yelukhetfohttps://ss.wikipedia.org/wiki/I-United_Independent_Movement#Imikhankaso_yelukhetfo Wikipedia: Lushintjo Lentsandvo yelinyenti Lase-Afrika https://ss.wikipedia.org/wiki/Lushintjo_Lentsandvo_yelinyenti_Lase-Afrika I-African Democratic Change (ADeC) licembu lepolitiki lase Ningizimu Afrika. Yasungulwa mhlaka 1 Disemba 2017 ngu Makhosi Khoza, lobekake waba lilunga lePhalamende le-African National Congress. Kuceceshwahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Lushintjo_Lentsandvo_yelinyenti_Lase-Afrika#Kuceceshwa Wikipedia: Inhlangano Yetakhamuti Letincono https://ss.wikipedia.org/wiki/Inhlangano_Yetakhamuti_Letincono I-Better Residents Association licembu lelincane lepolitiki laseNingizimu Afrika lelasungulwa ngemalunga I-African National Congress langenetiseki nga-2011. Lelicembu lacalwa kwakhiwa njenge-Bushbuckridge Residents Association, lelicembu lashintja ligama lalo kute likwati kubamba lukhetfo kuto tonkhe tifundza. Kukhatsatekahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inhlangano_Yetakhamuti_Letincono#Kukhatsateka Wikipedia: Inhlangano yebantfu base-Azanian https://ss.wikipedia.org/wiki/Inhlangano_yebantfu_base-Azanian I-Azanian People's Organisation (AZAPO) yinhlangano yenkhululeko kanye nepolitiki yase Ningizimu Afrika kanye nelicembu lepolitiki. Ngulenye yemacembu etembusave leyadlala indzima lenkulu ekulweni nembuso welibandlululo. Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inhlangano_yebantfu_base-Azanian#Umlandvo Wikipedia: Azanian People's Organisation https://ss.wikipedia.org/wiki/Azanian_People%27s_Organisation I-Azanian People's Organisation (AZAPO) yinhlangano yenkhululeko kanye nepolitiki yase Ningizimu Afrika kanye nelicembu lepolitiki. Ngulenye yemacembu etembusave leyadlala indzima lenkulu ekulweni nembuso welibandlululo. Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Azanian_People%27s_Organisation#Umlandvo Wikipedia: Abram Onkgopotse Tiro https://ss.wikipedia.org/wiki/Abram_Onkgopotse_Tiro   Kufahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Abram_Onkgopotse_Tiro#Kufa Wikipedia: Kudutjulwa kwase Lewiston nga-2023 https://ss.wikipedia.org/wiki/Kudutjulwa_kwase_Lewiston_nga-2023 Kudutjulwa kwebantfu base-Lewiston nga-2023 Kudutjulwa kabili lokwenteka mhlaka-25 Imphala 2023, etindzaweni letimbili eLewiston, e-Maine, eMelika, kwafa bantfu labangu-19 kufaka phakatsi umdubuli kwalimala labanye labangu-13. Umdlalo wekucala wekudubula wenteka endzaweni yekubhola ngesikhatsi semdlalo we-youth league, kantsi umdlalo wesibili wekudubula kwenteka ngemuva kwemizuzu letsite endzaweni yekudlela. Temhlabahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Temhlaba Wikipedia: Setha mobil https://ss.wikipedia.org/wiki/Setha_mobil Ukufunda ngemoto kuyinqubo yokufunda eyenziwa ngumuntu ukuze athole amakhono nolwazi oludingekayo ukushayela imoto enezithuthuthu, ikakhulukazi imoto. Phakathi nenqubo yokufunda imoto, abantu bazofunda izici ezihlukahlukene ezihlobene nokushayela, okuhlanganisa ukuqonda imithetho yomgwaqo, izimpawu zomgwaqo, izindlela zokushayela ngokuphephile, nolwazi lokusebenzisa imoto ngendlela efanele. Wikipedia: Jovia Mutesi https://ss.wikipedia.org/wiki/Jovia_Mutesi Jovia Mutesi (watalwa nga-1992) uyindlovukati yesihlanu yebukhosi bakaBusoga kusukela nga-1939.Lodges count losses as Basoga observe sex taboo on royal wedding (msn. Imphilo yasebuntfwaneni kanye nemfundvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Jovia_Mutesi#Imphilo_yasebuntfwaneni_kanye_nemfundvo Umshadohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Jovia_Mutesi#Umshado Buka futsihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Jovia_Mutesi#Buka_futsi Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Jovia_Mutesi#Tinkomba Wikipedia: Anosibe Ambohiby https://ss.wikipedia.org/wiki/Anosibe_Ambohiby I-Anosibe Ambohiby yindzawo yasemakhaya leseMadagascar lekhashane ngemakhilomitha lasiphohlongo nenyakatfo-mpumalanga ye-Antaniditra. Kantsi lendzawo itfolakala emgodzini we-Ambohiby Massif. Kubusahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Anosibe_Ambohiby#Kubusa Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Anosibe_Ambohiby#Tinkomba Wikipedia: Cesar Chavez https://ss.wikipedia.org/wiki/Cesar_Chavez   Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Cesar_Chavez#Tinkomba Wikipedia: Takhiwo letiphangiwe eNingizimu Afrika https://ss.wikipedia.org/wiki/Takhiwo_letiphangiwe_eNingizimu_Afrika Takhiwo letiphangiwe eNingizimu Afrika takhiwo letingasasebenti nobe lesetihlala bantfu labangabhadali tinsitancanti. Kulesinye sikhatsi utfola kutsi bantfu bayakhokhela embani nemanti kanye nemali yamastandi kodvwa kuba khona bantfu labatsatsa letitimali ngekungemtsetfo. Wikipedia: 2023 Umlilo wesakhiwo saseJozi https://ss.wikipedia.org/wiki/2023_Umlilo_wesakhiwo_saseJozi Ngamhlaka 31 Ingci 2023 ngo 01:30 ebusuke umlilo wagcwala washisa sakhiwo eJozi estaladini sase Delvers, eNingizimu Afrika. Kantsi lomlilo wabulala bantfu labangu-77 waphindze walimata labanye labangu-52. Tintfo letentekahttps://ss.wikipedia.org/wiki/2023_Umlilo_wesakhiwo_saseJozi#Tintfo_letenteka Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/2023_Umlilo_wesakhiwo_saseJozi#Tinkomba Wikipedia: Zahara (umculi wase Ningizimu Afrika) https://ss.wikipedia.org/wiki/Zahara_(umculi_wase_Ningizimu_Afrika) Bulelwa Mkutukana (9 November 1987 – 11 December 2023), lowatiwa njenga Zahara, bekangumculi nembhali wetingoma wase Ningizimu Afrika. IRiphabhulikhi yeNingizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:IRiphabhulikhi_yeNingizimu_Afrika Umculihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Umculi Wikipedia: Randburg Library https://ss.wikipedia.org/wiki/Randburg_Library Umtapo wetincwadzi waseRandburg ungulomunye wemtapo wetindzawo edolobheni laseJohannesburg, eNingizimu Afrika.https://www. Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Randburg_Library#Umlandvo Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Randburg_Library#Tinkomba Wikipedia: Papa Francis https://ss.wikipedia.org/wiki/Papa_Francis Papa Francis (17 December 1936) uyinhloko yeLisontfo lemaKatolika, kantsi uphindze abe ngumbhishobhi waseRoma kanye nembusi weVatican City State. Francisi lowatalwa e Ajentina abitwa nga Jorge Mario Bergoglio ungupapa wekucala lilunga le-Society of Jesus (Jesuits), wekucala waseMelika, wekucala wase Southern Hemisphere, kanye nekucala kutalwa nobe kukhulela ngaphandle kweYurophu kusukela ngelikhulu lesi-8th le-Syria Papa Gregory III. Wikipedia: Mbongeni Ngema https://ss.wikipedia.org/wiki/Mbongeni_Ngema Mbongeni Ngema (10 Inkhwenkhweti 1955 - 27 Ingongoni 2023) bekangumbhali wemidlalo yasesiteji, emafilimu kanye netingoma, umcondzisi, umhleli wetemidlalo yaseshashalazini lowatiwa kakhulu nge Sarafina, watalwa e-Verulam, KwaZulu-Natal (edvute nase-Durban)e Ningizimu Afrika. Wacala umsebenti wakhe njengemdlali wetigitali. Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Mbongeni_Ngema#Tinkomba Wikipedia: Donald Gordon (somabhizinisi wase Ningizimu Afrika) https://ss.wikipedia.org/wiki/Donald_Gordon_(somabhizinisi_wase_Ningizimu_Afrika) Sir Donald Gordon (24 June 1930 - 21 November 2019) bekangusomabhizinisi wase Ningizimu Afrika - kanye naseBrithani kantsi bekaphindze angumuntfu lonikelako.Sir Donald Gordon's Biography, Debrett's. Ningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Ningizimu_Afrika Wikipedia: Kutiphatsa kabi ngekutiphatsa https://ss.wikipedia.org/wiki/Kutiphatsa_kabi_ngekutiphatsa [./Disturbo_ossessivo-compulsivo#cite_note-:0-1 [1]] sekungalaleli (I-OCD) siphazamiseka engcondvweni futsi sibitwa ngekutsi yi-OCD. Wikipedia: Kubulawa kwa-Al-Sadek Hamed Al-Shuwehdy https://ss.wikipedia.org/wiki/Kubulawa_kwa-Al-Sadek_Hamed_Al-Shuwehdy Al-Sadek Hamed Al-Shuwehdy (noma Sadiq Hamed Shwehdi) (c. 1954 - wabulawa nga 1984) bekangumfundzi waseLibya lobekenta timfundvo tebunjiniyela emkhakheni wetindiza lowabulawa ngemuva kwekushushiswa enkundleni ye-basketball eBenghazi, eLibya. Kwetfulwa kwelicalahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Kubulawa_kwa-Al-Sadek_Hamed_Al-Shuwehdy#Kwetfulwa_kwelicala Wikipedia: Imvula (tekuchumana ngelucingo) https://ss.wikipedia.org/wiki/Imvula_(tekuchumana_ngelucingo)   Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Imvula_(tekuchumana_ngelucingo)#Umlandvo Wikipedia: Ema-Mvezo https://ss.wikipedia.org/wiki/Ema-Mvezo iMvezo lidolobhana leliselusentseni lweMfula iMbashe, kantsi alikho khashane neMthatha lese I-Eastern Cape yase INingizimu Afrika. Lendzawo yatiwa kakhulu ngekutsi yindzawo lapho kwazalelwa khona Nelson Mandela, umndeni wakhe usebenta njengendzawo lenkhulu, kanye nendzawo yeMnyuziyamu weNelson Mandela Birthplace. Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Ema-Mvezo#Tinkomba Wikipedia: Carl Weathers https://ss.wikipedia.org/wiki/Carl_Weathers Carl Weathers (January 14, 1948 - February 1, 2024) bekangumdlali waseveni laseMelika, umcondzisi kanye nemdlali webhola letinyawo. Weathers wadlala imidlalo lehlukahlukene asakhula kantsi Indzima yakhe ifaka ekhatsi umshayi wesibhakela Apollo Creed kumafilimu lamane ekucala eRocky (1976-1985), Colonel Al Dillon ku Predator (1987), Chubbs Peterson ku Happy Gilmore (1996), kanye neCombat Carl ku Toy Story franchise. Wikipedia: Masipala Wesigodzi seNkhosi Cetshwayo https://ss.wikipedia.org/wiki/Masipala_Wesigodzi_seNkhosi_Cetshwayo |government_type=Municipal council|leader_party=|leader_title=Mayor|leader_name=Thami Ntuli|leader_title1=|leader_name1=|leader_title2=|leader_name2=|area_footnotes=|area_total_km2=8213 Ningizimu Afrikahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Category:Ningizimu_Afrika Wikipedia: I-Argentina https://ss.wikipedia.org/wiki/I-Argentina I-Ajentina lephindze yatiwe nge-Argentine Republic live leliseningizimu INingizimu Melika.  I-Argentina ihlanganisa indzawo lengemakhilomitha lamakhulu lamabili nemakhulu lasitfupha nemakhulu lasikhombisa nemakhulu lasihlanu (ema-square mi lalishumi nemakhulu lasetulu), lokwenta kutsi ibe Live lesibili ngebukhulu eNingizimu Melika ngemuva kweBrazil, kantsi iphindze ibe live lesine ngebukhulu eMelika, kanye neLive lesiphohlongo ngebukhulu emhlabeni wonkhe. Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/I-Argentina#Tinkomba Wikipedia: Christopher C. Kraft Jr. https://ss.wikipedia.org/wiki/Christopher_C._Kraft_Jr. Christopher Columbus Kraft Jr. (February 28, 1924 - July 22, 2019) bekangunjiniyela we-aerospace waseMelika, kantsi bekaphindze abe ngunjiniyela wase-I-NASA lowaba nendzima lenkhulu ekusunguleni i-Mission Control Center kanye nekwakha inhlangano nemasiko ayo. Wikipedia: Kudla kwaseNingizimu Afrika https://ss.wikipedia.org/wiki/Kudla_kwaseNingizimu_Afrika   Tincwadzi letifundziwehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Kudla_kwaseNingizimu_Afrika#Tincwadzi_letifundziwe Wikipedia: Umtapo wetincwadzi waseNingizimu Afrika https://ss.wikipedia.org/wiki/Umtapo_wetincwadzi_waseNingizimu_Afrika Umtapo wetincwadzi waseNingizimu Afrika yahulumende waseNingizimu Afrika legcina umtapo welwati wetintfo letishicilelwe letiphatselene nalelive. Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umtapo_wetincwadzi_waseNingizimu_Afrika#Umlandvo Wikipedia: Alan Barrow https://ss.wikipedia.org/wiki/Alan_Barrow Alan Barrow (watalwa mhlaka 23 Bhimbhidvwane 1955) ungumdlali we cricket wase Ningizimu Afrika. Bekangumdlali wesibili emlandvweni weList A kutsi ancobe ngemakhulu. Wikipedia: Carlo Del Fava https://ss.wikipedia.org/wiki/Carlo_Del_Fava Carlo Antonio Del Fava (watalwa mhlaka 1 Mabasa 1981) bekangumdlali we rugby union. Indzawo labekayitsandza kakhulu bekuyi-Lock. Wikipedia: Odwa Ndungane https://ss.wikipedia.org/wiki/Odwa_Ndungane Odwa Mzuzo Ndungane (watalwa mhlaka 20 Indlovana ngo 1981 eMthatha, eNingizimu Afrika) bekangumdlali we libhola le rugby yelibanga lekucala emkhatsini wa-2000 na-2017. Wadlala ku-wing futsi wacitsa sikhatsi sakhe lesinyenti adlala ecenjini le-Sharks emncintiswaneni we-I-Super Rugby. Wikipedia: Vusumuzi Masondo https://ss.wikipedia.org/wiki/Vusumuzi_Masondo   Wikipedia: Umtapo wetincwadzi waseKapa https://ss.wikipedia.org/wiki/Umtapo_wetincwadzi_waseKapa   Setfulohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umtapo_wetincwadzi_waseKapa#Setfulo Wikipedia: Umtapo wetincwadzi waseBrenthurst https://ss.wikipedia.org/wiki/Umtapo_wetincwadzi_waseBrenthurst Umtapo wetincwadzi wase Brenthurst ngumtapo wangasese lowakhiwa ngumndeni waka Oppenheimer eParktown, eJozi lowakhiwa nguHarry Oppenheimer ngemnyaka wa 1984 ngesikhatsi acala kutiyekela emayini yemndeni wakhe.Obituary in The Guardian Inetincwadzi letingaba ngu-Johannesburg News,000, kufaka ekhatsi imibhalo yesandla lengakavami kanye nemibhalo. Wikipedia: Siya Mdaka https://ss.wikipedia.org/wiki/Siya_Mdaka == Umsebenti wakhe == Umsebenti wakhehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Siya_Mdaka#Umsebenti_wakhe I-rugby yebantfu labasha kanye ne-Varsityhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Siya_Mdaka#I-rugby_yebantfu_labasha_kanye_ne-Varsity emaLeopardshttps://ss.wikipedia.org/wiki/Siya_Mdaka#emaLeopards Wikipedia: DJ Black Coffee https://ss.wikipedia.org/wiki/DJ_Black_Coffee Nkosinathi Innocent Maphumulo (watalwa mhlaka 11 Indlovu 1976), lowatiwa nga-Black Coffee, ungu-DJ wase Ningizimu Afrika, umkhiciti welirekhodi kanye nembhali wetingoma. Coffee wasungula lirekhodi lakhe leSoulistic Music, waphindze wakhipha i-albhamu yakhe yekucala lebeyinesihloko lesitsi Black Coffee (2005), lebeyifaka tintfo te-R&B ne-jazz. Imphilo yakhe yekucalahttps://ss.wikipedia.org/wiki/DJ_Black_Coffee#Imphilo_yakhe_yekucala Wikipedia: Vincent Pule https://ss.wikipedia.org/wiki/Vincent_Pule Maliele Vincent Pule (watalwa mhlaka 10 Mashi 1992) lophindze atiwe nga Shuffle, ungumdlali ibhola yetinyawo wase INingizimu Afrika lotsandza kudlala e-Orlando Pirates futsi udlala eNingizimu Afrika.https://www. Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Vincent_Pule#Tinkomba Wikipedia: Inyoka yembila https://ss.wikipedia.org/wiki/Inyoka_yembila inyoka yembila Lephindze yatiwe ngenyoka yemadloti, ngalesinye sikhatsi ibitwa ngekutsi inyoka yemagundvwane lebovu, Iluhlobo lwenyoka yemagondvwane yase North America emndenini we Colubridae. Letinhlobo tilawula tilwane tato letincane ngekucindzeteleka. Wikipedia: Inyuvesi yakwaZulu https://ss.wikipedia.org/wiki/Inyuvesi_yakwaZulu iNyuvesi yakwaZulu noma I-UniZulu sikhungo semfundvo lephakeme lesingasenyakatfo yeMfula i-uThukela eKwaZulu-Natal, INingizimu Afrika. Inyuvesi isungule budlelwane netikolwa tase United States nase Europe letifana ne-University of Mississippi, I-Radford University, I-Florida Agricultural and Mechanical University kanye ne-I-Chicago State University. Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inyuvesi_yakwaZulu#Tinkomba Wikipedia: Umtsimba https://ss.wikipedia.org/wiki/Umtsimba Umtsimba ngumcimbi wesintfu wemshado waseSiSwati, lapho khona lomakoti atinikela emndenini wakhe lomusha imphilo yakhe yonkhe.[Swazi national trust commission. Ngaphambi kwekutsi umcimbi wemshado ahambehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umtsimba#Ngaphambi_kwekutsi_umcimbi_wemshado_ahambe Tinkombahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umtsimba#Tinkomba Wikipedia: Omkar Prasad Baidya https://ss.wikipedia.org/wiki/Omkar_Prasad_Baidya U-Omkar Prasad Baidya, udokotela odumile waseNdiya, isazi sefilosofi, nomlobi, ushiye uphawu olungenakususwa emhlabeni ngeqhaza lakhe elihlukahlukene ekunakekelweni kwezempilo, emfundweni, nasezincwadini. Wazalwa ngoDisemba 3, 1984, e-Agartala, eTripura, eNdiya. Ukuphila kwasekuqaleni Nomlandohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Omkar_Prasad_Baidya#Ukuphila_kwasekuqaleni_Nomlando Umsebenzihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Omkar_Prasad_Baidya#Umsebenzi Imiklomelo Nokuqashelwahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Omkar_Prasad_Baidya#Imiklomelo_Nokuqashelwa Incwadi Eyakhishwahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Omkar_Prasad_Baidya#Incwadi_Eyakhishwa Imithombohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Omkar_Prasad_Baidya#Imithombo Wikipedia: Inkundla yeMbombela https://ss.wikipedia.org/wiki/Inkundla_yeMbombela   Wikipedia: Umbhidvo https://ss.wikipedia.org/wiki/Umbhidvo   Tinzuzo tetemphilo kanye nekuphephahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umbhidvo#Tinzuzo_tetemphilo_kanye_nekuphepha Wikipedia: Sidvudvu https://ss.wikipedia.org/wiki/Sidvudvu Sidvudvu (   ) ngumswakama loshelelako lowentiwe ngemmbila logayiwe lowatiwa ngekutsi yi-mealie meal.  Kudla kwasekuseni lokujwayelekile emakhaya emaXhosa nemaZulu. Wikipedia: Umcwayiba https://ss.wikipedia.org/wiki/Umcwayiba   Wikipedia: Libhange Lemhlaba https://ss.wikipedia.org/wiki/Libhange_Lemhlaba I-World Bank Sikhungo setimali semhlaba wonkhe lesiniketa bohulumende bemave lahola imali lencane naleyo lesemkhatsini ngenhloso yekuphishekela imisebenti yetimali. I-World Bank ligama lelihlanganisiwe le-International Bank for Reconstruction and Development (IBRD) kanye ne-International Development Association (IDA), tinhlangano letimbili kuletisihlanu temhlaba wonkhe letiphetfwe yi-World Bank Group. Wikipedia: Litiko Letekuvakasha (iNingizimu Afrika) https://ss.wikipedia.org/wiki/Litiko_Letekuvakasha_(iNingizimu_Afrika) === Umlandvu weLitiko Letekuvakasha === Umlandvu weLitiko Letekuvakashahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Litiko_Letekuvakasha_(iNingizimu_Afrika)#Umlandvu_weLitiko_Letekuvakasha Mphatshihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Litiko_Letekuvakasha_(iNingizimu_Afrika)#Mphatshi Wikipedia: Litiko Letobuciko Nemasiko (iNingizimu Afrika) https://ss.wikipedia.org/wiki/Litiko_Letobuciko_Nemasiko_(iNingizimu_Afrika) ===   ===  https://ss.wikipedia.org/wiki/Litiko_Letobuciko_Nemasiko_(iNingizimu_Afrika)# Litiko Letebuciko Nemasikohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Litiko_Letobuciko_Nemasiko_(iNingizimu_Afrika)#Litiko_Letebuciko_Nemasiko Kuhlanganiswa kwalelitikohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Litiko_Letobuciko_Nemasiko_(iNingizimu_Afrika)#Kuhlanganiswa_kwalelitiko Umtfombo welwatihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Litiko_Letobuciko_Nemasiko_(iNingizimu_Afrika)#Umtfombo_welwati Wikipedia: Makhadzi https://ss.wikipedia.org/wiki/Makhadzi Makhadzi ungumculi waseNingizimu Afrika.https://www. Wikipedia: DJ Maphorisa https://ss.wikipedia.org/wiki/DJ_Maphorisa DJ Maphorisa ungumculi wemapiano waseNingizimu Afrika. https://gagasiworld. Umtfombo welwatihttps://ss.wikipedia.org/wiki/DJ_Maphorisa#Umtfombo_welwati Wikipedia: Jerry Sikhosana https://ss.wikipedia.org/wiki/Jerry_Sikhosana Jerry Sikhosana ( 08 June 1969) lobuye atiwe nga Legs of Thunder bekangudlali welibhola letinyawo waseNingizimu Afrika. Watiwa kakhlukati ngekudlalela licembu le Orlando Pirates. UMlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Jerry_Sikhosana#UMlandvo Umtfombo Welwatihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Jerry_Sikhosana#Umtfombo_Welwati Wikipedia: Tinhlobo tekudla Kwesintfu https://ss.wikipedia.org/wiki/Tinhlobo_tekudla_Kwesintfu Kudla kwesintfu, bekukudla lokunelidvumela kakhulu emaSwatini, Futs’emaSwati sive lesitigcabha kakhulu ngekudla kwesintfu ngobe kukudla lokunemphilo, lokuvikela ntifo, kuwente acine emasotja emtimbeni, abe nemandla.https://uzspace. Imitfombo yelwatihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Tinhlobo_tekudla_Kwesintfu#Imitfombo_yelwati Wikipedia: JJ THWALA https://ss.wikipedia.org/wiki/JJ_THWALA == Umlandvo wa Dkt JJ Thwalahttp://eprint.subtopublish. Umlandvo wa Dkt JJ Thwalahttp://eprint.subtopublish.com/id/eprint/1672/https://ss.wikipedia.org/wiki/JJ_THWALA#Umlandvo_wa_Dkt_JJ_Thwalahttp://eprint.subtopublish.com/id/eprint/1672/ Dkt JJ Thwala wayengumbhali wemabhuku eSiswati. Ubhale emabhuku lamanyenti lafaka ekhatsi emanoveli, Tinkondlo, Imidlalo lemifishane, Imidlalo yaseshashalatini, natemdzabu. Abe ngumhleli, thishela, ufake ligalelo lelikhulu ekutfutfukiseni lulwimi lweSiswati.https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/09766634.2017.1311717https://ss.wikipedia.org/wiki/JJ_THWALA#Dkt_JJ_Thwala_wayengumbhali_wemabhuku_eSiswati._Ubhale_emabhuku_lamanyenti_lafaka_ekhatsi_emanoveli,_Tinkondlo,_Imidlalo_lemifishane,_Imidlalo_yaseshashalatini,_natemdzabu._Abe_ngumhleli,_thishela,_ufake_ligalelo_lelikhulu_ekutfutfukiseni_lulwimi_lweSiswati.https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/09766634.2017.1311717 Imitfombo Yelwatihttps://ss.wikipedia.org/wiki/JJ_THWALA#Imitfombo_Yelwati Wikipedia: Portia Modise https://ss.wikipedia.org/wiki/Portia_Modise Portia Modise (watalwa mhlaka 20 Inhlaba 1983) bekangumdlali welibhola letinyawo wase Ningizimu Afrika lowabekwa njengeMdlali weChampionship ku 2006 Women's African Football Championship. Wamelela licembu lesive lase Ningizimu Afrika kuma-Olympics aseLondon nga-2012. Imitfombo yelwatihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Portia_Modise#Imitfombo_yelwati Wikipedia: Timbatfo tesitfu https://ss.wikipedia.org/wiki/Timbatfo_tesitfu timbatfo talabasikati nalabadvuna letitfolakala esiswatini. letimbatfo tisabatfwa nalamunhla ,futsi tiyimvunulo yemaswati leyenta maswati ahluke kuletinye tive. imitfombo yelwatihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Timbatfo_tesitfu#imitfombo_yelwati Wikipedia: Nontokozo mdhluli https://ss.wikipedia.org/wiki/Nontokozo_mdhluli == Umlandvo waNontokozo Mdhluli == Umlandvo waNontokozo Mdhlulihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Nontokozo_mdhluli#Umlandvo_waNontokozo_Mdhluli Wikipedia: Jack White (umcondzisi wetemidlalo) https://ss.wikipedia.org/wiki/Jack_White_(umcondzisi_wetemidlalo) John Joseph White (July 31, 1913 - September 26, 1997) bekangumphatsi wetemidlalo waseMelika. Bekangumphatsi we-San Francisco 49ers ye-National Football League (NFL) kusukela nga-1967 kuya ku-1972 waphindze wasebenta ne-New York Yankees ye-All-America Football Conference (AAFC) kanye ne-Nework Yankees ye-Major League Baseball (MLB). Imphilo yakhe yasebuntfwanenihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Jack_White_(umcondzisi_wetemidlalo)#Imphilo_yakhe_yasebuntfwaneni Umsebenti wekuceceshahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Jack_White_(umcondzisi_wetemidlalo)#Umsebenti_wekucecesha Kuphila kanye nekufa kwakhehttps://ss.wikipedia.org/wiki/Jack_White_(umcondzisi_wetemidlalo)#Kuphila_kanye_nekufa_kwakhe Wikipedia: Inyuvesi yase Venda https://ss.wikipedia.org/wiki/Inyuvesi_yase_Venda   Umlandvohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inyuvesi_yase_Venda#Umlandvo Emagumbihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inyuvesi_yase_Venda#Emagumbi Umhlangano Wemalunga Emfundzihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inyuvesi_yase_Venda#Umhlangano_Wemalunga_Emfundzi Imphumelelo Lemikhulu Yamuvahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inyuvesi_yase_Venda#Imphumelelo_Lemikhulu_Yamuva Kusekelwa Ngemalihttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inyuvesi_yase_Venda#Kusekelwa_Ngemali Luhla lwemagamahttps://ss.wikipedia.org/wiki/Inyuvesi_yase_Venda#Luhla_lwemagama Wikipedia: Umgwaco Lomkhulu https://ss.wikipedia.org/wiki/Umgwaco_Lomkhulu Umgwaco wePanorama ngumgwaco lomuhle ENingizimu Afrika lohlanganisa tindzawo letinyenti temasiko netemvelo. Lomgwaco, losemlandvweni wase Ningizimu Afrika, usesifundzeni sase Mpumalanga, usendzaweni yase Blyde River Canyon, lesitsatfu ngebukhulu emhlabeni wonkhe jikelele. Kuphumula kwe-Pilgrimhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umgwaco_Lomkhulu#Kuphumula_kwe-Pilgrim i-Hazyviewhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umgwaco_Lomkhulu#i-Hazyview I-Kiepersolhttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umgwaco_Lomkhulu#I-Kiepersol Tindzawo letitsandvwakohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umgwaco_Lomkhulu#Tindzawo_letitsandvwako Tindzawo temlandvo netemasikohttps://ss.wikipedia.org/wiki/Umgwaco_Lomkhulu#Tindzawo_temlandvo_netemasiko Wikipedia: David Mabuza https://ss.wikipedia.org/wiki/David_Mabuza   UMTFOMBO WELWATIhttps://ss.wikipedia.org/wiki/David_Mabuza#UMTFOMBO_WELWATI